Iga algus on raske, samuti see siin.Mida kuradit ma oskakski esimeseks postituseks panna?
Nonii,r22gime siis minust? Vabandan,et t2pit2hed ja muud symbolid siin puuduvad kuid Elvise arvuti ongi paras v2rd...aga v2hemalt t88tab.
T2na 2raksin kell 10.45 Softi pool.Ei viitsinud koju trippida ja miks peakski? Kodus r22giks ema mu j2lle surnuks ja pealegi on mul t2itmata kohustusi, mille p2rast p6deda ja p6geneda, kuigi see asju ei lahenda... Ma olen viimasel ajal vaid riime kirjutanud ja oma neiuga mehkeldanud... ise p6en v2ga,et mu maailmavaade on kitsenenud.
Yleeile oli mu neiul synnip2ev ja leppisime j2lle 2ra.V6ibolla n2itab see teiste jaoks inimlikku n6kust, minu jaoks aga pigem armastuse tugevust.Mul t6esti on tema vastu tunded.T2na lubasin ja tahan tema poole minna, yle pika aja on v6imalik tema kodus chillida ja ei pea j2lle Mustam2el v6i linnas ringi trippida... hea s88k,muusika,film ja kesine seks... t2nane p2ev peaks vahva tulema...parem oleks,sest olen seda suht kaua oodanud!
...ja samal 6htul!
reede, 11. juuni 2004 · 21:11 · kazobiitboks
Nagu arvata oli, ei kujunenud p2ev selliseks, nagu loota oli. Ausalt 8eldes ei olnud sellel ikkagi suurt miskit viga. Ma l2ksin kella neljaks Eva-Maria juurde ja siis me s6ime... ja s6ime ja ta muutkui nuumas mind... Aga see oli lihtsalt liiga hea... Ma s6in kana ja j22tist ja suppi ja stuffi... Ja jahe tuulepuhang, mis mu juukseid 6rnalt puudutas, jahutas mind... Ja vahepealt tuli Teele...ta on vahva... ja mingi kell me l2ksime jalgsi hiiule, kus nad tegid mulle kolm 6llet v2lja ja siis ma roomasin uuesti softi juurde...
...aga ikkagi, mulle meeldis see p2ev! Ilm oli ilus ja samuti on Eva-Maria...
[Listening to: Dilated Peoples - Love and War (3:46)]
Ekstra - mõttetu päev!
laupäev, 12. juuni 2004 · 19:30 · kazobiitboks
T2nase p2eva ma suures osas magasin maha. Ma 2rkasin pool yks ja suundusin peale seda arvuti taha. Emal oli vaja, et k2iksin pangas ja elektriv6la 2ra maksaksin, aga mina kurivaim j2in hiljaks ja j6udsin ema t88le alles kolmeks. Ta v2ljendas minu peale oma pahameelt, kuid t2nu minu syydimatusele rahunes ajapikku maha. Siis k2isin korra Sitamarketis ja aitasin kella kuueni emal aega raisata. Tahtsin minne Nõmme Jazzi kuulama, aga ei viitsinud ja roomasin softi poole tagasi ning hakkasin blogi sissekannet tegema. Ekstra-m6ttetu p2ev.Aga mulle nii sobib.
PS!Kui te veel pole n2inud Cino tehtud Kiili V2nda lyhifilmi, klikake selle postituse tiitlile!
RZA feat.Saian Supa Crew & Ghostface Killah - Saian (3:49)
The Streets - Fit But You Know It
The Roots - Seed 2.0 (Feat.Cody Chestnutt) (4:28)
Notorious B.I.G. - Machine Gun Funk
The Streets - Its Too Late
Busta Rhymes feat.Erykah Badu - One (4:37)
Dilated Peoples - Love And War (3:46)
vanadus ja surm
pühapäev, 13. juuni 2004 · 12:08 · kazobiitboks
Ma kyll m6tlesin kirjutada t2na alkoholist v6i armastusest, aga juhtus hoopis nii, et kerkis esile selline teema. Ja et miks? No kui mu vanaema praegune olukord v2lja arvata, oli teiseks m6jutavaks faktoriks vast see, et elvis oli oma kompuutrisse mitu koledat videot tirinud. M6ni aastat tagasi sattusin ka mina neist vaimustusse ja hetkel on mul neid vast endal m6nisada tykki. Aga need videod siin olid koledad...
Mingil segasel p6hjusel olen ma tunduvalt n6rgan2rvilisem kui varem - ma olen hakanud hiljuti k6rgust kartma (vastupidi - pimedust ja yksindust enam mitte) ja samuti ei tekita minus surma vaatamine enam vaimustust v6i ekstaatilist n2rvik6di, vaid pigem tylgastust ja psyhholoogilist hirmu. K6ige hullem ei olegi see, mis videol n2ha on, vaid selle psyhholoogiline sisu - pantvangi v6igast hukkamist vaadates muutub endine suhtumine n2iteks inimr88vi kardinaalselt.
Kuid teemas on ka vanadus, mis seostub minu vanaemaga. Olukord, milles ta hetkel on, ei leia siinkohal kyll pikemat t2psustamist, kuid on suht... lootusetu. Ma olen juba nooremas eas otsustanud, et ei taha surra bioloogilist surma. P6hjus pole niiv6rd p6him6tteline, kuiv6rd praktiline. Nimelt ei n2e ma mingit vajadust k6rge ea j2rgi. Vanur, kes on oma lastel jalust 2ra saadetud hooldekodusse, kes laseb 88siti alla ja omal jalal k6ndida ei saa, orgaaniline inimvrakk, kellesugused l2hevad Eesti Vabariigile iga aasta maksma sadu miljoneid kroone. Tulevikus hulleneb olukord veelgi, kuna meditsiin areneb ja inimeste eluiga t6useb, samaaegne syndivuse langemine (mis juba aastakymneid toimub) toob kaasa negatiivse iibe... inimkeeli on pension2re juba umbes 50 aasta p2rast rohkem, kui t88tavaid inimesi! Juba praegu on pension2re minu andmetel umbes 340 000 - 400 000.
Selle eelneva jutuga ei soovi ma enesetappe propageerida, pigem panna m6tlema hetkel valitseva olukorra muutmisele...
T2naseks teemaks valisin televisiooni, interneti ja meelelahutuse totaalse ?lemv6imu t2nap2eva yhiskonnas.
Igal 6htul kui koju j6uad, lykkad televiisori sisse,
kui seda ei tee, syvened kiirelt arvutisse.
Omal ajal meelelahutus oli tundmatu zanr,
t2nap2eval meelelahutuse alal konkurents on karm.
K6ik vajavad vaatajaid, et reklaamidest raha saada,
see on meelelahutuse hukk, kui keegi seda ei vaata.
Kuid kas leidub kedagi, kes suudaks sellest keelduda,
arvate nii, siis vaadake ringi, v6ite ise veenduda!
Meelelahutus domineerib, see on justkui enesestm6istetav,
igayhe oma asi, kuidas tema t6de t6lgendab.
Pealtn2ha meelelahutus on t6esti mitmekesine,
tegelikult ette s88detud reklaami neelad lesides.
Miks keegi seda l6puks ometi 2ra ei keela,
kuidas 6nnestuks kyll mul t6es yhiskonda veenda?
T?na vedelesin m6ttetult kodus ja ei teinud midagi. Kohe mitte midagi. Isegi ei s88nud. Syya polnud. Inhaleerisin arvutist tulenevaid magnetkiiri ja liigutasin end k6laritest tulevate v6nkuvate helilainete saatel. Joonistasin Superkoera ja Alaealiste pornograafia vastase plakati. Tegin huvilistele pildi oma desktopist. Kuulasin Non Phixion'it ja Jay-Z'd. P2eva teemat valides p6rkasin ajalehes huvitava tsitaadi otsa:
"Varsti tekib meil kultuuripoliitiline vajadus kehtestada televiisorimaks kui trahv selle eest, et sul on televiisor, sa seda vaatad ning aega raiskad! Inimesed istuvad tuima n?oga teleri taga, see k?ik voolab neist l?bi ja nad j??vad vaimseteks primitiivideks.Televisioon v?tab ?ra nende aja ning see on k?ige suurem kuritegu inimeste vastu, sest iga?he eluaeg on piiratud."
- Linnar priim?gi, EPL 12.06.04
Niisiis ma istusin hoopis arvuti taga.
[Listening to: Non Phixion - If You Got Love (3:50)]
Res Parts ja Ahistatud Lapsed
esmaspäev, 14. juuni 2004 · 19:08 · kazobiitboks
T?naseks peateemaks on vaieldamatult olnud valimised, seljatades ka juunikyyditamise 63.aastap?eva - mitte niiv6rd oma madala osalusprotsendi, kuiv6rd ootamatute tulemuste p2rast. Senised juhtivparteid Res Publica ja Rahvaliit j2id valimistel yldse k6rvale, andes teed seni v2hemuseks j2nud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale. Sellest hoolimata t6estasid tulemused m6nede arvates vaid, et endise koalitsiooni ja valitsuse k6rgajad on m88das. Kui RP loodi, ootasid inimesed sellelt muutusi eesti poliitikamaastikul. Kui RP parlamendivalimised kinni pani, avaldus yhel hetkel t6siasi, et see, mida inimesed muutuste all silmas pidasid, ei yhtinud vastse koalitsiooni arvamustega. T6ele au andes pole ju Res Publica niiv6rd yhtsete vaadetega erakond, kuiv6rd k6rgklassi seltkonnaklubi, kes aeg-ajalt korraldab kokkusaamisi. Seni pole veel keegi yheselt m6istnud, mille eest see erakond seisab. Valimisj?rgne eba6nnestumine aeti kiiresti sisetylide ja eba6nnestunud reklaamikampaania arvele. P88raks t2helepanu faktile, et kogu reklaamikampaania viidi l2bi just RP juhtivate j6udude otsesel juhendamisel, ka k6ik reklaamid ja loosungid olid nende endi v2lja m6eldud. Mind igaljuhul h2iris n2ha kesklinnas traatide otsas rippuva rullnoka v6i kristiines rippuva beibe yleelusuurusi primitiivse loosungiga reklaamplakateid. Igatahes andsin oma h22le kindlasse kohta ja minu v6istleja maandus yheksandale kohale. Europarlamenti ei saanud, kuid v2hemalt sain v2ljendada oma vaateid ja seda, mille eest seisan.
Teiseks peateemaks on lapsed ja seks, teema, mis minule kui konservatiivsele vanamoodsale ja introvertsele inimesele on alati raske olnud. P6hjuseks siis eelmiselt n2dalal avalikustatud Tartu Ylikooli Sotsiaalteaduskonna uurimus noorte ja seksi kohta. Selgub,et v2hemalt iga teine 14-aastane tytarlaps on puutunud kokku seksuaalse v22rkohtlemisega, statistiliselt on v22rkohtlemine sagedasem kutsekoolis 6ppivate neidude ja gymnaasiumipoiste seas, viimastest 6% aga tunnistasid, et on ka ise "seksuaalselt v22rkohelnud". Siinkohal j2taksin j2reldused igayhe enda teha...
Aga minu enda p2ev kujunes edasi suht ootamatus suunas. Peale eelmise blogi l6petamist hyppas sisse ema, kes vihast n6retavana haaras ymbriku, milles oli viimane elektriarve ning s88stis suure skandaali saatel saja tuule teed. Nimelt olin lubanud selle hommikul ise 2ra maksta aga mu loomust tulenev laiskus takistas mind ning sundis tegelema k6rvaliste asjadega. Nagu alati...
[Listening to: Jay-Z - Public Service Announcement(Interlude) (2:53)]
the Lobster
teisipäev, 15. juuni 2004 · 20:03 · kazobiitboks
Eile j6udis vaatajateni uudis, et j2lle kaks kuulsat inimest on v2hki
surnud, yks neist kaheksakymnendates eluaastates Georg Metssalu, teine 36-aastane Annika Laas.
See pani m6tlema, et viimase aasta jooksul on surnud ka mitu minu
sugulast ja tuttavat, k6ik nad yhe ja sama asja k2tte. V2hk ning selle
peamine p6hjustaja Mr.Sigaret tapavad aastas rohkem inimesi, kui ykski
muu inimese poolt loodud relv eales suudaks, yletades skaalalt
mitmekordselt Hiroshimale visatud 13kilotonnist tuumal6hkepead. See
pilv, mis t6useb, pole seenekujuline, pigem lihtsalt ebameeldiva
aroomiga hajuv sinine suits. Julgen v2ita, et umbes 80-90% minu
s6pradest ja tuttavatest on paadunud tubakas6ltlased. Vanusepiir, mis
veel generatsioon tagasi j2i 15-16 eluaasta kanti, on langenud
m6ningatel juhtudel ka kahekordselt. Ma ei tea, kas pidada seda
positiivseks arenguks, kuid enamik mu tuttavatest nendib tubakatoodete
kahjulikku m6ju nende organismile. Sellest hoolimata pole paljud neist
veel valmis sellest loobuma. Rinnav2hk on sellest hoolimata ikka veel
Eestis surmap6hjus Nr.1. J2rjekordselt pole mu postituse m6te lugeda
moraali, vaid panna oma noori s6pru m6tlema...
Ah et mis ma ise
tegin? Magasin l6unani, igavlesin kodus ja kella nelja ajal roomasin
softi poole. Peale selle postituse l6petamist l2hen koju tagasi.
[Listening to: Notorious B.I.G. - Playa Hater (3:58)]
kiirblog - muutus, mis t2na ei alga, ei alga kunagi!
kolmapäev, 16. juuni 2004 · 22:29 · kazobiitboks
T2na otsustasin end kultuuriliselt harida ja k2isin kuulamas kontserti
JAZZIS AINULT MEHED, kus astusid yles Valeri Manukjan Venemaalt, Intars
Busulis L2tist, Ewert Sundja Eestist ja Miles Griffith jazzi
synnimaalt. Kui saan v6rku yhendatud, kirjutan ehk midagi...
Minu jaoks oli aga k6ige yllatavam vast Valeri Manukjan,
kes peale peaesineja enda oli ka vast staazhikaim tegija seal. Ta tegi
asja hingega, suutis panna publiku elama ja systis publikusse just
seda, mida nood hetkel vajasid. Intars Busulis'e
esinemine tundus veidi kramplikult ylepingutatud, teeseldud
vabameelsusega ta pigem tahtis kui et oli. Boonuspunkte andis asjasse
kaasa haaratud tromboon. Eesti poiss Ewert, nagu
karta oli, orienteerub igas zanris h2sti. Samuti v6imaldas tema tugev
vokaal ka sellel kontserdil ilusasti v2lja m2ngida. Suurim yllatus tuli
tegelikult Ewertit saatva Virgo Sillamaa
n2ol. Mees orienteerus improvisatsioonis v2ga h2sti, mida vyrtsitasid
Ewerti kommentaarid stiilis 'hakkab j2lle peale'. Saateb2ndist tesie
parima ettaste tegi trummide taga Tanel Ruben, p2lvides pidevalt publiku ovatsioone. Ka klahvpillidel saatnud Jürmo Eespere
sai oma t88ga ilusasti hakkama, paraku on pianistide ylekyllus toonud
kaasa olukorra, kus h2mmastada suudavad vaid v2hesed, seekordel
esinemisel saime n2ha lihtsalt tasemel klaverisaatjat. Vaid
basskitarrist Raul Vaigla
etteaste j2i seekord veidi kesiseks, mees ei saanud ennast laval v2lja
elada, tema tegelikud oskused ja anded j2id seekord paraku n2gemata. Aga Miles?
Minu arvamuse kohaselt oli ta esinemine suht tagasihoidlik, mees kyll
tegi ja publik elas Eesti kohta v2gagi tugevalt kaasa, kuid midagi
enneolematut mitte. V6ibolla oli p6hjus selles, et mees valis minu
vaatenurgast suhteliselt rahuliku repertuaari. Ytleme nii, et tunduvalt
yle keskmise ja veidi alla parima.
Ja ma ei taha sellest enam sõnagi kuulda. Ma olen kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade-kade!! KADE!
kiirblog - softi pool
neljapäev, 17. juuni 2004 · 21:37 · kazobiitboks
One or more archived images are unavailable
Kaks p2eva tagasi yritasin softi tellimusel joonistada narkarit, aga v2lja tuli hoopis Mozart. Siis varusin veel viis minutit ja v2lja tuli midagi sellist. Tegemine n2gi v2lja selline. Aga
aitab sellest.Mul ei ole eriti aega, niisiis j2rgmise sissekande teen
m6ttekama ja p6hjalikuma, teemaks siis n2iteks alkohol ja k6ik sellega
seonduv Eesti Vabariigis. Seniks aga leff ja head 6htut.
[Listening to: NaS - You're da Man (3:26)]
COMMENTS (1)
Anonymous · 17. juuni 2004 · 22:32
Ahjaa, mingi flashi multika me peame ikkagi tegema. Raudselt. Ma vaatan kui aega saan sellega tegeleda :)
Cino
kiirblog - sugulased
laupäev, 19. juuni 2004 · 12:53 · kazobiitboks
Ma ikka ja j2lle luban ja proovin kirjutada blogi teemal alkohol, aga
kohe kuidagi ei kuku nii v2lja. Niisiis ma teen k6ige targema asja - ma
yldse ei yritagi! V6ibolla, kui kunagi on aeg kyps ja m6tted l2bi
m6eldud. Istun softi pool ikka ja j2lle ja t2idan netis random teste ja m2ngin crime'i.
Tuleb v2lja et ma olen suhkrus66rik, keegi t2hes6dade tegelane Kauka
Aitar, 75% loll, Audrey Hepburn, v2ga toksiline, cotonelle
tualettpaber, F4 klahv jne... Aga ah et miks sugulased? nimelt
pidin ma t2na minema oma vanavanaema matustele, t2pseminui kyll
ymbermatmisele synnikohta, aga ma magasin oma v6imaluse maha. Ehk siis
lihtsalt magasin. H2bi. Samas olin ma yks v2hestest, kes tema
'esimestel' matustel k2is, ehk see natuke vabandab, olen juba korra
k2inud. Nahaalne. Ja yldse tahaks kirjutada riimi teemal sugulased.
Need on sellised inimesed, kes tulevad j2lle s6pra m2ngima kui kellegi
p2randus v6i muu raha m2ngus, muidu isegi ei kontrolli, kas me elus
oleme...
Eile toimus softi pool v2ike chill. Evakas,Elvis,Kr6tz,Kazo,Riki,Rest
ja Comp. Kerged limonaadid ja keedetud makaronid. VH1 ja
vanakooli-hiphopi saade. Lisaks palju lolli m8la. 2rkasin
mingi paar tundi tagasi, olles selleks hetkeks maganud umbes 6-7 tundi.
Hakkan end vaikselt kodu poole seadma. Enne teen crime'is veel paarkend
levelit l2bi.
Ma ei ole veel t2ielikult tabanud, mis on see, mis lummab inimest
alkoholi tarvitama. Mina tean, miks mina vahel heledat 6lut joon - pole
midagi karastavamat, kui jahe karge maitsega kihisev leivajook, mis
k6rist alla voolab. Otse 8eldes meeldib mulle, nagu ka paljudele 6lle
maitse. Minu jaoks pole alkohoolne kontinent t2htis, ma v6iks juua ka
alkovaba v6i magusat kodu6lu. Kuid miks juuakse promilli p2rast? Kas
selleks, et unustada ja kaotada muresid? J2rele proovitud, see ei aita,
see vaid lykkab probleeme edasi, samal ajal nad aga p88rdv6rdeliselt
suurenevad. V6i lihtsalt selleks, et nautida kerget reaktsioonide
aeglustumist ja sellega kaasnevat enesekindluse suurenemist ja
vastutustunde v2henemist? Samuti kahaneb ka fyysiline ja psyyhiline
valul2vi, mist6ttu inimene ei taju tihti ka fyysilisi vigastusi ja
ajutiselt unustab ka sotsiaalsed v6i mistahes probleemid ja mured.
Mille paljud alkoholitarbijad unustavad, on see, et probleem sellest ei
v2hene ega kao. K6ige
raskemaks peetakse kange/rohke alkoholi tarbimise j2rel tekkivat
fyysilist peavalu, mille kohta kehtib termin pohmell. Sellest aga palju
hullem v6ib olla ka vaimne pohmell - tagasivaated joobes peaga tehtud
tegudele, saadud vigastustele vms. Selle tagaj?rjed on yldiselt
valusamadki, kuid inimene ei seosta neid otseselt alkoholiga v6i ajab
vastutuse alkoholi kaela. "Ma olin t2is, kui ma seda tegin"
on meie k6nepruugis liiatigi tuttav v2ljend. Samas ei vabanda see ju
v2lja inimest ennast - ta kyll ei kontrolli end alkoholijoobes, kuid
peaks seda suutma teha enne alkoholi yletarvitamist. Inimene peaks
endale teadvustama, et alkoholiga liialdamise korral kaotab ta enda yle
kontrolli ja ei pruugi suuta vastutada oma tegude eest. Tundub
elementaarne? Te ei kujuta ettegi, paljud selle peale ei tulegi... Alkoholi
v6ib paraku leida k6ikjalt k6ikides kogustes ja kangustes. Alkoholist
saadav tulu on peamine asi, mis elatab v2ikeseid kylapoode. Olete vast
tihti n2inud vanamehi poe najal kanget 6lle libistamas? K6rged
alkoholiaktsiisid hoiavad otseses m6ttes yleval ka eesti majandust ja
sinna alla kuuluvaid yksusi: haridusametit, kultuuriministeeriumit jpm.
Legaalse kange alkoholi keelamine alla 70-ruutmeetristes poodides v6ib
kaasa tuua paljude kylapoodide v2ljasuremise v6i kahanemise, kuid
niiviisi pole neid ka v6imalik toiduga varustada. Katastroofirezii
korral v6ivad v2ikekohad yldsegi v2lja surra, realistlikumas plaanis
v6ib aga elanikkond drastiliselt v2heneda. Lyhemas plaanis toob see aga
lihtsalt kaasa salapiirituse ja puskari ohjeldamatu vohamise. Kuid
asjal on ka hea kylg - alaealised seda solki yldjuhul v2ldivad ja
l2hevad loodetavasti yle (kyll ohtramale) lahjale alkoholile. Ja
nyyd asja tervisliku kylje juurde. Teooriad, kas juua harva ja palju
v6i pidevalt ja v2he, on lahknevad. Samas polegi keegi v2ita ?ritanud,
et alkohol v2ikestes kogustes kahjulik oleks - punane vein m6jub
sellistes kogustes isegi tervisele kasulikult. Suurimaks probleemiks
ongi liigjoomine ja pidev joomine. Liigjoomisega (palju kanget alkoholi
korraga) kaasnevad maksaprobleemid, m2luaugud, v6ivad tekkida
kaugeleulatuvate tagaj2rgedega ajukahjustused jms. Seedetraktile m6jub
loomulikult kahjulikult ka pidev lahja v6i kange alkoholi tarbimine,
mis koormab magu. Alkoholi ongi k6ige m6istlikum tarbida vahetevahel
harva m6istlikes kogustes. Aga nyyd lapsed. Kuidas panna neid
m6istma, et vanusepiirangud pole pandud ei moraali ega noorte
tagakiusamise, vaid puhtalt meditsiiniliste p6juste p2rast? L6plikult
v2ljaarenemata organismile m6jub alkohol tunduvalt drastilisemalt, kui
t2iskasvanu organismile.
Alkoholi pruukimine
teismelistel toob kaasa tervise ohud. Sõltuvuse teke ähvardab
teismelisi märksa rohkem kui täiskasvanuid. Lisaks tekitab alkohol
teismelistel tüdrukutel hilisemat sugulist küpsemist, nii poistel kui
tüdrukutel ilmnevad närvisüsteemihäired, mille kajastuseks on
kontrollimatu käitumine, ebakindel tundeelu, halb õppeedukus ja
depressioon - http://www.hot.ee/kainus/doc/AtkoViru_Alkohol_ja_tervis.htm
V2iksem
organism p6letab ka alkoholi aeglasemalt. Fyysilised ja vaimsed
kahjustused v6ivad olla kaugeleulatuvad. Ja mis kasu saavad noored
alkoholist? Saatke oma arvamus kazo@hot.ee. P6hjamaid
k6igutas tugevalt ka hiljutine statistiline uuring skandinaavia maades,
kus alkoholi tarvitamine on peale esimest maid tunduvalt suurenenud.
Alkoholi hind on t2nu uutele liikmesriikidele tunduvalt v2henenud.
Seet6ttu on t2heldatud, et inimesed, kes enne j2id korra n2dalas on
leidnud nyydsest selleks v6imalust ka n2dala sees. Soome tegi t2nu
ennustatud alkoturismi suurenemisele Tallinn-Helsinki liinil juba
riigikogule ettepaneku t6sta alkoholiaktsiisi, yhtlustamaks seda
skandinaavias valitseva hinnatasemega. Kui see l2bi l2heb, v6ib n2iteks
6llepudeli hind kolmekordistuda.
[Listening to: DMX - Aint No Sunshine ]
kiirblog - jaaniku
kolmapäev, 23. juuni 2004 · 22:06 · kazobiitboks
One or more archived images are unavailable
k2es on jaanip2ev. Mida mina teen? Joon softi pool 6lle. Eriti fun. Joonistasin t2na Beibe pildi ja hiljem eemaldasin piirjooned. Nyyd istun softi pool ja joon 6lle. Mis edasi teen, ei tea.
[Listening to: 2Pac feat.Snoop Doggy Dogg - 2 Of Amerikaz Most Wanted ]
COMMENTS (3)
Anonymous · 28. juuni 2004 · 14:24
Huvitav värk sul siin (pildid on päris head)
matis (biitboxi haige)
Anonymous · 22. detsember 2004 · 11:12
rinnad on ebaloomulikud. liiga kõrgel, liiga küljel. have u ever seen a woman? :)
T2na ma t6epoolest ei teinud suurt midagi. L6petasin eile kyll pikka aega edasi lykatud projekti mikriahistajate s2rgi asjus ja proovisin ka ModPlug Trackeri nimelist programmi. See mis v2lja tuli, polnud just elusaavutus... kasutasin kahte Windows98 helifaili ja kahte kicki, mille l6ikasin Run-DMC loost Sucker MC-s... hale. Peale seda l2ksin vanaema juurde, kuhu hilinesin vaid kolm tundi. Tegin talle syya ja -pange t2hele- kytsin ahju(!), sest mu vanaema on suht ebaterves olekus ja ta keha on niiv6rd amortiseerunud, et ise enam kehasoojust hoida ei suuda. Ja katus hakkab ka vaikselt lahkuma.
Siiski see, mis ma kunagi sugulaste kohta laususin, ei vasta t6ele. Nad on tegelikult siiski sympaatsed ja v2gagi sallivad inimesed, kes elavad vaikselt ja rahumeelselt oma elusid suuremast t2helepanust k6rval. Kuna pole nendega tykk aega suhelnud, siis j22bki mulje, et on vaid halvad udised nende poolt. Tegelikult lihtsalt j6uavad minuni vaid negatiivsed uudised, positiivne kaob muu k2ra k2igus.
Praegu istun j2rjekordselt(!) Elvise pool ja tipin siin seda s*tta, laon s6nu ritta. Evakas lubas ka t2na siia tulla, aga kahtlen, kas ta yldse viitsib v6i tahab. Arvatavasti dramatiseerin asju yle, kuid miks ykskord tydrukud ei m6ista, et leidub ka meessoo esindajaid, kes usuvad armastuse v6imalikkusse ja ei too seda vaid etek22ndena seksiks (nagu enamus mehi... ups! ametisaladus!). Vahel tundub mulle, et naised muutuvad yha l*tsimaks ja mehed yha 6rnemaks. Mis toimub? K*radi h**rad r*isk...
Mul oleks suht paljust kirjutada. Aga ma pole vahepeal netti saanud. Seet6ttu ma ei kirjuta palju. Eile oli mingi kahtlane emtsee b2tteli teema. Kaheksa tundi kainena p2ikseselisel muruplatsil n2lgides igavusse surres tegid oma t88 ja kaso kohe v2ga ei tahtnud lavale minna. Teda sunniti. Ja ta s*ttus ennast j2lle t2is. Nii s*tta laivi pole ikka s*tt-pikka aega olnud. Isegi NOHH polnud nii s*tt ma arvan. Kuigi oli ka liiga s*tt.
Ja mis vahepeal muidu teinud? S*ttagi. Joonistasin Hiir0 karakteri ja katsetasin instrumentaale teha. Minegi n2dal aega tagasi. Mingi teist p2eva kasutasin programmi ja s2mpleid ka polnud, l6ikasin suvalistest lugudest.
[Listening to: KRS One - Step Into A World (4:49)]
tere uus kooliaasta
esmaspäev, 6. september 2004 · 10:27 · kazobiitboks
Täna hommikul avastasin end esmakordselt tunnist, mis mind tõeliselt paelus. Selleks oli arvutiõpetus. Eelmises koolis seisnes arvutitund rates istumises ja wordis roppuste kirjutamises, siin koolis tunnen esmakordselt ennast kodusemalt. Arvutid on küll poole pehmemad, kui eelmises koolis (1200MHz), kuid see-eest ületavad mu arvutioskused keskmise klassikaaslase oma (olen kuskil keskpärasuse piiril) ja ma saan rahumeeli siingi rates istuda.
Ma ei ole terve suve jooksul ühtegi sissekannet teinud, miks on see küll nii? No primaarseks oli internetiühenduse puudumine, sekundaarselt aga ka see, et ma ei viitsinud ja mul polnudki justkui millestki kirjutada. Kui kannatust leian, teen pika kokkuvõtte oma suvest. Praegu on mul chill ja ma ei viitsi.
Arvutis olen teinud paar uut pilti (nii 20-30) ja sain ka [Tableti]. Teinud paar instrumentaali ja võitnud mitu grammy´t... okei, nali!
Aga jah, nii ta on... aitab kah vast. Saite teada, et olen veel elus! Edu teile!
Ja Kaspar, kus Sa nüüd siis koolis käid? Ja kuidas Sul seal läheb?
tagantjärgi
kolmapäev, 29. september 2004 · 08:32 · kazobiitboks
Tervist. On teisipäeva õhtu ja ma istun kodus ja jälgin arvutiekraanile ilmuvaid tähti. Minu idülli suudab rikkuda vaid mu ema pidev monoloog argistel teemadel. Mind tabas täna valus tõde, et minu teguviisid on väga valed olnud ja pean nende eest valusalt maksma. Täna on üldse üks selline päev. 3653 päeva tagasi kaotasid 852 inimest meie seast pea üheaegselt elu. Paljudele meist on see siiani vaimselt ületamatu ja mõistetamatu barjäär. Minu ema monoloog jätkub. Minu sõrmed kribavad aina kiiremini ja kiiremini. Köögis keevad makaroni. Kõllis mürtsuvad PAK ja CSQ. Ema monoloog, osa kolm. Segased emotsioonid, viha ja kurbus vahelduvad kui sekundid. Hallollus valutab ema poolt laekuvast ballastsest infost meie külmkapi sisu kohta. Paar kommentaari räpi kahjulikkusest. Tegin just animatsiooni estoniast. Täpsemini mingist suvalisest laevast. Tähtsust ei oma pildil olev ega ka teostus, vaid mõte.Tere jälle. On kolmapäeva hommik ja kell on kaheksa läbi seitseteist minutit. Buss läheb kell üheksa ja kool algab veerand üksteist. Meil on täna praktikapäev. Ma kardan massiivselt oma puudumiste pärast, mille kohta mul tõendit ei ole. Ma kavatsen ka täna või homme (lõpuks) oma vana sõbra, psühhiatri seevaldist üles otsida ja lasta tal mulle neid maitsvaid tuhandekrooniseid karamelle kirjutada, mis minust parema, rõõmsama, enesekindlama ja usaldusväärsema inimese teevad. Ma ise tunnen end hetkel suutmatuna seda teha. Kuigi meeleolu on aktsepteeritavalt optimistlikul taseme, ei saa ma enam oma aju keerdkäikudele pihta. Natuke seroksaathapet mu vereringes aitaks asja parandada. Ma igatsen seda ideaalsena näinud idüllilist aega kaks aastat tagasi, kui suutsid kompleksideta suhelda ja ka masendavas olukorras selgesti mõelda. Viimasel ajal vahelduvad mul emotsioonid sekunditega. Kurbuse katkestab hetkeline vihahoog, mis sunnib mind kontrolli kaotama ja halbu asu tegema, ütlema. Ma tunnistan, et vajan endast sõltumatut abi. Ja konsultatsiooni kellegi endast targemaga, haritumaga. Ma tunnen kasvavat kirge filosoofia, sotsioloogia ja ka poliitika vastu. Ma tahan oma hallolluse võimeid rakendada. Ma vajan ajutrenni.Olin eile kurb, kuid tõde pole veel ausalt öeldes kohale jõudnud ja nähtavasti veel niipea ei jõua ka. Ma käisin eile käspi pool. Üleeile samuti. Mulle meeldib käspi puhul enesekindlus, iseteadvus, head ideed ja selge mõtlemine. Loomulikult ka andekus. Ta teab, mida teeb ja tahab. Erinevalt Elvisest. Mis ongi üks peamistest asjadest, mis mind Elvise puhul häirib. Tema harimatus ja hetkeline kinnisidee- ja meeleolumuutus. Ja instrumentaale... well... mees lihtsalt EI OSKA teha... Kuigi programmid on selged, siis rütmitaju ja muusikaline kuulmine pole õpitavad, samuti andekus. MOTT.
tere, mees!
esmaspäev, 25. oktoober 2004 · 15:28 · kazobiitboks
Tere. Kuule mul on hetkel kiire, aga midagi viskaks siia küll. Tänaseks lingiks annan teile koha, kus akustiline kunstnik nimeka tundmatu autor on avaldanud mõned teosed.
Probleeme on kuhjunud mäena. Silmapiiril terendavad küll lahendused, kuid nendeni jõudmiseks tuleb roomata läbi muda ja teha muid julgustükke. Sitt lugu ühesõnaga.
Eks kunagi kriban veel paar rida.
[Listening to: Patron - Allilma patrioot ]
COMMENTS (1)
Anonymous · 5. august 2005 · 20:51
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
2005
esmaspäev, 28.märts
esmaspäev, 28. märts 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Kooliga on nagu on. Ilm on päikeseline ja plusskraadid. Soe. Mängisin quake 2-e ja pärast jätkasin oma uuringuid html-i asjus. Sain teada, kuidas teha IFRAME-i. Nüüd jääb veel lahendada popupi ja scrollbar color-i seadmise saladused. Telekast tuli "from hell", mida mul ei õnnestunudki ema kapriiside tõttu näha. Takka targemaks, Ta passis sama kaua üleval kui mina, sest kartis, et ma peale Star Treki ja Monki veel miskit vaatan. Ehk siis üheni. Ahjaa, eile tegin pirnpea.
Hommik. No ei viitsi kooli minna. Täna on saade ja mul on playlist ja koduleht ikka tegemata. Kunagi pean Winampi skini ka lõpuni tegema.
Kell on 12:35 ja ma pole ikka kooli jõudnud. Ma aimasin seda kooliteel, et kui tagasi tulen, ei lähegi enam. Aga ikkagi tulin. Ilm on ka kuidagi masendav, külm, hall, päikest pole.
Õhtul oli saade. Läks metsa nagu alati. Kuid tehkem kuhugi märge, sest Soft lõpetas drumloopide kasutamise!
[So Solid Crew - 21 Seconds (5:38)]
kolmapäev, 30.märts
kolmapäev, 30. märts 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Praktika. Ärkasin 6:40 ja tirisin hantleid, pesin hambaid, tegin kohvi ja võileibu. Kell 7:45 läksin välja, tegin jalutuskäigu hiiu murali juurde ja veidi aja mõtlemise järel... tulin koju tagasi. Kuidagi pelgan minna, kui pole mitu päeva käinud ja vabandust pole. Piinlik nii õpetaja, teiste kui ka enda ees. Olen ju vaid Mina see, kes sellest kannatab, kelle hinded kukuvad ja kes koolist lendab. Sain eelmine nädal teise käskkirja. Limiit (kolme aasta peale) on kolm. mott.
Kuulan Stereo-Tüüpe ja Def Räädut. Panen vist PS-i tööle...
Poliitikast ja uudistest niipalju, et pühapäeva õhtul oli järjekordne kaheksa magnituudine maavärin Indoneesias, hukkunuid kuni tuhat. Bush ei lähe üheksandal Moskvasse, vaid tuleb hoopis Lätisse meiega kohtuma [w00t!]. Täna on Eesti-Venemaa vaheline jalgpallimatš. Läheb mölluks arvatavasti. Esmaspäevast algas kaks pool kuud kestev Kadaka pst. rekonstrueerimine. Ülehomme avatakse streetwear-brändide pood Boom-Bap, asutajaks nt.Niko. Algasid Peeter Simmi uue filmi võtted. Sony peab lõpetama PS-de müügi ja maksma 90mln dollarit Immersioni nimelisele firmale. Minnesota(?) ülemkohus kuulutas igasuguse sämplimise illegaalseks [sic]. Erakonnad ei oska koalitsiooni moodustada - no pole millestki teha. Kõigil on erinevad vaated ja maine ja loetakse ainult kohti parlamendis, mitte seda, kes nende taga on. Inimesed on kaotanud igasuguse usalduse poliitikutesse. Raamatukogudest on enim laenutatud teosteks M.Cabot "Printsessi päevikud" ja C.V.Ziegesar'i "Klatšimoorid". Läheb huvitavaks.
Õhtul võitles Eesti endale Venemaaga viigi välja. Tubli!
[Def Räädu feat.J.O.C.and Stupid F - Def Räädu Teema (2:16)]
neljapäev, 31.märts
neljapäev, 31. märts 2005 · kazo-hot-ee-recovered
scene missing. Mai läinud kooli, jõime softi pool viina. Vaatasime niptucki kordust. Käsp oli ka. Riki tuli ka. Rahakott kaputt. Õhtu. Kodus magan. Punkt.
reede, 32.märts/1.aprill
reede, 1. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Järjekordne hetk, kus peab otsustama, kas minna või mitte. Ühelt poolt pole nii kaua käinud, et pelgan minna. Teisalt kas vahet ongi? Kolmandalt on ikka. Söön õuna. Meenus just, et mul on veel Pringlesit. Õhtul on Damaja. Raha vaja. Homme on Tartus Katre sünnipäev. Mida ma Talle viin? Kuidas ma sinna saan? Kus ma ööbin?
Meenus just, et eile oli hambaarst. Kuhu ma ei läinud. Seeeest leidsin oma vana klassiõe netist üles. Tuli välja, et Ta polnud mind kogu selle kooliaasta jooksul märganudki. Fun.
Ma tunnen, et mu mälu vajab trenni. Ma tahaks lugeda. Samas on mul vaja need lollakad kolm-neli kodulehte lõpuni teha. Kuigi ma ei oska. Rõõm ja lust.
Ja kazoliku tunni uudised ja signatuur jms oleks ka vaja kokku lõigata. No ei viitsi.
[Stereo-Tüübid - Mida Me Teeme / Mitte Midagi (4:40)]
neljapäev, 7.aprill
neljapäev, 7. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Palju vett on vahepeal rentslisse jooksnud. Ja aega koos sellega. Ma pole vahepeal siia kirjutanud ja õigupoolest ei mäletagi enam eriti, mis vahepeal on juhtunud. Igatahes teisipäeval tegin jälle saadet. Nagu raudnael. 8-15 kuulajat. Õigusega kah. Ma tegin diskoeri. Lasin lihtsalt disco-playlisti läbi. Olin vastavaks puhuks teinud isegi lehe, mille... ma koju unustasin. Peale seda jäin ööseks Elvise manu. Ta ei paistnud vastu olevat. Aga kui tema põõnas, nagu korralik eesti mees ikka, siis mina passisin terve öö arvuti taga. Ja hommikul vast tunni põõnasin. Nina ajas vett välja ja üleüldse. Haapsalu räpmehed tegid oam margi ühe s*ta videoga täis. Nii s*tta videot pole vist varem näindki. Kvaliteet oli isegi talutav. Kuna seal dissiti ka Elvist (ja mitte riime, vaid tema maitset naiste osas), siis tekkis hetkeks selline solvatuse tunne. Pidavat teine nali veel olema. Kuid oleks liiga odav sellisele dissile vastata. S*tt biif. Las ta olla. Siis vahtisime poolikult million dollar baby nimelist filmi. Ma ei ole vist kunagi varem spordifilmile kaasa elanud. Pinev. Kuid lõpp kippus kuidagi venima ja tegelased olid, jah, nagu üks kriitik paraku ütles, liialt must-valged. Kogu ta pere oli kurjust täis, aga tema süda oli hea. Ja treener oli läbinisti hea jne. Eutanaasia (või peaksin ütlema "youth in asia?") kohani me vaadata ei passinudki. Siis tuli Käsp ja lällasime niisama. Ja siis läks Elvis kooli.
Edasi koju. Ja otse magama. Kuna mul oli nohu, keerasin kõik enda kasuks ja väitsin, et olen haige. Sain välja magada ja veel poputati kah. Häbi on. Aga 37,3 pole naljaasi. Ja tänase passisin kodus. Jäin kohe hommikul ärkvele ja siiani olen olnud. Kuulanud muusikat ja ühe biidiasja tegin ka. fake-gangsta. Teeme loo, siis vaatab.
PS! Õues on soojem, kui toas. Brrr. Ahjaa, vürst Rainier suri eile. Ja eelmisel nädalal Paavst. Väärt mees oli, tõsiselt! Peaks ka mälestust avaldama. Aga muus osas olen masendavalt ükskõikne ja emotsioonitu. Homme lähen kooli.
reede, 8.aprill
reede, 8. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Ei läinud. No juhtus nii, et olin eila Elvise manu ja öö otsa jõllasin komputerit. Otsustasin, et kell seitse hommikul läen magama, läksin ka. Ärkasin pool üheksa higise ja sitasena, eriti m*nn tunne oli. Pesin pead (lõpuks) ja siis sai Elv riki ja Jorshkaga kokku. Ja mina lidusin kodu, sest mul oli rõve olla, higised haisvad hilbud seljas. Nii ma küll kooli ei tahtnud minna. Olin päev otsa kodus ja progesin flashis Viktor Vektorit. Ei tööta. Kurat, isegi monoka leht on tegemata, minu ja Elvise omast rääkimata. Ja siberikatk. fakk. No ja Elvis kutsus mind õhtul uuesti enda manu jooma. Ta oli kuskilt raha leidnud. Sotsiaalametist? Aga mai saanud. Ma tahtsin Mariga kokku saada. Jäin 27 minutit hiljaks. Ummik. Aga Ta teeskles, et pole hullu. Ta nägi kaunis välja. Ajasime veidi tühja juttu ja liikusime edasi Elvise juurde. Scottish Leader 149.- ,see oli mu viimane raha, Elvis andis omalt poolt pool. Ja siis jõime kui morssi ja mõju polnud märgata. Ja õhtul vajusin viimase bussiga koju. Ja töllasin veidi vist.. umh.. jala or sth. Ja siis läksin koju, ema oli muidugi ärkvel (nagu alati raisk!) ja teesklesin kainet. Ja...
laupäev, 9.aprill
laupäev, 9. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
...ärkasin kell kaks. Emal oli vaja minna onutütart hoidma. Kella neljaks. Ajasin ta minema ja jäin koju. Pidin raamatukokku minema, a mai viitsind. Lähen esmaspäeval. Passisin niisiis kodus ja vahtisin teleka katki.
pühapäev, 10.aprill
pühapäev, 10. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Ja tänane on enamvähem sama olnud. Ärkasin 10.39 ja tegin teed (kolm tassi) ja kuulasin seda rõvedalt head lugu. mmmmm. Meie mees vs.Maarja ja Rein Rannap - meie mats võitis. Kaheksa häälega! Faking eesti ja lollid maitsetud inimesed! Ja eila pidin veel minema Elvisega linna vabastiilima, a ilm oli s*tt. Ja Amzu oli Tartus ja käis isa vaatamas ja Mari oli Tartus ja käis juustu söömas. Ja mina olin Tallinnas ja puhastasin pikkpeetrit. Fun!
[aquasky vr.masterblaster - all in check ft. ragga twins & co-gee]
esmaspäev, 11.aprill
esmaspäev, 11. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
No okei. Asjad hakkavad juba lõplikult... või täpsemini ongi nad seda. Ma justkui iga päev teeks rasket tööd, jäädes koju ja progades miskit, et õhtul väsinuna ja "hingetuna" uinuda, samal ajal on päris-maailma asjad tegemata. See koolivärk tundub lootusetu. Ahjaa, mul meenust just praegu, et mul oli 21 minuti eest arsti juurde aeg. Noh, see, kus ma pidin vabastust nuruma. Et noh, olin haige. Aga see ei muuda niikuinii miskit, kui mul õppetöö puudulik on. Õigemini, ma ei teagi, mida me koolis teeme. Õpime or sth väää? Elvis kutsus õue hängima hommikul. Egas ma ta jooksupoiss pole. Kunagi lähen ise. Kutsumata ;)
[Gentle Giant - Funny Ways (4:23)]
teisipäev, 12.aprill
teisipäev, 12. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Morn. Jälle sama saast. Mul oli eile mc-battle oma emaga. Jälle. Ta mingi keeras jälle s*tta ja... whatev. Kodus, kolmandat nädalat juba. Täna on saade. Pervertsi koduleht vajab tegemist. Aga samas ma võtsin liiga soolase pähkli. Ma ei mõista php-d ja css-i, aga seal oleks vaja mingit kommenteerimise ja foorumijama äkki. No liikmete nimekirja jms-asjaga saaks ma hakkama. Vaatab.
Ma sõin enne makarone. Juustuga. Ja mängisin wormsi. Seitse null "ehhi" kasuks. Panin järjekordse teevee keema, mida siin muud ikka teha. Teevee panin kinni, ei tuld sealt miskist. Monk ka enam ei jookse. Õues paistab päike ja linnud kisavad ka oksad sirgeks, aga ma ei viitsi välja minna. Digika-Helen helistab. Ma just mõtlesin tema peale. Weird! Ma just plaanisin talle maksta, aga ma ei tea Ta arvet ja raha ka pole. Kui ma eelmine-üleeelmine kuu teda nägin, pidin maksma, aga sain teada et meil pole sentigi hinge taga. Happens. What now? Ma ei tea, ja eriti ei huvita ka. Halvemaks ikka ei saa minna ju? Kuhu tal minna? Mul pole ju midagi enam jäänud.
Õues paistab päike, peaks õue minema.
[KRS-One - 9 elements (3:38)]
kolmapäev, 13.aprill
kolmapäev, 13. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Nojah. Ma lugesin horoskoobist, et täna on mul õpetajaga läbisaamine halb. Ma ei julenud kooli minnagi. Rõve on see, et ma tunnen end läbikukkujana just seetõttu, et pean isale pettumuse valmistama. Ma olen seda ju paar korda teinud juba.
Õues pole enam nii hea ilm. Uus valitsus astus ametisse. Eestlane pani vene hirmufaktori kinni. Wst ja Pk teevad lugu. Kaupsis hakksid hullud päevad. Mina kirjutan riimi. Nädal "kaks takti ette" ja mc battle'ile registreerimiseks.
+Õhtul tuli ema ja oli pahur, kui ladvaubin. Ta teab, mis teoksil. Läksin 11 magama. Ärgates olin ikka und täis...
[London Elektricity - Fast Soul Music (6:23)]
neljapäev, 14.aprill
neljapäev, 14. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Täna pidin minema kooli. Emale lubasin. Ma unustasin hommikul välja minnes kõik koju. Kõik. Dokumendid, raha, telefoni jms. Otsustasin tagasi minna, pealegi polnud eesmärki kooli minna. Milleks enam? Kui mul ka vabastus oleks, ei jõua ma kuu ajaga viie kuu hindeid korda ajada. Kirjutasin riime ja kuulasin wst'i biiti. Ehk saab kellegi kaasa hüppama loos. Mul on 16-32 rida. Üksi sellest träkiks ei piisa. Telekast tuleb film 26-aastasest Poola noormehest, kes elab ema kulul ja läheb lootusrikkalt/lootusetuses Suurbritanniasse tööd otsima. See on kordus. Vaatan.
Veel mõned päevad selle neetud kaks takti ette teema jaoks. Ma tahan salvestada kahte lugu, aga selleks on mul vaja Softi manu. Üks neist oleks Ivo Linna "Sangar Seiklusfilmis" ja teine The Beatles "Money can't buy me love". Lisaks tahaksin oma uue riimi sisse lugeda ja Margusele saata. Ehk veab?
Telekas näidati mülgaslast, peidusäga, taratani, väritiiba, jahivapsikut, lõksuritsikat ja põsklast. Õhtul tuleb "Kuum tibi". Ehk näeb?
Üksik tunne on, sest keegi ei kutsu hängama. Masendav. Ülehomme on Krissu sünnipäev, peaks kinki otsima minema. Mitte jälle, et Elvis mingi ahvi ostaks. Idikas...
[Chalice - Üksi Teiste Seas (4:44)]
esmaspäev, 18.aprill
esmaspäev, 18. aprill 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Oik! Reedel oli mingi läby. Whoaevah! Ma läksin sinna ja magasin. Veidi külm oli magada. Kui kunagi veel kutsutakse, võtan oma teki kaasa. Laupäeval oli... puhkepäev:P Kui jälle tervemaks sain, käisin pühapäeval linnas igavlemas. Lahe, ma vihkan iseennastki juba. Kewl. Ja täna süüdimatult ei läinudki enam kooli. Whatever. Ma olen ikka jumalast perses!
Vahin faktor strahat. Näib, et eestlane paneb jälle kinni.
[Lord - Midagi On Muutunud (3:33)]
laupäev, 23.aprill
pühapäev, 24. aprill 2005 · 03:53 · kazo-hot-ee-recovered
No oli emptsi pättel. Kõik pildusid tatti kuis tuli. Proovisin minagi. Ei saand pastakat ja kilekotti, sain singli. Aga oli ka väärt. Questi reemiks. Liigahea! Tee koju tulin nõmmelt jala ja jõin Millerit ja sõin Snickersit. Mõnus!
Aga sel nädalal eksisin paar korda ka kooli. Äkki saab veel asja. Ma väga loodan, see annaks justkui elule taas mõtte. Oleks, mille nimel pingutada. Kui keegi mind vaid järgi aitaks.
Aga selle battle'iga on, kuidas on. Ma ei oodanudki midagi, pole ka põhjust pettuda. Siiski, mis salata, tunne on kehv. Kavatsen nüüdsest hoida olematut profiili. Jalg ka raisk juba nädalaid valutab. Ehk hakkan surema? Looda sa! Aga samas, keegi ei panekski tähele. Kurat, keegi ei loegi ju mu bloogi! Homme-ülehomme läheb piilub uusi räpiplaate. Stupid F ja Noizmakaze täispikk. Kassett ka. (3:53 24-04-05)
[Toe Tag - Pankrot (dj Quest Remix) (3:57)]
esmaspäev, 25.aprill
esmaspäev, 25. aprill 2005 · 11:43 · kazo-hot-ee-recovered
Joujou. Ostsin Noizmeikerite plaadi ja singli. Nüüd on pankrot. Selle singli sain ka. Homse saate materjal. Peaks hakkama kooli minema. Tegin wormsis Hero staatusest edasi. 2 ussi 15 vastu. Olen nüüd Elite. Kuulan Elvist.
Päris Elvis sai eile arvutiviiruse. Ta oli suht pahur, ta ootas mind vist lõpuks päev otsa, ma sain hoopis Risto ja Mihkliga kokku. Tuli välja, et ta tunneb väikest Jan'i. Ah sa mats! Neil on mingi vahva pleis linnas. Lubasin neile mööbelt otsida. Vhava! (11:43 25-04-05)
+Õhtu. Otsustasin, et proovin homme ka battle'il õnne. Kaotada pole midagi. Ikka kohe mitte kui midagi (au, enesehinnang). Võita on stuudioaega. Äkki on fun? (23:02 25-04-05)
[Elvis Presley - In the Ghetto (2:47)]
teisipäev, 26.aprill
teisipäev, 26. aprill 2005 · 04:04 · kazo-hot-ee-recovered
One or more archived images are unavailable
Mäu. Täna on battle. Otsustasin päeva harjutamisele pühendada. Harjutasin Quake'i ja wormsi. Ja tahtsin Mile High ära näha. Nüüd lähen Elvi poole. (4:04 26-04-05)
+Praeguseks on suht kindel, et ma kooli ei jõudnud, Elvi poole ei viitsinud ja battle'ile ei läinud. Tegin süüa ja PS-is MA wallpaperi. Head Ööd! (11:47 26-04-05)
[Noizmakaz - Tänava sümfoonia II koos Põhjamaade Hirmu, Skazo ja Jilioga (4:38)]
kolmapäev, 27.aprill
kolmapäev, 27. aprill 2005 · 08:43 · kazo-hot-ee-recovered
Ei läinud kooli. Ema oli suht... pahane. Vaatasin seda reklaami oma kolmkümmend korda. Ja peldikut vaatasin ka muidugi. Vaadake kiiresti ära, kaua nad siin ei püsi. Ja katsetan juba mblogi. Ei tööta raip. Vaatab. Aga vähemalt lingid sain korda. Ja parandasin koodi, sain justsama veelgi targemaks :P Fo shizzle my nizzle... (8:43 27-04-05)
[Noizmakaz - Diskokuul feat.End-L (4:00)]
öö vastu pühapäeva, 1.mai
pühapäev, 1. mai 2005 · 04:04 · kazo-hot-ee-recovered
Oy. Ma olen veel ärkvel. 3:44 .Ei viitsi magada. Miks peaksingi, kui õues läheb juba valgeks a ma pean terve päeva emaga tõtt vaatama. No vaatab.
Et siis nagu neljapäeval töllasin algul hommikul kohvikusse, jõin kohvi ja lugesin lehte. mmm. horrrorskoop ütles, et ma ei tohi kohustustest mööda hiilida, see ei jää kohe kindlasti märkamata. Ma loll sain hoopis Amaga kokku, tal on koolist puhkus. Isiklikel põhjustel. Piinasime Elvist, jõime õlle ja ma tobedik hakkasin teda kritiseerima. Fakit! Enivei järgmisel päeval kutsuti mind emaga kooli. Mida ma seal kosta oskasin? Midagi, ma ei kavatsenudki valetada. On kuidas on. Mulle loeti sõnad peale ja tehti selgeks, et veel pole hilja. Whew. Ma ise juba arvasin, et on. Ja reede õhtul passisin kodus. Vist. Ja laupäeval passisin ka kodus. Tegin ühe vahva moblalehe. (4:04 01-05-05)
[Noizmakaz - Mürareostus (3:02)]
mingi reede vist juba, 6.mai
reede, 6. mai 2005 · 11:41 · kazo-hot-ee-recovered
Vahepeal pole mitte s*ttagi sündinud. Eri mõte on siia üldse midagi kirjutada. Kõik venib nagu härjaila. Kooliga on lõplikult hambus, järgmine nädal küsin, kas saan kursust kordama jääda. Kui ei, siis lähen võimalikult kiiresti tööle, lasen kodust nahhui ja lähen sügisel täiskasvanutesse. Et siis kolme aasta pärast näiteks uuesti proovida. nii 22-23 aastasena. Et 25-selt saaks täiskohaga töö. Ou mida ma teen??? Amzul ka eriti edevalt ei lähe. Ta jääb vist ka kordama. Lisaks sai Ta ka prillid. Ja käib psühholoogide vahet. Kuigi see pole Teie asi. Jumala eest, ma loodan, et Ta minu jälgedes ei astu...
(11:41 06-05-05)
[London Elektricity - Wishing Well (Danny Byrd VIP Mix) (7:32)]
esmaspäev, 9.mai
esmaspäev, 9. mai 2005 · 04:48 · kazo-hot-ee-recovered
Vaatasin täna hommikul paraadi. Fakin kommud. Ja siis päev otsa tegin seda lehte. Kooli olen maha juba matnud. Nüüd hakkan kunagi minema elvise poole.
(4:48 09-05-05)
[Afu-Ra - Equality (4:37)]
kolmapäev, 11.mai
kolmapäev, 11. mai 2005 · 06:58 · kazo-hot-ee-recovered
Hola. Vahepeal on juba palju õli merre voolanud, aga ma pole ikka isale vasta kirjutanud. Saatis ta juba kahekümne kaheksandal ju kirja. Ja kooli ma ei mainigi, selega on finito. Vaatasin täna 28 korda Pitch Blacki videot. It's All Real. Ja ongi. Aga sealmaal. Meerikas.
Ja proovisin teha KarjeKajaMaja lehte. Uuesti. Juba kolmandat korda nullist. Elvisele ei meeldinud. Jälle. Muidugi värvid on veel valed ja muu kama, need valged lingid seal üleval kujundaja õudusunenägu, aga ikkagi... hmh. Homme peaks Composa'ga kokku saama. Oumaigood, ema tuli koju. Nüüd pean sinuga, mu kulla bloog, hüvasti jätma tänaseks. Homseni
(6:58 11-05-05)
[Portishead - All Mine (4:01)]
neljapäev, 12.mai
neljapäev, 12. mai 2005 · 09:45 · kazo-hot-ee-recovered
Tegin eile õhtul aias poole kaheteistkümneni tööd. Vat see on alles fiiling. Selle asemel, et toas emaga maki pärast kakelda, võtsin ta telefoni õue ja kuulasin Hip-Pop'i. Mõnus, Füüsiline töö selgelt ja üheselt tajutava resultaadiga. Ma tahaks raha, et aed ka ära parandada, siis oleks kõva.
Teleajakirjanik Astrid Kannel ETV-st ajas üleeile Putini endast välja. Ta küsis kaks rajult ägedat, konkreetset, kuid mitte ründavat küsimust, milleks ükski vastajatest valmis polnud. Ja sai kaks lolli vastust. Venemaa (loe:Nõukogude Liit) lasi end jälle täis.
(9:45 12-05-05)
Et siis vahepeal olid kullakesed, nip/tuck'i viimane osa ja cobra11. Booooring! Kas Te teadsite, et Ava Moore oli mees??? Ja mblogi lükkasin ka siia kõrvale.(4:18 12-05-05)
[Aesop Rock - Food, Clothes, Medicine (4:36)]
(selle tegin 26.septembril)
laupäev, 14.mai
laupäev, 14. mai 2005 · 03:25 · kazo-hot-ee-recovered
Loen ajalehte. Emal on täna tööl laupäevak ja ma saan kodus üksi ruulida. Peaks aeda minema, hell yeah! Aed oleks vaja korda teha, ema jättis isegi oma raadioga telefoni mulle seks puhuks. Aga ajalehest tuleb Sass Henno intervjuu. Ta olevat justkui miskit uut, revolutsioonilist. Vaatab, Ta raamat on varsti poes. Hullem tahtmine oleks miskit hullu möllu panna, aga mitte kuskil ei toimu mitte s*ttagi. Ma pole veel oma CV-ki trükikotta saatnud, juba kaks nädalat on kuulutusest möödas. Üks võimalus oleks saada siinsamas lähedal, ehituskaupade poes tööd. Tutvused ja nodi. Proovib. Helen. Ta käis eile-üleeile (jeebus enam seda mäletab, millal) mul ukse taga, koos oma familiaga. Väga alatu. Ma just tegin naksitrallide biiti. Ehmusin koledal moel. Ja siis tuli juba ema koju ja nad rääkisid temaga. Sai kokku lepitud, et kuidagi saab plekitud. Nad pakkusid isegi mulle tööd. Vot see juba läheb ;)
(3:25 14-05-05)
[KazOne - kreepi instru (#18) (0:27)]
"Kõlab depressiivselt? Seesama "kirjanduselu" ja "kirjandusmaastik" kipuvad käärima just siis, kui palju keskpäraseid, ent abitsioonikaid kirjutajaid trügib õlg õla kõrval kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligimese honorare."
Sass Henno, EPL 14.05.2005
esmaspäev, 16.mai
esmaspäev, 16. mai 2005 · 06:52 · kazo-hot-ee-recovered
Esmaspäev. Magasin päev otsa kodus, noksigi ei teinud, ometi oli vaja. Vahtisin "Clockers'it". Kuradi hea film.
Mõtlesin hakata blogile uut outleti tegema. Uut lehte, samal põhjal, teise välimusega. Mis oligi algselt mu eesmärk, et ta oleks kiiresti muudetav. Ja siia kõrvale kuhugi tahan pildikasti. Ja fotoalbum kuluks ka marjaks ära.
Ja ema telefon on minu käes. Teen pilti ja kuulan raadiot. Sebitav. Homme on saade!(6:52 16-05-05)
+Vaatasin Minority Report'i, kuradi kuradi hea film. Mulle eriti meeldib, kuidas kõik otsad 10min enne lõppu lõpuks kokku jooksevad. Lavastaja Steven Spielberg ja editoriks-monteerijaks oli muide aasia päritolu Hollywoodi imepoiss Michael Kahn, kes laiemale avalikkusele vast tuntud kui filmi Torque lavastajana ja viimase Britney video lavastajana. Samuti on enamuse kassakate kokkumonteerija. jne. Ööd! (12:27 17-05-05)
[DJ Cam feat. Afu Ra - Voodoo Child (DJ Premier RMX) (3:38)]
kolmapäev, 18.mai
kolmapäev, 18. mai 2005 · 11:22 · kazo-hot-ee-recovered
Ot vahepeal on kaks päeva mööda läinud? Ahah, tore teada. Sain source'i popup'ide tegemiseks, avastasin palju uut ja huvitavat veelgi ning jagasin lõpuks lahti, kuidas borderita lingiga pilte lisada. Jne.
Millest siis kogu fuss? Sest ma tegin uue kazoliku tunni lehe
(11:22 18-05-05)
[Les McCann - Benjamin (3:27)]
neljapäev, 19.mai
neljapäev, 19. mai 2005 · 04:43 · kazo-hot-ee-recovered
Kodus. Mitte midagi. Õhtul Relax & Relate 5. Homme Tartu. Ülehomme isa. Vaatab.
(4:43 19-05-05)
[Army Of The Pharaohs - Beatdown (3:56)]
teisipäev, 24.mai
teisipäev, 24. mai 2005 · 11:54 · kazo-hot-ee-recovered
Olin mitu päeva Tartus. Eriti nauditav. Terve laupäeva veetsin vaevaliselt meenutades, mida reedel sai tehtud. Karm Värk 2. Hommikul leidsin taskust 13 ROCK'i cap-i. Järelikult sai õlut joodud. Pea ei valutanud, niisama sleep oli.
Sealtpeale ei olnud meil sentigi nutsu ja hakkas kehvemini vedama. Ainsad nõuanded, mis ma sealt sain, olid: "Õpi, poiss, õpi!". Hell yeah!
Laupäeval käisin vanglas. Pärast käisime Beisiku ja Amzuga ringi. Passisime Pirol ja jõime õlle. Siis saatsime Beisiku bussi peale ja õhtul oli Miilitsaga saunapidu.
Pühapäeval ärkasin kella kolme paiku ja siis sai Rafuga ringi mütatud. Vist. Ja öösel tegime Elina, Katre, Amzu ja teistega Emajõe ääres lõket.
Esmaspäeval ajas amzu mind kell 10 üles, et öelda: maga edasi. Käisime Amzu, Miku ja Lauraga seina määrimas. Ja kella 18.45 tulin Tallinna. Sõiduaeg oli 3 tundi 15 min. Mul pold ekspressi jaoks raha lihtsalt. Shit.
(11:54 24-05-05)
[Talib Kweli - Joy ft.Mos Def (4:14)]
kolmapäev, 25.mai
kolmapäev, 25. mai 2005 · 20:26 · kazo-hot-ee-recovered
Tilligi. Tegin remiksi edasi ja pidin Liinega kokku saama. Ta on ilus, vahva ja terava mõtlemisega. Mul oleks endalegi sellist inimest vaja.
(20:26 25-05-05)
[Heltah Skeltah & The Fab 5 - Leflah Eshkoshka]
neljapäev, 26.mai
neljapäev, 26. mai 2005 · 12:15 · kazo-hot-ee-recovered
Tegin uue lehe keha. Võib esineda veel vigu. Õhtul on soolakamber. (12:15 26-05-05)
+See oli...kummaline. 40 minutit kitsas kahe tooliga toas selleks, et inhaleerida 60gr soola? Kummaline. Kui ta vähemalt mõjuks...
(17:05 26-05-05)
+Mu vanaema sai Tele2-lt nimelise reklaami. Point selles, et Ta "lahkus" juba 8 kuud tagasi!
(20:00 26-05-05)
[Army Of The Pharaohs - Syzemology (4:07)]
reede, 27.mai
reede, 27. mai 2005 · 15:20 · kazo-hot-ee-recovered
Täna on reede vää? Ma ei tea, ajataju pole. Mitte midagi pole. Raha ja sõpru ka mitte. Mul on vaid muusika ja mu mõtted. Ja Photoshop, Modplug ja ajusid hävitav telekas. Aidake mind ometi! (15:20 27-05-05)
+Telekast tuleb "Alien Resurrection"(1997), kõige lollim kõigist viiest. Lavastajaks prantslane Jean-Pierre Jeunet, kelle sulest pärit ka "Kadunud laste linn" ja "Amelie". Esimest ikka üle ei trumpa!.
(23:49 27-05-05)
[Sabac - Fight Until The End ft.Immortal Technique & Roosevel Phillips]
pühapäev, 29.mai
pühapäev, 29. mai 2005 · 23:48 · kazo-hot-ee-recovered
Salundi ei hüüa tulles!
Sai eile käidud Elinal külas. Et siis alguses linnas kokku ja hiljem tema juurde. Arturiga läksime Polymeri näitust vaatama. Osutus, et see oli eile ja lohutuseks ostsime krõbinaid ja Aleksandrit ja läksime Elina poole. Seal oli oma 16 inimest! Seal olid Ama, Artur, mina, Elina, Werner, Katre, Edgar, Evert ja nii edasi ja edasi. Lõpuks läksid pooled chillimise käigus kaduma. A Miks taoline nimi? Sest vana rahvatarkus tõestas end jälle - Salundil on lühikesed jalad! Ta sadas kell 2:55 (kui me magasime) sisse, võttis meie (loe:mina, Katre, Sonny ja Edgar) teki ära ja läks vannituppa magama. Beeaatch!
Õhtul ostsin Stupid F-i ja Hashi nimeliste meeste plaadi KOODEKS: R.L.V. (23:48 29-05-05)
[Stupid F & Hash - Noored Ruukid ft.G-Enka (3:29)]
kolmapäev, 1.juuni
kolmapäev, 1. juuni 2005 · 16:53 · kazo-hot-ee-recovered
Tervist! Ma pole paar päeva sissekandeid teinud. Jõudsin just veidi aega tagasi koju. Mingi kaks tundi tagasi. Ei jõudnud soolakambrisse. Tulin elvise poolt. Aga alustame eilsest:
Päev otsa magasin ja tilligi ei teinud. Viisin esmaspäeval pulga parandusse ja sellest tulenevalt veebib minu arvutist asjade liigutamine netti. Kuskil lõuna ajal läksin soolakambrisse, peale seda otse linna, kus koos Allaniga tund aega PlaasasResti ootasime. Siis venisime läbi vihma Lasnamäele Allani poole, kus lollitasime niisama. Vaatasime Comedy Centrali stand-up-koomikuid ja naersime 80 kõhulihast. Siis kutsus Elv enda poole jooma ja öö otsa istusin arvuti taga. Kell 8 läksin magama, magasin 12-ni, kui Dark tuli ja siis niisama jurasime. Lisasime orkutis sõpru ja nänni. Ja siis tulimegi kõik omadesse kodudesse. End! (16:53 01-06-05)
[Stupid F & Hash - miljon miksi ?!? (3:35)]
reede, 3.juuni
reede, 3. juuni 2005 · 09:15 · kazo-hot-ee-recovered
Loen lehest, kuidas Holland ja Prantsusmaa "Ei!" ütlesid ja rõõmustan. Ning siis loen kõrgete valitsusametnike kommentaare, justkui oleks "rahvas kõige masendava, tööpuuduse ja rahvusküsimuste foonil segaduses" ja kurvastan. Justkui oleks rahvas rumal mass, kelle rumalust peab välja vabandama. Oskamatus tõlgendada seda, kui mõtleva rahva otsust näitab kõige paremini Euroopa Liitriigi valitsejate suhtumist oma ülalpidajatesse - maksumaksjatesse! (9:15 03-06-05)
"Nende asi on ütleda: armastage Euroopa Liitu; ja meie ütleme: saab tehtud. Kästakse mitte armastada, pole probleemi - jätame järele."
Igor Gräzin, SLÕ 31.05.2005
[Immortal Technique - Freedom Of Speech (3:07)]
pühapäev, 5.juuni
pühapäev, 5. juuni 2005 · 18:26 · kazo-hot-ee-recovered
Sadasin just koju. Elvise poolt. Sain lõpuks pleieri välja vahetatud. Kas teie teadsite, et K-Arvutisalong vahetab tooteid garantiiremondi korras ümber nende praeguse hinna järgi, mitte vastavalt sellele, kui palju ta ostes maksis? Mu pulk oli kaotanud 30-40% oma algelisest väärtusest. Mis tähendas, et sain vahetada selle tehniliselt samasuguse ja mitte enama vastu. A sellel uuel on 95x24 ekraan(alumisel kujutisel reaalses suuruses), millele saab ise logosid teha. Ja line-in mikri jms jaoks. Ja blaa huinjaa.
(18:26 05-06-05)
[M.E.D. - Nightlife (3:08)]
esmaspäev, 6.juuni
teisipäev, 7. juuni 2005 · 00:33 · kazo-hot-ee-recovered
Võtsin lõpuks paberid letti!
Polegi midagi öelda. Õppealajuhataja mõnitas mind nii et tolmas. Siunas mind valetajaks ja loodriks. MA EI OLE VALETAJA! ...ma lihtsalt liialdan ohjeldamatult. Ja mu kehalise riided olla ära visatud!
(00:33 07-06-05)
+Ma mõtlen, et Ahv Valdur peaks oma veebiraadiosaate tegema. Sellise huumoriteema, mida iga nädal netist tirida saaks.
[2Pac feat.Akon - Ghetto Gospel (Dj One Remixx) (3:45)]
kolmapäev, 8.juuni
neljapäev, 9. juuni 2005 · 01:10 · kazo-hot-ee-recovered
Caution, hangover ahead!
Nagu alati. Päev möödus end sirgeks magades. Ainus võimalus sellisest asjast lahti saada, vähemalt minu puhul. Nii et minu jooma kestab alati 24 tundi. Joomine + pohmell.
(01:10 09-06-05)
reede, 10. juuni 2005 · 21:15 · kazo-hot-ee-recovered
One or more archived images are unavailable
Kui mul on tahtmine midagi teha, pole, mida. Kui ma ei viisti midagi teha, on kellelgi kuskil kaugel koosviibimine. Täna toimub Subnatsiooni ja Illlabi ühine räpipidu, a mai viitsi minna...
(21:15 10-06-05)
"Guilt keeps us sharp! It makes us better."
Horatio, CSI:Miami (10.06.05)
[Jay-Z - December 4th (4:33)]
esmaspäev, 13.juuni
esmaspäev, 13. juuni 2005 · 11:45 · kazo-hot-ee-recovered
...a näe, läksin ikkagi. Linna Sassi poole. Ja siis pleissisime seal pühapäevani. Ma vist tüütasin, väsitasin ja piinasin need inimesed täiesti ära. Istusin lihtsalt poolteist päeva netis. Vahepeal käisin korra muidugi linnas ja ajasin PoolKõvaga juttu. Teeks loo?
(11:45 13-06-05)
+Terve päev sai passitud selleks, et linna minna. Soolakamber oli nagu soolatüügas päeva verstapostiks. Käisin raamatukogus, aga targemaks ei saanud.
[Kanye West - Diamonds From Sierra Leone (3:59)]
kolmapäev, 15.juuni
kolmapäev, 15. juuni 2005 · 15:07 · kazo-hot-ee-recovered
passisin neljani arvuti taga ja siis läksin... jooksma. Jooksma? Nagu tabljutiieff, kell neli öösel? Jea, guess so. Pitch Blacki "It's All Real" peale ja läksin. Ring kvartalile peale. Vaikus. Värske õhk. Sellest PEAB harjumus saama.
Järjekordne mõttetu päev lõi kell üksteist mu ees oma jalad harali. Tööpakkumistele pole olnud ka mahti vastata.
(15:07 15-06-05)
[Madlib - Please Set Me At Ease (5:02)]
vahepeal
neljapäev, 16. juuni 2005 · kazo-hot-ee-recovered
...olime Õismäel. Teised jõid, a mina jõin õlle (vahel on vahe noh). Magasin seal ja ajasin tulema hommikul kell 11.ajal. Soft oli kolm päeva kaputt. Nad olid kõik maha joonud - raha, au, jala... Ei eal enam, viin on saatanast!
reede, 17.juuni
laupäev, 18. juuni 2005 · 02:04 · kazo-hot-ee-recovered
Ayyo, hommikust. Kell on pool kaks läbi (öösel), vaatasin just originaalset "Psycho't". Parem kui riimeik. Parem kui ükskõik mis muu.
Tegin jälle ühe plässi. Ütlesin ehhis ühe loo esitajaks Buckdown'i. Tegelt oli hoopis Black Moon. Häbi mulle. Nüüd kõik naeravad mu üle.
+ pidu oli täna. Genka ja Metsakutsa. Aga mina ei olnud seal ju...
(02:04 18-06-05)
[Black Moon - Buck 'Em Down (4:37)]
pühapäev, 19.juuni
esmaspäev, 20. juuni 2005 · 13:40 · kazo-hot-ee-recovered
Aiiou, mees! Kuule selline kama, et sain lõpuks ühe kõne tööpakkujalt. Leppisin aja kokku. Paraku ma ei pannud tähele, mis firmast. KATASTROOF!
Ja siis veel selline kala, et tegin terve eilse päeva veebi ja kama.
(13:40 20-06-05)
[Das EFX - Real Hip Hop (3:10)]
teisipäev, 21.juuni
teisipäev, 21. juuni 2005 · kazo-hot-ee-recovered
AYYOU, Check it! Ma olen kiilakas. Et nagu ajasime eile koos pundi skinnidega. Nüüd ma kandideerin vanemperverdi auastmele. Aga jah. Jõime niisama. Äkki keegi tuleks ja õpetaks mulle, kuidas neidudele silma teha? Sest ma ise... tahate tõde teada? Ma ei taha tüli teha. Ma olen küllalt neid lolle agressoreid näinud, kes rebivad naist nagu põrandaharja. Ei oleks meeldiv ju?
kolmapäev, 22.juuni
kolmapäev, 22. juuni 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Morgens, pimp! Oli jälle mingi hull möll Käspi pool. Kõik olid soodad peale minu. Koristasin hommikul (ainsana) pleisi puhtaks ja sain respekti (loe: tahaks seksi).
A too, et täna on jaanipäev ja tehakse lõket. Tumeda pool on miskit. Hullu. Peab minema. Või kohtab mõnda kena neidu, kellega liini ajada. Ja 25. on Otepääl Bullu pool orgia. Rokime seinad ka sirgeks raisk. Seal on palju tuttavaid kaunitari, üks ihaldatavam, kui teine. Neid on ka niisama vaadata vahva. ...teise tüübi süles? HUI! kui rokime, siis sajaga! Ja kohale peab hääletama!
Ahjaa, pea ka ei valuta, ma sain doseerimise selgeks.
"Famous people are always attracted to other famous people. Nobody knows why."
pühapäev, 26. juuni 2005 · 23:23 · kazo-hot-ee-recovered
Tervist. Üleeile tegin ma pahandust. Ma sebisin ära tüdruku, kelle vastu ma erilist tõmmet ei tunne. Samuti on Ta liiga noor. Jälle. Kurat! Ja õigupoolest sebis hoopis Tema minu ära. Niisiis ma otsustasin litsiks meheks hakata ja kõk kaunid neiud järjest ära sebida. Aga kui jalga on vaja lasta, siis vastuse sain ühest loodusfilmist.
looduslikud kaitsemehhanismid :
välimuse muutmine
näitlemine, käitumise muutmine
tähelepanu kõrvalejuhtimine
(23:23 26-06-05)
[UZB ja KM - pedededetektor (3:21)]
empty!
esmaspäev, 27.juuni
esmaspäev, 27. juuni 2005 · 18:46 · kazo-hot-ee-recovered
Mulle meenus täna, kuidas kaks-kolm aastat tagasi sain ma koolis VIIS PLUSSI kirjandi ees, kus kirjeldasin, mida tahan tulevikus teha ja kuidas seda saavutada. Mul oli klassi parim töö ja omavahel öeldes olin ma sel htkel klassis ainus, kes teadis, mida ta tahab. A praegusel hetkel ma isegi ei tea, kas ma homme enam elangi.
(18:46 27-06-05)
[The Jackal - Vinyl Talk Feat. Oh No (4:29)]
teisipäev, 28.juuni
teisipäev, 28. juuni 2005 · 13:30 · kazo-hot-ee-recovered
I Got Cha Open. Liiga hea. Mul tuli selline Black Mooni isu. Ma avastasin netis flirtimise võlu. Mmmm... (13:30 28-06-05)
[Black Moon - I Got Cha Open (4:27)]
"Isadus pole vaid kümme minutit keppi kasiino parklas prügikasti taga."
"Juuksurisalong" ETV
kolmapäev, 29.juuni
kolmapäev, 29. juuni 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Kas on viga nagu minus, või on minu bloog nagu räigelt mõttetu asi???
Vihm ja Vennaskond. Venemaa ajalehed pommitavad eestit pasaga ja süüdistavad ebakompetentsuses. Ausalt öeldes oleks vastu vaielda kohatu, lasteaed ju mõlemal pool. Ühelt poolt vikatimehe sõbralistis (kui mitte väljavalitud) vananevad kommunistid, kel häda impeeriumi kooshoidmisega kapitalistliku ühiskonna ihaldatava mammona eest. Teisalt hunnik nublusid, kes peavad riigikogus padjasõda piirileppe pärast. Ma ei taha siin enam elada. Eestis. Sest mul on häbi.
Päike ja Shame On A Nigga. Täna on Masta Ace Eestis. Ma nurusin emalt raha. Loodame parimat.
[Vennaskond - Jumal kaitse vennaskonda (2:12)]
neljapäev, 30.juuni
neljapäev, 30. juuni 2005 · kazo-hot-ee-recovered
MASTA ACE ON ELU! Lõpuks ometi sain teada, kui vähe ma räpist tean. Ja veel suurema pisiku rinda. Sest sel mehel on põhimõtted!
[Fast K fiitureerib Fii ja End-L - Krahv Iti (4:09)]
pühapäev, 3.juuli
pühapäev, 3. juuli 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Kell on pool neli. Ei tule und enam. Jäin kella üheksa ajal tukkuma, uni tuli. Mari on solvunud, Ta usub, et teen seda nimelt. Pika peale hakkab mullegi nii tunduma juba. Kuigi siiani pole see tahtlik.
Käisin hiphopkohvil üleeile. Viies juubel, genka, cool, stjuupa, noizmakaz... Raha jõin maha, oleks rohkem olnud, oleks ka selle maha joonud. Viimane kord 40 eeki orika eest välja käristada... Prive oli oi-kui-palju parem!!!
[Stupid F ja Hash - Nägemist! (3:39)]
kolmapäev, 6.juuli
kolmapäev, 6. juuli 2005 · kazo-hot-ee-recovered
tegin uuema ja asisema blogi. Mida annaks võrgus uuendada. asetseb see SIIN ja sinna kirjutan ma selle kohta, kuidas mul trükkalitöö edeneb. A tead, mai viitsi siia praegu enam kirjutada. Kaon magama. Ööd.
[G-Unit - Smile (3:38) issakke, miks küll...]
teine päev
kolmapäev, 6. juuli 2005 · 18:39 · trükikoja-õpipoiss-recovered
minu teine päev trükikojas. hilinesin täna vaid 20 minutit.
läksin marsaga ja ostsin jääkülma koola. kuulasin tee peal rza uut lugu.
jalutasin sireenist läbi ja vaatasin "el-p presents: cannibal ox-trumentals"
-nimelist plaati. 78 krooni. ja jalutasin rahulikult trükikojani.
kohapeal oli kohe mingi pläss. et 1868-l oli kasti kaks plaati vähem
pakitud. ei saanud poognat kokku. tuli eraldi pakkida. seal nimelt tegutseb üks
kena praktikant. no juhtub.
masin ülekuumenes pidevalt. õues oli 30
kraadi sooja. mitte midagi ei saanud aru. eile tundus veel loogiline, täna aga
tuli hakata vaatama seda bürokraatia-jama. kõik töö käib otsast-lõpuni arvutis,
aga paralleelselt peetakse ikka paberimajandust. ohutusnõudeid eiratakse
mugavalt. juhtub. tahaks kohvi kohutavalt. umbne. käin käed kõhu peal ja otsin
tegevust. igavusest laadin vahepeal masinasse plaate juurde. masin jonnib, liiga
soe on tal. koola on ka otsas. kuidas ma selle küll kunagi selgeks saan?
masin laeb ise plaate. aga milleks siis töötajad? odavam tuleb, kui
504-le eraldi sahtel ja rotomanile laadija hankida.
nägin eila Liinet.
ikka sama kena. ja panin reiti pildi. ja orkutis on uus community, kus toimub
vinge kama. mina tegin.
kolmas päev: nagu rutiin juba?
neljapäev, 7. juuli 2005 · 18:51 · trükikoja-õpipoiss-recovered
pidin minema kaheteistkümneks. läksin
poole kolmeks. tundus, et Rita on solvunud kergelt. aga ta ei lasknud end
sellest häirida.
terve päeva oli minu tööks panna arvutist uued asjad
trükkima ja laduda MARK ja 504-plaate käsitsi masinasse. ükshaaval. ühte plaati
trükkis täpselt seitse minutit.
tegime viimased 705-d mingist lollist
soome loomaraamatust. lisaks 216 leheküljelise "akne sõnumid" ja neli lehte
kaasi. mark-formaadis.
avastasin, kuidas poolikute dokumentide preview
kätte saada. üritasin kogu aeg viks ja korralik olla. aga teised töötajad? nemad
täna puhkasid, vedelesid niisama ja lugesid delfist uudiseid. mulle meeldib.
esmaspäeval jälle.
reede, 8.juuli
reede, 8. juuli 2005 · kazo-hot-ee-recovered
Täna on see neetud õlleka battle. Kõik lähevad sinna. Ma ei raatsi. 125 eeku välja käia selle eest, et näha, kuidas hirm jälle kõik kinni paneb? Ei raatsi...
+ TiiBoi pani hoopis. Hirm teine ja Skazo kolmas. Soft sai tappa. Tegin õhtu otsa aega parajaks telekast "kõrged kontsad..." beibefilmi vaadates ja trummbassi komponeerides. Kasutasin muidugi netist leitud sämpleid. Minu tööks oli need vaid sünkroonsesse järjestusse seada. Battle lõppes ja nüüd kutsuti mind Õismäele. Ema jõudis ka koju ja hakkas näkku panema. Kurat, kuus sitast tundi ootasin, et saaks kuhugi minna ja nüüd...
[WordsWorth - Run (4:04)]
teisipäev, 12.juuli
teisipäev, 12. juuli 2005 · kazo-ajublog-recovered
Ma pole ikka veel läinud. Mulle öeldi lihtsalt, et tule, millal tahad. Ma helistan varsti ja keedan mingi hullu vabanduse kokku. Ma ei taha kohast ilma jääda, aga kodus oli lihtsalt nii kaif vedeleda. Ja leiutasin easystreamplayeri. Soft tahtis. Lisasin selle proovi mõttes KAZONE lehele, mille hiljuti tegin. Kõik.
Päeva klapp: RJD2 - Saliva (2:40)
laupäev, 16.juuli
laupäev, 16. juuli 2005 · kazo-ajublog-recovered
Mu ema passib siin kõrval, peeretab ja vahib mingit lollkatat ta-isegi-ei-tea-mida sahisevalt telekanalilt. See taaskord kinnitas mu oletusi selles vallas, et ma pole arvatavasti elu sees abieluks suuteline, kuna igasugune kooselu minu emaga on minus tekitanud klaustrofoobse hirmu igasuguse kooselu ees, sest see tähendab totaalset privaatsuse hävimist minu silmis. Oma liigse emaarmastusega on ta hävitanud minus võime armastada.
Päeva klapp: Brother Ali - Picket Fence (5:10)]
kolmapäev, 27.juuli
kolmapäev, 27. juuli 2005 · kazo-ajublog-recovered
Vahepeal on suht kiired ajad ja mu kroonikad on päris poolikuks jäänud. Vaatame kohe, eelmise nädala pühapäevast eilseni olin Elvise juures, tegime skitte ja kodulehte. Eile tegin ühe väga raju biidi ja tööluusi. Nii ka üleeile. Helistasin ja ütlesin, et olen haige. Lähen täna, suht varsti sinna. Ülehomme peaks juba teada saama, kas saan töö või ei.
Btw 14.juulil oli jämm Bullu maal.
Päeva klapp: Looptroop - Business & Pleasure (3:34)
pühapäev, 7.august
pühapäev, 7. august 2005 · kazo-ajublog-recovered
Ma pole tükk aega kirjutanud, sest olen olnud suht hõivatud teise bloogi pidamisega. Pealegi on ka niisama suht kärme selle tööga jms. Sain täna Cropp'i pusa. Vinge. Punase ja halliga. Üleeile käisin jälle Darki pool. Mari oli ka seal. Ignoreerima oleks vale sõna, lihtsalt... ma pidin kuidagi teada andma, et ma pole huvitatud ja apaatsus on mu kaitsereaktsioon kõigele. Niisiis midagi ei juhtunud. Tubli, Kaspar! Homme kella 11.paiku tööle. Vahva.
Päeva klapp: Breez Evahflowin & Immortal Technique- Land Of the Gun (4:11)
laupäev, 13.august
laupäev, 13. august 2005 · kazo-ajublog-recovered
Olen viimase nädala peamiselt tegelenud kodus masetsemise ja olesklemisega, vaagides eksistentsiaalseid mõtteid oma vajalikkusest ükiskonnas. Ma nimelt kaotasin selle töökoha. Mind ei vajatud seal enam, päevapealt. Ju siis olin liialt lohakas. Vahetult peale seda emotsionaalset ?okki (paanikahoog vahetult enne tööle minekut, hingamisraskused ja dnb-pulss, u know) oli minu plaaniks, et pean liikuma vaid edasi. Ning otsusasin, et peamine on rahulikuks jääda. Suurivaevu sellega hakkama saanuna... ei saanud sellega hakkama mu ema, kes tõlgendas seda justkui ükskõiksust. Ma ei tea veel, mis oleks tema kasufaktor minu töö leidmises - kas loodab ta sealt majanduslikku toetust või minu kiiremat iseseisvumist - igatahes ei taju ta, et esimese võimaluse tekkides olen ma siit koopast läinud. Niisiis barrikeerisin end nädalaks oma urgu, et järgi mõelda.
Täna oli Ama sünnipäevapidu bullu maal. Ma ei tahtnud minna. Pole tahet enam alkoga tõmmelda. Läksin hoopis emaga vana vene filmimuusika kontserdile. Väga viis igatahes.
Päeva klapp: chalice - peremeesorganismid (3:35)
neljapäev, 25.august
neljapäev, 25. august 2005 · kazo-hot-ee-recovered
gfdgdfdgdfgdd
[chalice - peremeesorganismid (3:35)]
Pateetiline passivsus vol.365
esmaspäev, 29. august 2005 · kazo-ajublog-recovered
Täna ma ei teinud mitte kui midagi. Jälle. Ma mõtlen, et peaks selle kohta taas päevikut pidama, oma mälu ei tea enam eelmise nädala asjugi. Nagu eelmine netipäevik, mis algas sellest, kuidas lasin koolist rotti ja kulmineerus sellega, et olin peaaegu nagu saanud töö ja puha, aga siis.. Nojah, loll olin. Ülehmme sisuliselt hakkab kool. Ma pole ei selleks ega tööks tegelikult ju valmis, ma kardan mõlemad uuesti põhja lasta. Ei julge proovidagi, kui aus olla. Et kui valesti läheb, siis mis edasi. On ju see sisuliselt mu viimane võimalus end harituks saada. Peale seda tuleb pikk ja potentsiaalitu lobitöö aeg. Kui selle jälle õhku lasen? Ma ei usalda ennast.
Lisaks olen viimased mõned nädalad ainult oma instrumentaal-ep peale mõelnud. Idikas. Aga noh, vaatab.
Päeva klapp: Michael K-Men - Logan and Rogue (5:57)
kineetiline energia
esmaspäev, 5. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
One or more archived images are unavailable
On olemas kaht sorti igavust: pole midagi teha-igavus ja ei viitsi midagi teha-igavus. Minul on see teine. Koristada oleks vaja ja muudki. Tegin näiteks Liinele selle blogi. Ta tahtis lugeda.
Aga et kes siis veel ei tea, siis ma sain interneti neljapäeval. Ja sain kooli. Ja uued ketsid. Ni et elu ronib ülesmäge. Ahja töölt lasti mind ju kuu aega tagasi lahti, kes ei tea. Täpselt kuu. [Missing referenced image: http://av.warehousesports.com/sw/shoeviews/DCCOWB-fv.jpg]
Päeva klapp: Ian Brown - F.E.A.R (Unklesounds Edit) (5:52)
konstantne liikumine
kolmapäev, 7. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Täna ma jõusdin koolist kell viis ja hakkasin lehte progema. Aga enne seda veel eilsest. Eile oli siis selle nädala esimene koolipäev. Alustas õpetaja Seero kell kaheksa. Suht talutav, kuid tapvalt igav. Ta nimelt räägib hästi piltlikult ja arusaadavalt... ja aeglaselt. Poleemitsemise teemaks, et misasi on keel. Ma tahtsin püsti hüpata ja üle klassi tõe välja karjuda: Keel on kokkuleppeline häälikute ja märkide süsteem... aga see oleks liiga lihtne olnud. Siis oli inglise keel. See on katuse all ülemisel korrusel. Lahe õpetaja suht. Konkreetne. Siis matemaatika koos Metsaga. Mida kõike ma ka ei mäleta... ah jaa, lõunapaus on 35 minutit. Igav. Käisin BoomBapis niikaua. Ja lõpuks vene keel Petersoniga. Appi... tapke mind... ma ei saanud sõnagi aru. Siis jooksin koju ja tunni-pooleteistkümnese nihkega pesudekott kätte ja pesumajja, enne veel Pehme poolt läbi, kus kaklesin Käspiga. Õhtul Sügavaim kelder ja kell 11 magama...
Täna seevastu algas rahulikult. Teises klassiruumis. Eesti, siis Geo, suhtkoht haige. Õpetaja oli nagu eelmisest sajandist. Rääkis tootmisest ja loodusressurssidest nagu näiteks mets, nafta, loomad... thats right! Siis oli keemia, suht arusaadav, kui keemia tabel peas on. Siis muusika, väga leisi, lihtalt kuulasime ja konspekteerisime. Ja kunst. Täielik kuivik õps. Rääkis kooli ajaloost'n'shieet.
Pure entertainment is not an egotistical lady singing boring songs onstage for two hours and people in tuxes clapping whether they like it or not. It’s the real performers on the street who can hold people’s attention and keep them from walking away.
Päeva klapp: Blink 182 - I Miss You (3:47)
Mjau
laupäev, 10. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Tere, päevaraamat. Eile tegin veidi saadet. Vahva oli. muide, ma tahtsin tänase posti pühendada iseenda ilmatumalt geniaalsete mõtiskluste tsiteerimiseks. Enjoy!
"Üksik inimene ei muutu imelikuks. Ta jääb samaks või areneb teises suunas, kui ümbritsev keskkond. Ta ei liigu massiga kaasa, kuna saab mõjutusi teistest allikatest."
Päeva klapp: MF Doom and Madlib - Break Of Dawn (3:25)
Päeva link:
diskotants.
haige mees olen
esmaspäev, 19. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Tere, päevaraamat. Vahepeal olen asitsenud veidi kooliga ja enamuse ajast lihtsalt maha looderdanud. Leidsin paar kena inimest, kes minuga juttu puhusid. Väga meeldiv, selline kerge vestlus vahelduseks mu sotsiaalsele apaatiale ja tagasihoidlikkusest tingitud passiivsusele. Kuigi mulle tundub, et ajan liialt haiglast juttu... peaks ehk veel tagasi tõmbuma?
esmaspäev, 26. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Tere, päevaraamat. Vahepeal olen suhtlemissfääri arendanud ja päris vahva on. Käisin üleeile kuulamas Wildchildi ja Declaime'i. Medaphoar ei jõudnud paraku kohale. Kirjutan kohe lähemalt. Declaime aka. Dudley Perkins andis mulle muide pudeli Heinekeni ja surus käppa ka.
Enne aga asjast, mis mind kõige rohkem häirima jäi. Nimelt ma tunnen, et otsustasin valesti. Mul oleks olnud võimalus see pilet maha müüa ja veeta õhtu kahekesi koos ühe kena neiuga tühjas korteris. Ei midagi ebasündsat! Oleks juttu ajanud ja telekat vaadanud kasvõi... aga mul ikka oli vaja neid väljamaa mehi kaema minna. Kõik tundus nii valesti, kui vähegi olla sai ja peotuju oli ka null. Väsimus ja kohutav janu segasid laivile keskendumast, samal ajal teine kallis inimene küpses kuskil tuttavate juures. Kui ma ainult saaks veel ümber mõelda...
Aga üritus ise oli kokkuvõttes tore. Kella kuue paiku sain Mery'ga kokku ja siis otsisime üles ka MaxTract'i. Tagusime veidi aega mööda seina sodiks, käisime Motel Paradise nimelises poes musti mehi vaatamas ja püüdsime lõpuks kinni ka Taavi, Reimo ja Marguse. Sõitsime kõik koos Mustamäele Maxi pleisile, kus leidis aset... mittemidagi. Justnimelt. Vahtisime muusikavideoid (ilma helita muidugi) ja teised tegid veidi napsu. Mina olin kui lubadeta kaine autojuht. Aga üritasin Mery'le seltsi pakkuda. Siis kuskil vast 11 paiku otsustati minema hakata. Kuna Taavi tegi napsu ja nii ehk teisiti ruumi autos polnud, mindi number 1 trolliga. Ma olin sunnitud enne Mery'ga hüvasti jätma ja ta takso peale saatma... damn, miks ma küll nii tegin. Ja Max... temast härrasmeest ei saa. Linnas võtsid Taavi ja naisolevused takso, mina, Margus ja Max jooksime Radissoni juurest tallataksoga Zellukasse. Viis peale kahtteist jõudsime platsi ja saal oli... veidikene isegi täitunud. Inimesi võis 20 käe näppudel üles lugeda. Kella poole paiku hakkas noizmakaze publiku-uinutamise sett, mis kestis umbes seitse-kaheksa lugu. Siis oli tükk maad vaikust ja lavale sammuski Wildchild, kes tegi tunniajase seti. Ja Declaime ehitas oma seti üles umbes viiele loole ning igaüht laulis umbes 20 minutit. Filosoof, ma ütlen. Ja prohvet. Peale üritust meid visati välja nagu ka kõiki teisi. Siis sai õues koos artistidega intervjuud tehtud ja taksot oodatud. Ning peale seda maandusin koos Taavi taksoga Mustamäele. Magasin kella viiest kaheteistkümneni ja tulin kodust läbi, sain veelkord Meryga kokku ja siis trippisin tsipakese Beisikuga linnas. Ajasime süvafilosoofilist juttu. Ja siis jõudsingi koju ja jätkasin mittemidagitegemist.
Täna tegin päev otsa seda lehte. tegelesin programmeerimisvigadega.
kolmapäev, 28. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Pese oma mõistus minema. Nii, on mõnus? Ei mingeid mõtteid, pea neist tüütustest puhas kui teflonpann... mmmm. Kaif. Ehk siis täna ma Mandusin veel veidi.
Hommikul ärkasin ema telefoni peale. Tal on helinaks Pop goes the weasel, mis mõjub kirjeldamatult... positiivselt. Uimase peaga kasisin end puhtaks ja siis... kõndisin jalgsi koduaiast kesklinna. Kell 7.15 alustasin trippi ja 8.52 põrkasin Tõnismäe tänaval Elvisega kokku. Trippisime ringi veidi. Ülejäänud päev ei oma mitte kui mingisugust tähtsust.
Praegu istun kodus, söön riivjuustu ja otsin oma koduka jaoks skripte.
"Ärgem solvugem nende peale. Me kõik oleme pärit suurest kodust, mida nimetati NSV Liiduks." Vladimir Putin lätlaste kohta
take a walk
reede, 30. september 2005 · kazo-ajublog-recovered
Kallis mittemidagiütlev päevaraamat. Täna oli mul väga haiglane päev, nagu neid viimasel ajal nagu seeni peale tuumasõda tekib. Nimelt ma hakkasin järjekordselt jalgsi linna minema, kuid harjumuse jõud ei lubanud mul sama marsruuti kasutada. Kuni nõmmeni läksin samamoodi - Särje otsast Hiiu muralini, siis mingi imenipiga hüppetornini ja sealt otse mööda vana raudtee jäänuseid Järvele. Mingi veider haisting sundis mind tsivilisatsiooni vältima, niisiis Kanye Westi Touch the Sky peale ja tipatapa üle Männiku raudtee. Kõndisin kuni Ülemiste järve keeluaiani. Ouch, miks, oo miks. Jätsin oma vesise jälje ühe männi tüvele ja tatsasin mööda aiaäärt edasi, mõõtes silmadega ämblike uhkeid õhulosse. Umbes kilomeetri jooksul hakkas paistma tee lõpp, kui rada hakkasid ääristama plastikaatpakendite maised jäänused ja konservikarpide mullased peegeldused. Lõpuks ometi, see tsivilisatsioon, mida mina tunnen.
Järvevana tee vuhina summutas sujuvalt mu kõhukorin. Deem, on vaja midagi hamba alla saada. Järgnes pisike tripp jalgsi Järvevana tee algusest hotell Olümpia juurde Masta Ace'i Take a Walk'i saatel. Kohv ja viis sõõrikut samanimelises kohvikus ja siis käis mingi laks... Damn. Ma ei jaga iseenda motiive ka enam lahti. Ma lihtsalt tammusin koju. Ülelasketiir.
Päeva klapp: Kanye West - Touch The Sky (Ft.Lupe Fiasco) (3:57)
Päeva link:
Raks One ja
MacAivar
german skinny cap
kolmapäev, 12. oktoober 2005 · kazo-ajublog-recovered
One or more archived images are unavailable
Kuna inimesed kannatamatult ootavad mu järgnevaid postitusi (yeah, right! ja endalgi hakkab järg käest minema, siis teen ühe vahepeatuse-sissekande. Eile ostsin kaks purki Montana Black aerosoolvärvi, uue markeri, kaks käppi, kolm lehte kartongi, kolm lehte kleeppaberit ja panin paberiskalpellile uue tera. Get it?
Vahepeal on hästimitu asja juhtunud. Toon teile välja mõned huvitavad lingid, mis teele jäid koos kommentaaridega: .
Telekast tuleb viimane valimisstuudio. Edgar segab kogu aeg vahele. Rõve kaabakas. K-ommunist.
Päeva klapp: Dj Honda ft.Cuban Link, Juju & Missin Linx - On Da Mic (3:43)
Päeva link:
DangerDoom Demo ja
Earthcam
miks ma nii teen vol.2
reede, 14. oktoober 2005 · kazo-ajublog-recovered
Tervist. Ma olen paha poiss. Ma ei viitsinud täna ennast harida. Mind ennast ka huvitab, kuidas ma püüan seal koolis niiviisi püsida. Aga jah, eks peale neljandat korda läheb lihtsamaks...
Ahjaa, ühe helipala tegin ka täna. Nimeks sellele teemakohaselt "See kõik kordub taas" ja žanriks oleks ehk dance või 2 step.
neljapäev, 20. oktoober 2005 · kazo-ajublog-recovered
Heihoo, ma olen inimene jälle. Mul oli ropult ideid, millest täna kirjutada, kuid kõik läks meelest. Istusin vaat eile söögivahetunnil kohvikus ja mõlgutasin mõtteid. Tass kohvi ja seene-singi pirukas on tõelised inspiratsiooniallikad. Kahju, et ei mäleta.
Käisin korralikult koolis. Kuivõrd sellest kasu oli, ma ei tea. Kolmes aines olid tööd ja mul polnud isegi teemadest aimugi. Mul on kiiresti vabastust vaja. Ehk siis avalik vale. Ma olen seda haiglaselt palju juba rakendanud põhjendusega, et see on hädavale. Tegelikult on vale häda. I am sofa king we todd em!
Päeva klapp: Viktor Vaughn - Vaudeville Villain (2:31)
Päeva link:
Vasakpartei (lol)
been around the world and ay ay ay!
esmaspäev, 24. oktoober 2005 · kazo-ajublog-recovered
Nonii. Uus post juba ootab. Nii, hakkame vaatama. Neljapäeval pidi olema Pendulum. Ma pakkisin end kenasti riidesse, panin reivikindad kätte ja glowstickid taskusse ning seadsin sammud transpordi poole. Sõbrad soovitasid umbes kolmveerandiks kohale minna, et muidu ei saa järjekorda. No ma läksin täpselt kümneks ja jõudsin ka.
WOW! Mida rahvamass? Sai otsustatud hoopis minna muru ostma. Kõik järgnev on liialt pikk detailselt kirjeldamiseks, ühesõnaga käisime nõmmel, siis linna tagasi, ostsime süüa ja ma läksin ööseks Kozka poole. Hommikul magasin koolipäeva maha, aga paraku poleks see niikuinii mu päevaplaaniga kokku klappinud. Kerge hommikueine sõõrikukohvikus ja soe kakao... seal on kirjeldamatult mõnus hängida. Lugesin ajalehed läbi ja seadsin sammud lennujaama poole. Jõudsin vast veerand tundi enne teda. Mery, mmm... Siis aitasin tal enne lennukit aega parajaks teha. Sai vist suht paras, loodan vähemalt. Teel kodu poole põrkasin Amaga kokku. Kointsident ai gess. Saatsime Liisbeti ka lennukile ja hängisime tema pool. Kella mm kolme-nelja ajal läksin Elvise manu ja vaatasime Family Guy nimelist filmi. Tapjamardikas!
Siis lippasin koju ja mõtlesin just maha rajhuneda, kui tuli teade, et MP kutsub mind külla. Ja Dark helistas, et lähme koos. Samal ajal kutsus ka Mario enda poole. Solution? Sain Marioga kokku, ostsime õlle ja ma läksin linna, kus sain Darkiga kokku ja läksime koos Pelgulinna. Öö trimmisime seal. Ei tahtnud magada, aga vaatad ühele poole, kõik magavad, teisele poole, kõik ikka magavad. No ma siis ka magasin ja lõuna paiku ärgates läksin Elvise poole. Riime pold, vahtisime filme ja jämmisime. Õhtu poole läksin Mario poole ja kirjutasin plaadi. Nad suundusid Kalamajja, ma läksin kaasa. Piilusin nende räpipööningu üle. Chill! Tegin biitboksi ja puha. Tagasiteel oli vaja äbi balta minna. Kella 00.07-se trolli peale. Seades samme edevalt trollibussi peatumispaiga poole kostis kuskilt lähedusest hüsteerilisi naisekarjeid. Me tegime, mida korralikud eestlased ikka sellisel puhul. Me jooksime, kuis jalad võtsid...
Vahtisime Eddie Murphy't, KäsnaKalle filmi ja Kellavärgiga apelsini. Viimane kammis liiga ära. Ei jõudnud lõpuni vaadata, aga hakkasin Kubrickut armastama. Järgmine hommik vaatasime veel SuperSize Me ära ja läksin koju. Üllataval kombel oli emal hea tuju.
lõppkokkuvõttes kujunes neljapäevast pühapäevani marsruut selline:
kodu > kesklinn > nõmme > kesklinn > lennujaam > majaka > mustamäe > kodu > pelgu > mustamäe > mustamäe > kalamaja > mustamäe > kodu
Aga mis on selle blogi mõte? see pole enam blog, vaid päevaraamat. Blogi mõte on selles, et saad avaldada oma arvamust, ideid ja tähelepanekuid, see siin on pigem elektrikalender. Milleks? Mul oleks nii palju öelda, aga selle asemel teen ainult lollakaid päevakirjeldusi. Ja tähelepanelikule lugejale - mitu korda on siin tekstis sõna läksin?
neljapäev, 24. november 2005 · 22:00 · barbipleiboi
Viimasel ajal olen aktiivselt olnud ametis mitte kui midagi tegemisega. Nii intensiivselt, et pole postitustekski mahti. Otsustasin, et nüüdsest teen poste siis, kui on midagi öelda. Olen viimasel ajal peamiselt Mario pool aega tapnud ja sadu filme vaadanud. Tal on selline chill & ill pleiss oma neiu pool, kus ma süüdimatult oma akusid laadimas käin. Ja miks? Sest kuna Mario käib samas koolis kui mina, siis jääb tal ohtralt aega üle. Tal on lihtsalt nii igav noh. Üksi. Ja siis käime öösiti koos seintele triipe joonistamas ("köhh-köhh-misasja?")... Tunnistan ausalt, et olen teinud sügavaid edusamme porno uurimise vallas. Sellised lehed nagu Place.ee ja What Boys Want aitavad vabalt aega katki lüüa. Juhhei!
ajuvabadus
reede, 25. november 2005 · 23:10 · barbipleiboi
Lugesin täna jälle üht-teist huvitavat plikade kohta. Huvitav. Sain teada midagi, mis lihtsustatult kõlaks umbes nagu ära püüa tüdrukutele meeldida, kui tahad neile meeldida ja stuffi. Ma tean. See tundub seosusetu. Ja ma ei viitsi seletada. Aga see kõik on kokkuvõttes loogiline ja klapib minu eluga. Ehk siis miks ilusatele tüdrukutele meeldivad kõige jörmimad mehed...
oumaigaad!
laupäev, 26. november 2005 · 23:16 · barbipleiboi
Nonii. Tükk aega olen suutnud klaviatuurist hoiduda, kui mõtlesin siiski miskit sisse kanda. Vaatasin täna üle pika aja telekat. Täiesti põnev hakkas. Erinevalt varasemast polnud mul sooja ega külma, mida ma vaatan. Niisiis vahetasin ma iga reklaamipausi ajal kanalit ja vahtisin suvalist asja, mis parajasti tuli. Näiteks vaatasin filmi "Muumia Tagasitulek", reklaamipausi ajal vahetasin selle välja filmi "Lint" vastu. Siis tuli järgmine ja ma vahetasin selle omakorda filmi "Suur poiss" vastu. Ja nii edasi. No ja läbisaamine emaga on ka veelgi halvemaks muutunud. Tahaks öelda, et mõistan teda, kuid... Milleks kogu see draama ja provokatsioon?
Ahjaa, viimased kaks päeva olen kuulanud RJD2'e, vaadanud ja tirinud Family Guy osi ning mänginud Crime'i, nii kakssada levelit edasi. Vaevalt toitunud ning pole kordagi riideid vahetanud. Meil vist sajab sisse, ma pole viitsinud vaadata. Mida ma selle teadmisega peale hakkaks? Toas on kopitanud saepuru hõngu, mis niiskusest läbi imbununa mu pea kohal lesivaid vineerplaate katab.
Lumi tuli ka maha. Kuidagi erakordselt kummaliselt. Tavaliselt on maa enne külmunud ja märg ning lumi tuleb suure lörtsiga, nüüd... maa on must ja pehme, lumi katab seda kui ümber kukkunud jahukott. Erakordselt soe tundub õues. Justkui loodusime. Ja mind ei huvita?
Esmaspäeval lähen tööle. Ja Enterist mulle ei helistatudki.
okei, võib ka niimoodi
esmaspäev, 28. november 2005 · 08:16 · barbipleiboi
Ärkasin kell pool viis ja olin ikka veel unine. Kulutasin poolteist tundi koibade sirutamisele. Vaatasin öösel Alfred Hitchcock'i mängufilmi "Loode kaudu põhja".Hämmastav. Lõpuks ometi sain teada, kustkohast see kaader pärineb:
Niisiis täna vestlesin veidikene ühe tuttava neiuga emmessennis. Teemaks, nagu ikka naised versus mehed. Sain teada (ja loomulikult tajun ka loogikat) et miks neidudele meeldivad vanemad mehed. Ja sain ka teada, et neidude perspektiivist ei käsitletaks mind pedofiilina, kui endast kaks-kolm aastat nooremaga semmiksin. Arusaadav.
30 magamata tundi
esmaspäev, 28. november 2005 · 22:16 · barbipleiboi
Nii. Täna oli töö. Ma ei läinud ööl vastu tänast magama, sest kartsin sisse/maha magada. Mnjaa.
Rabasin kaheksa tundi ja kümme minutit kokku. Panin kirja seitse pool. Igaks juhuks. Sain Converse allergia. Tuhandeid, kümneid tuhandeid karpe... Ketse ja riideid... Ja mina nagu näljane laps vaatan karamelli. Tahaks kah.
piinlik uurida, kuid....
teisipäev, 29. november 2005 · 20:26 · barbipleiboi
Täiesti p*rses, telekast tuleb mingi "Meie" saade, kus külalisteks on Viivika ja Kaspar. Ainult selle vahega, et nemad on ideaalperekond. Vist.
Kõlarit kaunistab hetkel Jamie Cullum - Get Your Way, muidu endiselt RJD2 ja see Talib Kweli ja MF Doomi Fly That Knot. Ja nüüd juba Bobby Cole ja A perfect Day.
Aga teema, millest tahtsin rääkida, õigupoolest küsida, oleks: Kuidas suhtuvad naised seksi?
Ma olen seda tükk aega tahtnud küsida. Meestele on see suhteliselt tähtis teema. Nii palju asju, mida tahaks teada. Kuidas saaksingi mõista kogu suhtekultuuri laiemas perspektiivis, kui ma isegi ei tea, mida vastaspool sellest arvab? Ma mõtlesin oma sõbrannadelt selle kohta pärida, aga kuidas nemad sellesse suhtuksid?
roflmao*
kolmapäev, 30. november 2005 · 08:00 · barbipleiboi
One or more archived images are unavailable
Veidike on raskusi uinumisega. Olen olnud jälle öö otsa üleval. Kuidagi raske on õhtuti uinuda, kui oled vaevalt kaheksa tundi ärkvel olnud. Tehke matemaatikat.
Mul oli hästi palju, millest kirjutada, aga ei jaga lahti hetkel... oot, tööpakkumise sain, õigemini kutse kandideerida. Peaks vist, töö oleks unistuste amet... aka veebidisainer ;)
kolmapäev, 30. november 2005 · 19:56 · barbipleiboi
Olin öö otsa üleval, magasin päeval. Tahtsin korraks silma looja lasta, ärkasin pool kaheksa õhtul. Juhhei.
Tegemised kuhjuvad. Ühelt poolt minu logardlik tööotsimine, teisalt kõik sõpradele lubatud asjad. Umbes kaks-kolm kodulehte (yeah, ma oskan onju), mõned biidid ja siis mõned loo projektid, mis seisavad minu riimide taga, mida... pole.
Ja päeva parim lause muidugi...
"Despite my thirty years of research into the feminine soul, I have not yet been able to answer the great question that has never been answered: What does a woman want?" Sigmund Freud
Do You... Google?
kolmapäev, 30. november 2005 · 23:24 · barbipleiboi
Vaatan, et viimased postid on suhteliselt sisutühjad. Nii et teen ühe vahepeatuse tutvustamaks teile asja, mis mind igakülgselt ja lakkamatult lummab. Ja see on Google.
Mäletan seda, kui eksisin esimest korda sellele otsilehele. Olin aadressi kuskilt, stiilis tehnokratist, kuulnud. Enne seda oli ikka Yahoo ja Altavista ja Excite... Ja siis see juhtus. Ma vaatasin sinna ja... Peaaegu tühi leht. Üleval kaheteist kilobaidi suurune logo ja all otsingulahter. Wtf? Ma olin nii portaalidest läbi imbunud, et ei saanudki midagi aru, pidi vist olema maailma mahukaim või kiireim otsija...
Sellest ajast olen selle lehe külge lausa kinni kasvanud. On mõningad nipid, mis aitavad otsingut veelgi kiiremaks ja operatiivsemaks muuta, kuid neist mõni teine kord. Praegu räägiks aga vahvatest lahendustest, mida Guugli poisid on veel välja mõelnud. Nimelt on nendel poistel eraldatud kindel arv töötunde nädalas, mil nad peavad tegelema kõrvaliste asjadega. Justnimelt. See hoiab vist pea värske ja perspektiivid ka paigas. Teiseks on arendusmeeskonnas rohkem töötajaid kui Microsoftil (kellel on kokku üle 55 000 töötaja). Kolmandaks pooldavad nad kõikvõimalikku komplikatsioonideta vabavara. Kui reklaami ei ole, siis ei ole ka. Fuck spyware! Google'i loojateks olid aastal 1996 kaks Stanfordi tudengit, Sergey Brin ja Larry Page, kes esitasid hüpoteesi, et otsimootor, mis kasutab otsingul veebilehtede vahelisi ühendusi, saab paremaid otsingutulemusi. (nt. Yahoo, mida ma siin elevalt võrdluseks toon, on pigem veebikataloog, mis ei otsi infot lehtede sisust, vaid vastavalt katalogiseeritud lehtedele.) Alguses hostiti seda Stanfordi Ülikooli serveris ja leht ise nägi välja selline. Domeen www.google.com registreeriti 15.septembril 1997. Hetkel töötab Google'is 4989 inimest ja selle väärtust hinnatakse 3,19 miljardile dollarile (samas kui 30-aasta vanuse Microsofti väärtust hinnatakse 40 miljardile dollarile). Google'i suur läbilöök tuli aastal 1999, kui endine otsimootor Altavista otsustas hakata portaaliks, mispeale paljud veendunud kasutajad otsustasid lülituda ümber Google'ile, mis oli konstruktsioonilt eelmisele sarnaseim.
Aastal 2000 hakkas Google tegelema spetsialiseerunud reklaami müügiga, mis hetkel reageerib nimele AdWords. nimelt valib see reklaami lehele vastavalt lehe sisule (Heaks näiteks oleks siinkohal näiteks veebiraadio The Bassment lehel asuv reklaamriba.). Reklaamid on lihtsalt küljendatud ja tekstil põhinevad, mis teeb nende laadimise kiireks ja kujunduse stabiilseks. Samuti maksavad nad iga kliki pealt lehe omanikule. AdWords'i programmi toetab ka Blogger.
Veebruaris 2003 omandas Google firma nimega Pyra Labs, mille üheks subprojektiks on ka Blogger ise.
Google'i logo on püsinud muutumatuna aastast 1999. Mõningatel tähtpäevadel on kasutusel ka niinimetatud Google Doodle, mis kujutab Google'i logo humoorikat modifikatsiooni. Heaks näiteks oleks Halloweeni logo ja seitsmenda sünnipäeva logo...
Siinkohal oleks vist paras aeg ära tuua mõned edevamad tasuta lahendused, millega need mehed on hakkama saanud, koos minupoolsete kommentaaridega. Uusimad uudised alati saadaval ät Google Labs.
Gmail. Esimene veebipõhine meiliklient, mis pakkus üle gigabaidi vaba ruumi sõnumite salvestamiseks (praeguseks hetkeks 2.5 GB ja ka liitumine ilma kutseteta). Samuti mugavaid võimalusi otsida postkastist kirju, neid markeerida, igatpidi märgistada ja sorteerida ja nii edasi. Gmaili survel oli sunnitud ka AOL hakkama pakkuma tasuta kahe gigabaidiseid postkaste.
Google Maps. Üleilmne kaardisüsteem (töötab kõige edevamalt hetkel küll Ameerikas), võimaldab aadressiotsingut, firmade asukohaotsingut, teekonnaotsingut... Ütleme otse, võimalused on hetkel veel hoomamatud, sest piire praktiliselt polegi. Lisaks on kombineeritud kaardid satelliidipiltidega, et oleks ägedam. Loe lisaks.
Froogle. Veebipood, pole veel jõudnud lähemate võimalustega tutvuda.
Orkut. Stanfrdi lõpetanud Orkut Buyukkokten'i niiöelda "kõrvaline projekt". Globaalne menukas eestlaste ja portugallaste seas. Väärib vist märkimist, et tegemist on alles beetaversiooniga...
Google Reader. Veebipõhine RSS-i lugeja. Võimaldab lihtsalt silma peal hoida blogidel, uudistel jne.
Google Analytics.Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis võimaldab jälgida täpselt, kui palju Su lehte külastatakse, kust, tullakse, kuhu minnakse, kus riigis ollakse ja vastavalt sellele ka valida sovivamat lehe kontinenti ja reklaami. Hetkel registreerimine peatatud liiga suure nõudluse tõttu.
Google Earth. Sisene kolmemõõtmelisse maailma. Ilma naljata. 2000 ja XP.
Search Engines ehk lisa oma Mozilla Brauseri nurgas olevale otsingukastile mootoreid. Saadaval nii IMDB, myspace, download.com, last.fm ja muud pluginad.
EPIC 2014(pühenda kaheksa minutit oma elust sellele, et saada aimu interneti tuleviku arengusuundadest.)
nii samaolek
neljapäev, 1. detsember 2005 · 15:22 · barbipleiboi
Viimasel ajal on kombeks, et kõikvõimalikud programmide ja kodulehtede arendajad peavad blogi lehe loomise arengu kohta. Et siis need vähesed lowlife-perverdid, kes 24/7 katoodkiiremonitoride ees päevitavad, saaksid ilma tüütut spämmi saatmata kursis püsida, kuidas asi edeneb. Miks selline teema? Sest viimasel ööpäeval olen päris mitmele taolisele lehele otsa sattunud.
Näiteks Safari brauseri arendajad peavad oma blogi. Siis leidsin ühe lehe, kus logi pidasid Microsofti progejad. Paraku on link kõva surfamisega kaduma kippunud. Ja samuti ka Inside Firefox.
Ja seepeale küsiks, et miks mina veebloogi pean? Et Liinele rõõmu teha. Ma näen teda täna linnas. Liine on tore. Ma usun, et Ta on minu Sõps Nr.1!
Ahjaa. Ja päeva looks oleks kindlasti Jin The Emcee - Top 5 (Dead Or Alive), mida saab tasuta tirida siit! Ja päeva videoklipp (kõikidele pervertidele) tuleb siit!
9.2.5.
reede, 2. detsember 2005 · 20:26 · barbipleiboi
Nine To Five. Umbes nii kaua ma täna tööd tegin. Kuigi räige matemaatika väitis vastupidist ja summarsena arvutades oli tulemuseks 6 ja 0,5 tundi. Välja arvatud lõunavaheaeg ja siis see aeg, mis ma kodus magasin.
Telefon helises täpselt kell kaheksa hommikul. Virko päris mult viisakalt, et kas saaksin täna jälle tulla ja et kui kaua mul kulub. Härdusest ütlesin, et tund. Olin selleks hetkeks maganud täpselt poolteist tundi. Ei, mind ei vaeva unetus, ma lihtsalt liigitasin maamise ebaratsionaalse tegevuse alla, mida ma juba lapsepõlve jooksul piisavalt hoogselt harrastasin. Baari-Telle ja Vova. Mustlane ennustas suurt armastust. Just nii väidab. Kujuteldamatu küll, kui kiiresti uudised vananevad, sest selleks ajaks, kui see gossipiromaan lettidele laksas, oli Telle juba saatest läinud ja Vova tegi seksi selle teise neiuga sealt... Kariniga. Vot säherdune lugu. Ma isegi ei vaata seda saadet, aga seks praimtaimil tele-eetris tundus kuidagi... huvitav ja vältimatu. Mehed on odavad!
Aga naised on ka! Naine (19) otsib meest kuni 40... naine (19) otsib meest vanuses 20 Kuni 25... Ja need pole vaid erandid. Oot, ma tsiteerin:
ma otsin kena ja sportlikku noormeest, kes olex weega hia huumorisoonega ja kellel olexid laiad õlad ja kenad silmad:P:D ikkegi mle meeldivad kenad poisid, hoolivad ja armastavad, ning mitte vägivaldsed.p.D
Mis ma siin ikka kiidan ennast ,aga tubli olen ma küll;) otsin meest kes olex ikka mehe eest ... hoolitsiv ..jne. Kindlasti ei tohix olla ainult üheasja joax valmis ja ei tohix olla vägivaldne
Me ei peksa teid üldiselt. Mina vähemalt pole veel proovinud. Ja mille suhtes seal vanemad mehed peaks etemad olema? Samas sain ma selle hiljuti teada. Vaadake, vanematel meestel on sperma produktsioon juba kergelt kärbitud ning aju õlgadel. Samuti teavad nad (läbi praktika), mida nokuga tehakse. Kuid ei rihi ainult sugukihi maandamisele, mis testosteroonist pulbitsevatel isasliigi hilispuberteetikutel väga tüüpiline on. No tuli alles lause!
kaspar, mine magama
pühapäev, 4. detsember 2005 · 19:56 · barbipleiboi
aga ma ei taha. mine ikka. ei taha. kurat, poiss, kao magama!
Umbes sellist dialoogi ma vajaksin oma emaga. Et Ta sunniks mind magama, kui ma oma jonnist arvan paremaks seda mitte teha. Aga selle asemel ollakse kuni kella neljani vaikselt ja siis tullakse ilma mingi hoiatuseta stepsleid välja kiskuma. Mu arvut võtab viimasel ajal vaevu üldse hääli sisse.
Jep, memmekas olen. Sest kuigi mu ema surmatunnini usub, et on teinud minu heaks kõik, et minust paremat inimest kasvatada, siis see, mida ta kunagi mõistma ei saa, on see, et mis mul puudu jäi, oli temast sõltumatu.
Näiteks see, et ma tahtsin isa. Isa, kes oleks kasvatanud minust korraliku mehe. Kes oleks ajanud minuga vahel piinlikult punastades issi-poja juttu ja õpetanud mulle, kuidas habet ajada, lipsusõlme teha ja eesnaha vahelt pesta.
Ja see, et ma kasvasin kiiksuga. Seda ei anna keelamisega ravida, kulla emme. See oli, on ja jääb.
Ja see, et Ta keelab mul räppi kuulata, kritiseerib minu maitset telesaadete osas ja on üleüldse alati igakülgselt valmis minu egoboosti kahandama. Jah, ma tean, ms. perfect, et Sa vaatad telekast head saadet, aga mind ei huvita. Ja ei saagi huvitama. Sest meie aju on erineva ehitusega.
Ja kohtleb mind kui 12-aastast. Arusaadav, et tema jaoks olen ma elu lõpuni 12 (nagu teoreetiliselt enamikel emadel oma lastega), kuid... Nojah, meenub ema näoilme, kui Ta esimest korda mu taskust kondoomi leidis. Huumor oli seda vaadata.
Ja see, millest ma alguses kirjutada mõtlesin, jääb vist täna lausumata. Ja kui ma täna kell 18.00 ärkasin, olin vabrikus kolmesaja tuhandega miinuses.
mnjaa, igatahes
teisipäev, 6. detsember 2005 · 08:17 · barbipleiboi
Aga et kuidas mul endal? Kuule, eile oli tööpäev. Tüütu oli. Oi kui tüütu. Ja mul oli pikk jutt valmis mõeldud, aga noh... igatahes ärkasin täna kell pool kaheksa üles, et äkki helistavad. Ja eile ärkasin kell neli hommikul, tegin süüa ja tirisin kiisude pilte. Pussy is good! Ja bussid on head. Väärib vaatamist.
lihtsaltupdate
neljapäev, 8. detsember 2005 · 11:38 · barbipleiboi
Ma keerutasin natuke lehe välimust. Ma olin seda tükk aega plaaninud teha. Ei kukkunud eriti õnnestunult välja. Proovime varsti uuesti.
Ja mul oli taaskord mingi asi, millest ma niiväga kirjutada tahtsin, kuid mis mulle kohe kuidagi ei taha meenuda juba viimase 12 tunni vältel. Siis ootame.
Ja häid lauseid viimase ööpäeva kestelt:
Again, men have their bizarre behaviors, and I'm not trying to "badmouth" women... but in my experience women are usually not very LOGICAL about things... and they're ESPECIALLY illogical when it comes to relationships. Women walk into Starbucks and order a "fat free" cafe mocha and then get WHIPPED CREAM on top. No kidding. I see it all the time...
Men are perfectly logical. They want to have sex with everything. Women aren't. They only want to have sex with men who DON'T want to have sex with them. LOL!
ma luban, et...
reede, 9. detsember 2005 · 02:23 · barbipleiboi
Nii. Alustame algusest. Ma ärkasin kell üheksa. Õhtul. Nagu wtf? Ja siis vaatasin, et olin kella kaheks äratuse pannud, et tunnike tukastada. Kohutav. Mulle aitab sellisest jamast. Niisiis hilisest ärkamisest šokeerituna andsin enesele järgnevad lubadused, mida proovin ka pidada (iga hinna eest, kui... meeles püsib) :
Ma ei anna katteta lubadusi. Kui luban, siis teen. Ja luban ka.
Ma taastan normaalse unegraafiku ja sean magamisajaks kella üheteistkümnest öösel kella poole seitsmeni hommikul.
Ma hakkan käima hommikuti jooksmas (parim aeg iseenesest oleks kell neli. korduvalt proovitud)
Ma pööran senisest veelgi suuremat tähelepanu oma hügieenile ja kõigele seonduvale (LOL!)
Ma jälgin kella. Pigem veidi varem, kui liiga hilja. Vähendan eksimusruumi ja lisan transpordiajale igaks juhuks ca.20 minutit.
Ma otsin oma raamatukogu raamatu lõpuks üles (ta sai just hiljuti nelja ja poole kuuseks)
Ma kirjutan lõpuks isale.
Ma hakkan regulaarselt toituma.
Ma teen lõpuks valmis PeeKaale ja Cutile ja Vesile need neetud biidid.
Ma vähendan päevast interneti kasutamist mingi... 17 tunni võrra.
Teen monoka koduka valmis.
Koristan.
Loen raamatut (F. Scott Fitzgerald - Suur Gatsby ja Saul Bellow - Mr. Sammleri Planeet)
Hakkan taas biitboksi harjutama.
Väldin viina, tequilat, konjakit, viskit, burbooni, absinti jne.
Ja lähen, kurat küll, õigel ajal magama.
Huvitav, kas neist lubadustest mõnigi mul homme hommikuks ka meeles on?
EQ 128
pühapäev, 11. detsember 2005 · 04:31 · barbipleiboi
Kaspar, your Emotional IQ is 128.
This number is the result of a formula based on how many questions you answered correctly on Tickle's Emotional IQ test. But your Emotional IQ score is much more than just a number: it's an indicator of success.
Research has shown that people with high emotional intelligence scores — not necessarily those with the highest IQ scores — tend to be the most valued and productive employees and have the longest and happiest romantic relationships.
So, where are you most emotionally smart? Your test results show that your strongest suit is perception — your ability to pick up on what others are feeling.
Because of this, you are unusually good at reading people's verbal and non-verbal cues. You're especially aware of the subtleties of people's actions, and can feel out the vibe of a situation better than many. That gives you and edge many wish they had. People with high perception skills like yours, however, tend to rely on them to the exclusion of others. As a result, they sometimes have underdeveloped abilities in other realms of critical emotional intelligence like managing emotions, empathy, and being expressive.
To truly excel in life and know how to relate to different people, you need to balance out the different kinds of emotional intelligence.
Research indicates that if people who are strong in perception can work to increase their overall emotional IQ score, they can prepare themselves to handle any interpersonal exchange with amazing skill — especially by learning to be empathetic and by being able to express what it is they are feeling or trying to say.
And the good news is that people who try to improve their emotional IQ have far greater success than people who try to improve their IQ.
Ja mu IQ olla 138. Kõva sõna.
COMMENTS (1)
Anonymous · 12. detsember 2005 · 18:36
oi. arva, palju ma IQ sain? kusjuures. vähem kui sina. aga paku.
kinorgia
esmaspäev, 12. detsember 2005 · 16:22 · barbipleiboi
Kas Teil on juhtunud nii, et ühel päeval ei võta enam teie tööandja telefoni vastu? Rääkimata helistamisest? Teretulemast minu olukorda. Samas, see pole esimene kord.
Käisin pöffimas. Algaja kohta päris hästi. Neli filmi. Sai ikka valitud ja mõeldud kaua. Või pigem mitte, ma lugesin netist kõigi sisud läbi ja kuulasin oma kõhusoolikat. Läks hästi, kui välja arvata, et ma neljapäeval filmi "Suur Vesi" maha magasin. Oleks tahtnud. Ja et ma "Härra Lazarescu surma" asemel hoopis "Ultranovat" vaatasin. Kui esimene sai märkimisväärselt publikupreemiaid ja muud defkat, siis teine meenutas mulle kahtlaselt filmi "40-aastane neitsi". Sest reedel vaatasin ma kaht suhteliselt sarnast eri žanriga eri maailma osades tehtud filmi. Need samad. Mõlemas oli peaosas tüüp, kes ei saanud. Sarnased nägid välja ka.
Sai vaadatud veel "Pöidlaimejat", mis, nagu ma algusest peale kahtlustasin, oli väga bro film. Vincent D'Onofrio osatäitmine oli (eriti just eelnevate rollidega kõrvutades) lummav ja Keanu Reeves kehastus lausa kolmeks alter ego'ks. Lugu rääkis poisist, kes oli paras nohkar ja lontrus ning... imes pöialt. Autor polnudki näinud suuremat vaeva selle põhjuse varjamiseks - pöidlaimemine oli temale kui pelgupaik, kuhu maailma ebaõigluse eest pugeda. Ja siis vaadati, et ikka nii ei saa ja hakati talle ritalini söötma ja vend hakkas vahepeal rohelist tegema... Point oli filmil hea. Et kui sa oled erinev, siis pole see alati just halb asi (ja et erilised inimesed jõuavad elus kaugemale).
Sai vaadatud "Izo". Kõik nii kõmutsesid, et ainult hull tapmine ja verepulm. Olen nüüd mina liiga kõva närviga või mis, kuid... midagi šokeerivat küll ei olnud. Hull veristamine käis, aga ei midagi ületamatut. Point oli siis selles, et kustkohast tuleb kurjus. Ja moraal, kuigi ma lõpu maha magasin, oleks vist pidanud olema, et ei tea. Igatahes stoori oli selles, et oli ennemuiste üks mats, kes oli pätt ja kaabakas. Tegi keppi ja tappis inimesi. Kuni talle lõpuks brutaalselt (oujee!) ots peale tehti. Ja siis ta "tekkis" uuesti sadu aastaid hiljem tänapäeva keskkonda, kus kõik, keda ta eales haavanud oli, piinlesid vaimudena. Ja siis alustas ta oma kättemaksuteekonda. Tema parim homie, tema ho, tema grand old lady (ema)... ja ükshaaval aretas ta nendega sisutut dialoogi ja nottis nad maha. Kuskil poole filmi peal sai tal kui vaimul juba kirjeldamatult kõrini nottimisest, kuid kuna jutud käisid, et Izo teeb oma kättemaksutrippi, siis tuldi talle lihtsalt kallale. Zombie'likul kombel sai ta kõikjal tappa ja nuga, kuid nottis ikka edasi. Ja aja jooksul muutuski ta saatanaks. Või midagi taolist, ma magasin lõpu maha. Filmi ilmestasid autori agoonilised kitarripalad.
Ja neljandaks "Küllusemaa", mille point oli umbes sama, mis "Clockers'il", kontekst vahetus. Teostus oli muljetavaltav, päevakohasus, ausus... Sakslaste kaastöö (lavastus, operaator, montaaž) ei lasknud teosel patriootiliselt imalaks minna, nagu tavaliselt sellistes filmides. Igatahes algab film sellega, et piff tuleb kaugelt välismaalt peale paarikümmet aastat asüüli Ameerikasse tagasi, mis on teatavasti maailma parim maa. Aga vaatepilt on rusuv, inimesed elavad tänaval linnajagude kaupa kastides ja toituvad igast jamast, mis kätte satub, samas, kui riigieelarve on ametis suure ja patriootilise sõdimisega kuskil maailma aanuses. Mis maksab 160 triljonit dollarit aastas. On ka väärt? Ma ei tea, küsige Halliburton'ilt. Kuhu ma pooleli jäin? Ahjaa, igatahes tuleb ta sinna tagasi leidmaks oma onu, kes kunagi vastu ei kirjutanud. Vietnami sõja paranoilisel veteranil on aga rajult savi, kui mitu sugulast tal olemas on, sest ta tegeleb valitsuse jaoks terroristide taga ajamisega. Järjekordse intsidendi käigus lastakse tänaval lambist maha üks Hassan Ahmed ja paranoiat oi kui palju. Filmi moraaliks on see, kuidas me unustame oma lähedased ja inimlikud väärtused ja otsime midagi sealt, kus seda pole. Viimane film oli neist vast kõige edevamgi.
Et siis hakkasin mõtlema, et Ameerika pole kunagi olnud rassistlikum maa, kui aastal 2005. Iga aarialane on kapitalist, afroameeriklane varas ja muslim terrorist. Arusaadav? Ja 9/11 oli Bush juuniori tellimustöö. Aga sellest teine kord.
katastroof vs strotoskaaf
kolmapäev, 14. detsember 2005 · 10:29 · barbipleiboi
Töövestlus tunni aja pärast. Kirjutan õhtul!
quasimotorola
reede, 16. detsember 2005 · 00:27 · barbipleiboi
Hahahhahahhahahahahahhahahhahahahahahahhahahahahahahahahhaahhhaaaaa!!! Sa teed nalja, jah?
Mis on suurim kiirus? Kui saadad 7:16 hommikul avalduse töökohta ja saad kell kolmveerand kümme kutse kella üheks vastlusele. Mis on suurim aeglus? sinna hilineda.
Viimase nädala jooksul olen saanud juurde palju töövestluspraktikat ja õppinud seda teatud piirides kasutama. Olen muutunud julgemaks, ütleks isegi, et nahhaalsemaks. Sest taolised inimesed lihtsalt jõuavad kaugemale.
Üleeile trippisin koos Defoga. Mingi gigapikalt. Sest mul oli vaja oma "segane tuju" maha laadida. Ühest küljest polnud siin midagi üllatavat, teisalt oli vihastav ja kolmandast küljest sarkastiline. Käisin kell üks töövestlusel ühes personali pimpimise asutuses. Vestlus oli hea, mu vastused olid okeid ja mu käitumine oli soliidne, sümpaatne ja arukas. Sain sealt ühe firma numeraali, kuid tegin siiski mitu olulist viga. Esiteks jätsin mõned vastused ebatäpseks. See on halb. Ütle konkreetselt või ära ütle üldse. Ja ma ümardan liiga palju. Teiseks ma mainisin, kus eelnevalt töötasin, kuid panin mitme faktiga mööda. Ja neid vigu oli veel. Peale seda oli mul kirjeldamatult kiire ühte siinkohal anonüümseks jäävasse personali kupeldamise firmasse, mis siiamaani minu kõnesid vastu ei võtnud. See, mida ma seal kohtasin, oli liiga omaette. Sellest ka juhtlause. Ma siinkohal pikemalt ei kirjeldaks, kuid lõppes see minu väljamarssimisega sealt mõnitaval toonil viisakustega. Siis trippisime Defoga mingi tunde, no oma kuus tuli ära. Merikalt linna trippisime jalgsi, et arutada tööplaane ja prioriteete. Mida vestlused need olid, kogu maakerakonserv sai lahti kaanetatud ja läbi songitud. Wst'i räpist Bushi vandenõudeni. Edasi rokkpunt Neljapäeva proovi, kus sai biitboksitud, kuna trummar ei pidavat rütmi jagama. Riilaks!
Käisin eile ka töövestlusel. Amet oleks olnud okei, palk jee. Tõenäosus koht saada oli 33,3%. Vestlus sujus hästi, miinustena tooksin välja, et oleksin veelgi julgemini võinud suhelda (kuigi see polnud see, mille pärast mulle ära öeldi) ja täpsemini väljenduda. Teine "no" oleks see, et ära eales maini eelnevat tööandjat, kui teil on olnud vähimaidki hõõrumisi. Sest on selline asi nagu telefon. Täiesti rahuldavaks vastuseks kõlbab, et "olen teinud varemgi laotööd, ilma lepinguta ja vastavalt kokkuleppele, lühikese perioodi vältel." Või midagi sarnast, saate aru küll. Nii ei saa seda kontrollida ja otseselt valetamisega pole ka tegemist. Käitumine peaks olema rafineeritud, ent enesekindel ja julge. Rahulikult, sirge seljaga, lühikesed, täpsed ja nutikad vastused, mõni hea kild vahele, et luua vabamat õhkkonda. Mäletan oma esimest tööintervjuud, kus higised käed värisesid laua all, pilk kimas närviliselt mööda ruumi ringi ning vastused olid ebaselged, kaheti mõistetavad ning ebasoodsad minu perspektiivist. Töövestlusel pole vaja tuua teemaks oma nõrkusi, vaid tugevusi. Miks Sina oled neile parim? Miks nad Sind vajavad? Sealt sain eitava vastuse, kuid see oli lummav, et nad helistasid. Sest siis teadsin, mida edasi teha, kas sügada närviliselt paar nädalat telefonitoru või julgelt uusi avaldusi saata. Rispekt kõigile, kes vähemalt teatavad.
Siis eile oli veel üks pidu. Oi, sellest saaks eriti pika bloogi. Elamus omaette. Aga ma ei viitsi kirjutada, sissekanne ripub niigi pikaks juba. Esinesid DJ Premier ja Big Shug. See ütleb juba midagi.
Täna oli ka vestlus. Tegin eile hüppekas klõpsu ja käisin täna ära. Pisike sanitaartehnika edasimüüja. Kahtlen, et saan, et töövestlus oli kogemus igatahes. Õhtu poole hängisin Defoga kolm tundi.
Ja see veel et need, kes praegu käivad pailt koolis ja ülikoolis ja tulevad paberike näpus ja hakkavad optimistlikult tööd otsima... Oi, raisk, te nugised hakkate nii peksa saama. Sest pole suuremat lömitamist kui tööotsimine, nigguz!
Täpselt selline tunne on praegu. No t*ra, kui igaaaavvvv mul on. Ma olen hommikul kaheksast üleval ja kellelegi pole helistada ka, kõigil on kool või töö. Täna ei toimunud mitte kui midagi ja mul on netist nii kopp ees. Pagan, ma vajan uusi tuttavaid, kellega jultunult sõber olla.
COMMENTS (1)
Anonymous · 17. detsember 2005 · 23:25
kuule. kui ufo mu ära röövib. kas ma võin neil paluda sind kaasa röövida. onju?
argiarhiterror
teisipäev, 20. detsember 2005 · 17:08 · barbipleiboi
Mingi päev nagu orav rattas ja siis järgmine päev ripud toru küljes ja ootad märguannet. Jess. Olin täna reidis ja kujutad pilti, hängisin seal ringi. Eile kella üheteistkümnest on pilt kah, mille kiiruga Mario masinas Painti ja Irfanview'ga kokku keevitasin. Et siis eile oli jälle mingi roundthatown tripp. Ja eile kell kümme tulin jälle koju, esimest korda alates laupäeval kella ühest. Mõtlesime, et peaks raha koguma, et aastavahetus ikka Bacardi või Martini seltsis mööda saata, äärmisel juhul Pisang. Tänaseks on 33 krooni ja 7o senti. Jea, beibii!
Lugesin lehte täna. Jälle. Mingi eesti arhitekt kirjutab disrespecti Unesco arhitektile. Nagu MV, mida õigusega? See Eesti till kujundab krdi R-Kioskeid ja prügikaste ja nüüd sõimleb Giorgio Piccinato kallal, kes ütles, et vanalinn on ilus ja et Viru laiendus oleks võinud olematagi olla, selliseid ju laias maailmas küllaga.
Sellest on varemgi juttu olnud, kuidas väljamaa inimesed tulevad siia ja... ei märkagi neid kõrgeid plekklosse, mille üle me nii uhked oleme. Nagu elaks ajastul, kus väljamaa kilekott oli tegija. Ja valuutakauplus. Ja eesti esimene burgerikiosk Pärnus. Jee! Kuid mida väljastpoolt tulnud inimene esimesena vaatab, on see, millega me eristume. Mida on meil sellist, mida igal pool mujal pole? Coca-Cola? McDonalds? Rimi? Vaevalt.
Aga eestlane vaatab ikka väljamaa kilekotti ja ohkab...
COMMENTS (1)
Anonymous · 21. detsember 2005 · 16:06
vaata liinel on see asi, et ta blonde ei vaata. see ongi maitse. aga liisa. vaat liisa vaatab blonde just.
kazoffline episode 2: viiruse kättemaks
neljapäev, 22. detsember 2005 · 12:15 · barbipleiboi
One or more archived images are unavailable
Anivirus is for pussies... So is AdAware. And what about firewall? I dont need that fancy shit...
Nüüd see siis juhtuski. Oli arvata. Ma olin igasugu imeprogrammidega, nimesid nimetamata, oma masinast viiruseid jahtinud. Eile panin mingi 700kb freeware peale. See töötas umbes seitse sekundit ja leidis selle ajaga kolm viirust. Kaks lasi maha, aga kolmas oli end kernel32.exe-sse kirjutanud. Ma teadsin seda juba tükk aega. Ja kui pärast todo-nimekirja vaatasin kuvari küljes (teate küll, see kollane kleepekas) siis esimene asi, mis sealt vastu vaatas oli "reinstalli win98". Ja ma muudkui lükkasin edasi.
Eriti diip on see, mida ma tegin viimastel hetedel oma masina seltsis. Ma lugesin Aineri ja Elina bloge ja istusin reidis ja nii edasi. Pointless. Ja kõige enam on kahju kõigist dokumentidest, viimase kolme aasta "töö" noh. Biidid, kodulehed, flashid... vsjo. No eks midagi on plaatidel ka. Ma käin mingi päev nõmme häkkerite juures ära ja vaatab, kas saab sealt veel miskit kätte.
Ja seetõttu on laptopi ost jälle teema ;) Eriti, kui lauamasin maksab pea samapalju ja läpp on mu suurim driim olnud 1999 aasta aprillist. Ja nüüd pakub üks eesti juhtivaid telekommunikatsioonifirmasid sissemakseta läppareid. Tutikaid. Mjau.
kasuta mingit linuxit vms. vähem viirusi, pahalasi, nuhkvara, häkkerite rünnakuid :p ja käsureaga saad rohkem sina peale ning nohikute seas hakkab feim veel kõigele lisaks tõusma kah !
Anonymous · 29. detsember 2005 · 21:02
lugesid MINU blogi. VÄÄÄOOOO!
random pealkiri
neljapäev, 29. detsember 2005 · 17:30 · barbipleiboi
Nii. Olen Tartus. Oli hullult palju ideid, millest kirjutada, aga hetkel ei jaga. Kirjutab hiljem.
Mõtlesin siis üleeile kell üks keset Tallinna linna, et kas sõita Tartusse või mitte. Lampi. Kell 14:30 bussiga tulin. Ja siis otse Käärikule edasi. Ja siis olime seal. Mina ostsin suure Martini ja lürpisin selle nahka ja vajusin tuttu. Enne seda sai veel igasugu lollust tehtud. Ja siis eile sai tagasi sõidetud, bussiga, kell lkolm. Kui te vaid teaks, kui kaunis on talvine Otepää... Ja õhtul trimmisin "Sviidis" koos Rafu, Rommi, Connecta, Laura, Auksi ja veel osade seltsimeeste ja naistega. Mul on niede peale nigel mälu njah...
Hetkel abjuusin Scabere pool võrku. Ja teooria väidab, et täna on veel plaanis saada kokku Elina ja Johanniga ning Rafuga oleks kah vaja. Ja Mari nõuab pidu.
Ja kuna ina nii nägus poiss, siis üks pilt ka minu poolt.
COMMENTS (3)
Anonymous · 29. detsember 2005 · 21:10
heinummi!
Anonymous · 30. detsember 2005 · 17:25
oh, kaso. midagi uut ja huvitavat on sündinud. sul on esimest korda bloogis trükivead. lausa 3 tükki, lugesin mina. vahva.
Anonymous · 2. jaanuar 2006 · 17:10
Ma trükkisin läppariklaveriga raisk!
fakk
reede, 30. detsember 2005 · 14:47 · barbipleiboi
Täna on üks eriti kehv päev. Pärast räägin.
Sain täna hommikul süüa. Olen paastunud viimased paar päeva, kuna pole suurt midagi süüa. No ja täna sain. Ja kõik oli okei, kuni... Ahmidafakki, juua tahaks!
COMMENTS (1)
Anonymous · 1. jaanuar 2006 · 23:58
kaso kas sa oled surnud või sa oled trammi alla jäänud või sul on tuulerõuged või sa oled porilompi kukkunud või sul on nohu või sa oled pipar. aga miks sa juba 4 päeva netis pole? appi. sa saad aru, eks. mis see mulle teeb, kui sa ei värskenda oma bloogi nii oma iga 2 tunni taganat! tegutse.
2006
kolm paljast neegrit
teisipäev, 3. jaanuar 2006 · 23:25 · barbipleiboi
Kujutage pilti. Mäta rist. Kell pool kuus öösel. Esimene jaanuar. Õues on null kraadi. Punane pisike Renault Clio. Sees istuvad kolm alasti noormeest ja üritavad kõvaks ajada :D
Ma ei tea, mis selle asja mõte oli, aga nalja sai. Eriti, kui üks auto meie "liputamisele" vilkureid vastu näitas. Siis oli küpsis rosinas. Jooksime auto poole ja Isik J põrutas perse puruks jää peal. Aga auto ei tulnudki tagasi. Ja üleüldse. Eks ta ole.
Aasta sai vahetatud Tartus. Algne plaan Käärikule minna vajus tasapisi ära ja asendus hiljem Isik E villaga. Ja seal oli lahe. Me läksime algselt küll Laululava alla Isik A peole, aga see oli mõõdukalt ebaatraktiivne ja kogu olukorra nõmedusest hoolimata otsustasime liikuda edasi. Nägime läbi Supilinna jalutades kogu ilutulestiku ära ja ootasime Isik E autot Konsumi ees. Mingi veerand tundi või rohkem. Ja siis edasi mööda Jõgeva maanteed. Lahe oli, ostsin endale poolese Bacardi ja lahendasin seda üksi. Hommikuks oli keegi teine lahendanud, aga eriti ei häiri ka. Ja seal sai tantsu kepsutatud ja toitu ära söödud. Haddaway - What Is Love oli põhilugu. Ja siis hakkasimegi liputamas käima. Kuskil kolmest alates. Isik J tuli ja küsis, et kes viitsib paljalt maantee äärde jooksma minna. Minul ja Isik H-l käpad püsti. Nojah.
Hommikul ajasid mind üles kaks piffi, kelle nimed kohe kuidagi ei kipu meenuma. Kuna ma Ama kuskilt ei leidnud, siis ähmi täis peaga panin koos beibedega esimese bussi peale ajama, olles enne veidi kohalikku toidulauda rüüstanud. Kaheksa krooni. Jõudsin Tiiki. Ja siis ajasin Anu mõõdukalt närvi sellega, et ei teadnud, kus Ama on ja et miks telefonid ei vasta. Ja siis kleepisin isa kirja kinni ja viisin posti. Ja läksin bussijaama.
Kuna buss pidi alles tunni pärast tulema, mõtlesin, et kui pikk see tee ikka olla saab. Mul nimelt on visuaalne mälu ja ma olen suhteliselt väga okei orienteeruja. Ilma liialdamata. Ja siis ma hakkasin minema. Jõudes umbes 15-20 minuti järel Raadi kalmistute juurde ja mõtlesin, et miks ma küll jalgsi sellisesse p*rseauku hakkasin jalutama. Asi läks veel edevamaks. Nimelt sealt edasi Adavere poole liikudes, kui ma ei eksi, jõudsin Jõgeva ja Jõhvi haruteele. Siis oli paanika. Mõtlesin tagasi minna, küsisin bussijuhtidelt nõu, uurisin kaarti, ei midagi. Lõpuks tuli meelde ja jalutasin veel kaheksasada meetrit mööda Jõgeva maanteed ja olingi kohal. Mäta raisk.
Siis vahtisime filme ja pohmasime niisama. Sõime kurgid ära. Ja siis tõi Isik E mu autoga Tiiki. Ta oli kaine kogu selle aja. Ja sai oma tüdrukult tokki. Ja Ama oli kodus juba ja jämmis niisama. Tal oli lõbus.
Ja mingil päeval ehk eile tulin hommikuse rongiga Tallinna. Funfun. Tallinn sucks!
COMMENTS (1)
Anonymous · 4. jaanuar 2006 · 23:03
oh.
f*ck analog
neljapäev, 5. jaanuar 2006 · 00:32 · barbipleiboi
DigiTV on lihtsalt lahe. Sa saad vaadata kõike DVD kvaliteediga, ilma kartmata, et miskit kaotsi läheks, nagu läbi õhu leviva televisiooni puhul. Sa saad kuulata raadiot, mängida mänge, lugeda teleteksti ja mis kõige vingem... Telekavad. Sa saad ära märgistada, mis saadet tahad näha ja kui see algab, lülitab see ise selle peale. Ja teab üsnagi täpselt, mis asi kanalilt tuleb. Näitab ilma kanalile minematagi. Ja saab teha oma kanalitest lemmikute listi. Kuigi ühel hetkel jääb ka neist 68st kanalist väheks...
mida ma küll teinud olen
neljapäev, 5. jaanuar 2006 · 14:43 · barbipleiboi
Ma hakkasin paar päeva tagasi mõtlema, et ma olen ikka täielik hoor mees. Et kui mu õde küsis seltskonnas mingi neiu kohta, kellega sai ükskord... ütleme, et koos oldud, siis ei osanud ma sellele kuidagi reageerida. Ja vassisin haledalt. See oli nii offtopic, ma isegi ei mõelnud võimaluse peale, et keegi kunagi midagi päriks. Ja seega ei teadnud ka, mida vastata.
Ja siis hakkasin meenutama, et kui tihti sellist asja on juhtunud. Umbes... iga kord, tuleb välja. Kui jutt läheb eelmiste neidude peale, on keel sõlmes. Halvas mõttes. Ja iga kord olen ma räigelt tuima pannud. See on pehmelt öeldes vale. Mõni ime, et olen taaskäitlusmaterjal. Põhjus selles, et tihti olen ma ebakaines olekus ja siis on kohutavalt häbi. Kui minust jagub härrasmeest vaid paariks päevaks või nädalaks, on asi väga vale. Kusjuures seks pole absoluutselt teemaks. Ma ei ole kedagi ära kasutanud, mulle selline asi kohe üldsemitte ei meeldi. No ikka üldse kohe mitte. Isegi see, et keegi seda minust arvaks, paneb mind seda vältima. Ja siis ma panengi tuima.
Ütleme otse, neidudega sebimine pole probleem, aga mis nendega pärast pihta hakata, on. Ja praegu on mu elus kummaline etapp. Ma nimelt ei armasta kedagi. Selles mõttes vähemalt mitte. Mul on sõbrad ja lähedased tuttavad, kallid inimesed ja sugulased, kuid suhete tasandil pole pea ühtki tüdrukut, kes mind järjekindlalt lummaks. Kellest voodis lesides unistada. Kelle pilti vahel telefonist piiluda. Kellele mõeldes sügavalt ohata. Raske on, kui pole kedagi, kelle pärast südant valutada. Pole ka sihti ja pidepunkti, kuhu küündida. Kõik tundub nagu eriti mõttetu. Mott.
COMMENTS (4)
Anonymous · 6. jaanuar 2006 · 21:37
sa räägid viimasel ajal nii vanamehelikku juttu.
Anonymous · 8. jaanuar 2006 · 01:24
ja mina veel nii lotsin et sa unistad minust õhtuti :D
aga tegelikult..miks kurat sa eile SOHHil ei võind olla?
Anonymous · 10. jaanuar 2006 · 18:40
Aga kes ütles, et ma ei mõtle ;)
Ja SOHHil olen ma ainult ühe korra käinud :(
Anonymous · 12. jaanuar 2006 · 22:51
I hear you brother, I hear you.
tsekk feat. tdrop
laupäev, 7. jaanuar 2006 · 23:23 · barbipleiboi
COMMENTS (2)
Anonymous · 8. jaanuar 2006 · 00:02
appikaso. appikaso. mu telefon oli täna päeval heiti juures. heiti, mu vanem vend. ja ma sain selle tagasi kell 2130 umbes. ja siis oli juba mää. mis nüüd saab?
Anonymous · 8. jaanuar 2006 · 18:51
vähemalt sul pole miinustes !
saagu mis saab
teisipäev, 10. jaanuar 2006 · 19:54 · barbipleiboi
Tõsiselt hapud ajad on praegu. Pole laupäevast saati arvutit kasutanud. Mõtlen, et närvid ei pea enam vastu ja tahaks lähipäevadel arvuti ära osta. Sülearvuti it is. Ja hiljem mõtlen tagajärgedele.
Mul on vaja nädala jooksul üks proovitöö ära teha. Photoshop ja Illustrator. Viimast neist pole ma umbes täpselt kordagi elus kasutanud. Aga vektorgraafika ei tohiks muus osas probleem olla, jagab see programm ju ka värvilahutust ja muud. Ja oma vana arvutit pole enam mingist tahtmist restaureerida. See oleks samm tagasi.
Ja ma kardan seda, et mis siis saab, kui ma saangi selle töö? Ma ei oska ju seda. See oleks kohutav. Ja see kohutav kohutav ülikõrge palk ja kolimine Tartusse... :D
Ja siis ülehomme on vaja Kaadri esimene heliteos linti teha. Et saada promomaterjali. Mul pole veel riime, ja mis veel hullem, mu biidid jäid vanasse arvutisse. Ja Mario ei võta juba mitmendat päeva telefoni. Ma ajasin tal eelmisel nädalal kopsu üle maksa ja otse südame alla. Aga mul on tema käest vaja oma RAM ja helikaart kätte saada. Ja et ta laenaks mulle Win2000 plaati. Fakk shit!
PS! Tervitaksin Liinet ja Elinat ja nad mõlemad näevad vägagi veetlevad välja. Ja et nendega tahaks kunagi kokku saada. Kuigi üks neist ei võtnud eelmine laupäev telefoni. Puff!
COMMENTS (2)
Anonymous · 11. jaanuar 2006 · 16:37
tibulind. mh. sa ju tead küll.
Anonymous · 14. jaanuar 2006 · 14:50
mhmm. just. probleemid. praegusel hetkel ma aktiivselt tegelen sefiir šokolaadis söömisega. ninnunännu, eks.
lampi
laupäev, 14. jaanuar 2006 · 20:30 · barbipleiboi
Ma sain teada, milles proovitöö seisneb. Iseenesest pole midagi ületamatut. Ma saan selle ka kodus ära teha, samuti jääb mul nii rohkem võimalust mõelda ja proovida ja kohvi tarbida.
Ehk siis teine uudis. Sain formati tehtud ja kui veebikaardi draiver ka tööle otsustab hakata, on mul töökorras arvuti, veidike vaba ruumi, ainult vajalikud asjad ja windows kakstuhat. Täna kella kaheteistkümnest viieni installisin. Põnev oli. Õhtul on ehk okei. Okei?
Armastusest
esmaspäev, 16. jaanuar 2006 · 00:36 · barbipleiboi
Eile sõitsin ma kahekümne kolmanda liini bussis ja mul tuli üks idee. Õigemini ma püstitasin hüpoteesi, et armastus jaguneb neljaks sektoriks. Igaüks neist sektoritest eksisteerib inimese igal eluperioodil, kuid sõltuvalt eluperioodist võib mõni sektor domineerida. Sama indiviidi vastu võib tunda ka kahe või enama sektori emotsioonijuhul, kui need on kõrvuti asetsevad sektorid. Mööda vertikaaltelge on ülemised sektorid psüühilisemad ja pole seotud füüsilise armastusega (seks ja kõik sinna alla kuuluv). Alumised sektorid seevastu on just sellega seotud, generatiivselt aktiivsed sektorid. Mööda horisontaaltelge vaadeldes võib seevastu öelda, et vasakul asetsevad sektorid on stabiilsemad ja püsivamad, paremal asetsevad sektorid aga impulsiivsemad ja kirglikumad. Minu teooria kohaselt kattuks see eluteega, alates vasakust ülemisest sektorist ja liikudes päripäeva ning lõpeks vasakul alumises sektoris. Aga nüüd asja juurde.
Nimelt loendaksin üles need sektorid päripäeva alustades vasakult ülevalt:
1) Sugulusarmastus ja sõprus. Armastuse vorm, mida tuntakse peamiselt sõprade, sugulaste ja perekonnaliikmete vastu. Peamisteks väljendusvahenditeks on hoolivus, empaatia ja sallivus.
2) Kutsikaarmastus. Lühiajaline emotsionaalne kiinduvus elutusse või elusasse objekti. Võib olla vägagi kirglik ja emotsionaalne. Siia alla võib lugeda ka inimeste armastuse mingi töö või hobi vastu.
3) Kirearmastus. Lühildane või pikaajalisem füüsiline kiinduvus. Peamiselt seotud seksiga, otse loomulikult, kusjuures järglaste soetamine pole prioriteet, kuid pole ka välistatud. Siia alla kuulub muide ka nn. armastus esimesest silmapilgust.
4) Kiinduvusarmastus. Ma ei osanud paremat sõna leida. Armastus, mis kujuneb kahe inimese vahel välja pikema perioodi jooksul ja on püsivam. Võib olla ka kirearmastuse subproduktiks, seostub peamiselt ka järglaste saamise ja üleskasvatamisega, kusjuures seksi osatähtsus on pärsitud. Seostub peamiselt vanema elueaga.
Samas... Midaiganes. Lihtsalt üks mõte :)
COMMENTS (3)
Anonymous · 16. jaanuar 2006 · 22:58
ma mõtlen, et ma armastan su teooriat armastusest. aga ma vihkan, et sa tartusse minna tahad. ja lähed. ja ma ei anna sulle kunagi andeks, ära muretse.
Anonymous · 17. jaanuar 2006 · 09:38
Kas abikaasa armastamine läheb sugulus- või kiinduvusarmastuse alla?
Anonymous · 17. jaanuar 2006 · 16:17
Minu teooria kohaselt pigem kiinduvusarmastuse alla, kus inimene on saavutanud teatava küpsuse. Pealegi, oma emaga Sa ju ei seksiks, ega?
kaadripoliitika
kolmapäev, 18. jaanuar 2006 · 22:20 · barbipleiboi
Tere, lugejad. Täna ma käisin korraks õues. Valisin hea päeva, miinus kaheksateist kraadi. Oli üks kärme koosolek Fredi, Gerdi, Martini, Maarja ja Kaisaga ühe, siinkohal veel nimetuks jäetava kollektiivi asjus. On sihuke salaprojekt, küll see ühel päeval ka tuleb.
Minule esitati küsimus. Kas A või B. Kuivõrd magusalt nad ka variant A-d ei serveerinud, valisin ma nende meelehärmiks (ma jumaldan seda sõna) teise variandi. See puudutas mind, mu kujundust ja mu biite.
Ja mul on villand inimestest, kes mind imetlevad. Ma olen aru saanud, et mul on elus kõik kergelt kätte tulnud ja ma olen selle kõik kergekäeliselt ka käest lasknud. Minus pole lihtsalt midagi imetleda. Ma olen üks Eesti keskmine luuser ja arvutisõltlane. Ja inimesed, kes arvavad, et ma oskan midagi enamat suvalistest möödakäijatest... Mul on neist kahju.
Ja mu käsi valutab siiani. Kukkusin üle-eelmisel laupäeval jää peal õlali, paistetus läks, aga valu jäi. Homme lähen vist traumasse.
COMMENTS (2)
Anonymous · 19. jaanuar 2006 · 14:13
tegelikult sa oled võrdlemisi nõme, kui sa ütled, et sind imetleda ei tohi. las lollid imetlevad kui tahavad. ning jah, ma võtan seda isikliku solvanguna. ja ojaa. me ei saa reedel kokku, sest mul on kõhugripp ja ma ei kavatse sind nakatama hakata. pluss õues on miinus 23 kraadi ka.
Anonymous · 19. jaanuar 2006 · 14:37
kuule. sa pead mu juurde teed jooma tulema, kui ma terveks saan.
tikibar
neljapäev, 19. jaanuar 2006 · 12:31 · barbipleiboi
Mis on Tiki Bar TV? See on podcastingul põhinev videosari, mis levib netis läbi ametliku, bloogivormis kodulehe ja läbi iTunesi. Asi väga lihtne. Tegelasteks on Doctor Tiki, Lala ja Johnny Johnny. Pluss veel mõned kõrvalosalised, kaasa arvatud loomulikult Drink-Bot. Stoori seisneb selles, et igas osas juhtub mingisugune intsident, mille vastu Doktor Tiki alati rohtu teab ja kirjutab retsepti. Ravimiks on alati kohutava kangusega kokteil ja episood lõpeb tavaliselt hüsteerilise pidutsemisega. Palju pinevat dialoogi, millele esimese korraga ehk pihta ei saa. Henrik soovitas kohustuslikuks teha. Soovitan ka mina. Sest sarnaselt Simpsonitega on see asi, mis osa-osalt vaid paremaks läinud, nii tehniliselt kui ka sisutiheduselt.
Ja siis veel mingist blogist lugesin Magnolia arvustust:
Magnolia is a film that uses seperate characters to explore common themes: human interaction changes people, for better and for worse. A child is a blank canvas, and all the people in their lives rub off on them, especially their parents. As we grow as people, we are changed by the people around us, and consequently we change them back. Our pasts define us, and what we did in our pasts helped to define others. - Rocketcar film reviews
Ja muidu kah. Igati tore on olla. Soojas kodus koos toiduga luku taga. Ohtralt kakaod ja pool liitrit kohvikoort kakao jaoks. Ja kilo kakaod. Ja kilo suhkrut kakao jaoks. Ja lõputult vett, kuniks kraanist tuleb.
paanikahood vol.1
reede, 20. jaanuar 2006 · 20:07 · barbipleiboi
Aaaa... nii p**** ei saa lihtsalt olla noh. Ärkasin mingi kolme ajal, söönud ka pole. Mul on vaja vähemalt enne homset see provitöö valmis saada. Kell on natuke kaheksa läbi. Paanika. Hüsteeria. Frustratsioon. Üllatav on see, et isegi kõik mu horoskoobid teadsid sellest ja rääkisid täpselt sama juttu, igal pool. Et on vaja proovitöö ära teha ja mida veel. Ma lasin terve nädala pohhuilt liugu, mitte arvates, et teen veel viimsel hetkel ära, vaid leides, et mul on pohhui. Ja et ma ei kavatsegi seda ära teha. Ja nüüd... oikurat. Ma oleks pidanud kasutama siinkohal sõprade abi, kui nad poleks kõik ühed @¤$&?£! koolilapsed... Nii et neil polnud ka aega. No on... Ahkurat. Võtame kõik programmid ja porno arvutist maha ja kuulame, mis onu Photoshopil on öelda. Äkki saab veel midagi ära teha.
TÄIENDUS: Tegin kiiruga paar väljavõtet horoskoopidest:
Eesti Päevaleht: "Töö nõuab sinult nüüd täit tähelepanu ja keskendumist. Eriti siis, kui oled seotud mingi suurt täpsust nõudva tööga." SL Õhtuleht: "Seis ei soosi seltskondlikku tegevust. Kuid kõige selle juures oled sa nüüd võimeline tõsist tööd tegema, asju kindlasse süsteemi paigutama. Oskad mõelda loogiliselt, mida aga ei saa öelda su sõprade kohta." Everyday.com: "Üks õnnelik muutus võib su materiaalset olukorda parandada. See nõuab omajagu tööd ja kiiret reageerimist, nii et tegemist pole lotovõiduga. Asi tasub kindlasti vaeva, pinguta ennast!" Vara-Web: "Täna keskendud enam ehk mitmesuguste suuremate ideede kallal töötamisele ning püüad teha ettevalmistusi mõningate nende ideede elluviimiseks. Täna võiksid mõningatele asjadele läheneda tavalisest veidi erinevama nurga alt, sest selle tulemusena muudad oma elu oluliselt mitmekesisemaks."
Oy?
t2ica pucciz naq!
laupäev, 21. jaanuar 2006 · 15:11 · barbipleiboi
Vot nii on värk. Ma ärkasin kuskil kaheteist ajal ja koukisin PS'i välja. Ja tegin nii muuseas postkasti lahti. Ja siis avastasin, et täpselt nädal tagasi oli mulle Mac'ilt VEEL üks kiri tulnud, mida postkast pohhuilt uue kirjana ei näidanud. Ja heihoo üllatust, töö pidi olema valmis eilseks enne viit. Ja teema oli kah ette antud. Good news, onja?
Mustamäel. Eile õhtul kella kümne paiku, täpselt samal hetkel, kui mu ema koju tuli, läksin ma nii muuseas teise tuppa vett võtma kui kirbe kärsahais ninna kargas. Lasin kõrvad kikki ja nurgast, otse ajalehekuhjade kõrvalt kostis kärinat. Pikendusjuhtme pesa pildus sädemeid. Heihoo! Ja samal hetkel astus tuppa ema, suur nagu mammut, klapid kõrvas (minu hüpermoodne ema kuulab moblaga raadiot onja) ja ei kuulnud midagi ega tundnud lõhna (ta on veel hullem ninavärdjas kui mina) ja ei saanud aru, et mida mina ikka kekslen ja teda nii solvan. No okei, tirisin stepsad välja ja kõrvaltuba (aka minu tuba) läks tummaks. Kurat, arvuti, mõtles Kaspar. PS oli parajasti lahti ja doku suht seivimata ka. Parim uudis oli aga see, et kogu oma maja kütame me hetkel ühe labase kondenkaga, mis oli ka samas pesas. Ja peaaegu, et aasta kõige külmemal ja kiiremal ööl polnud meil ei arvutit ega soojustust. Ja maja laseb tuult vilinal läbi onja. No tulin eelviimase bussiga mustamäele, aga neil pole seda tegelikku põhjust vast vaja teada.
Kus ma elan. Nõmmelt bussiga umbes 10 minutit Laagri poole (jalgsi umbes 25), Hommiku tänava kvartalis asub üks pisike lagunenud ühekorruseline kivimaja. Tõrvapapist katusega. Seest neljatoaline ja ruudukujuline, seinteks on üks kiht telliseid ja puitlaastud. Kogu elektrisüsteem on viiekümnendatest/üheksakümnendatest. See oli siis, kui viimati meil elektrik, minu niiöelda vanaonu, rahu temale, meil käis. Ja enamus stepslitest majas on juba ammu lühises. Elekter on umbes täpselt kahes toas. Jee! Ja nüüd on need ka ocaga pucciz. T2ica wittuz. Näxi munny naq...
COMMENTS (1)
Anonymous · 21. jaanuar 2006 · 15:30
ei olegi enam ninnunännu enam.
Tegijal juhtub mõndagi, Röstril aga kõike!
teisipäev, 24. jaanuar 2006 · 04:13 · barbipleiboi
On teil kunagi nii juhtunud, et teete parasjagu biiti ja unustate väljudes dokumendi salvestada? Okei. Aga kas teil nii on juhtunud, et salvestate pooliku projekti ära, lasete ühe proovidemo välja ja panete programmi kinni. Ja siis vaatate, et teil on desktopil selline fail, nagu kõrval näidatud... Ja Te kustutate selle lihtsalt lambist maha? Avastades hiljem, et tegu oli teie mitme tunni tööga. Ainus, mis mul alles jäi, oli üks poolik bassiliinita versioon, mille ma vahepeal välja lasin. I hate win 2000, sest see ei näita faililaiendit nime lõpus. Ikspee ka mitte. Et siis iga kord on ajupusle teada saamaks, kas miski on pls, m3u, mp3, wav, it, mpg jne... Aga lõigun natuke (bassiga enam jamada ei viitsi) ja lasen selle näiteks ehhi lükata.
Võtad kõvaketta lahti exploreriga ja valid menüüst:
Tools - Folder Options - View
...siis võtad linnukese ära "Hide extensions for known file types" eest. Nüüd näedki faililaiendeid.
Töötab XP puhul, win2000 puhul on ka kindlasti mingi samalaadne nipp.
See kõik kordub taas
teisipäev, 24. jaanuar 2006 · 22:46 · barbipleiboi
Järjekordne nõiajaht hakkab vana skeemi järgi lõpule jõudma. Kiirkorras otsitakse probleemiga parimal juhul vaid kaudselt seotud patuoinas, kellele antakse kinga, et too seejärel hõivaks uue ning veelgi tulusama ametikoha riigistruktuuris. Ja rahva verejanu oleks rahuldatud ja kogu skandaal vaibuks kahe nädalaga.
Selline skeem on viimase viieteist aasta jooksul Eestis lausa reegliks saanud. Meenutagem või Margus Hansoni riigisaladuste kaotust, mille tagajärjel anti kiirkorras kinga... Ojulandile? Mida v**** nagu? See pole ju loogiline. Ja et Hanson istus ikka postil ette, sest ega ju lapsed oma tegude eest ei vastuta. Ja Ojukaust leidis uue ja sooja pistikupesa.
Ja kui mõni poliitik žirinovskilikus stiilis rassistlikult sõna võtab, lausub riigistruktuuri ringkaitse vaid jahedalt "lapsesuu ei valeta."
Loe ka: Kuulsa ja originaalse Million Dollar Homepage autor Alex Tew on langenud väljapressimise ohvriks vene häkkerite poolt, kes haamerdavad tema serverit, hoides ühenduse aeglase, ja nõuavad 50000 dollarit. Loe edasi...
DISKO
kolmapäev, 25. jaanuar 2006 · 19:29 · barbipleiboi
Mis on parimad 10 diskolugu läbi aegade? MTV arvas nii (2004 aasta saates):
10. Lipps Inc - Funky Town (3:55) 9. Diana Ross - Upside Down (4:07) 8. Anita Ward - Ring My Bell (3:29) 7. Chic - Le Freak (4:20) 6. Earth Wind And Fire - Boogie Wonderland (4:47) 5. Sister Sledge - We Are Family (6:06) 4. Gloria Gaynor - I Will Survive (3:15) 3. Kool and The Gang - Celebration (5:00) 2. Village People - YMCA (4:48) 1. Bee Gees - Stayin Alive (4:49)
Tegin sellest kogumiku ja pakkisin albumiks.
Kahju, et Shake Your Booty sinna ei mahtunud.
Maha magatud päev 001
kolmapäev, 25. jaanuar 2006 · 21:39 · barbipleiboi
Pole sugugi lõbus ärgata kell viis. Õhtul. Sest enne kuut hommikul ei tulnud und. Ja päeval oli liiga jahe, et ärgata. Õues on lumi maas. Mul on sugulasel täna sünnipäev, mõtlesin kaardi teha, kuid selle asemel nakatusin võrgust vanamuusika tirimisse. 48 lugu pooleteist tunniga, pluss veel need, mis said topelt.
Maailma väikseimad kalad on 7,9mm pikkused. Nagu selgub Postimehe uudisest, kannavad endas "käputäit" kalamarja.
Päeva looks on kindlasti Med - Special. Kohutavalt, kohutavalt hea lugu. Panin selle isegi siia lehele.
Ja päeva tsitaat tulebAndris Reinmanilt: "Blogi pidamine on asi, millele näpu andmisel ta käega ei piirdu."
Head ööd.
Maha magatud päev 002
laupäev, 28. jaanuar 2006 · 15:25 · barbipleiboi
Käisime neljapäeval Bro tšaupljau peol. Ta sõidab järgmisel teisipäeval neljaks aastaks šotimaale. Kummaline, see tundus alati nii kaugel. Ja nüüd ta lähebki.
Õhtul koju tulles vedasin kella kaheni välja, siis keerasin magama. Ja ärkasin järgmise päeva lõunal, eriti s*tt oli olla. Mõtlesin, et pohmell ei saa ju olla. Igaks juhuks keerasin uuesti magama. Magasin seitsmeni. Siis rippusin poolärkvel ja üritasin söögiisu taastada. Veel s*tem oli olla. Veidi peale südaööd keerasin taas pikali. Ja ärkasin täna kell kakseist. Ikka oli s*tt.
Ja nüüd ma siin olen, vaatan hallukaid ja üritan aru saada, kuspool on maapind. Nii kahtlane on olla, pidin sellest lihtsalt rääkima.
PS! Ma vihkan oma blogi kujundust, esimesel viitsimisel teen uue.
PPS! Danger Mouse and Jemini album Ghetto Pop Life on lihtsalt liiga hea asi. Seda peab kuulama!
Uuendus
esmaspäev, 30. jaanuar 2006 · 17:31 · barbipleiboi
Tahtsin asja ametlikuks teha ja teada anda, et olen alustanud oma blogi ümberkujundamist, võttes seekord aluseks väheke lihtsama lähtekoodiga template'i. Samuti teen oskuste piires kõik css'i ja php ise ära.
ma armastan sind täna kaa. ma loodan, et sa terveks saad. sest ma ei luba sul skorbuuti ära surra.
Anonymous · 1. veebruar 2006 · 19:48
Mulle see kujundus meeldib hullul. ma tekste ei loe eriti. laiskus noh
Anonymous · 1. veebruar 2006 · 19:48
Ma tean, mul kustus ära see mis enne tahtsin panna. Nii et jah
Anonymous · 1. veebruar 2006 · 19:49
Tegelt ei kustund ka, ma olen niisama loll
Ärge sundige mind valima...
teisipäev, 31. jaanuar 2006 · 01:56 · barbipleiboi
What Have I Become?
neljapäev, 2. veebruar 2006 · 23:23 · barbipleiboi
Johnny Cash - Hurt (3:38)
Misasja?
reede, 3. veebruar 2006 · 15:16 · barbipleiboi
"Tervist. Helistan Teile Järve Silberauto esindusest. Teil on 6000 krooni eest maksmata arveid aastast 2002-2003."
Mida v... Ma olin esimese minuti lihtsalt vait. Et nagu... Kes? Kustkohast? Miks? Mida? Mina?
Nagu selgus kõnest, oli keegi indiviid, kelle number oli omal ajal kattunud minu omaga, teinud Järvel Mercedese esinduses oma Mersuga mitu külmarvet. Mis mind paneb imestama, on see, miks neid alles kolm-neli aastat hiljem hakati uurima. Aeglane raamatupidamine? Ma tegin neile selgeks, et sain oma praeguse numbri 18. juulil 2004.a. ja et mul ültsegist polegi Mercedes SL... midaiganest. Ja et ma olin liiga noor ka tol ajal. Nad lubasid asja uurida.
Aga minul, näed, sai hoopis kohvikoor otsa.
COMMENTS (1)
Anonymous · 3. veebruar 2006 · 17:55
aga mul on täna kondenspiima. ja pluss kui sa oleks tahtnud jube palju täna eks kroonika aasta seksikamate peole minna, oleks sa pidanud kell 1500 mulle helistama. aga mul läks meelest enne sulle öelda. ma järgmine kord ütlen. pluss me läheme kelgutama ükspäev. ja sa isegi mitte ei hakka vastu vaidlema.
Inesendale
pühapäev, 5. veebruar 2006 · 01:56 · barbipleiboi
See uus leht ei ole küll suurem asi, need külgmised pealkirjad on täielik soga. Aga samas, kõik mis teen, teen iseendale.
Ma tahan tüdrukut. Kellele meeldiksin ma sellisena, nagu olen. Ja see on, khm, "raske" näiteks. Kedagi, keda ei huvitaks, et mul pole raha ja autot, kedagi, keda ei huvitaks mu vilets minevik (sest alati võib halvemini minna, ja kui ma samas tempos jätkan, läheb niikuinii) ega kesine tulevik. Keegi, kes lihtsalt oleks. Kellega arutleda maailma värkide üle ja mitte kui kunagi samal arvamusel olla. Ent siiski samas nii ühtmoodi. Ja ühtselt. Ja kellele osta jäätist suvel pargis jalutades. Ja siis, kui ta pillaks selle maha, ma ostaks talle uue ja siis me naeraksime koos selle üle. Kellega käia, käest kinni, mööda rannaäärt ja väikeste Dimade ja Nikolaide ajalehepakkumisi tagasi lükata. Ja naerda ka selle üle. Kellega elada üle koos paremaid ja halvemaid aegu, ent siiski koos. Ja kellega mängida peitust keraamikapoes. Ja vaadata eurovisiooni ja leida, et iga aasta, kui publik valib, valitakse loll lugu, aga kui žürii valib, siis valib Iisrael selle kirsi tordile. Kellega jagada ostukeskuste ukseavas kirglikke suudlusi, et Alfastari turvamehed meid noomima tuleksid. Ja ikka koos.
Aga noh, ju siis ma olen nii hea sõber...
COMMENTS (1)
Anonymous · 8. veebruar 2006 · 13:50
tead, mulle tundud sa küll nii tore inimene, et päris kindlasti saab sellest üks armas tüdruk ka varsti aru. ja samas oled sa arukas ja intelligentne, et eks see tüdruk peab ikka samasugune olema. aga neid arukaid tüdrukuid jälle ei ole nii väga palju. vähemalt mulle tundub nii... siiski, neid on natuke. aga sinu julgustuseks, siis näiteks mind ei ole kunagi mehe minevik huvitanud, või see, kas tal auto on, või et kas tal on paks rahakott, või maja või... jätka ise. minu jaoks on olnud oluline, et saab rääkida ja saab naerda üheskoos. nagu sa kirjutad, on sulle ka naermine oluline. niiet, härra, varuge pisut kannatust....
Official Queensbridge Murderers
pühapäev, 5. veebruar 2006 · 02:59 · barbipleiboi
Mobb Deep - Shook Ones Pt.II (video) 4:27
Linnud
teisipäev, 7. veebruar 2006 · 23:26 · barbipleiboi
Kuna mu eelmine sissekanne ei tihka kuidagi valmida, teen vahepeatuse, et paari sõnaga uudised ja omapoolsed kommentaarid kokku kleepida. Pukk.
Linnud. Neid puhastavad nii kooliõpilased, välismaalased, vanurid ja teab veel kes. Vabatahtlikke jagub. Raha kogutakse annetustena, riik ei anna. S*tta neist kuradi reostuselaevadest ja piirivalve sõimamisest, tagantjärgi pole neist laevadest niikuinii m*nnigi. Et 2000.aasta Alambra lekkest pole ikka midagi õppitud, see varustus, mis osteti, seisab siiani pakendis, sleif ümber ja hinnalipik küljes? Saatke lihtsalt mõni kohalik pataljon nädalaks pesema. Ja andke see vigane Kalevi Spa lindude leotamiseks.
Aga Reiljanil ja Laanetil pole aega, nemad näitavad näpuga. Ja rohelistel pole ka aega, nemad otsivad süüdlast. Ma hakkasin mõtlema, et Eesti Vabariigis on süüdlane justkui omamoodi kodukäija. Ehk siis valdavalt suvaline tankist, kes võtab vastutuse enda peale ja laseb end tagandada, saades sealjuures veel kompensatsiooni. Samas kui tegelik tagapõhi on terve institutsiooni ebafunktsionaalsus ja bürokraatlik aeglus. Mis tähendab süüdi? Miks me esimese asjana otsime alati süüdlast, mitte lahendust? Ja kui antud isik pukist minema saata, kes siis veel tema tegemata töö ära teeb? Kuidagi ameerikalik, et publik tahab vaid verd ja "süüdlase" lintšimist. Häbipostist pole juttugi, sest kahe nädalaga on enamus skandaale unustatud, kuna SL Õhtuleht vms on järjekordselt kellegi valgelt aluspesult peerupleki leidnud.
Karikatuurid. Nagu me praeguseks hetkeks teame, oli need 12 "humoorikat" joonist põhjustanud üks nutikas kooliõpetaja, kes teadis, et Islamimaades (sõltuvalt asukohast ja tsiviliseerituse astmest) pole tavaks nende suurt prohvetit visuaalselt kujutada. Seda on tehtud, kuid koraani väitel on tegemist kujuteldamatu st kujutamatu isikuga, kelle näokoht on kombeks tühjaks jätta. Nagu Mystery Man. /.../ Samuti karjuv enamus EPL Online'i lugejatest arvavad, et Eesti lehed ei peaks ülejäänud euroopa ajalehtede eeskujul karikatuure avaldama. Ning 79% taanlastest usuvad, et nende peaminister ei peaks vabandama. Ning 62 protsenti arvavad, et ka ajaleht ei peaks seda tegema.
Mida mina arvan? Esiteks, tobe, et selline olukord üldse tekkis. Ja vabandamine oleks kõige loomulikum reaktsioon sellises olukorras. Ja potentsiaalselt solvavate piltide avaldamist teise väärtushinnangute suunal ei saa kohe kuidagi samastada ajakirjandusvabadusega. Selles lihtsalt pole seost. ( See oleks sama, kui avaldada vägistamismõrva ohvite pildid lehes. Et ei oleks mingit "tsensuuri ja salatsemist" vä?) Arvan, et peaminister peaks vabandama mittevabandamise pärast ja ajaleht nende kuradi piltide tõttu. Ja et need "%$¤{#* muslimid peaksid maha rahunema. Ja kiiresti, sest need patsaanid seavad juba sütikuid vist valmis...
Kuigi neile tahmanägudele sellest vaevalt piisaks. Nende jaoks on Taani ideaalne sümbol, mille vastu võidelda. Lisaks muule on neil selline tore lipp, mis vihjab nende pikale staažile ühe teise religioosse kollektiivi hüvanguks. Ja see on parim metafoor leidmaks muslimite Suurimat Vaenlast. Juhus?
Ja ülejäänud osa ning veel fragmente läksid kääride vahele ning faktide ülevaatamisele. Kõike lihtsalt ei ole tarvis öelda. Ja täna ma kuulasin kümme korda KRS One'i lugu "Everyone Rise" plaadilt Keep Right (2004). Mega plaat, no mather what.
COMMENTS (1)
Anonymous · 8. veebruar 2006 · 18:09
Önnetuses on alati keegi süüdi. Pigem on küsimu kas kseegi võtab ka vastutuse tegemata asjade eest
Maha magatud päev 003
kolmapäev, 8. veebruar 2006 · 20:13 · barbipleiboi
On üks inimene... On üks inimene. Kes paneb mul südame kiiremini põksuma. Kelle nime huultele manamine paneb mind ohjeldamatult naeratama. Kellele mõtlemine paneb mind unustama ümbritsevat... Ja ma vist arvan, et Ta isegi teab seda.
Lugesin öö läbi võõraid blooge. Head asjad, aga neid on lihtsalt liiga palju. Sain hiljuti teada, et mu räpikolleegid peavad ka blooge. Ehk kui ei viitsi helistada, et "mis päeval tegid", saab selle netist välja lugeda.
Kartulisalat on jääs. Murdisn enesele pisikese tüki, et nälga leevendada.
No aitab ka tänaseks. Lähen räppi kuulama. Privees on Killa Beez. Lilla beež. Oujee...
COMMENTS (1)
Anonymous · 8. veebruar 2006 · 22:31
järjekordne saladus, kes see on, eks, millest sa mulle kunagi ei räägi. ma pean mingist reidi väljavalitust siis nägema. ma loodan, et sa ei tee nii.
Muusika ja Naised
reede, 10. veebruar 2006 · 15:48 · barbipleiboi
Mul tuli meelde, mida ma üleeile kirjutada tahtsin. Mul sai lõpuks Last.Fm-is 2000 kuulamist täis. Praeguseks olen kuulanud natuke üle 2082 loo. Ja samuti tegin postituse Tasuta Muusikasse. Nautige.
Ja siis ma tsiteeriks teile natukene huvitavat juttu, mida vestab David DeAngelo (on alles pseudonüüm, eks. Aga ju siis naistele meeldib). Viide allikale on tsitaadi lõpus.
And once I realized this, all kinds of things that didn't make sense before INSTANTLY made sense to me.
All of a sudden I realized why women dated abusive jerks... ATTRACTION.
I realized why women dated men who were clearly using them and cheating on them... ATTRACTION.
And I also saw the FLIP SIDE!
I realized why women pass up guys who are honest, stable, attractive, and wonderful for losers... ATTRACTION.
Think of ATTRACTION like a drug (which it really is). If a woman is under the influence of it, then she's gone. She'll do anything to get more.
If she's NOT under the influence, then YOU'RE gone. Nothing you do will matter if she doesn't feel it.
If you doubt what I'm saying, ask the next 10 SUPER HOT women you see what they think of this. Read this newsletter to them, and watch their reactions. You'll see.
pühapäev, 12. veebruar 2006 · 19:44 · barbipleiboi
J Dillat ei ole enam. Lihtsalt ei ole. Kohe üldse mitte. Ja ma ei tea, miks see mind nii valusalt lõi. Ma ei tundnud teda ja teadsin tema loomestki vaid umbes aasta või paar. Kuid enim on mul kahju tema loomest, mis loomata jäi. Mis oleks tulnud mõne järgneva plaadi jooksul. Ta andis oma kolmekümne teisel sünnipäeval ehk teisipäeval uue plaadi välja ja reedel teda enam polnud. Ja plaadil on kolmkümmend kaks rada. Ja nii edasitagasi. Loe siit ja sealt.
Aga natuke rõõmsamalt ehk? Elvisel oli sünnipäev. Ja see kujunes lõpuks päris korralikuks olenguks. Mingit orgiat ega meeletut läbu ei olnud (või olen mina nii paksu nahaga piduloom?), oli lihtsalt hea. Maandusin ise vast umbes viie-kuue ajal. Riki ja Kann olid seal. Ja siis tulid Ama ja Mammu. Ja siis... Siis hakkas neid tulema, kuskil poole kaheksast. Kaks alusetäit hakklihapitsat täitis kõigi kohalviibijate kõhud, lisaks veel koogid, salatid ja kama. Õhtu algas kainelt. Siis leidsin naiivseid inimesi, kelle õlled nahka pista. Mõned purgid ja pudelid. Elvis keeldus enne öö saabumist mulle kangemaid jooke andmast ja kui need lõpuks ette jäid, olin mina juba kivis. Väga ei olnud, ma olen suht resistentne sellistele asjadele, minu peale lihtsalt kulub palju gaasi. Aga ma lasin oma loomel lennata ja seletasin Raksile pool tundi, kuidas sipelgad ostsid üles Vabariigi infrastruktuurid ja kuidas roosaruudulised kaelkirjakud on tegelikult seest õõnsad.
No ja siis vaatasime Donnie Darkot. Ja Bumfightsi. Tõesti, Darko sobib ainult niimoodi vaadata. Nagu stereo-vision and shit yall. Ja mingil ajal droppisin välja. Logout. Ürituse tipphetkel oli seal ehk... Üle ühe inimese. No kakskend-kolmkend ikka. Kadriorgiale jäime küll hetkel alla, sest kellegi loll idee oli kanged joogid lõppu jätta. Välja arvatud mingid kenad neiud, kes tegid vist konjakit. Ja mingid teised kenad neiud, kes aitasid isegi hommikul koristada. Teeks või kalli.
Ja märkasin üht huvitavat tendentsi. Ilusaid tüdrukuid seal oli, aga ma ei vaadanud neid, vaid võtsin aja maha. Kuna ma mõtlesin ühe teise inimese peale. Kellega mul pole vähimatki võimalust. Aga noh. Onju. Vähemalt ma saan mõelda ja unistada. Sest mis nendega päriselus ikka peale hakata?
Kui ma koju tulin, siis ütlesin emale ausalt, et tegime hommikul jääkidele põhjad peale. Ja ai raisk, kuidas ta mind parmuks nimetas ja eluteadjalikult seletas... Hah! Peaks talle rääkima, mida me tegelikult jõime ja suitsetasime?
COMMENTS (1)
Anonymous · 13. veebruar 2006 · 11:56
Ma tahtsin ka tegelikult tulla Elvise sünnipäevale..
Kahvli küsimus "kas kanep tuleks eestis legaliseerida.. ?"
Video internetis 001
teisipäev, 14. veebruar 2006 · 05:03 · barbipleiboi
Uus TikiBar TV osa on lõpuks väljas. Tunduvalt nigelam kui eelmised, pikkuseks sedakorda umbes viis minutit. Aga see pole üldse teema hetkel.
Siis Limpa on välja tulnud uue reklaamiga, mis hakib sajaga. Ennustan sellest nõmedast loost raadiohitti (no kamoon, kui juba Kemost sai, siis...) ja videoklipist ka. Making of on ka lahe. Neid saab alla vedada Limonaadi lehelt, nagu ikka.
Ja lõppu veel, et ühed peavad Eestis videoblogi, kui veel ei tea. Sisu veel napib, aga idee on hea! Vaata siit...
COMMENTS (1)
Anonymous · 14. veebruar 2006 · 21:03
ma armastan sinu omi vastu.
Paluks üks elu (episood 1)
kolmapäev, 15. veebruar 2006 · 02:11 · barbipleiboi
Täiskuu. Kell pool kolm öösel. Ma istun hetkel üleval, joon kohvi ja kuulan Dj Shadow - Mindnight In A Perfect World'i. See on kirjeldamatult hea kraam masetsemiseks. Ja vaatasin samal ajal reidist, kus kõik mu sõbrad-tuttavad õpivad. Ja mul tuli täiesti kohutav ja ületamatu masendus. Ma teadsin ka enne, et mu elu ei vii hetkel kuhugi, kuid nüüd on see tõesti nii. Ma ei ütleks, et rock bottom, sest mul on veel paar sõpra, süüa ja ulualune. Ja isegi võimalus mõne hobiga tegeleda (soperdada koledaid fotošopi pilte ja rikkuda vanu laule ära, tehes neile räppi). Aga see tõesti ei vii kuhugi. Ma tean seda ise ka, aga... Hetkeks kujutasin ma seda ette. Visualiseerisin. Okei, üks kord. Aga neli? Neli korda kooli vahetada on juba natuke sitasti, või mis? Ja siis see ka perse saata? Ma pean homme ikkagi end korda ja puhtaks kasima ja koolis ära käima. Tegema oma kutsikasilmad pähe (äkki mõned eiud on näinud) ja rääkima asjad selgeks. Ja nuruma halastust, samal ajal kinnitades endale ja teistele, et mul oli kohe väga vaja see õppetöö pooleli jätta. Et no ei saanud muudmoodi. Et oli vaja tööd ja et on sitad ajad (mis ka kahtlemata nii on, aga töö leidmine ei kukkunud kõige paremini välja).
Ma pole vist jaanuari algusest alates ühelgi töövestlusel käinud. Masendav. Ma juskui ei leia ja ei julge igasugu sitta ka proovida. Ja ei taha ja ei viitsi, sest, lets admit it, ma olen pehmete kätega poiss. Laisk ja mugavust armastav. Sõnn tiigris. Mis kaalub üles kõik muud iseloomuomadused. Sest selliseid on niigi igal pool. Ja ka andekuse. Ma tean, mida ma oskan ja suudan. Vahel mind alahinnatakse, ja kui suudan, tõestan vastupidist. Vahel mind ülehinnatakse ja ma lähen närvi. Ja kätega vehkides teistele selgeks tehes, et ma pole süpermän ja ei oska seda, vaadatakse mulle tühjade silmadega otsa. Oh.
Ma olin täna mingil mikrotasandil isegi tubli. Vaaritasin kõik toidud majas ära ja rookisin lume ära. Ja üritasin igatpidi aktiivne ja vahva olla, oli kohe isu. Siis tuli ema. Ta oli täna kauem tööl viibinud ja veidi konjakit napsutanud. Kõik oli okei kuni hetkeni, mil ta tuli minu tuppa ja hakkas mulle lehte ette lugema. Ja mina samal ajal passisin oma asju ja sattusin Jay Dee Myspace'i lehele. Ja mingi Dilla masterpiece hakkas mängima. Ja siis mu ema solvus, et tema juttu ei sobi kuulata ja hakkas asju pilduma. Ja nagu tal kombeks, tõmbas mu arvuti stepslist välja. Selline "emme" siis. Järgmine kord ma lähen toon kuurist kirve, raisk. Votnii. Ja ma ei tee nalja ega räägi suurustlevalt või metafooriliselt, sest kui ta mind veel nii mõnitab, siis t*ra küll...
Isal oli üleeile sünnipäev. Kes ei tea (ja polegi vaja kellelgi teada, ka Sul mitte, Liine), siis ta saab paari kuu pärast Tartu Vanglast lahti.
Ma pole vist paar nädalat mingisugustki porri ega sellega seonduvat vaadanud. Ega mõtelnud selle peale. Kas ma hakkan potentsi kaotama? On mul ükskõik? Olen ma leppinud? Olen ma äkki arukamaks muutunud? Ei tea, ei tea... Ühesõnaga sitad lood.
Mul on arvutis 338MB vaba ruumi. Seda on palju. Peab midagi ära tegema. Siis, kui ma endale uuesti elu saan.
------------------------------------------------------------------------- AntiVir PersonalEdition Classic 7 on väljas. See on tasuta antiviirus. Skännib küll aeglaselt ja pidevalt jookseb kokku, aga välimusele on uues versioonis rohkem rõhku pandud. Enam ei näe välja nagu Exceli tabel. Tõmba siit...
COMMENTS (3)
Anonymous · 15. veebruar 2006 · 19:22
tead, mis. vaata mul on eks üpris mitu homosõpra. ja annul oli sama moodi. et kuu-paar ei vaadanud. ega mõelnud ega nii. ja siis ta otsustas kapist välja tulla. et võta siis kinni, et kuidas. pluss sa roogid vabal tahtel lund. pluss pluss ma tean, et sa ei ole. pluss pluss pluss ma armastan su kutsikasilmi. sa malevas tegid kord, kui sa süüa tahtsid. said kaa. pluss pluss pluss pluss sa kirjutad hästi, jah.
Anonymous · 15. veebruar 2006 · 19:38
Kas Sa vihjad, et ma olen pede? Tra sellised sõbrad siis... Tänks mees!
Ja lõpeta mu pasa imetlemine, palun. Ole palun objektiivne!
Anonymous · 16. veebruar 2006 · 16:41
miks sa korralikult seda läbi ei loe, mis ma kirjutan. ma tsiteerin end:
pluss pluss ma tean, et sa ei ole. seega, jah, kullake. ja ma olen objektiivne. ja kõikidel on vaja kedagi, keda imetleda. ma siis imetlen sind.
Suvaline Postituse Pealkiri 1
neljapäev, 16. veebruar 2006 · 03:05 · barbipleiboi
Padulolluste epopöa jätkub. Linnugripp jõuab lähiajal Eestisse. Saab näha.
Ma loen ajalehest juba kolmandat päeva üht artiklit, kus keegi sotsioloogiproua Iris Pettai kirjeldab, et Eesti vanglasüsteem ei tööta ja sellega seonduvalt tuleks... Karistusi vähendada? Okei, faktid on tal korras, loogika nõkkab. Tõsi ta on, et vaid 14% vanglasse sattunud inimestest on niiöelda esmakordsed. Kuid paraku ei ole Eesti veel Soome. Üks kohatumaid lauseid, mida ma alatasa kuulen on see, et "välismaal tehakse nii". So fuckin' what? Hollandis on narkootikumid legaalsed, Taanis prostitutsioon... Kas me peaks ka nii tegema? Vaevalt. Põhjus, miks Eesti vanglad ei funka, võrreldes välismaistega, on see, et välismaal on peamiselt üksikkambrid. Isoleerituses saab inimene ühest küljest tegeleda sellega, mida heaks arvab, teisalt ei mõjuta teda teised "patsiendid" (kes õpetaks näiteks lukku muukima) ja kolmandast küljest mõjub isoleeritus sellisel hulgal masendavana, mistõttu inimesel kaob kihk tagasi kinnimajja sattuda. Asdasd, mida mina ka tean. Artikkel.
Suur poleemika on eesti blogides läinud lahti uudise üle, et Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon leidis, et lehel Allstarz.ee esitatud madala kvaliteediga viletsad muusikavideod on piraatlus. Ei pea olema just geenius arusaamaks, et videod olid sinna lihtsa embed- täägiga lisatud. Mis paneb minu silmis muidugi suure küsimärgi alla lugupeetud härra Ilmar Härgi teadmised tehnika vallas. Kuid lugege pikemalt: Linnari blogist, Henriku blogist, Tehnokrati blogist, Merlise blogist, Silveri blogist ja Paavo blogist. Ühtlasi on kõik väga head blogid.
Teemaga osalt seonduvalt, kuigi antud link läheb veel eraldi ka tasuta muusikasse üles, on dj BC nimeline mees välja tulnud projektiga The Beastles - "Let It Beast" ,miksides kokku The Beatles'i ja Beastie Boys'i loomet, lootes sellega vist korrata legendaarset Danger Mouse'i "The Gray Album'it" aastast 2003, mille puhul olid kokku kleebitud biitlite "The White Album" ja Jay-Z nimelise räpimehe "The Black Album". Projekt, mis tagas DM'ile rahvusvahelise kuulsuse ja üüratu kohtuhagi. Saab näha, kas ka BC sama asja kaela saab.
Ja kui rutiin üle pea hakkab käima, mängi lihtsalt mängu Dick Hunt (ei kullakesed, Dick Cheney on Ühendriikide asepresident). Mäng ise on kannustatud hiljutisest juhtumist, mil Dick pardijahil oma kolleegi näkku tulistas. Edu! Michael Moore kirjutab sellest pikemalt.
Siis SKYPE jagab tasuta välja sajale inimesele näkku viis peakomplekti ja tasulist kaarti, millega saab maakeeli lauakale helistada ja muud trikki! Sain kinnituse ja minu omad on loodetavasti varsti postis :)
Siis Club Tallinnal on sel nädalal eriti humoorikas menüü.
Ja mul on telefonis ühe neiu pilt ;)
COMMENTS (2)
Anonymous · 16. veebruar 2006 · 16:04
kazo kazo, mis möllad?
mul kõht valutab, see on linnugripp
Anonymous · 16. veebruar 2006 · 17:08
Muide, kas polnud mitte nii, et Danger Mouse´i kohtusse kaevanud plaadifirma (Capitol kui ma ei eksi - sest Capitolil on kindlasti oma osa biitilite USA plaatide autoriõiguste osas) võttis mingi aasta pärast (siis kui tuli see viimane Gorillazi asi) oma palgale Danger Mouse´i ?
kui see allstarzi asi läbi läheb, siis ei julge keegi enam oma kodukale hüperlinke panna :P
Suvaline Postituse Pealkiri 2
reede, 17. veebruar 2006 · 13:17 · barbipleiboi
Oh fuck, KOLMAS BLING TULIGI ÄRA! Veerpalu, you overrule! Tšeki siit näiteks!
Ja kellele Kiku ei meeldi või kes end piisavalt vanuriks peab, leiab siit endale mõttekaaslase! Tra, ma naersi oma p*rse pooleks. Kolm miljonit jagatuna Eesti pensionäride vahel peaks olema umbes kaheksa krooni näkku. Get your math straight, Mrs. Oldskool!
Siis uued pildid ja materjalid 2003. aastal Iraagis Abu Ghraibi vangla "kiusamistest" on saadaval Siin. Peaks suht üleeilsed olema. Video on real-formaadis paraku.
Ja kellel, nagu minulgi, krokodill Gena lauluke kummitama hakkas, tiri siit näiteks!
COMMENTS (1)
Anonymous · 13. märts 2006 · 15:09
Täname toetuse eest!
Ansambel John Stuart Mill
(olete oodatud meie kontsertile 31. märtsil Polümeeris Tallinnas) Lähem info kodulehelt ja Eesti Ansamblite Andmebaasist!)
Igavus vs Photoshop
laupäev, 18. veebruar 2006 · 21:29 · barbipleiboi
Pimp My Pants
esmaspäev, 20. veebruar 2006 · 03:21 · barbipleiboi
Täna oli mul seljas parim seljakott. Mis on parima seljakoti sisu? Toit, kah õige. Aga minul oli hoopis:
1. Üks 600dpi Canoni lauaskänner (humanitaarabi korras, laenuks) 2. Üks 52x24x52 Samsungi CD-kirjutaja (ka humanitaarabi) 3. Kolm purki Montana Black aerosoolvärvi 4. Kõlarid Cambridge Soundworks SBS35 (ka laenuks, juba kaks ja pool aastat) 5. Pakk kohvi * 6. 10 tühja Emtec'i toorikut * 7. Paar Adidase deodoranti * 8. Ja nii edasi.
Pluss see, et sain uued püksid*, bitchez. Lõpuks ometi. Pimp My Pants ehk kilomeeter kleeplinti ei ole enam teema. Nüüd olen viks ja viisakas. Aga raha oleks ikka vaja ;)
Pluss et sain natuke serveriruumi.
* - ega mina ei maksnud, aga alati on kena saada
COMMENTS (1)
Anonymous · 20. veebruar 2006 · 20:06
a sa polnud ainuke, kellel täna cd-kirjutaja kotis oli. mul oli ka nah!
Picket Fence
teisipäev, 21. veebruar 2006 · 05:22 · barbipleiboi
Brother Ali. Picket Fence.
See lugu on justkui peegeldus minu elust, või vähemalt läbi sellise spektri, nagu olen seda harjunud vaatama. Suurepärasele taustale emotsionaalselt esitatud kriipivalt isiklik poeesia, mis ei tohiks küll ühtki vähegi keskenduda viitsivat inimest külmaks jätta. Ja julgegu siis keegi öelda, et räpp ei või sisaldada eneses seda emotsiooni.
Minu isiklik seos selle looga on "you and me, brother". Ma aeg-ajalt tirin selle loo ning ootan, kui kuskil kuuenda rea ajal hakkavad külmavärinad üle selja jooksma. Laulan rida-realt kaasa ja pisarad voolavad kui koolieelikul, kes on põlve katki kukkunud. Jah, see on minu lugu. Just seesama.
Oeh...
kolmapäev, 22. veebruar 2006 · 12:36 · barbipleiboi
Ma ei viitsi seda pilti sealt välja häkkida, respekti asi ikkagi...
Tavaline Postituse Pealkiri 1
reede, 24. veebruar 2006 · 02:20 · barbipleiboi
Täna ma käisin lõpuks töövestlusel. Grupivestlus oli teema. Pakkumine oli usaldusväärne ja ahvatlev. Nimelt Olde Hansas poeselliks/poepiigaks. Ja kõik, mis puudutas asutuses töösse suhtumist, klientide teenindamist, mentaliteeti ja tasustamist oli lihtsalt ideaalne. Ja siis oli paraku see kurb, ent kindel teadmine, et see amet pole minu jaoks. Erinevatel põhjustel, kuid lihtsalt pole. Kui nad peaks tagasi helistama, siis ütlen. Tahad ise?
Siis päeva peale jõudsin ma oma perse Elvise peale pooleks vihastada ja mainimata jätmise asemel hõõrusin seda talle traatharjaga näkku. Ja siis ütlesin, et annan andeks, riläks. Nimelt läks mul üle ääre see, et okei, tal on vaja neid flaiereid ja ta laseb need minul printida. Ja paljundada. Ja lahti lõigata. Kõik poolteistsada tükki. Ja veel kohale ka vedada? Välja jaotada? What am I? Your hooker? (Mitte, et mulle selle tegemine ei meeldinud, aga mulle meeldib tülisid provotseerida)
Siis päeva lõpuks viskasin kiiruga paar päist photoshopis Tasuta Muusika lehe jaoks. Ma pole veel sellest odavate drop shadow'de ja patternite teemast üle saanud. Niisiis pöörasin selle oma kasuks ja üritasin sihilikult väga kehva teha. Ja väga hästi tuli see välja :D Tšeki auti!
Mis Peitub Minu Peas
pühapäev, 26. veebruar 2006 · 22:54 · barbipleiboi
- Dude, ära lase tal omale pähe hakata... - Kuid ta on mul juba peas. Ta istub minu silmakoobaste taga ja uuristab kõrva kaudu tunnelit minu tasakaaluelundisse. Ma kardan... Jah, ma kardan, et olen kaotanud pea. Aga ma ei tea, kas see on halb?
Saa üle, Kaspar, ole tubli poiss, eks? Ei, ei ole. Ei taha olla enam.
Mul on jälle põhjus igal hommikul ärgata. mul on põhjus pesta hambaid ja vaadata peeglisse. Ja kanda iga päev erinevaid riideid. Ja otsida põrandalt puhtaid sokke. Ja süüa korralikult. Ja mitte passida ööd otsa üleval, vaid elada üks korralik täisväärtuslik päev. Ja nautida päikest ja värsket õhku. Ja kuidas tuul... Troo, ma ajan ikka sellist pedemöla et ise ka ei tea enam. Eriti ei.
---------------- Bassdrive mängib vahel päris head asja. Ja kes pool aastat tagasi mu blogi ei lugenud, siis vaadake uuesti kiisude pilte! Ja Fabulisti ka! Ja muidugi sellel lehel siin on huvitav nimi.
Suvaline Postituse Pealkiri 3
esmaspäev, 27. veebruar 2006 · 02:46 · barbipleiboi
Nüüd, kus ma olen provotseerinud kõiki oma tuttavaid veebilooge kasutama, avastasin, et ka minu oma väisatakse vahel. Tegin vähe statistikat siis.
Valdavalt tullakse minu blogisse läbi mu orkuti profiili ja blog.tr.ee nimelise lehe. Levinuim otsisõna, mille järgi minu blogi on leitud, on... baari-telle? Ju siis. 96% külastajatest on Eestist, kuid minu lehte on väisatud nii Iisraelist, Ameerikast kui isegi Korea Vabariigist. Ei kujuta ette. 35% külastajatest kasutavad endiselt IE6-e ja 58% erinevaid Mozilla platvorme. Nagu arvata, kasutavad enamus külastajatest Windows XP-d resolutsioonil 1024x768 ja 32bitiseid värve. See peaks mulle andma pisavalt infot, mida uue lehe kujundamisel arvesse võtta. Samas, mis sellestki, kui sisu pole, eks?
Horoskoop ütleb, et mul on armastuses head ajad. Ja telekava ütleb, et homme on CSI ja Nip/Tuck.
> Kõlarites: Marvin Gaye - Trouble Man (3:51)
Matador my ass!
esmaspäev, 27. veebruar 2006 · 20:29 · barbipleiboi
Hispaanlased on haiged inimesed. Nüüd ma tean. No ei ole loogiline. Sellest krdi pesukaruvideost sain veel aru, sest Aasias on pesukarunahk raha, raha on toit, toit on elu ja elu on nälg. Ja nälg on veel surnud pesukarusid. Kuid nood siin teevad seda ju lõbu pärast? Ja traditsioon? Samahästi võiks siis ju nimetada traditsiooniks ka sakslaste juuditapmist? Vaadake videot. Nõrganärvilised ja hingega inimesed ei vaata.
Ma rookisin eile lund. Mulle meeldib kodus lund rookida. Eriti hilja õhtul, kuskil kümne ja kahe vahel, kui kõik inimesed on oma soojades kodudes ja autod ka magavad. Ja kui ei saja enam. Rookisin maja eest tänava puhtaks, no nii 20 meetri pikkuselt kuni tänava keskele välja. Mõnus paks lumi oli. Siis rookisin tunneli nii esi- kui ka tagaukseni. Kui valmis sain, ütlesin naljatelvalt emale, et nonii, see peab nüüd küll vähemalt homme hommikuni vastu pidama. Ja läksin magama. Hommikuks oli uus lumi maas. %$@£€! Same old, same old.
Mul oleks vaja linnas värki ajada, aga ma ei mahu uksestki välja. Pidu on ülehomme ja mul pole veel biitegi valmis, riimidest ja ülesehitusest rääkimata. Elvis on üks räme lontrus küll, lükkas veel kogu flaieriteema lampi mu õlule ja nimetab seda "meie" peoks. Oleks siis kohe nii kokku leppiud, siis oleks okei. Mina, tead, kutsuks sinna head esinejad näiteks. Ja teeks ilusa flaieri. Ja paneks keeleliselt korrektse pealkirja. Ja jätaks "sigaretid" üritusest välja ja asendaks näiteks vesipiibu ja mingi lääge tubakaga. Või tasuta vahuveini, nagu omal ajal Wimbledonis.
Ja ma ei ole veel näinud neid kahte mingit "organiseerimistööd" tegemas. Ja see, et nad panid peo neljapäevale ja tegid seda vaevalt kolm nädalat enne üritust, kinnitab veenvalt, et tüüpidel pole aimugi millegi korraldamisest. Ütlesin, et küsige Tartu Mihklitelt. Ja kui sinna mingit kohvi ei tule, saadan ma Elvise putsi!
Ja mu praeguse viieteistkümne megaga on suht raaske miskit kujundada või biidinikerdada. Ja mu mälupulk otsustas, et too enam ei tunnista FAT32-e ja nõudis formatit. Punnisin vastu, aga varsti saatsin tolle ka p... Ja jäin seal peal olevast mandist ilma. Ma hakkan sellega juba harjuma.
Joroskoop ütleb, et kuna Veenus on Kalades, siis on inimesed veidi rohkem tundelised ja masekad. Ja loevad paremni mõtteid ja teevad kehvemini tööd. Ja minul on see raudselt peal. Troo, päikest on vaja. Ükskõik mis ilm, aga päikest. Palju päikest. Ilma selleta ma kodust ei suuda liikuda.
Pühapäeval oli päike. Siis ma käisin Elvise pool ja vahtisin filmi. Ja tegime paar õlle. Lahe oli.
Ja Super Size Me on homme Eesti Televisioonist. Kell 22.25. Kes näinud pole, see vaatab kindlasti, eks?
sa oled vahva. ja pea seda meeles, et kui sa hilined laupäeval. kavõi 4 minutit, siis ei oodata sind. oli meeldiv.
Suvaline Postituse Pealkiri 4
neljapäev, 2. märts 2006 · 01:52 · barbipleiboi
Täna oli hea ilm, külm, selge ja päikseline. Palju õnne, Kaspar.
Mari kutsus mind nädalaks enda poole elama. Mari on see äge tüdruk, kes kuulab RJD2-e ja Dj Shadow'd. Ma arvan, et ma lähen ka. Siis, kui on enne käidud nädalalõpul Raplas Isamaaliste noortega hängimas. Ja kui on käidud sel peol. Ja kui on käidud homsel töövestlusel. Muidugi, ma ei tea, ku kaua ma ta juures vastu peaks, sest ma olen eriti üksinduseihar indiviid. Lihtsalt vahel saab liiga palju seda. Paar päeva oleks, siis käiks päevaks kodus ja reedeni jälle seal. Ja siis mingite jõududega Tartusse ja edasi Otepääle. Raha on vaja. Ma koostan elementaarse eelarve ja siis nutan edasi.
Vähem kui 24 tunni pärast pean ma midagi räppima. See on kahtpidi kehv olukord. Kui ma ei lähe, olen ma sitapea ja ei saa lahedalt aega veeta. Kui ma lähen, ei saa ma üritust nautida, sest mul pole seal millegagi esineda ja see on häbi. Tõlgendagu siis kõik mu ümber seda ülbusena, nagu alati.
> Sneaker Pimps - 6 Underground (3:54)
COMMENTS (1)
Anonymous · 2. märts 2006 · 18:31
mis grupis mina sul olen? õelad mõrrad?
I wish I was a little bit taller...
reede, 3. märts 2006 · 14:55 · barbipleiboi
I wish, i was a baller. Täna ma rookisin päeva alustamiseks lume ära. Ja nüüd mõtlen oma Skaibi komplektile järgi minna. Jep, mingi paar nädalat ootasin toda. Aga vähemalt tuli.
Täna on ka mõttes Marika juurde minna. Ta lubas urida, et äkki tapsis toimub midagi. Aga ma usun, et igav seal ei hakka. Ja homme hommikuks on tarvis kolmveerand üksteist linnas olla. Ja mingi kott täna kokku lükata. Tead, äkki jõuan veel ema töölt enne läbi?
Ma alustasin ka arvutivõõrutusprogrammi, mille käigus ma lihtsalt ei kasuta enam nii tihti arvutit. Thats it. Ma lükkan mõned head lood pulgale ja kuulan läbi kõllide ja asi okeika. CD-mängija võiks ka korda ajada. Ja fuck e-mail, i don't need to read that fancy shit.
> Dj Hype feat. Stieber Twins & Killa Kela with Mr.Burns - Clash Of The Titans (5:42)
Allah?
pühapäev, 5. märts 2006 · 16:21 · barbipleiboi
> Vello Orumets ja ans.Laine - Vana Türklane (2:31)
Onu Oskar
esmaspäev, 6. märts 2006 · 05:54 · barbipleiboi
Vahel tundub, nagu elakski blogija vaid sissekandest sissekandeni.
Ettekõike paari sõnaga Filmiakadeemia Auhindadest. Parima loo oscari võitis mingi dirty southi räpikruu. Nagu õhtujuht Jon Stewart ilmekalt lausus, Oscars won by Martin Scorsese, zero. Oscars won by these guys, one. Ja vängeid ja vingeid filme oli päris mitu.
Üks kelmikamatest kohtadest oli see, kui kommenteerijad (Rein Oks ja keegi, TV3 koduleht on praegusel juhul täiesti dementselt informatsioonitu) unustasid mikrofoni sisse ja kommenteerisid laulu ajal tagaplaanil Dolly Partonit. See oli üks neist asjadest, mis polnud eetrisse mõeldud. "tra ma laseks ennast maha, kui ma selline välja näeks" või midagi taolist. Juhtub. Demokraatia noh.
Crash nomineeris kuues ja sai kolm vähemalt. See on lahe, arvestades, et selle saundträkil figureerivad lausa kaks Move.Meanti lugu, üks neist siis ka poolametliku nimiloona. Underground rap 3:0. Kaasa arvatud Parim Film? Sõna üles! Brokeback sai tunduvalt vähem ja Munich jäi üldse ilma. Kui tavaliselt on võitjad suht ette teada, siis viimasel paaril aastal on ka indie-filmid hakanud sisse lööma. Samas Murderball jäi ilma näiteks.
Ja just siis, kui põnevaks läks, lükati peale mingi kuradi Pokemoni kartuun. Aga auhinnad näidati ära. P€£364, ma magama. Lugege ise.
Huvitav postituse pealkiri
esmaspäev, 6. märts 2006 · 07:57 · barbipleiboi
No ma proovin siis neile paarile infonäljasele midagi oma nädalavahetuse kohta kokku rääkida.
Oli reede. Ma jäin muidugi 18:20 marsast maha ja see, millega lõpuks mindud sai, oli no veidike täis. Külakostiks võtsin punase, poolmagusa Chateau de Mornag Mandagoni, 2004. Tuneesia kvaliteet. Mulle sobis. Eks esimene mõte, jõudes lõpuks Sõrve teele, oli küll, et miks peaks keegi seal tahtma elada? Aga samas, ma sattusin eile ka otsaga Maardusse. Ja ise elan Nõmmel. Point proven.
Kohmetu, nagu ma ka alati olen, aga Marika ja Kerttu seltsis sai natuke piipu tehtud ja juttu kallatud. Mm, mulle meeldivad arukad tüdrukud. Kes kuulavad räppi ja armastavad muusikat. Ma tundsin end sel hetkel vägagi õiges kohas olevat. Kui kerkis küsimus, et kas olen homme ka seal või lähen seminarile, olin jännis. Õigupoolest tahtsin aja maha võtta otsustamiseks. Väga 50/50 oli. Ma ei saanud öösel rahulikult magadagi, sest teadsin, et ühel hetkel pean ärkama ja ära otsustama. Ja siis nii umbes kaheksani ehk põõnasin. Vahelduva eduga. Huvitav siiski, mida neiu vanemad võisid mõelda?
Otsustasin seminarile siiski minna. Sai lubatud ja teisalt olen oma halli olluse ka unarusse jätnud. Mitte, et päev Marika seltsis poleks hariv, kuid aktiivpoliitikast on mul umbes sama palju aimu kui silotornile katuse ehitamisest. Et siis pidin blokkima kiusatust ja ta meelaid palveid ja siiski liikuma. Ja üllataval kombel sain kohe Sõrve teel ka bussi peale. Lambist. Ja kümneks olin kodus.
Siis sai hakatud Hannese telefoni kõnedega loputama. Ja kell 11:18 näkkas ja ma võtsin kossid alla ja vedasin end Hiiule. Ja siis hakkas ekstreemturism pihta. Me kõikusime autoga pool Harjumaad läbi enne, kui asjast sotti saime. Sest keegi ei osanud juhatada meid, kuna igaüks arvas erinevat värki. Leidsime suure vaevaga lõpuks ühe Harju noormehe, kes oli ka seminarile teel ja noppisime tolle peale. Ühesõnaga, kolmeks olime juba kohal. Kohv ja küpsised. Minu elu.
Ja siis rääkis meile juttu mingi mees, kes ikka seletas, kuidas on vaja valimised ära võita ja stuffi. Mitte selles mõttes, et nad oleks inimesed, vaid et nood valiks meid. Ma mõtlesin sel hetkel kolm (vähemalt) head kampaania ideed ja kujundust, millest ehk natuke hiljem. Ning siis oli allkorrusel think tank teemal, et kuidas arendada välja erakonna noortekogu Rapla osakonda - kuidas inimesed kokku tuua ja asjasse "nakatada". Suht poolikuks jäeti need kõik kuidagi.
Kui Martin kohale jõudis, olid ettekanded juba lõppenud ning aeg oli küps õhtusöögiks ja napsude nautimiseks. Õhtu kaldus minu jaoks küll veidi piiri peale, aga väga üle ehk ei pannud. Algas see kahe Carlsbergiga mu toas raamatut lugedes, jätkus söögisaalis tartlastega viru ja Veikoga lauda võttes (sealjuures Kelly ja Martiniga Chuck Norrise ja muude übertegelaste kilde rebides) ning lõppes ühe teise Veikoga saunas arutades suht offtopic seda, miks ja kuidas ikka Marion lapse sai.
Hommikul tõin saunast oma pusa, lina ja Selveri aegunud partnerkaardi ka ära. Ümbritsev kontingent paistis suht arvavat, et mul oli kehvem päev. Ei olnud, übernormaalne hommik, isegi korralik uni (thank you, vodka). Ning hommikused arutelud jätsid kergelt passiivse mulje. Välja arvatud see, kui Martti üritas üht pressiteade-avaldust üritas läbi lükata. Ei läinud. Ja siis vajus kogu kontingent laiali. Mööda Eestit.
Ja olime lõpuks Martiniga väga Audis. Ta ostis endale eile. Lükkas veel koduni ära mu. Sõna!
Ja Elvis lubas minuga mitte rääkida. Inimlikult kahju on temast ja ka mina olen tõestanud, et kuivõrd head mõtted ja ideaalid mul ka poleks, võin ma olla vägagi sitt sõber. Aga sel juhul on see ikkagi 1:1
> Erick Sermon and Marvin Gaye - Just like music (3:56)
Kapusta Ja
esmaspäev, 6. märts 2006 · 09:36 · barbipleiboi
Troo, Kapusta Ja on eriti kõva projekt. Kõlab mingi blogihaibina ja ehk asjasse vähempuutuv inimene arvaks, et ma olen lihtsalt narkar. Aga on, sest eesti räpp on nii igavaks läinud, et isegi Johan ja Margus kurdavad. Hirm ja Lääs noh. Ja siis kõik ülejäänud. Ehh on paksult täis nõubadisid, kellel pole muud kui keskpärase ja igava fruity-reasoni biidi peale laotud puberteedidraamad. Või siis lihtsalt midagi, mida me oleme varem kuulnud. Kaks kuni kaheksa korda. Booring!
Ja nüüd on kaks meest nimega p2ts ja WizOne pannud kokku sellise vahva kombo, et nikerdavad biite ja värki. Ja miskid mehed loobivad sinna hääd riimi ka veel otsa. Ja see kõik on suht napilt mõistuse piires, kui arvestada tüüpide varasemaid projekte. Et päts on selline lihtsam ja bängerim (respectikas, mis toimub, botased kuluvad) ja wiz on too diip tüüp, kes teeb lihtsalt haigeid biite (kuula ära selline plaat nagu TommyBoy - MC?). Ja need kaks kokku peaks olema haigelt bängiv? Bängivalt haige? Saab teada. Sinku on poes 75 eeksi. Seitse pala. Jejee.
No miks need Lääs ja Hirm siis ise topelthuvitavalt ei tee? kus see kurtmine viib?
Anonymous · 9. märts 2006 · 12:21
No ju on nõmedad tüübid siis? Ega su shiz ka väga huvitav pole, pigem lihtsalt hea.
Tartus on tarkus!
neljapäev, 9. märts 2006 · 12:59 · barbipleiboi
Linnugripi infotelefon on 1676. Järgmisest esmaspäevast.
Nüüd tuleb taoline tüüpiline iba sellest, mida ma vahepeal tegin. See on vägagi tarbetu möla.
Tartus on tarkus. Ma suutsin jälle linna hilineda, seega koostasin programmi kiireks kodust väljumiseks. Nimelt pole ma sellega harjunud, kuna igapäevane vajadus puudub. Aga arvutist on küll sirgelt kopp ees. Oleks mul veel pleier korras, oleks ma vaba.
Kella kuue ajal hakkasime Tallinnast autoga sõitma. Teel oli nii selgeid momente, sadu kui ka udu, kusjuures nähtavus oli pea olematu. Loendasin veidike möödasõite kokku ja leidsin, et kui politsei paneks sitsima kõik, kes maante186'l kiirust ületavad... Ei jääks sinna eriti autosid. Problem solved. Ja need, kes neljarealisest vatravad, neile ma €$46456$ hea meelega /¤"=3£$.
Kella kaheksa paiku potsasin (see oli siis esmaspäeval) Veerikule Miku juurde. Huvitav, kuidas ma selle maja üles leidsin, ma pold seal umbestäpselt kaks ja pool aastat käinud. No ju ma olen giga orienteeruja. Olen kusjuures. Seal kerge vesikalaks ja biidi fabritseerimine, mis koledamal kombel pooleli jäi. Ülejäänud õhtu möödus üleüldiselt otstarbetult. Tegime tipu vanale piparmündiliköörile ja arutasime elu.
Järgneval morningil sai käidud vaatamas, kuidas mu paps lahti kukkus. Reaktsioonid olid, justkui polekski vahepeal suurt midagi olnud. Minu jaoks justkui see, kui poleks aastakese Tartus käinud, muud midagi. Käisime Sepakurus ja Tiigis. Ja kaltsukatripil. Sa ei kujuta ette, kui ülbed 2h'd Tartus on. Seal on alati odavaid ja ilusaid firmakaid. Sain igast vinget manti. Siis tripp taas Tiiki ja edasi Tallinna. Teel tegime stopi Sämmi Grillis ja havaipärane sealiha pani kõhu nurruma. Tallinnas tegime kerge tähistamise vahuveini ja punase veini seltsis. Öö olin seal.
Ja järgmisel lõunal kodu poole liikudes kukkusin Defoga kokku. Rippusime Virus ja korjasime Paha-Arturi peale, kes ostis oma neiule sünnipäevaks pooleteistkilose kuldketi. Word nah. Tekkis ka isu, tead. Ja siis kukkusin koju, rookisin lume ära, lendasin nõmmele, jõin vahuveini, koju tagasi ja ajasin õhtu otsa msnis kahtlast juttu :D
Ja selline see värk siiani on olnud. Nüüd varsti lendan linna, et millegi vastu meelt avaldada. Küll koha peal vaatab, mille :P Ja uue monitori loodan ka täna saada.
Suvaline postituse pealkiri 83
neljapäev, 9. märts 2006 · 22:43 · barbipleiboi
Meeleavaldusel jäi käimata. Astusin targa näoga uksest välja ja jäin ühtäkki lolli näoga seisma. Mul polnud raha, ei. Mul polnud piletit, ei. Ma polnud isegi kohvi joonud. Ja lähim pangaautomaat? Ma tegin teile pildi sellest. Kindlasti on neid veel, kuid vahemaa nendeni on jalgsi umbes kaks-kolm kilomeetrit ehk. Ja loendasin kokku, et jalgsi on mul mustamäele täpselt neli kilomeetrit. Mario juurde neli ja pool. Niisiis jalutasin koju ja tegin kohvi, maitsvat kanget kohvi.
Lükkasin Kapusta Ja sinku träkklistid nii gracenote'i kui ka freedb'i.
Anna Talle ruumi. See on esimene reegel. Kuid peab vist ise armunud olema, et aru saada, kui raske seda on teha.
Olukord on paremuse poole muutunud. Ma mõlten nüüdsest Temale vaid 23 tundi ööpäevas ja vaid harva rohkem. Edu, mis. Samas kõik, mis siiani aset leidnud paistab justku kinnitavat, et midagi on väga valesti, aga mis. Kas pole seda külgetõmmet, arvamuste ühtsust või seda pisikest konflikti, pipratera, mis igas suhtes on vajalik tajumaks selle suhte tähtsus ja mõju inimesele?
Ma tunnen juba teist päeva, justkui oleksin ma teistel inimestel jalus. Et kuigi neil on igav, käivad neile dialoogid minuga kohe üdini närvidele. Aga keegi ei ütle otse. Sitt lugu i say.
Ripin Kapusta plaati. Installisin Juice'i ja SuperFast Shutdowni. Läksin tagasi IE peale, kuna Firefox võttis tänu kõigile pluginatele natuke enam kui 108MB RAM'i. IE võtab maksimaalselt 20MB.
> Kapusta Ja - Olla Või Mitte koos Tommyboyga (2:56)
Mingi Test. Mina.
pühapäev, 12. märts 2006 · 22:39 · barbipleiboi
TELL ME ABOUT YOURSELF - The Survey
Name:
Kaspar ehk Kazo
Birthday:
1.mail igal aastal
Birthplace:
Tartu
Current Location:
Tallinn
Eye Color:
Pruunikas orsmt
Hair Color:
Loe silmavärvi alt.
Height:
183 cm
Right Handed or Left Handed:
parem
Your Heritage:
poolenisti Paidest ja poolenisti Elvast
The Shoes You Wore Today:
mu lemmikud lehmavärvi ketsid
Your Weakness:
olen liialt kergeusklik näiteks? ei, laiskus.
Your Fears:
kardan kohutavalt kollaseid hobuseid
Your Perfect Pizza:
ohtralt juustu, sink, ananass, hallitusjuust vms
Goal You Would Like To Achieve This Year:
raha naised autod kuld
Your Most Overused Phrase On an instant messenger:
:D
Thoughts First Waking Up:
mmmh.... 13:28 jah?
Your Best Physical Feature:
kulmud ja ripsmed. kellelgi pole selliseid
Your Bedtime:
siis, kui päevane ja õhtune tegevus lõpeb
Your Most Missed Memory:
Masta Ace Eestis?
Pepsi or Coke:
pepsi.
MacDonalds or Burger King:
kodutoit.
Single or Group Dates:
single, not committed, please :D
Lipton Ice Tea or Nestea:
Vahet pole.
Chocolate or Vanilla:
Kes küsib?
Cappuccino or Coffee:
Kõik, mis sisaldab kofeiini.
Do you Smoke:
Ei
Do you Swear:
Kogu aeg, kurat!
Do you Sing:
Kui keegi ei kuule.
Do you Shower Daily:
Vaevalt.
Have you Been in Love:
Jah.
Do you want to go to College:
Mm. Praegu ei.
Do you want to get Married:
Kunagi kindlasti.
Do you belive in yourself:
Jah, usun.
Do you get Motion Sickness:
Vahel ikka.
Do you think you are Attractive:
51%
Are you a Health Freak:
Ei. Kindlasti mitte.
Do you get along with your Parents:
Vahel.
Do you like Thunderstorms:
Jah.
Do you play an Instrument:
Enam ei mängi.
In the past month have you Drank Alcohol:
... Kus on küsimus?
In the past month have you Smoked:
Roheline.
In the past month have you been on Drugs:
Roheline.
In the past month have you gone on a Date:
Pigem niisama välja.
In the past month have you gone to a Mall:
Ei tead, ringiga käin mööda?
In the past month have you eaten a box of Oreos:
Ei
In the past month have you eaten Sushi:
Ei
In the past month have you been on Stage:
Ei
In the past month have you been Dumped:
Ei
In the past month have you gone Skinny Dipping:
Ei
In the past month have you Stolen Anything:
Ei
Ever been Drunk:
No Shit! Neid nimetatakse nädalapäevadeks.
Ever been called a Tease:
Jep.
Ever been Beaten up:
Nope.
Ever Shoplifted:
Jep.
How do you want to Die:
Kukkudes kuskilt kõrgelt kuhugi mitte nii kõrgele.
Tänases Eesti Päevalehes on artikkel teemal, et Eestis on tänu bürokraatiale ja viisaga seotud probleemidele muudetud välismaise tööjõu kupeldamine Eestisse mõttetult raskeks, kui mitte öelda võimatuks. Samas on Eestis antud hetkel teatavatel elualadel suur spetsialistide puudus, mis põhjustab kohalikele edukatele firmadele parasjagu peavalu. Näiteks Skype, kes ei leia kohalikult turult piisavalt andekaid tegijaid, peab samas ka Hiinast ja Indiast tulnud cv-d tagasi lükkama, kuna töötaja Eestisse saamiseks kuluks vähemalt kaheksa kuud.
Siiski pälvis enim tähelepanu minu jaoks artiklis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Alar Kolk'i arvamus, kessoovitas firmadel, kelle areng Eestis jääb tööjõupuuduse taha, sama ärimudeliga välismaale laieneda.
Nagu mina sellest kommentaarist aru saan, soovitas Alar osaliselt tootmise Eestist minema kolida. Ühest küljest on nii tootmine kui ka tööjõud välismaal kallim, teisalt jääb sel puhul Vabariigil saamata miljoneid kroone magusaid makse. Kolivad ka osad töökohad, jättes kohalikud valiku ette, kas minna kaasa või kaotada töö. Et mitte tegeleda probleemiga kodumaal, alandades firmadele makse või tehes tööjõu liikumine sujuvamaks, vaid blokkida sajaga! Ja seega suruda edukad ettevõtted riigist välja?
Kell 11:11 "Jo, Mario" "Mh?" "Teeme siis räppi täna või magame edasi?" "Mm... Magame?" "Okei"
Kell 22:12 ma ärkasin. Nüüd hakkan ma vist Dalai-Laama Tendzin Gjatso autobiograafiat lugema.
Ühe ajastu lõpp.
teisipäev, 14. märts 2006 · 23:36 · barbipleiboi
COMMENTS (2)
Anonymous · 15. märts 2006 · 00:16
Jummal kui orjalikult ühesuguselt kõik kordavad.......
Anonymous · 15. märts 2006 · 00:30
Oli ka mees ju.
Erinevalt sinust... (vihane nähvatus ja vaenu õhutamine)
Lähiaja kontserdid
kolmapäev, 15. märts 2006 · 11:56 · barbipleiboi
Sel aastal on tulekul päris mitu kobedat esinejat. Et kes veel kursis pole, siis toon mõned siinkohal ära:
Depeche Mode - 16.märtsil @ Saku Suurhall (välja müüdud juba ammu) Pendulum - 24.märtsil @ Terrarium (piletid tänasest alates 200.-) ONYX - 12.aprillil (koha kohta andmed puuduvad) The Prodigy - 5.mail @ Saku Suurhall (istekohad 290-450, seisukohad 490-550, restoranis 890) Metallica - 13.juunil @ Tallinna lauluväljak (alates 20.märts kell 10:00 ja 495kr) Deftones - 19.juunil @ Rock Cafe (alates 17.märtsist, kuigi ametlikud allikad märgivad ära vaid Soome kontserdi) James Brown - 27.juulil @ Tallinna lauluväljak
Ja nii edasi ja edasi ja edasi... Kindlasti oli neid veel. Elame näeme. Prodigy, Onyx, Deftones ja James on mu kavas igatahes sees.
Ein Gefährlich Maus
kolmapäev, 15. märts 2006 · 14:35 · barbipleiboi
Täiesti uskumatu, ma püüdsin oma kodus täna hiire kinni. Ma ei tea, kuidas ta siia oli oma tee leidnud, kuid nüüd sitsib too mul pisikeses plastmassist küpsisekarbis ja ootab oma saatust.
Asja teeb kurvaks, et ma ei tea, mis ta saatuseks on. Kas manalateed või saadan lihtsalt kolmveerandise bussiga Nõmmele?
UUENDUS: Juhtus nii, et kui ma Sean Price'i peale panin, läks pisike närvi ja üritas meeleheitlikult põgeneda. Ju siis ei kuula räppi. Peale mida viisin ta kööki, kus too end mugavamalt tundis. Ja sain põhjalikult uurida hiireplika tegemisi ja rituaale. Kuid mu fantaasiapuuduse tõttu läheb ta siiski ajalukku kui hiir, kes tegi kõige pikema õhulennu üle mu aia.
> Frankie Vallie - Can't Take My Eyes Off Of You (3:46) (Ma tean, ma hakkan pehmeks muutuma)
COMMENTS (1)
Anonymous · 15. märts 2006 · 15:38
mh. sa pead talle süüa andma. kaerahelbeid ja nii. siis sa pead talle saepuru alla panema, et ta oma pissis istuma ei peaks. siis sa pead talle teki ööseks peale panema, et tal külm ei hakkaks. ootad kevadeni, lased lahti.
Üks huvitav video
neljapäev, 16. märts 2006 · 12:42 · barbipleiboi
Ma vaatasin üht videot, mis tõestab minu jaoks veenvalt, et muslimitega ikka ei ole võimalik arukat juttu ajada. Või vähemalt mõnega neist. Et šiiitide ettekäändeks sunniitide tapmisel on see, et Hitler tegeles omal ajal juutidega või et Ameerika mandri asustajad suretasid sealsed indiaanlased välja? Või et omal ajal oli Alžeeria Prantsuse koloonia?
Hostel on siuke film, kus kolm tüüpi otsustavad minna Euroopa tripile, et lüüa piirideta lulli rikka turisti näol. Kuid Amsterdamis kohtavad tüübid üht venkut, kes soovitab neil tõelise orgia nimel minna Slovakkiasse (ameerika keeles slow f*ck yeah noh) ühte hotelli. Asjad keeravad aga nihu, kui peale öö otsa pidumist nende Islandilt pärit semu kaob. Ja siis hakkab kogu kamm pihta.
Et esimesed pool filmist ei toimu pea mitte kui midagi. Iseenesest mulle küll aeglase ülesehitusega filmid meeldivad. Ja eriti verine ja õudne ka polnud, kõik moos oli ilusasti kaadrist välja jäetud. Ja see kuradi asiaadi silm oli nii... kummist noh. Ja nii edasi.
Et käisin eile esilinastusel. Ja õhtul moshisin Mario poole (homie noh) ja produusisime miskit skitti. Ja hommikul vaatasin Jarheadi ära, justnagu Full Metal Jacket vs.Kuveit. Ainult kuidagi... Ninnunännu. Veniv. Aga hea sellegipoolest. Ja vutvut koju. Sula ja päike and shit.
------------------------------------------------ Kuna Marika ise minuga suhtlema ei kipu, mõtlen, et võiks näiteks Mariga linnas kokku saada. Aga tal pole telefoni, fakk. No siis pole midagi. Aga õhtupoole Mariega kuhugi rokivärgile moshima. Temal on telefon. Ja ta on Tallinnas ka.
> Barry White - Deeper and Deeper (4:44)
Säherdune värgens
reede, 17. märts 2006 · 17:50 · barbipleiboi
mu neli töökohta: ooperikoori laulja maleva bullshiz trükiplaatide printeri operaator lao abitööline
neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata: The Excoricism Of Emily Rose Minority Report Mission:Impossible (See Palma verioon) 21 Grammi
neli kohta, kus elanud olen: Tartus Kivi tänaval Tartus Tiigi tänaval Tallinnas Saha tänaval Tallnnas Särje tänaval
neli teleseriaali, mis meeldivad: CSI Nip/Tuck Las Vegas Monk
neli kohta, kus olen käinud (puhkamas): Kodus vegeteerimas Kõikjal Eestis Euroopas, A-Z Jaapan, ok tegelt see oli töö asjus
neli lemmiktoitu: Kana Pitsa? Kodutoit Anything goes when it comes to food
neli veebisaiti, mida külastan peaaegu iga päev: gmail orkut wooster collective oh jah.. rate on vist ka :(
neli kohta, kus just praegu oleks parema meelega: Privees Kuskil metsa vahel Marika saunas diivani peal Nirvaanas, Valhallas või muud moodi "ära"
neli blogijat, kes võiksid ka seda asja teha: Liine Marika Composa Triinu-Angela (näiteks)
COMMENTS (1)
Anonymous · 19. märts 2006 · 10:56
trinzu tegi asja ära (:
Hea
pühapäev, 19. märts 2006 · 11:42 · barbipleiboi
Alkohol, piip, pelmeenid ja snuff ei ole hea kombo. Umbes minut enne takso tulekut lasin ma eilse toidu potist alla.
Ja mul hakkas hea. Ja kõik mu mured olid ühtäkki läinud. Ma olin tundnud end nii emotsionaalselt kui füüsiliselt kehvasti ja järsku... Ma lasin selle lihtsalt välja. Bah! Ja mul oli kena olla.
Huvitav.
COMMENTS (2)
Anonymous · 19. märts 2006 · 18:29
Mis sa siis sööd ja teed asju niimoodi segamini, totukene.
Mis läheb väga hästi teemasse. Mul on vist kodus hiired. Ma arvan vähemalt nii, kuna ma püüdsin eile taas ühe pagana kinni. Seekord silkas kuhugi naabri aja poole minema. Eriti kavalad nad just pole. Seega...
Ma kavatsen võtta kassi. Kui kellelgi siinkohal on pakkuda kassi... Ma vist juba saan Tartust. Tingimuseks, et oleks isane kass, püüaks hiiri, oskaks teiste kassidega kakelda ja et poegi ei saaks. Word!
> freestylers - push up (4:39)
Rss Reader, muud midagi
kolmapäev, 22. märts 2006 · 00:54 · barbipleiboi
Ma lihtsalt pean halama, et Rss Reader on üks väga spets asi. Ja et kel veel pole, peab proovima. Ja et kes oskab, tehku kindlasti oma blogis feed kättesaadavaks, eks :) (holiks, some, robert - ma vaatan teie poole)
Ja kui ei saa lugejasse blogide lisamisega hakkama, küsige või minult. Bloggeri st.blogspoti aadressidega on lihtne, kopeerite selle ja lisate lõppu atom.xml ja valmis.
Ja kes tahab eriti tegija olla, siis kindlasti tõmbab oma veebiraadiosaated mitte käsitsi, vaid ikka programmiga Juice. Tööpõhimõte ja ülesehitus pea sama mis eelmisel. Kusjuures peaks isegi alla tiritud podcastid otse pleierisse (st. iPod) laduma. Aga kust mina peaks teadma :D
Hetkel olen ise 26 blogi igapäevane jälgija. Bookmarkides on ligi 50. Wörd!
> Jay-Z - Hard Knock Life (Ghetto Anthem) (3:58)
COMMENTS (1)
Anonymous · 26. märts 2006 · 22:08
Sry,mon. Ma ei tea mis on rss feed rääkimata selle kasutamisest. Lähiajal, kardan, et teki niipalju aega (ja huvi!), et selle selgeks õppimisega tegeleda. Lähiajal, siis pakuks kahe aasta pärast äkki saab...
David
neljapäev, 23. märts 2006 · 02:13 · barbipleiboi
Tunnen end juba nädala kui David Aames filmis "Vanilla Sky". Olen tundnud terve viimase nädala. Teagi, kas põhjusega. Kes näinud, saab ehk aru.
Soundtrack on see-eest spets! > Chemical Brothers & Beth Orton - Where Do I Begin (6:56)
COMMENTS (2)
Anonymous · 24. märts 2006 · 14:22
seepärast sa oled tundnud nii, et sa akkad oma silmi avama. sa akkad lõpuks aru saama, misasi see maailm on jne . siuke kräpp . tea et maatriks on olemas. (ülekantut tähenduses vms. <-- vihje) .
You're a kissing pro, but it's all about quality and not quantity You've perfected your kissing technique and can knock anyone's socks off And you're adaptable, giving each partner what they crave When it comes down to it, your kisses are truly unforgettable
öä. näe sama oli. aga see on niikuinii vale test. haha.
lifestile exceeds income
pühapäev, 26. märts 2006 · 04:31 · 61429
Tra, mingi hull tripp on. Tänane päev on parim näide, kuidas ühe ööga end lausa miinustesse vedada. Et nagu pealkiri ütleb, elukvaliteet ületab sissetulekut.
Tra kivi on paha. Mul praegu aeg venib. Nii hullud tripid on nagu. Ah fakit, juba pool tundi tipin seda nagu hull pikk kiri. Mingi mölapidamatus. Nagu piiblit kirjutaks, et veel vaid sisukord teha. Ja see kuradi muusikapala ei lase mõelda ka jou. Mngi armastuse lugu. Tead, mina olen ka armunud. Ja täna mulle tundus, et ka mind armastatakse. Ja ma olin rõõmus. Et ma tean kui valus see on, kui see nii pole, kuid... Ma pigem kukun kõrgelt kui lendan madalalt. Diip jou.
> Harry Nilsson - Everybody's Talkin' (2:45 aga ma võin vanduda, et juba pool tundi mängib)
Veel paar testi noh
esmaspäev, 27. märts 2006 · 00:13 · barbipleiboi
One or more archived images are unavailable
Your Personality Is
Idealist (NF)
You are a passionate, caring, and unique person. You are good at expressing yourself and sharing your ideals.
You are the most compassionate of all types and connect with others easily. Your heart tends to rule you. You can't make decisions without considering feelings.
You seek out other empathetic people to befriend. Truth and authenticity matters in your friendships.
In love, you give everything you have to relationships. You fall in love easily.
At work, you crave personal expression and meaning in your career.
With others, you communicate well. You can spend all night talking with someone.
As far as your looks go, you've likely taken the time to develop your own personal style.
On weekends, you like to be with others. Charity work is also a favorite pastime of yours.
You're not ready to go walking down the aisle. But you may be ready in a couple of years. You prefer to date one on one, with a commitment. And while chemistry is important, so is compatibility.
You see your blog as the ultimate personal expression - and work hard to make it great. One moment you may be working on a new dramatic design for your blog... And the next, you're passionately writing about your pet causes. Your blog is very important - and you're careful about who you share it with.
Heh. Poleg tükk aega midagi arukad sõnanud. Vaadake, seal all on selline nupp nagu Save As Draft ja vot sinna olen ma viimasel ajal tubli kamalutäie postitusi hoiule jätnud.
Järgneb pikk, igav ja detailne peokirjeldus: Käisin Öötöö nimelisel üritusel. Oli too juba sarjast kolmas. Otse sugulaste sünnipäevalt sai onupojaga linna mindud, siis Ipsi ja Marikaga kokku kukutud ja tehtud pisikesed siidrid-liköörid klubi ukse taga, kuniks turvamees meid minema ajas. Põhjad, suuvärskendaja ja liikusime sisse. Mina taoline poolkaine, aga likööri ikka sisse ei suutnud smugeldada. Nii et käisin võtsin ühe alekoki alustuseks. Sättisime end mugavasse nurgakesse istuma ja... Nautisime muusikat ja arutasime süvafilosoofilisi vestlusi. Ips igavles end pooleks seal vist. No õlle otsas, võtsin rummikoola. Seisis siis Egoism kurva näoga leti ees, et kaardiga ei saa maksta. No prob, jou, üks Rock! Veidi hiljem sesisid Krissu ja Mari nukrate nägudega, et näpud põhjas. No prob, jou, siider lendas. Ja siis mingil hetkel tuli Beisik ja jou, raha lendas jälle. Naiste tualetis mõned kõssid ja ajasin igasuguste tuttavate/suvaliste plikadega juttu, kelle nimesidki ei mäleta. Päriselt, hing ihkas midagi muud...
Ja Marika ja Ips istusid viksilt ja ajasid tasakesi juttu. Ja ma sulandusin tasapisi nende sekka. Kuni Marika tantsima läks, üksi keset tühja põrandat. Damn that klassiõhtu, läksin ka lõpuks. Vedasin Mari ja Janne ka põrandale puusi lennutama. Oli kena.
Asi rajas tuure, kui me peale Bro Checksi laivi Beisikuga tualettruumide kanti läksime veidi... hingama. Ja siis sai tuli otsa ja mingid neiud pistsid kisendama, et me suitsetame noh. Seda. Ja siis... Oi, ma siiamaani meenutan, millise graatsiaga ma turvameeste ümbert läbi lipsasin, ilma, et need oleks midagi taibanud. Ning Mari ja Krissu, ma ei leidnud teid noh.
Mingil hetkel ei meeldinud mulle see pidu enam eriti. Ja kui Marika end lõpuks minekule seadis, sain ma ühe sügavmõttelisima kallistuse siiani. Jah, ma tundsin, et ma ei ole üksi... Igatahes siis hakkas Raksile mingi pedepoeg külge lööma ja mind transporditi autoga koju. Rahast nii lage kui lage, viimsed kupüürid läksid Raksi võla katteks. Ahjaa, ja enne üks tüüp pakkus Mölsile oma cd-pleierist palu peol mängimiseks. Möls ütles viisakalt ei. Pilt ka.
Ja pärast pidu sitsisin kodus arvuti taga ja ajasin elavalt juttu. Ikka jah, Marikaga. Noolisin koorelikööri põhja ja trippisin. Kuni mingi viie, ei nelja, ei viie ajal vajusin ära. Kella keerati. Aga sellest räägib 61429. Ja hommikul magasin Lennarti ärasaatmise maha. Jube.
------------------------------------------ Inimesed räägivad palju Rein Purpuri tegemistest. Visake silm peale, ehk näkkab. Mida pakub välja aga Hendrik?
Ja kes ei tea, siis dõup on pask. Paneb lolli juttu ajama ja tekitab hulle trippe. muudab rõõmsaks ja sõbralikuks ja kõik muud halvad asjad. Alkohol ja maohaavad on überim.
Vahel olen aega tapnud vana hea vanakoolikaga Grand Theft Auto: London. Rokib, ainult et kui missioon aia taha läheb, siis mina, kui vana pedant, alustan alati otsast peale.
Juku-Kalle pole rahul presidendi lahkumisega. Oleks võinud jääda. Peab paraku nõustuma, sest praegune on üks selgrootu džentelmen küll, ju Ingrid pani asjad paika omal ajal. Pidas pühapäeval kõnet ka... Prohmakat küll ei teinud, aga midagi tal öelda ka polnud.
PS! Ma jäin täna õhtul ka lõpuks haigeks. Kella kuue ajal hakkasin jääma ja praeguseks olen haige valmis. Damn that h5n1 I say!
Ele tegin ma piipu. Oma elu esimese. Ei, nagu, ma tegin piibu. Sellise ühekordseks kasutamiseks mõeldud vesika. Järgnevalt proovin teieni tuua lühikese kirjelduse.
Vajalikud komponendid: Plastikpudel (0,5 või väiksem), ohtralt kleeplinti, käärid või paberinuga, nõel, hõbepaber, kõrs (minu puhul selline spets veidra kujuga CocaCola kõrs) vesi, põletatav kontinent, tulemasin, midagi tulekindlat ja marker.
Alustuseks otsige kuskilt plastikaatpudel. Mida väiksem, seda edevam. Selline pooleliitrine on iseenesest sobiv, kui paremat võtta pole. Mina kasutasin Arctic Sporti pudelit. Seejärel tuleb leida mingit sorti kõrs või eelistatavalt keraamiline- või klaastoru, mis ulatuks anuma põhjani (mitte täiesti vastu loomulikult). Siis tuleb leida mingi ese, mida annaks kasutada tubakapitsina - anumana, kuhu sisse käib tubakas vms. Kindlasti tule- ja kuumakindel, eks? Mitte nagu minul.
Seejärel tuleb antud esemed kokku ühendada. Selleks piisab, kui tead piibu põhimõtet, milleks on see, et piibu sees peab olema vaakum. Ja ainult üks (kolm, kuid sellest kohe) kohta, kust õhk sisse saab ja selleks see avaus, kus on põletatav mateeria. Seejärel peab sealt tekkiv gaas käima läbi vee, mis puhastab ta tõrvast ja veel nii mõnestki kahjulikust ainest, kuna too on lihtsalt nii hea filter.
Ja blaablaablaa...
Tallinn 2011?
kolmapäev, 29. märts 2006 · 06:10 · barbipleiboi
2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tallinn. Väga kena, aluseks võeti järelikult investeeritava raha hulk ja asukoht. Peab nentima, et tallinnal olid paremad vahendid: 10 korda rohkem manti (öelge, et see ei oma tähtsust), täpne tegevuskava, meediapropaganda, asukoht ja ligipääsetavus (lennuväli, sadam, raudteejaam jne), rohkem teatreid, kinosid ja muuseume... Kogu selle pasa peale tekib aga küsimus, et mis on enamikul eelnimetatutest seotust kultuuriga? Tallinnas on lihtsalt kõik suurem ja kallim.
COMMENTS (4)
Anonymous · 29. märts 2006 · 11:16
Tegelikult on asjad mu meelest ikka nii, et aastal 2011 on Euroopas kaks kultuuripealinna, üks Eestist ja teine Soomest.
Anonymous · 29. märts 2006 · 11:28
minu info pärineb siit: http://72.14.203.104/search?q=cache:7tPBH3fz-aQJ:www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp%3Fdocid%3D42301%26isbody%3D1%26UK%3D30218C9B70A2B9E6A533357C6C85+kultuuripealinn+soome&hl=en&ct=clnk&cd=1
Arusaadav, et tartlased nurisevad - nad on patriootlikumad. Isegi pärast pikka eemalolekut. Aga minul on savi, kui aus olla. Mõlemal linnal on omad eelised..
Minu esimene haardkoor tripp
reede, 31. märts 2006 · 17:21 · 61429
Ma mõtlesin et olen kaval, et teen enne minekut veidi herbe. Halb mõte. Piip ja umbes veerand geed. Väga halb mõte. Panin kõik ilma mingi tubaka või muu asjata puhtalt lehtrisse ja andsin tuld. Gaasid all ja herbid ära põletatud mõtlesin, et millal sisse kikib. Ainus hea mõte oli see, et võstin klaasi piima kõrvale, et sellest kohutavast maitsest vabaneda.
9:32 Nii, esimene minut ja kõik on korras. Oot juba tuleb... mees, mees, ma näen nii selgelt. Ni kuradi selgelt, mul pole prille vajagi. Oi fakk kui selgelt ma näen.... Aaa, liiga selgelt, lõpeks see juba. Oi raisk, ei, mitte nii... Ah fakk, kõik muutub ruuduliseks... ruudud muutuvad peenemaks ja tulevad lähemale. Oi ei, mida ma küll teinud olen. Mu pulss on mingi 320. Ahjaa, rohelist. Lõpeks see juba.
Ma pean arvuti välja lülitama. Oh shit, mu pea muutub nii suureks. Ei ole nii, mida vittu, ma pean selle arvuti kinni saama. Hetkeks kui ma start-nupu leidsin, oli resolutsioon kahanenud vist umbes 640x480ni. Nupud olid hiigelsuured ja monitor oli kumer. Peaaegu ümmargune.
Rahune, sa oled oma toas ja suitsetasid just herbe. See kõik on loomulik. Oh fuck, kõik hakkab vibreerima ja võnkuma... nagu mu enese reaalne ja füüsiline keha hakkab edasi ja tagasi võnkuma mu enese... mille iganes suhtes. Ja järjest tugevamini. Intensiivsemalt. Ja ka hakkan teistpidi keerlema ja tiirlema. Ja kõik liigub igatpidi... Oi ei. Rahune, sa oled oma toas ja suitsetasid just herbe. See kõik on loomulik.
Ma ei suuda. Ma helistan vanematele. Ei, ma helistan talle. Ei, ma helistan kiirabisse, neil on kindlasti midagi, millega see seisma panna. Aga ei, ma ei kannataks seda häbi välja. Asi pole nii hull ju. Rahune, sa oled oma toas ja suitsetasid just herbe. See kõik on loomulik. See kõik läheb üle, kõigil on ju läinud. Mõtle neile miljoneile räpparitele ja hipidele. See käibki nii. Paari tunni pärast oled sa oma toas ja kõik on korras. Sul on kella kaheni aega, eks. Ja sa saad vajadusel kogu päeva ära jätte, eks.
Keerlemine jätkub. Ma istun oma toas voodis ja kinnitan enesele, et kõik saab korda ja ma ei sure ära. Nimelt vaimu jõud on suur ja ma kardan, et kui ma magama lähen, usun ma, et ma suren ära ja surengi. Ei suuda enam, ma pean helistama... Ma helistan Restile, tema on paras narkar, tema teab mida teha.
Kõne restile. Jou rest. No räägi. Kuule selline asi, et... no sa ju tead kui roheline tüüp ma olen eksju ja nagu.. es nii piinlik aga... ma tegin just gaasi. Ja ma vist tõmbasin üle või midagi, aga mul on hullud parakad, et ma suren. Et kui ma lähen magama siis ma võin ära surra. Aga proovi midagi süüa, see aitab tavaliselt? Ahha, tänks mees eksju, mina siis suren ja midagi süüa... Lihtsalt ütle, et see kõik läheb õpuks üle. See kõik läheb lõpuks üle. Nägemist.
1:43 üks nelikümmend kolm. üks nelikümmend kolm. üks nelikümmend kolm. Ma korrutasin suvalisi numbreid, et reaalsusega kontakti hoida. Ma kartsin, et kui lasen lahti, ei saa ma enam tagasi. Üks nelikümmend kolm. Rahune, sa oled oma toas ja suitsetasid just herbe. See kõik on loomulik.
Uni. Ma otsustasin, et pean proovida magada, siis läheb üle äkki. Kiiremini. Katsusin pulssi, liiga kiire. Ma pean proovida rahuneda. Mida enam ma proovisin, seda rohkem närvi läksin ma ideest, et ma ei suuda rahuneda. Mistõttu ma ei suutnud rahuneda. Nii.. pulss tundub alanevat... Ma vaatasin kella. Üks... tuks... tuks... Kaks... tuks... tuks... tuks... Kolm.... Oi ei, süda on ikka sama kiire, lihtsalt aeg liigub aeglasemalt. See ei saagi vist kunagi otsa. Aeg ja mateeria olid minu jaoks täiesti abstraktsed mõtted. Ma küll kinnitasin enesele, et mu keha on tegelikult veel oma toas voodil ja magab, kuid mu pea oli mujal. Mu mõistus oli... Ah. Kõik need värvid ja kujundid ja paranoiad. Ma olin justkui elu kõige rajumal rollercoasteril. Mis ei kihutanud mööda rööpaid, vaid vööda neljandat mõõdet. Viiendat dimensiooni. Mu kõige hullemad hirmud segatuna mu kujutlusevõime ja mäluga andisd piisavalt materjali infarktiks. Rahune, sa oled oma toas ja suitsetasid just herbe. See kõik on loomulik. Ma ei oska seda kirjeldada.
Ärakmine. 11:28 Sama äkiliselt, kui asi mõjuma hakkas, ta ka kadus. Vähemalt hallukad. Nüüd hakkasid parakad. Ma tundsin, kuidas unenägu justkui lõppes, et oli veel ring ja selle sees kuubik ja need sumbusid pimedusse ja samal hetkel ma ärkasin, puhanuna, justnagu oleksin kogu aja teadvusel olnud. Ma teadsin, et õudused on otsas, see kohutav transdimensionaalne kiirus. Kui parakad on alles. Ma teadsin, et õues, just akna taga on lumega kaetud džungel, kus möllasin ninasarvkud ja lõvid. Ma kuulsin neid. Ja arvuti undas. Ma ei olnud seda veel kinni suutnud panna. Ma keerasin teise külje ja otsustasin end selgeks magada. Ja nägin vägagi huvitavaid unenägusid.
Ärkamine kaks. Ärkasin kella kahe paiku, toppisin suure aeglusega riided selga ja läksin kumusse. Tripp jou. Pea oli peaaegu selge ja jutt oli vaimukas. M oli ilus. Ma armastan teda.
Kogu aja olen ma mõelnud, et hallukad on midagi audiovisuaalset, mitte ruumilist. Eks ta ole.
Mitte lugemiseks: Tartu
laupäev, 1. aprill 2006 · 01:17 · barbipleiboi
Ma hakkasin täna vaatama, et Tartus on vähemalt kaks trükikoda, kes otsivad minu oskustega inimest. Üks neist helistas mulle täna. Ma otsustasin vestlusele minna. Teagi... Äkki läheb hästi? Ausalt öeldes on Tallinnast plank ees küll. Eriti peale seda, kui sain ühe 'sõbra' juurde. Ja sellest vegeteerimisest, sest ainus töö, mida mulle alatihti pakutakse on mingi masinana kuskil tehases Tallinnast väljas. Fakk ääs noh.
Hakkan Veerikul Taavil ja Mikul ja Jarekul ja Gerdil ja Kristjanil külas käima ja räppi tegema. Lõpuks. Teen lõpuks oma fiidi wst'iga äkki?
Lähen sinna, hakkan töökaks muusik-pilsnerijoodikuks. Jess, lõpuks ometi. Mul pole midagi, mis mind siin kinni hoiaks. Kedagi õigemini. Tšau.
Mitte lugemiseks. kaks
pühapäev, 2. aprill 2006 · 17:53 · barbipleiboi
Viimase ööpäeva jooksul olen tegelenud vaid filmide vaatamisega. Alguse tegi lahti "Groundhog day" Elvise juures, romantiline komöödia Bill Murray esituses. Seejärel jätkus õhtu Mario pool filmi "The Hills Have Eyes" vana versiooniga Wes Cravenilt aastast 1979. Selle uusversioon on ka kohe kinodes. Ning siis uuesti Bill Murray esituses "Lost In Translationi" ja "Broken Flowersiga", lavastajaks Jim Jarmush. Ja pärastlõunal ärgates "High Fidelityga". Kui õudukas välja arvata, rääkisid kõik õlejäänud ikka armastusest. Tegelikult isegi see Wes Craveni oma, oli kuidagi seksikas. My brains are totally fucked.
Ma olen järjekordselt käitunud väga rumalalt. Ja ma pean nentima, et ma ei oskagi kuidagi käituda sellises olukorras. Some new shit, i guess. Asjad on korras, kui ma asja vabamalt võtan, põhimõttel, et pole midagi kaotada... Ja siis hakkad mõtlema ja saad aru, et on veel kõik kaotada. Juhe. Tahaks lihtsalt... Tulgu mis tuleb, aga asjad selgeks rääkida. Mustvalgelt. Konkreetselt. Sest praegune olukord on totaalne brainfuck. Väsitav ja koormav.
Ütle siis välja, et kas ma meeldin sulle või ei, kas meil võiks midagi olla või ei, kas sa oled huvitatud või ei ja kas see oleks juhtub või ei. Ja mida mina peaks omalt poolt tegema ja mida sina tahaks teha ja kuidas sa seda ette kujutaksid ja mida sa sellelt ootaksid või tahaksid lihtsalt vaadata, mis juhtuma hakkab? Vastuseid.
See lost in translation... ma ei tea, jube igav film, ükskõik mis meeleolus vaadata. Ma saan aru jah, et ongi selline, aga kuidagi veniv ja pointless täiesti. Sulle meeldis vä?
Lost In Translation on Francis Coppola meisterdatud muuseas (tekstis jääb mulje nagu Jarmush oleks seda teinud). Lost In Translation on iseenesest üks parimaid filme, kui on mõistust seda lugeda ja mõista.
Francis Coppola .. pigem ta tütre tehtud ei ole vä?:) sophia coppola siis. vot. ma filmidest võin lõpuni jaurata, ega see räpp ei ole millest ma sittagi ei tea.
Anonymous · 8. aprill 2006 · 12:42
high fidelity kuulub kindlasti mu lemmikfilmida hulka ja no minu meelest on see nii paljust enamast, kui lihtsalt armastus:)
Tartu 1
kolmapäev, 5. aprill 2006 · 17:25 · barbipleiboi
Nii. Jõudsin pühapäeva ööl vastu esmaspäeva Tartusse ja käisin vestlusel ära. Ja käisin töökohta vaatamas ja esmaspäevast peaks prooviaeg hakkama. Ma pole küll täpselt kindel, kus ma kaugemal tulevikus elama hakkan, praegu saab ka isa pool.
Ja emotsionaalsel skaalal sain end kenasti tühjaks mõelda. Mõnus. Tuleb välja, et ma mõtlesin asjad enda jaoks koledamaks. Mul lihtsalt jäi liiga palju aega mõtlemiseks.
Aga kuradi igav on Tartus, kui netti ja telekat pole. Ja kõik tuttavad on tööl või koolis. Hakkaks või raamatut lugema. Ma tahan küll linnast oma riided ja arvuti esimesel võimalusel kätte saada, aga võimalused on kesised ja praegune asukoht on ka rohkem nagu öömaja. Hakkavad varsti remontima and shit. Siis enam ei saagi ehk?
Täna on Choice, kuhu Mery veenab mind minema ja reedel peaks olema Sviidis Sweet. Vaatab.
Tartu 2
pühapäev, 9. aprill 2006 · 16:54 · barbipleiboi
Nii. Arusaadav. Lakake palun küsimast.
1. Jah, ma elan praegu Tartus. 2. Jah, ma leidsin tööd. 3. Jah mul on igav. 4. Jah, ma võtaks veel ühe klaasi. 5. Jah, ma tegin Age Of Empires kahes 137000 puitu. 6. Ei, mul ei ole internetti. 7. Jah, ma otsin ka üüripinda või tuba.
mm.. tead, ma mõtlen selle kutse peale, eks räägib
Tartu 3
kolmapäev, 12. aprill 2006 · 10:02 · barbipleiboi
Ha. Passin tuima, tööd pole praegu. Mitte kui ainsatki plaati. Marko loeb lehte ja... Ma siin tasapisi piilun netti. Trükimasinaga :P
Justnimelt. DuPont CDI Spark 4835. Sest teine on server ja tolle paroole ma veel ei tea, nii tegija vend veel pole. Kolmas päev tööl noh. Aga pulli saab ja aega jääb tööl nagu ikka s*tta kanti üle. Saaks siin vabalt kaugõppega oma keska kätte.
Ja mõelda vaid, sõpradel jagub veel aegagi käia mu trükivigu norimas ja muud manti. Tänks tüübid. Mul pole nagu arvutitki ju...
Mitte lugemiseks: teisest tööpäevast
kolmapäev, 12. aprill 2006 · 11:03 · barbipleiboi
Kuna serverisse pole trykifailid veel yles j6udnud, kirjutan teile lyhidalt eilsest t88p2evast. Tulevikus pean ma seda ise tegema, hetkel ma seda veel ei jaga, kui aus olla. Ma ei kasuta t2pit2hti, kuna siin masinas on neid tylikas tekitada (ja eestikeelseks seadistama ma toda karpi kyll ise ei hakka, pole minu asi).
Nii. 2rkamine tuli raske, kuna 8ised k6huh2dad ei lasknud rahulikult magada. Minek mahtus ka vaevu normaalsuse piiridesse ehk peale kohvi ja saiatamist hakkasin alles seitse nelikymmendviis minema. Marko (see on too jutukam tyyp) lasi mind v2ravatest sisse (kuna mul veel toda plastikaatkaarti pole) ja turvamees oli ka igati sympaatne ja s6bralik.
Esimese asjana, mis eilsest rippu j2i, oli vaja teha mingid testpolymeerid (ju siis masinate kontrollimiseks). Neli tykki, poolel kiirusel... No kokku umbes neli tundi (Offseti puhul kuluks samas m66dus t88dele kokku 28 minutit). No esimene laks oli see, et ma ei saanud kontorisse sisse, kuna Markol ka v6tit pole. Ega midagi, kutsusin oma otsese ylemuse kohale ja sain v6tme. Ja sai pihta hakata. Siis teine laks oli see, et ma tegin need preprinti failid v2he m88da. Et just siis kui n2pp oli nupul, et hakata trykkima ja flekso ka ilusasti masinas... Kysis Marko midagi naiivselt lihtsalt, ilma et ta mu t88st suurt midagi teaks. Ja vaatasin yle ja oligi nii. Selgus, et musta plaati oli saanud kaks korda. Et siis nagu KMYK (neile, kes m6istavad). Cyan oli vahele j22nud, kuna too fail oli kuidagi sassi l2inud. Midagi, kakskend minti ja tegime ymber. Ja trykkima, 58 minutit. Peale teise lehe trykki ma otsustasin kavaluse m6ttes oma s88gipausi v2lja v6tta ja tatsata kiiruga l2himasse Statoili Kabanossi naudisklema. Aega l2ks muidugi plaanitust rohkem ja tagasiteel suri j2rsku telefoni aku 2ra. Et nagu mida? Kuidas ma nyyd tagasi sisse saan?
Egas midagi, turvamees oli seekord soliidne ja lasi mind sisse, mina muidugi r88muga k6psutan l2bi tsehhi t88koja poole ja j2rsku taipan, et uks on ju vahelt kinni. Too selline magnetkaardiga rauduks. Ega midagi, t8llasin seal niikaua ringi kui Marko mind otsima tuli. Kokku kulus kogu tripile mingi poolteist tundi. Fun.
No ja siis sai k2rmelt need kaks ylej22nud kilet tehtud. Mingid asjavennad tulid ka trykikoda vaatama ja k2isid ringi ja vahtisid ja n2ppisid v2rki. Mul muidugi kleepimisega kulus ilgelt aega, algaja jne. Nimelt on see flekso vaja tavaliselt trykimasina trumli kylge kinni kleepida, kui ta teise klambrini ei ulatu. Siis higistasin seal, kui nood passisid, et mis ma ka teen. Ja bla.
Ja peale seda tuli t88le Toomas, minu vanem kolleeg (j2relikult). Siis juhtus muidugim6ista m6ndagi p6nevat. Et esiteks lasi mu otsene ylemus yldse kuhugi mujale jalga ja tegi t88d l2bi serveri edasi. Minule j2eti omapead need failid plaatideks kokku lappida. Kui tea peaksite kunagi m2rkama, et A.Le Coqi siksp2kil on m6ni kriim peal v6i v2rvid m88da, siis... Jah, 2rge k6vasti l88ge :P
Sellega enamv2hem et p2ev piirduski. Kell pool kuus koju ja kerge uinak ja siis kaks ja pool tundi Might and Magic'ut isa seltsis. Ja siis j2lle magama, et saaks hommikul yles.
M6ttetu pl2ra jutt tuli. Mitte lugemiseks indeed.
istuv töö
neljapäev, 13. aprill 2006 · 13:15 · barbipleiboi
Esimesel päeval ajasin oma ametiasju seistes. Teisel päeval leidsin kontori nurgast ratastega kontoritooli ja käisin seal vahel istumas. Kolmandal päeval leidsin, et tooli annab vedada ka masina juurde, et oleks mugavam plaate arvutis kokku kleepida. Neljandal päeval (täna siis) veeretasin end juba tooliga ühest ruumist teise.
kuule, ma lisasin sind oma MSNi, aga midagi ei juhtund...
lisa mind oma MSNi, äkki juhtub midagi...
kelgun88r@hotmail.com
What Would MacGyver Do?
teisipäev, 18. aprill 2006 · 13:23 · barbipleiboi
See on justkui mu elu moto, mis aitab p2eva 6htusse veeretada.
T2na hommikul oli kohe neli ilusat t88d, mida sai teha. Ja kuna siin on s22stupoliitika, siis j2eti mulle eksimisruumi tavalise 40 millimeetri asemel 6. Jep, paras silmakepp on, 22rmised l6ikenurgad ei mahu tavaliselt plaadile jne. Hommikul panin esimese plaadi masinasse, kleepisin tykk aega (sain l6puks l2bipaistva teibi, seellega saab kiiremini) ja panin juba t88 k2ima.
L2ksin teise ruumi, et voh, yks plaat veel, teeks tollele ka tagavalgustuse 2ra... OI VITTU, TAGAVALGUSTUS RAISK! Panin t88 seisma, too 6nneks pold veel kirjutama hakanud. Egas midagi, kakkusin plaadi trumlilt maha ja lasin tagavalguse 2ra, 45 sekundit ultraviolettvalgust DPI 1,14mm plaadi kohta. Ja toppisin tagasi trumlile.
Ja nii edasi... Pole teil mu p2evast vaja teada.
Vaadake ka: Tajo Oja ja Ivar Oja. Tea, kas neil mingit seost ka on, aga andekad on m6lemad. Yks neist, Ips, tegi tolles narkoreklaamis ka kaasa. Andekas.
PS! Alates maist saad kasutada kuni 12 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetti, kui Sa samaaegselt DigiTV-d ei vaata. Elion rokib! Ja kuumaks on samapalju kui praegu, ainult et netikiirused ronivad kuus kuni kaksteist korda yles ja digiteevee saad augustini pealekauba. Ja kolmeaastase lepinguga saad seadmed ja seadistuse ka tasuta. WORD! K2in t2na Elionist l2bi. Link kah..
Õli koristamisel vajatakse abi!
kolmapäev, 19. aprill 2006 · 17:02 · barbipleiboi
Mina ei saa minna, teie minge kindlasti. Siin siis kiri.
Tere,
Seoses kolmapäevast (19. aprill) jätkuvate õlireostuse koristamistöödega Loode-Eesti rannikult otsime inimesi, kellel on võimalik vabatahtlikuna appi tulla. Ühine transport Tallinnast väljub igal hommikul kell 9.00 ning saabub tagasi hiljemalt kell 18.00. Kaitseriietus, koristusvahendid ning juhendajad on kohapeal olemas. Loomulikult ei pea abilised muretsema lõunasöögi pärast. Kui Sul on võimalik aidata, siis anna sellest teada: elf@elfond.ee või kristel@elfond.ee
7428443 või 53448628
Aitäh!
Kristel Toom Eestimaa Looduse Fond PS! Seaduse järgi on päästetöödel lubatud osaleda alates 18 eluaastast.
When you get drunk you become uninhibited sexually and are always looking for ways to get laid. Flirting is much easier for you, and for some reason, alcohol makes you more charming.
Deep and mysterious, it often seems like no one truly gets you. Inside, you are very emotional and moody - though you don't let it show. People usually have a strong reaction to you... profound love or deep hate. But you can even get those who hate you to come around. There's something naturally harmonious about you.
Might as well face it, you're addicted to love. You've been a fool for love many times - but are you the wiser for it? Your needs should come first, both in and out of relationships. Because you're the only one who can look out for yourself!
Kuigi mu t88 pole asi, mida suure avalikkuse ees lahata, siis ma siiski natuke pajataks.
Sain eile lepingu. Prooviaja palk on suht nutune. Pani m6tlema, et kas s88n selleks, et elada, v6i elan, et syya. Ausalt 8eldes valiks viimase, kuigi DuNord rebis eile mu taskust tyki liha ja kama eest viis kympsi. Mis moodustab kolmandiku mu p2eva toidust ju. Ja kodus on ka mingi v6ileivaorgia, kuna isa ei oska ja mina ei n2e vajadust millegi enamaga oma pead ja k2si vaevata. Ei viitsi.
Ja siis m6tlen veel sellest, kuidas kogu aeg koolis k2ies tundub, et j2i liiga v2he aega k6rvalisteks asjadeks. Nyyd... Hommikul voodist pessu, siis t88le, siis s88ma, siis t88le, siis koju ja magama ja j2lle t88le. Vaba aega null. Ma tean, et ajapikku mu jaks ja vilumus v6imaldavad kyll t88v2list aega ratsionaalsemalt kasutada, kuid praegu... Empty as a sock. Phew.
S6brad vaatavad, et pedantne t88narkomaan, ylemus vaatab, et lohakas ja laisk. T2na, nii umbes kaheteist ajal astus ruumi yks kerge vene aksendiga eesti keelt k6nelev h2sti riietatud noormees, kes ulatas mulle mu magnetkaardi. L2hemal vaatlusel taipasin, et too on vist mu ylemus. Fakk, mul muidugi yks blog arvutis lahti, ajaleht ka k6rval ja trykimasin seisis, mokad laiali. Ma ei saanud midagi teha, sest plaat oli alles pealtvalgustuses. No ja siis pidin seletama, et miks on laual kuhjunud t88de kaardid, aga trykkalid kurdavad, et t88d pole. Damn. No ja siis sai Tom mingi kehva uudise ja tast enam t88looma pold. Et kuskil kella kolmeni tegin k6ik yksi. A-Z. Oskuste piires. Pold kelleltki kysida ka... Ah s*tta. P2eval tuleb tavaliselt Elmarist saade "Vanaema Laulud", siis saab estraadilugusid kaasa joriseda. See muu sylt on solk.
No ja t2na on sviit. Ja homme peaks olema 88t88. Teagi, kas minna. T2na tekkis v6imalus autoga saada, vbl isegi... Sest muidu s6ita kolm sotti maha, et kaht neidu n2ha? Tartus neid ju kyllalt, ilusad ka veel. Oi rsk, kui kenad.
Ok, fuckit, wrapidup. Koju ja dushi alla, siis Busta Rhymesi "It's A Party" peale ja 6htuseks yrituseks meik n2kku :P Olge k6vad.
* - As Soon As Possible ------------------------------------------------------------------------ Maailmap22stmine, osa kaks:
Tere armasad sõbrad,
Palume saatke teade edasi Laps vajab vere doonorit AB negatiivne. Verekeskustes ei olnud.Aidake meid ruttu 608 0447 Sergei
Mina seal hulgas paraku pole, sest ma olen lihas88ja :D
Fakk Shitt Perse
esmaspäev, 24. aprill 2006 · 17:27 · barbipleiboi
Kuidas teile meeldiks t88tada teadmises, et iga teie pisimgi (i mean it) n2puviga l2heb firmale automaatselt 782.33kr maksma?
No aga tom teeb ka vigu, peksab plaati nagu naist. Ja siiani pole vist kolki saanud. Word... 46 minutit vaja kuidagi maha tappa, siis on p2ev 6htus. Oh, Jeesus Kristus, palun tee nii, et pdf'i digiproof ei saaks kinnitust :D
18:30: Sai kyll :( Ja kuskil kaks tundi l2heb vabalt veel. Ei, oot, mulle visati patakas t88kaarte veel ette, n2dala varu. Ohhfakkshittpucctyra.
Juhtub :P
teisipäev, 25. aprill 2006 · 10:57 · barbipleiboi
Kuna blogger ei andnud eile k2tte, siis ei saanudki ma teile reaalajas oma ropendamist edasi anda. Okei. Asjast.
Yhes6naga eile ma l2ksin, nagu ikka, kaheksaks hommikul t88le. P6desin veel, et j2in umbes 14 minutit hiljaks. Oli tasane esmasp2eva hommik ja t88d oli oodatust v2hem, isegi kolleeg tuli paar tundi hiljem. Ja kuskil kella yheteistkymneks oli k6ik tehtud ja k2isin kohvikus ja loomaaias ja uurimas kuidas Ergonoomi t88pingi taga asjad sujuvad.
Igatahes... No kella poole kolmeni olid mingid laisad t88d ja bla. Ja kell pool neli helistas boss ja paluks, et ma tingimata teeks muud ka t2na 2ra. Yletunnid jee! :S
Kell 21:50 sain kodu poole minema hakata. N2gin tee peal veel Eha ka, lubasin laup2eval konsale minna.
Ja 6htul kastsin lilli, puhastasin kassikasti 2ra, tegin syya, kuulasin muusikat ja ootasin isa. T6i teleka ka, spets, nyyd saab laup2evaseid magedaid kanal kahe kepikaid vaadata.
Ja j6udisn hommikul siia, tulin brutaalselt 45 minutit hiljem (jumalast rahul endaga, hommikul pool tundi dushi all ja veel sama kaua kohvitamist) ja sain teada, et kujundaja oli pl2ssi teind. Ja k6ik, i mean k6ik n2dala t88 on vaja ASAP uuesti teha. Reedeks peab asi juba kliendil olema. Kui see kujundaja peaks seda siin kunagi lugema, siis... Paras Volli oled :D
Aga noh, t6in siidii pleieri ja arvutik6larid ja nyyd saab kapustat ja salitsi kuulata.
Kokkuv6te: Ma tegin eile 14 tundi t88d, sain 88sel seitse tundi kehva und ja t2na on vaja k6ik kujundaja apsaka p2rast uuesti teha.
Mild mannered and laid back, you take life at a slow pace. You are very consistent - both in emotions and actions. You tend to absorb set backs easily. You are cool and collected.
It is difficult to offend you. You can remain composed and unemotional. You are a great friend and lover. You don't demand much of others. While you are quiet, you have a subtle wit that your friends know well.
At your worst, you are lazy and unwilling to work at anything. You often get stuck in a rut, without aspirations or dreams. You can get too dependent on others, setting yourself up for abandonment.
Igatahes andis see mulle palju uut vaimu selleks, et valmistada ette oma uued teosed ja esimesel v6imalusel, kui minu valdusesse satub programm nimega photoshop, teen ma need ka valmis ja prindin. Ja l6ikan ja pihustan.
Ma annan paberid letti. Kunagi. Mingi m6ne n2dala jooksul.
Selle ajaga pean leidma mingi toreda alternatiivi, n2iteks m6nes offset-trykiga tegelevas firmas. Neid on tartus kyll. Nii, kohe jutustan.
Yhes6naga... M2letate kuidas ma n2dal-paar tagasi igavusest muserdatuna arvuti taga foorumeid nuumasin, kuna t88d polnud. No nyyd tuli. Ja nagu selgus, et ega v2hemaks ka ei l2he. Mitte enne sygist. Fak dis.
Et yhes6naga jah, mul on liiga kopp, et kirjutada. Et kui mahti saan, siis kriban kunagi selle kohta, kuidas pean oma vanimat kolleegi ylimalt ebakompetentseks ja pean oma teist kolleegi, Markot, homme oma ameti peale v2lja 6petama, et saaks teha asja kahe vahetuse peale. Mis on suht... Ma ei tea, sitt n2iteks. See, et yks n2dal k2iksin hommikul kuuest kaheni p2eval ja teises vahetuses kahest p2eval mingi... Miljonini 6htul. Ja palk on ikka jube sitt tolle eest.
Eriti nyri oli nagu see, kui vanim kolleeg p2ris palju ma palka saan. Kuigi ma kunagi rahast ei r22gi, siis suht tuimalt ytlesin talle. Ja siis ta ytles, et see on ju h2sti. Et noh, nemad saavad kyll tugevalt rohkem, aga nad teevad ka ju... FAKK JUU! Ma pole mingi issi-emme lumehelbekene (okei, olen kyll, oma raha mul sital veel pole :S ), kes selle raha eest morssi ja kommi ostab ja oma t88ga hakkama ei saa. Ja et teevad ikka? Um, eile n2iteks tuli vanim kolleeg tuimalt veerand tundi hiljem... Ja siis lihtsalt kadus kaheks tunniks. Mina ei tea, kus ta kogu aeg k2ib, aga selle aja pidin ma k6ik protsessid ise tegema. Ja nagu hui tegin. Kui keegi oleks tulnud, siis oleks kehitand 6lgu, et toda tyypi pole ja mina ei oska... See oleks muidugi lollus ja vale olnud. Aga p6him6tteliselt. Miks peaks mina seda tegema? Mul lihtsalt on tuju tyli norida.
Ja las k6rvalt inimesed vaatavad, et istun siin ja joon limpsi ja kohvi ja loen lehest ja delfist uudiseid... Mida nemad ka teavad.
You get what you pay for. In my case... Pay me more! And I might actually DO something ;)
COMMENTS (1)
Anonymous · 1. mai 2006 · 12:43
Sa oled vist päääris pahane.. Aga ära muretse, lõpuks on alati kõik hästi :) (vähemalt mõneks ajaks)
Funktsioon
reede, 28. aprill 2006 · 16:36 · barbipleiboi
Ma lõpuks olen vaikselt pihta saamas, mis siin toimub.
Hoolimata sellest, et algselt võeti mind tööle abiliseks digifleksoprinteri operaatoriks, olen ma ajapikku järjest kindlam selles, et mu funktsiooniks on pigem Toomase väljavahetamine.
Miks? Ma olen temast ligi kolm korda noorem, mul on silmanägemine, kuulmine, ma olen hoolikas, ma küsin vähe palka, minu peale võib (vähemalt siin ja siiani) kindel olla, mul pole alkoholiga probleeme, ma oskan arvutada, ma olen liikumisvõimeline, kiirema mõtlemisega, ma jagan arvutitest üht-teist, ma olen kiiresti kohanev ja õppiv, mul on loetav käekiri jne.
Et jah, julm asi see vanadus ja olelusvõitlus. Aga mina... Tahan ju ka elada?
COMMENTS (2)
Anonymous · 1. mai 2006 · 15:00
Noorus jooksis trepist üles, jättes astmeid vahele. Vanadus ka sedaviisi komberdas tal järele... Jõudu ja vastupidamist!Ema
Niisiis ma vananesin. Taaskord. Jah, pole kerge see vanuri elu. Kolmas aastakymme l2heb juba.
Et t2nud neile, kes m2letasid. Sain orkutis ikka yle kolme 6nnesoovi (42 tykki weeee!) ja tuttavad neiud saatsid s6numeid ja helistasid. Mario ka, woord!
Mm. Tunnen end kohe kuidagi... Mm. Hea tunne on, kui v2hemalt yhel p2eval aastas ja yks kord elus inimesed su vananemist meeles peavad (mitte et mul teiste omad pysiks, oih, saladus :P)
Aga et mis ma vahepeal tegin? Mida s6in? Mida m6tlesin ja tundsin? Mm, pikk jutt :D
Booga booga
kolmapäev, 3. mai 2006 · 07:20 · barbipleiboi
Ma olen kella veerand seitsmest (kell kuus ja viisteist minutit hommikul ehk AM) t88l ja... Kolleegi pole ja t88d pole ja faile pole ja yldse. Blaah. Kuulan diidzhei premjeeri ja surfan pikselis...
Et selline m6te tekkis, et... Ostan 6htul linnast stikkerpaberit ja saan eku v6i miku juures printida. Ja siis teen sellise lakoonilise asja, et hakkan laamendama raamatupoodides... See asi, aga kodumaises keeles. Point on ju hea?
Ja siis veel, et kas keegi tooks mulle allpool loetletud albumid, mis just saabusid v6i on kohe-kohe lettidele saabumas: Gnarls Barkley - St.Elsewhere (24.aprill) ehk Cee-Lo ja Danger Mouse Soul Position - Things Go Better With RJ and AL (4.aprill) ehk RJD2 ja Blueprint The Streets - The Hardest Way To Make An Easy Living (10.aprill) ehk Mike Skinner
Olge musid ja ostke mulle need. Ja palka sain ka, enamv2hem nii palju, kui ootasin :)
K750i, shuffle v6i nano?
neljapäev, 4. mai 2006 · 09:43 · barbipleiboi
Ma ei suuda otsustada, millega end l6hki laenata...
1. Sony Ericsson K750i - 2Mpix kaamera / video / 38+64MB pleier, laiendatav kuni 4GB / Bluetooth / RDS raadio jne.
2. iPod shuffle 512MB (gigast Eestist ei myyda). Eeliseks see, et saaksin kohe v2lja osta, kaalub 22grammi, vajab ehk korralikke klappe :P (s6brad r22givad, et ei vaja, aga ma olen suht kurt tyyp) mac.ee ja hinnavaatlus
M2rkuseks: Et iPodi miinuseks on see fakin' iTunes ja laadimine vaid USB-pordi kaudu (kui ma ei eksi). SE K750i miinuseks on see, et teda saab kuulata vaid kaasa pandud klappidega, 3.5mm klapiauk puudub. Ja datakaabel tuleb eraldi osta. Shuffle'i plussiks on see, et pole vaja juhet kaasas tarida, just stick the bitch in. Miinuseks on aeglasem failide ylekanne. Dilemma.
Teataval määral melokana kvalifitseeruvana laidan igati maha kombo iPod ja Trust. Raha juba kulutad, siis paaaaluuun osta normaalsed klapid. See teeb tuju paremaks sul pärast ja tuleb soodsam kokkuvõttes...
Anonymous · 4. mai 2006 · 19:45
K750i miinus unusta kohe ära - see pole nii. Tsiviliseeritud riikides (näiteks Rootsi) müüakse lisaviinat, mis käib samamoodi telefoni külge kui kaasasolev handsfree, kuid millel on küljes pistik Sinu Enda Valitud Päris Klappide jaoks. Endale kavatsen kuu lõpus selle soetada.
Anonymous · 4. mai 2006 · 19:48
Ja veel ... soovitan investeerida mõistlikutesse klappidesse. Palju ideid saab siit: http://www.headphone.com/, Eestis on Sennheiser mõistlikult esindatud.
Datakaabel on kah K750i-l kaasas juba.
Anonymous · 4. mai 2006 · 20:01
1. SE miinuseks on see, et veel viimane SE, mida mina ise nägin, ei tea, mis on õ-täht. Ja kui musa kuulamiseks ostad, siis pane veidi raha veel ja saad W810i, millele minu mälu järgi sai teisi klappe ka külge panna. Hinnavahe pole väga suur.
2. Shuffle on seksikas idee küll, aga oled sa _kindel_, et ei tunne kunagi mitte mingit puudust ekraanist ja võimalusest lugusid kuidagi valida?
3. Nano on ÕRN. Aga muidu väga hea ja pole ta nii kehva hinna-mahu suhtega midagi. 1 GB brändipleier on 1500 EEK ikka.
4. Zen Micro Photo on kõvakettaga ja sellel on juba omad miinused. Näiteks on ta üsna raske taskus kanda. Sleeki pole näinud, ei oska kommenteerida.
5. PSP on väga cool ja väga hea hinnaga, aga vajalikus suuruses Memory Sticki pead MP3-de jaoks ikka juurde ostma ja see pole mitte odav. Samuti on PSP igapäevaseks kaasaskandmiseks ikkagi tiba liiga suur, pigem on ta hea kaaslane kuskil sõidus olles. Taskusse teda väga ei pane.
Nii et keeruline lugu :) Kindel on see, et Apple ja SonyEricsson (W nagu Walkman telefonid) on head. Creative'i mängijad on sisult ja helilt olnud ka kõik väga head, kui endale sobiva form factori leiad, pole küsimust. Sellest kompotist võtaksin mina endale kas Nano või W810i.
Mis klappidesse puutub, siis unusta Trust kohe ära. Apple ja Creative omad (väidetavalt ühed ja samad, et Apple kasutab Creative'i OEMi) on üldiselt okei, kuid kõrged on liiga teravad, mul panevad pea valutama. Nööpidest ostetakse loomulikult Shuret ja mikihiirtest võid nt k-salongi Sennheisereid proovida. Umbes 400 EEKiga saad HD202, ma just endale töö juurde ostsin üleeile. Ei ole halvad, aga võiksid paremad olla. Et kui raha on, soovitan klappidele 1000 EEK ikka kulutada. Muidu võid rahulikult Creative'i või Apple'i omadega ka kuulata ja vaikselt raha koguda.
Anonymous · 4. mai 2006 · 22:40
iPod Nano on möne päevase kasutuse järel täiesti asjalik. tahtsin ka kunagi 1gb shufflet, aga loobusin, kuna ekraan ja maht jäi väikeseks kui sul on eesmärk mp3 mängija muretseda. köige mugavam on muidugi telefon (nagunii kannad igapäev), mis oskab mp3 mängija ka vajadusel olla.
nano klappide kohta oskan öelda seda, et mida sa stock klappidest ikka tahad saada. hindad körgelt oma muusikakuulmist ja nöuad kvaliteeti. maksad raha juurde ja saad korralikud.
mu vennal on see sama sony ericsson. ülispets!!! talle on nii raske muljet avaldada ja ta oli nii eufoorias sellest telefonist. ma ka, aga see selleks. :)
Bla Two
reede, 5. mai 2006 · 09:24 · barbipleiboi
Ma ei tea, mis mul eile kyll m6ttes oli, selle raha eest saab ju nii palju... Riideid. Ilusaid riideid. Ja uued jalatsid, nagu s6brad soovitavad. Kujutlege nyyd v6rdlusmomenti... Kas klubisse astub h2sti l6hnav h2sti riietatud soliidne noormees v6i mingi kaltsudes mullet, kelle kohta s6brad teavad, et tal on kuskil tagatasku p6hjas mingi roppu kanti kallis telefon... What a pimp, eh?
Ja seda, et... Sony Ericsson W810i eriti ei sobi, mu ylemusel on samasugune :D Oleks narr lugu, kui mul ja bossil oleks sama telefon. See on umbes sama, kui kahel s6brannal oleks samasugused kingad. Tahtlikult. Dzhees... That sounded way too gay :P
Eelmine post t6i m6juvat tehnofiilide vastukaja... Wow, keegi ka loeb seda asja siin? Miks? Oh jumal, miks kyll? Seletage 2ra... :D
Ja t88d ka pole. Eile olin kella kaheni siin, siis kolleeg ytles, et tead, t88d pole, mine koju. T2na sama lugu. Mis toimub?
----- Chalice - Ku Tempel
22 aastat hiljem
reede, 5. mai 2006 · 13:34 · barbipleiboi
"Skype on alati midagi uut leiutamas, midagi sellist tegemas, mida kunagi varem tehtud ei ole. Lahe on vaadata kuidas internetihiiglased nagu Google ja Microsoft üritavad meid kohati jäljendada."
"To create a new standard takes something that’s not just a little bit different. It takes something that’s really new and captures people’s imaginations. Macintosh meets that standard."
----- Ma ei kujuta ette, mida ma sellega öelda tahtsin... Et Bill ahvib ikka veel teistelt asju maha? Nagu n2iteks IE7 beta brauseri kohendused firefoxilt ja operalt ;)
kj plakatid ilutsevad tartu bussipeatustes ja nüüdsest võibki teda jaanuseks kutsuda. ja no see karli asi, haaaaa!
Gaabo Gaabo
esmaspäev, 8. mai 2006 · 21:20 · barbipleiboi
Miks ei v6iks tunded alati k2ia paaride kaupa? Miks on nii, et need, kes mulle meeldivad, ei taha mind ja need, kes mind tahavad, j2tavad mind tundetuks?
Emoshit emoshit.
Teeks t88d.
teisipäev, 9. mai 2006 · 21:05 · barbipleiboi
Mul on hetkel v2he t88d. No pole lihtsalt midagi vaja teha. Ja ma poleks kunagi arvanud, et see on halb asi. Aga on.
Esiteks ei paku t88 nii mulle vajalikku pinget ja toonust ning ma hakkan m6tlema asjadele, millele ma m6elda ei tahaks. Kellelegi. Teiseks tean ma, et kui t8id pidevalt ette ei voola, siis nad yhel hetkel kuhjuvad. See on paha. Kolmandaks - mille eest mulle makstakse? Pealegi on suht loll, kui kolleegid n2evad mind vaid orkutamas ja mussi kuulamas. Neljandaks... Ma ei arene nii. Ma ei 6pi midagi uut. Viiendaks tunnen, kuidas ma hakkan taas laisemaks muutuma. Igap2evane toitumine on sellele suuresti abiks olnud, voldid myhisevad.
Doveman - Dancing on ka hea lugu. Kui on tahtmine emoda. Mul on. Horoskoop yles, et hei, sa oled armunud. Ja mul oli nagu... Suht yheselt sain korvi ja nyyd ei oska olla kuidagi. 2ra palun 6rrita, sa tead, et ma v6tan seda t6siselt. Portishead - Roads on ka bueno emotamiseks. Kuidagi morjendavalt tyhi tunne on. Moens niggers.
Soovitaks veel Massive Attack'i ja Tricky't ka. "Protection" näiteks, kui sellise muusika teema peal. (EMo teema jätan kõrvale).
Anonymous · 9. mai 2006 · 23:17
proovi prefuse 72'd, puhastab hinge! gnarls barkley albumi pealt oleks soovitatavalt veel lugu nimega Smiley Faces, paistelisel päeval hea kuulata.
Anonymous · 10. mai 2006 · 14:00
73 mitte 72 :)
üsapuuter
kolmapäev, 10. mai 2006 · 17:39 · barbipleiboi
Pole tükk aega kuulnud plaati, mis oleks otsast otsani hea. Iga lugu. Absoluutselt. Aga Gnarls Barkley plaat St.Elsewhere tuletas mulle meelde, et see on võimalik. Buenoks.
Siis maksan telefoniarve ära, jääb just parasjagu, et kuu lõpuni korralikult söönuks saada. Mott.
ära elusees osta Fujutsut, ausalt ka! mina läksin alt. nüüd kahetsen ja plaanin uut osta, missest et praegune fujutsu alles sügisel sai soetatud, juba laguneb ;/ ausalt!!
Kuradi fakk. T2na on "Maailmas" see Noor-Isamaa ja Noor-Konservatiivide klubi6htu Kalle Kasemaaga teemal Islam ja mina muidugi ei saa minna, kuna mul on mingid kiired t88d vaja teha. 6htul juba karastada ja hommikul trykki. Ja muud kama veel.
Aga ei, muidu mulle meeldib, kui t88d on :)
------------------- Gnarls Barkley - Feng Shui
Mitte lugemiseks: n2rvid l2bi
neljapäev, 11. mai 2006 · 17:43 · barbipleiboi
Ah munnnnnniiiii... ma loodan, et ma t88vahendite raiskamise eest kinga ei saa. Kui keegi seda ei loe, j22b see ajaloo h2marusse ja keegi ei saa kah.
Ma tegin yhe plaadi valmis, hakkasin pealtvalgusesse panema, mingi k66m oli peal. V6imalik, et minu oma, kuigi mul enam k66ma pole. Suht kaua enam. Igatahes, rullikuga too maha ei tulnud, puhudes ka mitte. Ja n2puga puutuda ei saand, pask oli otse rastri peal ja see oleks plaadi rikkunud. Sitt oli ikka eriti k6vasti kinni. Ja mida yks korralik t88taja teeb?
Ta v6tab plaadi v2lja, karjub tolle peale ja l6ikab ta ribadeks. Ja teeb uue.
Ma vajan rahusteid. V6i syya, kumb iganes l2hemal on.
Told ya!
neljapäev, 11. mai 2006 · 20:47 · barbipleiboi
Rate.ee ametlik kõnekaart - ratemobiil!
Rate.ee ja EMT ühise teenusena sünnib kõnekaart ratemobiil, mille number on seotud konkreetse kasutaja Rate.ee kontoga. Ratemobiil pakub lisaks üliheadele hindadele ka unikaalseid lisateenuseid, mis on seotud Rate.ee-ga. Ratemobiili kõnekaardi saab tellida siitsamast Rate.ee-st juba alates 13. maist.
Ratemobiili esitlemine toimub 13. mail Eesti Koolimissi üritusel Saku Suurhallis. Tule Koolimissi üritusele, sest kõik piletiostjad saavad ratemobiililt kingituseks 50 krooni kõneaega!
Okei, ma olen kyyniline, ja siis? Kui keegi paberi pealt kontrolliks, saaks ta teada, et tegemist on suver22nse Eesti Vabariigiga, kus ainsaks ametlikuks riigikeeleks on eesti keel. Seega peab selles keeles saama k6ik asjad aetud, eks?
Aga meil on valitsuseski ka kutte, kes ei saa isegi aru isegi sellest, millest istungil r22gitakse. Milleks siis yldse? Ah jaa, palk. Ja pronksat ei taheta ka maha v6tta v2ites, et seda f2nnib vaid vanem p6lvkond ja et nood surevad niikuinii varsti maha. Hui, vaat just need vanemad eite-taati ongi need, kes pojapojale uhkest tsaari- ja staaliniriigist muinaslugusid vestavad. Ja yhel p2eval on nood pisikesed vene nolgid suured. Ja siis nad tirivad jalga nike ketsid, selga musta nahktagi ja hakkavad automakke varastama. Ja l88vad turistidele rusikaga vastu pead ja v6tavad nende rahakoti ja nokia 2ra. Ja see on halb PR.
Nii ei saa. Plekkmonstrum, olgugi et ilusa Eesti mehe j2rgi tehtud, peab oma teenitud puhkusele minema. Sest see punane 5nurk ta pea kohal on liig mis liig. Minu jaoks.
Űleeelmisel nädalal oli empsi pättel, mis tegi mind kurvaks. Sest ma sain aru, et raha ei tee mind enam õnnelikuks.
Toit ka ei tee. Aga eile oli sohvakartuli päev ja ma kogu pika päeva vältel vedasin end vaid vaevaliselt köögi ja elutoa vahet, tarides kõike kaudsegi toiteväärtusega manti sisse. Raske on liikuda, tunnen end kuidagi... Paksuna. Igatsen vanu insomniak-kohvi ööpäevi, mil kuskil 24-36 tundi sai jutti arvuti ees passitud ilma söömata ja toimides peamiselt kofeiini najal. Okei, ma ajan paska, see oli see kuristik, millest ma välja roomasin. Aga siinpool pole ka nagu parem. Ja nii on kole pask olla.
Päev enne pühapäeva. Hommik oli uimane. Pea paks. Siis kadus Ama päevaks Raadile ja ma passisin damoi. õhtul nägu pähe ja linna. Igav oli. Kedagi polnud. August oli. Ja veel kaks tüüpi. Tegime piipu ja mina oma Tequila Sunrise'iga. Ja Ama andis oma LongIslandi ka mulle. Nood tibid seekord... Ei osanud häid kokse teha. Muidu on seal head koksid. Kodu.
Kaks päeva enne pühapäeva. Peale tööd oli kindel plaan õega Sin City'le minna. Aga kui ma linna sain, et end burgeritest täis tankida, hakkas mul halb. Igat pidi halb. Tuju polnud. Tartu oli täis nõmedaid pubesid ja osse, joogiseid idikaid ja muid pedekaid. Tankisin ikka. Niisiis Sohh. Miks ma läksin, oli see, et pidin sisse saama listi kaudu. Mitte oma nime alt muidugi. Ei saanud, aga sander kah, läksin ikka. 150. Et pidu väga leim poleks, malibukoola. Mikk võttis võlga. Oli endiselt leim, tequila sunrise. Mm, ma armastan seda. Mikk võttis võlga. Oli ikka veel leim ja süda oli veel halvem. Ju ma olen halva südamega. Tekiila. Soola ja sidruniga muidugi. Mmm. Midagi nagu oleks... Ei. Ikka nõme. Bailey's jääga. Chill, aga ei toimi. Vaatasin 615 laivi ära, sain diidzhei Wavez'iga tuttavaks ja läksin koju. Amaga. Taksoga. Kodu. Brother-sister salajutud ja klatsh. Need on inimesed, tuttavad inimesed, mis mind pidudele toob. Ja armastus, aga sellega on nagu jaanuaris surnuaial. Ja ausalt, mind need sohhi tibid lihtsalt ei huvitanud.
kle, ma riskin ... öelda sulle midagi - ÄRA OLE NII ... ! http://www.myspace.com/korn
(ja see kõik ei ole üldsegi mõeldud ...)
S6nn.
esmaspäev, 15. mai 2006 · 13:22 · barbipleiboi
Su suhted teiste inimestega on piiri peal. Kuuseis toob kaasa plahvatusohtlikku pinget. Kasuta oma sarmi, et kriitilisest olukorrast puhta nahaga välja tulla. Isegi kui puhkeb tõsine konflikt, karvad lendavad ja sina või keegi su sõpradest on nurka surutud, leiad sa endas jõudu olukorrast naeratusega välja tulla. Sul ei ole vaja abiväge kutsuda, sa ise oledki abivägi. Everyday
Tänased planeediseisud võivad tuua endaga kaasa tugeva võimuiha ning soovi domineerida oma kaaslaste üle. Olge natuke tagasihoidlikum ja arvestavam. Delfi
Täna on Sinu jaoks oluline see, et oleksid vaba kõikidest piirangutest ja takistustest. Seepärast peaksid täna ehk tähelepanelikumalt jälgima seda, milliste inimestega suhtled ning kontakte lood. Täna peaksid Sulle enam sobima sellised ettevõtmised, mis tagaksid Sulle pikemaks ajaks suurema sisemise rahulolu. Vara-Web
Avaldad häälekalt oma isiklikku arvamust. Mida isiklikum see on, seda kõvemat häält sa tegema pead. Kui muud üle ei jää, roni ruuporiga lavale. Postimees
..
teisipäev, 16. mai 2006 · 14:18 · barbipleiboi
Olete täheldanud, et isiklikel teemadel blogi pidamine muutub varem või hiljem justkui pressiteadete koostamiseks, sest see, mida ma tegelikult mõtlen või öelda tahaks, pole lihtsalt teiste kõrvadele mõeldud või sobilik? Kas teil on sama probleem?
Praktika on näidanud, et aitab teise, isikliku blogi avamine.
minu mitte nii kena õhtupoolik
kolmapäev, 17. mai 2006 · 09:15 · 61429
Eelmisel nädalal olin ma üksi kodus. Ja loomulikult peab seda kuidagi tähistama, eks? Ja mis paremat vahendit, kui kahtlase väärtusega herbid, eks?
No põdesin kaua, kartsin. Lõpuks tõin siiski köögist siidripurgi ja naksasin mõlgi sisse. Praegu mõtlen, et tulevikus peaks hoopis purgi kahekorra keerama ja põhja sisse augud udjama, kui peaks kuidagi läbi minema. See selleks.
Otsustasin viimaks, et alustan tasakesi, niiöelda lilleõie kaupa. Tegin esimese. Tegin toale ringi peale, ei midagi. Vaatasin ALO TV-d, ikka ei midagi. Tegin veel. Tõin köögist piima ja hea piim oli. Ikka ei midagi. Tegin siis veel natuke peale ja mõtlesin, et aitab ka. Läksin teise tuppa ja lükkasin Kapusta Ja plaadi arvutisse.
Kuskil kolmanda loo ajal, täiesti lampi nah. Parakad vittu. Hakkas pihta. Tundsin, kuidas mu süda tuksub, nagu oleks ma zelatiinist tehtud. Lained käisid üle keha. Ma värisesin. Pilt läks jälle kapsaks ja kõik oli kohe kuidagi... Lähemal noh. Ah fakk, hakkab jälle. Kohutav paanika. Panin arvuti kinni kartuses, et kui ära suren või magama jään, siis raiskab liialt voolu :D
Kõne sõbrannale. Et ajou mis teed ja blaablaa ja kuidas läheb ja kuidas vellepoja õetütre ämmamehe vennanaise mensupausid edenevad jne. Usual shit noh. Ja siis et ma tegin tema kama ja et millal see nagu toimima hakkab või bla. Rahustas, teadmine, et keegi on liinil. Olin calm. Ta soovitas kindlasti välja minna ja mitte tuppa jääda. Niisiis helistasin teisele sõbrannale ja leppisime kokku, et saame poole tunni pärast kokku.
Pool tundi. Pool tundi. Ma panin kella peal taimeri jooksma. Täiesti fakk, nagu terve minut oleks möödas, aga kell ütleb, et 12 sekundit. Jne. Okei, teise tuppa ja telekas lahti. Vahtisin andunud sügavusega midagi, millest ma muffigi aru ei saanud. Nagu kolmeaastane, kui ta teleka ette panna. Selline.. Suured silmad ees ja täiesti brainfucked. Heitsin ühe külje peale. Värisesin. Kohutavalt külm oli. Tirisin teki ümber. Ikka kohutavalt külm. Kujutage ette, sobilikus vanuses noormees, istub teleka ees, kampsunid ja paksud riided seljas, vahib telekat ja väriseb. Ja parakad.
Hahahaha. Ei ole nii. Ma panin taimeri hoopis kolmekümne tunni peale. Haha, 12 minutit veel aega. Hakkame minema. Ei saa püsti... Sain. Okei, paks jope selga ja *kurat* mul pole mütsi. Okei, savipoogen, proovime ellu jääda. Uksest välja, uks kin... Midagi läks meelest. Võtmed? On. Telefon? On. Ahjaa, kõik tuled ja telekas jäid ju sisse.
õues oli üllatavalt soe. Aga siiski jahe. Ma paterdasin kiirel paranoilisel sammul läbi linna, otse sihtkoha poole. Seal kokku saanult trippisime pool teed läbi linna, edasitagasi, tagasiedasi, mitmest mendist mööda (hold ya breath nigga) ja lõpuks ma tulin koju. Juua nendega ma ei tahtnud, ütlesin, et mul on homme amet. Ja koju tulin muidugi kõige võimalikult suurima ringiga ja vältisin kõike, mis hingas ja liikus.
Kodus kebisin magama. Oleks oli juba normaalsem. Oli hea uni. Teinekord jälle.
Kes keda?
kolmapäev, 17. mai 2006 · 11:20 · barbipleiboi
"Ka kohtab garantiis väga tihti just odavama hinna poole sülearvuteid - garantii ajal käivad umbes pooled odavatest sülearvutitest mingil põhjusel remondis. Vana tõde on aga see, et enamus vigu juhtub kohe peale garantii lõpu." Laptopid.ee
See lohutas. Et enam-vähem aru saada arvutite ja operatsioonisüsteemide ajaloost, soovitaks vaadata filmi "Pirates of Silicon Valley", kus enam-vähem tõetruult jutustatakse Microsofti ja Apple'i tekkelood ning Jobs'i, Wozniak'i ja Gates'i omavahelised kraapimised. Et kes keda? Bill Apple'it? Apple Xerox'it? Vastus... Kõik kõiki.
Steve Wozniak: "The movie producers (or whomever) did extensive research. A lot has been written about Apple for decades. Many materials are direct interviews with us from back in the years it was happening. This is very good source material. They probably would have been further off track and would have encountered legal problems to contact us now. I was amazed at how well the characters were represented."
-------------------------- MacBook white 13.3-tolline laiekraan 1280 x 800 resolutsioon 2.0GHz Intel Core Duo kahetuumaline protsessor 512MB mälu (2x256MB SODIMMs) 60GB 5400-rpm Serial ATA kõvaketas SuperDrive (DVD±RW, CD-RW)
Pisike hinnavaatlus: Hind Apple.Com kodulehel: 15'863.40 + saatekulud + tollimaks + käibemaks Hind Mac.Ee kodulehel: 20'900.00
Tõmba siis vähemasti Pitchshifteri lugu "W.Y.S.I.W.Y.G"
Äkki hakkab parem :)
Minu unelmate puuter
reede, 19. mai 2006 · 11:04 · barbipleiboi
Ah fakk. Ma kirjutasin pika teksti ja siis pani brauser pange. Siin on IE 5.0 ja ma ei saa midagi ette ka v6tta. Praegu. Igatahes, ma kirjutasin arvutist, mida ma tahan saada:
Pentium M 740 (v6i rohkem) Centrino 768MB DDR2 RAM (512-1024MB) 60GB HDD (v6i 40-120GB) nVidia v6i Ati videokaart (32-256MB) 12-14" TFT XGA ekraan (1280x1024 reso v6i rohkem, v2hene voolutarbivus ja pildikvaliteet on eriti t2htsad) WiFi 54mbit ja 10/100mbit v6rgukaart DVD+/-RW sisemine v6i v2line Firewire / Kensington / sisemine Bluetooth / IR (soovitatav) / TV-Out PCMCIA helikaarti oleks ka vaja Aku 3,5 kuni 6 tundi (Li-Ion muidugi) Kaal kuni 2,5 kilo
Ja nii edasi. Sellist arvutit tahan. Ja kavatsen saada. Aga kui kellelgi on praktilisi kogemusi sylearvutite alal, siis oskab ehk n6u anda ja midagi soovitada?
Kas teadsite, et McDonalds ja Kentucky Fried Chicken raiuvad Amazonase vihmametsi lagedaks, et kasvatada seal sojaube Chicken McNuggets'ite tarbeks? Link
Siis Kimberly-Clark raiub ka antiikseid metsi lagedaks, et nendega perset ja nina pühkida. Sinna alla kuuluvatest kaubam2rkidest peaks Eestis ainsana saadaval olema Kleenex. Vist. Vältige seda.
Siis lihtsaim viis metsi päästa on pista netti pilt endast oma nime ja kontaktandmetega. Seda populaarset ja tõhusat meetodit on Greenpeace varemgi rakendanud.
Siis 20.mail kell 12 südapäeval palutakse kõigil lahedatel inimestel tulla Jüri Böhmi meelitusel pronkssõduri vastu rahumeelselt meelt avaldama. Peace ja sinimustvalge rinda :)
Mul on kopp ees. Tallinn on kole linn, ilm on sitt, raha mul ka pole ja kõik arvutifirmad vahetavad iga kahe nädala tagant kogu tootevaliku välja. Mis tähendab seda, et peale nädalapikkust valimist välja valitud aparaat, well, on ammu välja müüdud ja peab uuesti valima hakkama. Kuradi tudengid, putsi, ostavad kõik eest ära. Virutaks vasta larhvi mõnele, nohikud bljää. Ai raisk ma vihkan tudengeid.
Ja see meeleavaldus, see oli kummaline. Kuidagi hale. Aga nii palju menti pole ma kesklinnas kunagi varem näinud. Mingi 8-10 bussi ja autot ja kogu linn pinges kui kitarrikeel. Savi raisk.
COMMENTS (1)
Anonymous · 22. mai 2006 · 00:32
Arvutiasjaga läheb sul ilmsel sellepärast nii, et sa vaatad mingeid imelikke vidinaid :) Otsisin endalegi midagi. Aga mitte läpakat vaid suvakasti, mille välimus pole üldse oluline vaid et näriks ilusti läbi, kui illukas, shop ja raw-converter korraga tules on. Netti pole vaja, mänge pole vaja, soundi pole vaja. Ja nädalatega mu valikuvõimalused ei ahene :D Ja tudengitest on ka jumalast savi...
Mis edasi?
esmaspäev, 22. mai 2006 · 10:33 · barbipleiboi
Ma ütlesin midagi väga nõmedat ühele toredale inimesele. Täpselt ei mäleta, aga kujutan umbkaudu ette. Ma ei tea, kas kahetseda või mitte. Kas ma peaksin häbenema oma arvamust?
Ma ei taha, et inimesed arvaks, et ma kade. Lihtsalt tobe on lasta headel tuttavatel lampi ringi litsida.
Peavalu32
esmaspäev, 22. mai 2006 · 17:33 · barbipleiboi
Tellisin 2ra, ei tea, kas nutta v6i naerda. Sama papi eest oleks saanud pea et MacBooki.
L6plik puto sai selline, ainult et rammi 768MB, ketast 80GB ja bluetooth. Ja nyyd on see teema, et kustkohast saada OpSys. Kas osta poest pro, kui Vista tulekuni on k6igest alla aasta. Aga njah. Vittu kah, nagu rahvatarkus v2idab. V6i osta ikkagi Mac raisk ma ei viitsi m6elda.
Kuradi... pea valutab.
Ja kui nad 2ra ei surnud, maksavad nad siiani autoliisingut...
Peavalu33
teisipäev, 23. mai 2006 · 14:35 · barbipleiboi
Pea ikka veel valutab. Põskkoopapõletik lööb ka välja. Ja keegi minuga ei räägi ka. Enam.
Ja arvutit ka veel pole. Ja pea ikka valutab. Neljandat päeva raisk. Ma hakkan vist ära surema. Jeeeeee!
---------------------------- Rakim - When I Be On The Mic (Video)
Vista miinimumnõuded.
teisipäev, 23. mai 2006 · 16:35 · barbipleiboi
Kes veel ei ole kursis, siis tavakasutajatele 2007 jaanuaris välja tuleva Windows'i uue operatsioonisüsteemi Vista miinimumnõuded on järgnevad:
1 GHz 32-bit or 64-bit processor 1GB of system memory (!) A graphics processor that runs Windows Aero 128MB of graphics memory 40GB of hard drive space with 15GB free DVD-ROM Drive Audio output capability Internet access capability
Vistast veel nii palju, et Microsofti teatel ei saa piraatversiooni kasutajad tulevikus kasutada kõiki Vista edevaid vidinaid ja võimalusi. Kuid kasutada järelikult saab ja tohib?
PS! Tartus on kohutav paduvihm.
COMMENTS (1)
Anonymous · 23. mai 2006 · 18:51
ja ongi alanud promoüritus - osta vistale sobilik arvuti ja viska vana minema, sest see pole enam arvuti, kuna ei suuda vistat jooksutada :P
kuigi ise olen vista betasid proovinud, ei ole küll avastanud selles midagi sellist, et oh, ma pean sellele os'le kolima üle. vana hea xp (oma bugide ja turvaaukudega) jookseb ilusti ja ei nöua kah ilmatu koguse resurssi, et töötaks normaalselt ka ilma kellade ja viledeta.
edu lobitööl m$'i käsilased :D
asi on maitses.
kolmapäev, 24. mai 2006 · 15:39 · barbipleiboi
K2isin hommikul salongis oma v2ljavalitukest passimas ja sattusin nende uue kampaanialehe otsa, kus minu masinaga samav22rne maksab 2000kr v2hem kui minu nunnu, mille ma tellisin. Sitta ma neile maksan raisk. Ma helistan ja tyhistan tellimuse ja tellin tolle teise v6i lasen omal hinda maha v6tta. Bluetooth ja 256MB Rammi ei maksa elu sees sul 2000 kr raisk!
Samas sel valgel on ikka kohutavalt kole keyboard. See on ainus asi mis mind h2irib. Ja ikka korralikult h2irib. Kui ma end pooleks laenan, pean ma saama tutika kahekymnekilose masina eest v2hemalt hea klaveri, eks?
Niisiis ma j2lle ei tea, mida ma tahan. Sedasama nagu ei taha ka, ikka sellist, mille julgeks kotist v2lja ka v6tta. Sama raha eest on v6imalik soetada kolmap2evase seisuga j2lle tunduvalt v6imekam arvuti sama raha eest. Inteli kahetuumalised Centrino l2paka n2iteks. V6i MacBook v6i Sony Vaio. TYRA L6PETAGE SEE MUDELIVALIKU UUENDAMINE JUBA! MA EI SUUDA VALIDA JU NII!
PS! Tartus on kohutav tuul.
COMMENTS (1)
Anonymous · 24. mai 2006 · 19:08
mis looma sa üldse soetad, kui see pole valge sony ega mac?
pealegi, uuendused on selleks, et müüa kaupa, mis on tehtud väiksemaks/ilusamaks/moodsama sisuga. pm vana uuendamine koos uue hinnaga :D
Savipoogen413
neljapäev, 25. mai 2006 · 15:28 · barbipleiboi
Ei ma viitsi enam seda kompuutriasja uurida. Ootab järgmise nädala ja uued mudelid ära ja siis hakkab valima. Savipoogen. Lugege hoopis seda parem.
Ema leiab oma 15-aastase tütre toast kirja:
"Kallis ema! Ma otsustasin kodust lahkuda. Ma armastan teda väga! Võib-olla tema tätoveeringute pärast, mis talle vanglas tehti, võib-olla mootoratta pärast mille ta varastas, aga võib-olla sellepärast, et ta on mu raseduse esimesel kuul mulle toeks olnud ehkki ta pole üldse mu lapse isa. Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja!"
Ilm on kole, tuju on hea, raha ei ole, t2na on sohh, levi tuli tagasi, funfunfun. Joon ennast kapustaks, teen ehk muru ja yritan Johhilt ta uut plaati v2lja kaubelda. n2gesh!
Ja siis veel see et palju ma sel n2dalal t88d teinud olen. Nii... Esmasp2eval mingi ytleme et kolm tundi, teisip2eval viis tundi, kolmap2eval kolm tundi, neljap2eval kolm tundi ja t2na paistab, et saan ka viiest minema st... kolm. Kokku siis seitseteist lepingulise neljakymne asemel. Aga no mis teha, palka saan ikka sama palju. Tituleerigem mind siis lihtsalt tubliks t88tajaks :D
Ja Kerttust on kahju.
iKaspar
esmaspäev, 29. mai 2006 · 10:22 · barbipleiboi
Regati jäätis on hea.
Ma ostan MacBook'i ikkagi. Ma usun. Liiga palju põhjusi selle eelistamiseks. Ei viitsigi loetleda. Ja hey, kui miski programm käima ei lähe, panen lihtsalt boot campi abil win xp peale ja saan ka muud asjad aetud. Ja siis taas arukama tarkvara, OSX Tigeri peale :D (Leopard tuleb 2007)
Peamiselt, sest Composa vana siga on mu ajud totaalselt ära loputanud. Pani mind taas mäkki armastama. Ning igasugu blogid, kus mäkikasutajad oma ideid jagavad, on mind ka suht ära loputanud. Töökindlus ja see lakooniline stiil... Oh. Ja yldse on kena neid rõõmsaid ja rõõsasid mäkikasutajaid nende õelate ja kurnatud windowsikasutajatega võrrelda, kes käivad delfis sappi valamas, kui keppi ei saa.
Je, mäk is mi! iMac.
--------------------- Jay-Z - Dead Presidents
COMMENTS (1)
Anonymous · 29. mai 2006 · 16:44
meil tööl on uhiuus imac g5. ausalt öeldes on sellega rohkem jama olnud, kui pc-ga. ilmselt meile mingi vigane asi sattunud. ilus jah, loogilisem jah, aga töökindlus (seni) mitte. mac'i esindajad kaks korda juba asja üle vaadanud. ilmselt saavad veel vaadata.
postisin selleks, et sulle nagu väga ilus-ja-hea ei tunduks kõik, kus hammustatud õuna logo peal.
T2helepanu!
esmaspäev, 29. mai 2006 · 14:52 · barbipleiboi
Otsitakse noormeest, kes filmis laupäeval 27. mail kella 11-12 vahel politseinike grupiviisilist kallaletungi Eesti lipuga mehele Toompea 8 (Kaitseliidu Peastaap) ees! Palun mainitud isikul või kõigil, kes teda teavad, kontakteeruda minuga või kallaletungi ohvri Siim Abroiga
PALUN SAADA SEE OMA SÕPRADELE EDASI! TEGEMIST EI OLE SPÄMMI, VAID TÕSISE ABIPALVEGA!!!
See see on, kui sa julged sinilipuga Sakala t2naval k2ia, raisk. Oleks siis v2hemalt punalipp ja Stalini s2rk vms. Ja ausalt 8eldes ma kardan selle kaameraga noormehe p2rast. Ei tasu ikka Eesti Vabariigiga jamada, raisk. Filmida politsei kallaletunge. Mis 6igusega ah? Politsei ja Kapo v6ivad peksta, keda tahavad, selge. Kuradi patrioodid rsk!
(K6igile mu kiilakatele, hiphop)
Lampi.
teisipäev, 30. mai 2006 · 14:28 · barbipleiboi
Et peaks A.Le Coqi Premiumi jooma hakkama, kuuspakkides hakatakse minu andmetel varsti Genialistide, Tanel Padar & The Sun'i, Blacky ja Smilersi nelja-looga sinkusid jagama. Träkkliste ei viitsi kribada. Ja Diisliõllega saab 300 000 krooni eest oma ronti tuunida. Jou nagu.
Siis paar linki kah. Et oleks jou noh.
Nip/Tuckist tuntud hiiglamasuur preilna, kes sohva külge kinni kasvas, oli ka päriselt olemas ning oli sohvas olnud selleks ajaks kolm korda kauem, kui sarja stsenaariumis.
Ning kes veel ei tea, kuidas kõtu sees titasid ära tapetakse, siis siin on ninnu-nännu kultusdokk The Silent Scream" mis näitab kenasti ühe pisikese ninnunännu lootekese kutimuti viimaseid faking minuteid agoonias. Jee!
COMMENTS (1)
Anonymous · 31. mai 2006 · 12:35
See võileib, mis mul just näpus oli, lendas otse prügikasti! Need lisad olid liig mu maole :$
Vahepeatus. Lepatriinu. Lampi noh.
neljapäev, 1. juuni 2006 · 09:44 · barbipleiboi
Kui keegi küsiks minult, mis on blogi mõte, ütleks ma vist, et tegemist on inimese isikliku hääletoruga internetis. Tema teadetetahvliga, kuhu ta oma maailmale suunatud manifeste saab riputada ja kuhu oma tundeid väljendada. Kritiseerida seda, mis ei meeldi ja esile tõsta seda, mis väärib. Erinevalt kommenteerimisest on tegemist isikliku tegevusega, kommenteerijal pole peale kasutajanime ja meili midagi, kuid blogijal on tema elu, tema tunded ja arvamused. Füüsiline keha. Identiteet.
Miks mina blogin, ei tea. Algsest eesmärgist olen kaugel. Ja pole siiani otsustanud, kas see siis on siis isiklik või arvamusblogi. Sest minu jaoks, just, ongi see hääletoru. Kui midagi on vaja öelda, siis tean, kuhu saan.
Kvaliteedi nimel kustutaks ma kuskil 80% oma postitustest, mis on kangelt alla igasugust arvestust. Aga ahnus ei luba, pealegi on tegemist parasjagu päevikuga. Kustkohast ma muidu teada saaks, et 25.jaanuaril ärkasin ma kell viis õhtul. Kas pole hea teada? Ei, ei ole.
Nüüd asjast. Ma tulin täna taaskord taksoga tööle. Ilm oli s*tt ja raha kulus 36 krooni. Eelmine kord kulus 48.50 muide. Ja jõudsin kaks ja veerand peale lepingujärgse tööaja algust ja... Ikka polnud tööd. Pole. Eile ka polnud, kui kaheksaks tulin. Vabandust, üheksaks. Viis tundi kerget tööd ja jalutuskäik koju. Muidugi eraelu olen suht looka jätnud, ei viitsi. Ilmad ka koledad, ei meelita kuidagi pirole istuma. Või postimehe parki. Naisi ka ei viitsi vaadata, valutada südant ja raisata raha. Ei viitsi, las tulevad ise mu juurde kunagi. Ja siis ma passin kodus, kratsin munni ja passin telekat. Ja söön, nii palju kui jaksan. Ja oma kapustast nädalavahetusest ma veel ei räägi. 61429 noh.
Ah ja see, et... Kuulasin Kapusta Ja plaadi, Sisekosmosemasina ka lõpuks läbi. Ma lükkasin seda mingi kolm nädalat edasi, et oleks ikka elamust. Panin korteri parimad kõllid põhja ja plaadi kuulasin otsast lõpuni läbi. Hea plaat. Heeahea. Kass läks ka hulluks. Peab veel kuulama, aga ahvis, nagu lipul kirjas. Ma juba tärnisin lood ära, mis sellises olekus minema viivad. Narkariraisk. koduleht
Ja TommyBoy plaat tuleb, oo jaa. Seda ma tahan. Mulle on hiljuti Toomase laulud meeldima hakanud. Hea lüürika. Liiga hea. Fakin hea. Oo-kui-fakk-hea. "Suur Pilt" ja koduleht
Ja Põhjamaade Hirmu plaat kahh. Oleksin reedel saanud, aga mul oli raskusi ühe jala teise ette panemisega, mis siis veel plaadiostust pajatada. Selginemisteta. Muhv. "Viimane P2ike" ja koduleht
Ja Stupid F-i plaat tuleb. Nostalgilised Helid on nimeks. Saab kuulda. koduleht
Ja Skazo plaat nimega Imprinting on kah varsti poes. T2na on esitluspidu Club Prive's kah.
Ja Toe Tag salvestab ka uut. Ei saaks vähem huvitada. Ehk kedagi huvitab? Muidugi laivi nad rokkida oskavad. koduleht -------------------------------------------------------- Chalice - Minu Inimesed
Ah ja et seda veel.
neljapäev, 1. juuni 2006 · 14:23 · barbipleiboi
Et kui kedagi huvitab, siis ma olen reede 6htupoolikust esmasp2eva ennel6unani Tallinna linnas. Linna peal. Linna sees. Selle ymber. Et keegi kysis, mida ma teen? No ma r22gin sulle.
T6en2oliselt l2hen rongiga. Kui ei viitsi nii kaua Tartus passida l2hen neljase Sebe liin 724 ekspressbussiga. Istekoha saan arvatavasti number kuus v6i midagi taolist, kui ilusasti varem pileti 2ra ostan. Kui l2hen hoopis 17:21 rongiga. Kuna ma j22n alati jaama hiljaks, istun ma tagant esimeses-teises vagunis. Arvatavasti istun vastass6idusuunas m6ne haisva vanamehe v6i kena tudengineiu k6rval. Kaasa ostan pudeli v2rska vett. Sellise pooleliitrise, niikuinii ei jaksa k6ike 2ra juua. Mingi 5.90 v6i mis ta ka maksab. Ja 19:35 olen siis linnas.
Siis sealt, arvatavasti jalgsi, kappan ma yle Harju t2nava v6i kurat kes teab kuidas Club Hollywoodi juurde TommyBoy uut plaati kuulama ja soetama. Seda siis kui ma palka saan muidugi. Et kuigi mulle ei meeldi Hollywood aga no mis teha eks? Et nagu tasuta ja ikka peab ju minema. Sisse l2hen esiuksest. Riided panen riidehoidu. Seal vist maksab riidehoid. Jama lugu, see on nagu takso s6idualustustasu, et ega s6ita selle eest ei saa, aga maksma peab. Aga okei.
Siis veidi peale kymmet lasen varvast ja trygin l2bi rahvamassi (ca.10 inimest, k6ik teised on juba sees noh) Von Krahli uksest sisse. Tervitan piletimyyjat, n2itan solvunud n2ol dokumenti. Et olen jah, kurat, 20 olen juba. Siis liigun alla ja ostan 6lle. Ja p6rkan Johaniga kokku, surun k2ppa ja komplimendin ta plaati ja ostan endale ka. Ja siis joon tekiila, kui palka olen saanud. Kui ei ole, siis ei joo kah. Kuulan laivi 2ra siis vaatan, mis juhtuma hakkab. Lootust kyll v2he, kuid v6imalik, et p2rast v6tame end tuttavatega koos ahvi ja kakerdame m88da linna. Ja siis hakkan m6tlema kuidas koju saada. Ah raisk, ei viitsi minna, 6de kutsub kylla. Kui ei kutsu, siis Mario ikka kutsub. Vaatan, et tohoh, Raks ka linnas, ytlen tere talle. Tere, Raks. Nii, l2hme edasi.
Laup2eval mu pea valutab. Pagan, ei oleks tohtinud nii palju napsu teha. Ja siia maani on kiviraiumisest juhtmed koos. Raiuja. Rajjuja. Rai-u-ja. Hahaha, kyll on ikka veider s6na tead. Ainult kivis peaga.
/.../ m2luauk /.../
Ja siis ma l2hen esmasp2eva hommikul koju. Oli tore. N2e, v6tsin selle Method Mani plaadi ka kaasa. Kyll ma olen ikka kipa vend. Kihvt. N2e, buss juba l2heb, peab tempot t6stma. Ot, ostaks pileti ka v6i? Jah, aga seda muidugi, kui ma palka saan. Jookse, raisk, oh, n2e, pangaautomaat. ATM nagu Ameerikamaa inimesed yleksid...
-------------------------------------------------- Praktika on n2idanud, et mul ei 6nnestu plaanidest kinni hoida. Nii et k6ik eelnev oli yks paras bullshit post. (Kirjavahem2rkide puudumine on taotluslik. Samuti olematud t2pit2hed)
Tutulututuu. Neljapäev oli ehk.
reede, 2. juuni 2006 · 10:43 · barbipleiboi
Oli sihuke neljapäev raisk. Sai pulli ja sai sappi. Et kui ikka Oliver vananeb, on vaja Malibu rummi juua. See, et järgmine päev on töö, polnud prob.
Ja et veel prillid läksid katki. Kohe puruks ikka, raamist. Ehk siis enam pole probleemi, mida ülearuse rahaga peale hakata eks. Kas pole mitte tore? Silm on ka vist sinine-punane-midagi.
Ja magasin pohhuilt hommikul poole üheksani ja tulin kolm tundi peale ametlikku tööaja algust tööle. Ei mingit probleemi noh. Kadestage, raisk.
Kolm.
reede, 2. juuni 2006 · 21:39 · 61429
Et siis oli selline asi.
Sai Postimehe pargis karjapeale minu imepisike kogus 2ra tehtud ja natuke j2i veel ylegi. Tirisin yhe korraliku s66mu ja kopsu t6mbas totaalselt kinni. Okei, istusin maha, et mis ikka. Siis tuli paanika, et kuradi poiss, ei m2leta mida see kraam sinuga teeb v6i? Ega ikka ei m2letanud kyll. Sama asi, nagu esimese true-core tripi ajal, aga palju kiiremini, sest ma ei punninud vastu vaid lasin minna. Okei, 6eraasuke oli ka totaalselt kinni, kysis, kas l2hme kluppi. Mina oma k6miseva h22le ja k6iken2geva silmaga vastasin talle midagi. Silm eriti, haha. Et jah, l2hme Club Tallinnasse Kapusta Ja laivi kuulama. N2ed, kasutasin 6igeid nimesid ja puha, matsin siinkohal oma anonyymsuse maha. Igatahes teekond oli lahe.
Kuskil Postimehe/Ryytli nurgal ma kadusin korraks. Ja siis kuskil, natuke enne seda TsinkPlekkPange t2navat tulin tagasi j2lle. Niiviisi molekulhaaval noh. Et oli totaalne segadus, v2rvidesupp, selline paras solk, aga yhel hetkel hakkasid seal moodustuma kujutised, mis osutusid p2ris maailmaks. Tere maailm.
Ja siis sai kuidagi edasi liigutud. Jah, pane see jalg teise ette. Tubli, nyyd t6sta teine jalg eelmise ette. Ei, mitte niipidi, kuradi vitt raisk, sa kukud nii ju ymber. Okei, proovi veel. Tubli. Raisk.
Ma olin tugevalt kaldes tahapoole, ylakeha seisukohast. Saate aru kyll noh, turbulents oli liiga k6va. Oh fakk, me l2hme peole ju. K2itu normaalselt, eks? Mhmh. Eks ma proovin.
Kogu pilt oli nagu elu k6ige kontrastsem laiekraani parimate v2rvidega ever. Isegi Sony ei oska nii ilusaid telekaid teha noh. Seda peab ise kogema. Oeh. Ja siis Emaj6el, jalak2ijate sild. Me liikusime vasakult poolt yle silla. Ja see, just see hetk oli yks ilusamaid hetki mu senises elus. See oli lihtsalt niiiiii ilus noh vittu putsi te ei saaks niikuinii aru. Ja k6ik asjad mu ymber olid kahem66tmelised, k2sipuud, sild ja j6gi. Ja my 6de oli no umbes sentimeetri laiune. Nagu papist plaat noh. Lame v6i noh. Ja k6ik teised ka mu ymber. Ja mina ka, aga ma k6ndisin endiselt tahapoole kaldus, et keegi aru ei saaks noh :D
No ja siis sai kuidagi klubini j6utud. Ma viskasin oma kooreliksi ka minema, et probleemi poleks. Vahet pole, kooreliks oli niigi liigne, ma olin jumalast kivis juba selleks ajaks. Jah, Jumalast kivis. Jumal, sina oled minu kivi. Tahaks lennata... Anyhows.
Klubi ukse taga ei leidnud ma muidugi pileteid. Et no kuradi narkar. Aga oi raisk, nalja sai. Pohhui, et inimesed patsutasid 11 6lale ja ytlesid "N2e, narkomaan" v6i mida iganes. Las koerad hauguvad, l6uga saavad raisk hoopis. Igatahes uksest sain ma sujuvalt sisse, tegin kaine n2o p2he ja ajasin pupillid v2ikseks. Ja esimese asjana muidugi vetsu. Lahe raisk, kollakas valgus. Aga vetsus polnud ju kabiini uksel lukku. Oh, lahe, kordinatsiooniolympia. Jeee. Yhe k2ega hoidsin ust ja teisega ***** noh :D
Ja siis liikusime edasi teise ruumi, kus ma sujuvalt seina najal tukkusin ja sonisin vee j2rgi. Ma ei viitsinud osta noh. Aga tahtsin. No vahet pole, eks. Igatahes seal ma olin, 6e k6rval, m6lemad jumalast kapustad ja kuskil omas elemendis. Ja Revo naeris mu yle. On munn. Putsi, kellelegi ei meeldi tegelt Toe Tag. Ja kui sul rahhi poleks, oleksid kah poissmees, mister short-dick. Raisk. Short-Disc. Hahahah.
No ja taksoga koju. Ja siis kodu ukse taga tahtis mu toit ikka kohe kindlasti vaadata, mis asfaldil toimub. No ega ma kade mees pole, ma lasin ka. Siiamaani pole tagasi tulnud. Ja vetsupotti lasin ka natuke, uurima noh. Faking turistid sellised.
loll tegu 1: Ostsin uued klapid. Heli on hea, aga kuradi koledad n2evad v2lja. Ikka ropult. Ja mitte eriti vastupidavad, mis on minu jaoks nagu meizhor lollus.
loll tegu 2: P6hjamaade Hirm andis mulle punase markeri. Marker l2ks taskus lahti ja ma muidugi kiirustasin plekki veega pesema. Siit sain hetk hiljem teada, et 2ra kunagi pese veekindla markeri plekki veega, sest see ajab selle riidel laiali.
loll tegu 3: Panin k2harpea koogi plastmasskarbiga kotti, otse riiete peale. Et eks see pakend ikka vedelikku peab. Arvake ise.
loll tegu 4: Ostsin pileti kella yhesele bussile, mispeale meenus, et mu isa s6idab samal ajal autoga Tartusse. Tagasimyymisest tingitud otsene kahjum 40 krooni.
You are both very knowledgeable and creative. You tend to be full of new ideas and potential - big potential. Ideas like yours could change the world, if you build them. As long as you don't stop working on your dreams, you'll get there.
Introspective and reflective, you think about everything and anything. You are a soft-hearted daydreamer. You long for your ideal life. You love silence and solitude. Everyday life is usually too chaotic for you.
Given enough time alone, it's easy for you to find inner peace. You tend to be spiritual, having found your own meaning of life. Wise and patient, you can help people through difficult times.
At your worst, you brood and sulk. Your negative thoughts can trap you. You are reserved and withdrawn. This makes it hard to connect to others. You tend to over think small things, making decisions difficult.
rösterpöster. anna andeks, aga tule tallinna ära tagasi.
Lihtsalt... Üks... Postitus?
kolmapäev, 7. juuni 2006 · 17:01 · barbipleiboi
Hirmu plaat on endiselt liiga hea, liiga sügav. Mul on sealt veel nädalateks nutikaid ridu kuulata, mida esimese hooga ei märkagi. Kolme päevaga olen jõudnud nii kaugele, et enamvähem orienteerun träkklistis ja olen omad lemmikud paika pannud. Kuid just siis avastan, et miski mitte nii lemmik... On liiga hea. Tommy plaadini olen jõudnud vaid paar korda, jätan pigem pärastiseks, kui et kuulan neid läbisegi.
Täna tulin taksoga Veerikult tööle. Käisin Wheely pool ja viisin talle TBwoi plaadi. Ja kuramus, kui vähe ma ikka Tartus sotsialiseerun, passin vaid telekat, kuulan plaate, mängin Might And Magic seitset (vanakool) ja loen Ken Kesey raamatut (huvitav link). Ja joon pilsnerit ja söön nii palju, kui sisse mahub.
Ühest küljest mõttetu, teisalt elu Tallinnas oli veel mõttetum. Ja kuradi fakk, kaua neil selle MacBook'iga läheb?
Reede
reede, 9. juuni 2006 · 19:22 · barbipleiboi
Nagu kiuste on mul praegu ylemus t88l ja otsib veel reede 6htul viimaseid m6ttetuid ylesandeid, mida mulle ette laduda. Et ma ikka kindlasti minema ei saaks, kuigi k6ik p6hjused seda soodustavad.
Ja 6htul on plaan minna kluppi Illusioon ja enne end t2is lakkuda ja siis mitte kui midagi kahetseda. Kahetseda hommikul, kui peavaluga kraanikausis pusalt okset maha kyyrin. Ahjaa, mul pole midagi selga panna, l2hen ilma riieteta. Ja enne pean veel Stupidi plaadi j2rgi minema.
Mul on vaja uusi riideid. K6ik tydrukud, kes te seda loete, tulge minuga shoppama.
Ja veel see, et Marika, anna andeks, aga mul on raskusi nende piletite leidmisega, ma olen nimelt 200 kilomeetri kaugusel. Ma ostan sulle midagi ilusat kunagi. Ja teen pai.
Ja siis veel, et see Saku D Light 6llejook on p2ris kobe mekk, selline muhe limps. Lahja, aga salakaval.
You are more than a little eccentric, and you're apt to keep very unusual habits. Whether you're a nightowl, living in a commune, or taking a vow of silence - you like to experiment with your lifestyle. Expressing your individuality is important to you, and you often lie awake in bed thinking about the world and your place in it. You enjoy staying home, but that doesn't mean you're a hermit. You also appreciate quality time with family and close friends.
You're not quite over your past, and you are hurt that your ex is moving on You're no longer in love, but you're not done with being pissed Jealous of any happiness that comes your ex's way, you still can't let go
You seem to be straight forward, but you keep a lot inside. You tend to avoid confrontation and stay away from sticky situations. You tend to have one best friend you hang with, as opposed to many aquaintences. You tend to dream big, but you worry that your dreams aren't attainable.
Basically I'm complicated I have a hard time taking the easy way I wouldn't call it schizophrenia But I'll be at least 2 people today
If that's okay
And I can go on and on and on... but who cares?
It's deep how you can be so shallow And I'm afraid cause I have no fear And I didn't believe in magic Until I watched you disappear
I wish you where here
And I can go on and on and on... but who cares?
You see, everybody is somebody But nobody wants to be themselves and If I ever wanted to understand me I'll have to talk to someone else
Cause every little bit helps
And I can go on and on and on... but who cares?
Feels like... the surreal life But it's still nice Wish I could live twice but I still might if these bones heal right I see a little light though it's still night
Feels like... surreal like But its still nice Wish I could live twice but I still might if these bones heal right I see a little light though it's still night
And I can go on and on and on... but who cares?
And I can go on and on and on... but who cares?
Taanilinna sai väisatud...
esmaspäev, 12. juuni 2006 · 10:59 · barbipleiboi
Sai taaskord väisatud Taanilinna, seda nimelt hiphooperi raames. Marikat sai näha, mis oli iseenesest kena, kuid etenduse kohta oleks arvustus vist liigne. Hindeks 3/10 Vanemuise "Kasside" 9/10 vastu.
Raha kulutasin jälle koera moodi, ikka hull kulukas on see "linnas" käimine. Saan aru, mis tunne võib tuttavatel olla Tartus käimisega. Kui see on sama, siis on ikka eriti p*tsis värk.
Ehk suht pointless oli. Laupäeva õhtul kakerdasime linnas ja otsisime korralikku söömakohta, selle puudumisel sai kompromiss leitud kahe XXXXL-Einega burgeriurkast ja tonnise õllekohvriga. Ja Carribean Twist sai ka ära proovitud. No ja pühapäev oli samas võtmes, uimane loivamine Ama poolt Motelisse (neli purki värvi) ja Resti tööle... Ei viitsi mingeid ilusaid sõnu selle tripi kohta välja mõelda, suht nüri oli, nagu alati. Ja et kuna kella viiesel rongil olid faking vakstust istmed, siis ma läksin hoopis Defoga Koplisse hängima ja kivi tegema.
Ja pärast läbi linna trippides oli dude suht kinni, siis näiteks seletasin talle, et ta käiks asfaldi pealpool, mitte all ja et kui ta end pooleks suitsetab, siis mitte kolmeks, sest siis ta voolaks minema jne. Ja muidugi, legendaarne 22.15 Võru buss, ikka see päeva eelviimane. Et kell pool üks olin Tartus (Hurda peatuse magasin muidugi maha) ja üheks kodus, aga ilus Eestimaa päikeseloojang kivis peaga "Viimase Karjamaa" saatel... Oli trippi väärt(y)
------------------------------------------- Gnarls Barkley - Smiley Faces (nende uus sinku ka muide, just reliissiti, kuula ise ja loe-ise-versioon)
65x365x24x60x60 = palju sekundeid
teisipäev, 13. juuni 2006 · 13:49 · barbipleiboi
Nii. V2rvid on olemas, paberiskalpell, kindad, riided, aeg, koht, idee ja motivatsioon, ajalooline daatum. Et nyyd on vaid see l6ikamine vaja 2ra teha ja tegevus-liikumisplaan valmis m6elda, selleks pean muidugi linna minema. Ja saab veel just-in-case vahendeid hankida. Ning miskit head kilet ehk? Pappi?
Ma aiman juba eelnevate kogemuste p6hjal, et sellest ei tule s*ttagi v6i tuleb just s*tta, aga fuckit, ma pean proovima. P6hjusm6tteliselt. Proovikivi.
PS! T88l on hullud p2evad. Mmh, ma ei saa p6hipalgast hetkel juttu teha, kuna puhtfyysiliselt pole aega. Damn. Ja viimased kaks p2eva olen sisse maganud. Kurat, kuid homme peab igatahes j6udma 6igel ajal t88le. V6i teebki kogu asja teel t88le? Mm, savi.
Ja delfi on ikka yks eriti piider koht, mis kohe teadlikult laseb provokatiivset subjektiivset paska yles. Selle nimi on Arvamusrubriik. Kohe tuleb meelde, kuidas pidime seminaril tykk aega yhele vene neiule t6estama, et me t6esti ei vihka teda ega hakka kohe ahju suruma. Et meie ei t6mba, v2hemalt sihilikult, piiri eestlase ja venelase vahele ja loeme kodanikuks igayht, kes viitsib omale kodakondsuse hankida. R6hk s6nal viitsib muidugi.
No okei, nii oleks julm liialdada, niisiis hakkasin ka ise p6hiseadust uurima. Teie, raisk, uurige hoopis netilehtede kylastatavust puudutavaid andmeid. Vsjo
Tartu 4
neljapäev, 15. juuni 2006 · 09:25 · barbipleiboi
Uus pesumasin hakkas lõpuks toimima. Saab jälle riideid kanda.
See Tartu maagia hakkab kuidagi kaduma. Ma vaatan Tartut juba kuidagi teise pilguga, see, mis oli minu jaoks siiani puhkekuurort, on saanud rutiiniks. Jalutuskäigud läbi Karlova on endiselt kaunid, kuid kaheksakümnendat korda sama rada käies paratamatult tekib tüdimus. Pilved on endiselt ilusad. Teistsugused, sellised ilusad rünkpilved, mida Tallinnas pole. Ja tänahommikune sadu tekitas erilise Inglismaa-tunde, ei kujuta ette, miks. Meenuvad taas vanad ajad.
Mõtlen salamisi selle blogi sulgemisest, sest mulle ei meeldi, kui inimesed mu elu loevad. Tööst ka ei räägi, et mitte saada dooced, nagu eelmine kord juhtus. Pole vaja teada.
Nii palju võin öelda, et töötan trükiplaatide valmistajana pisikeses firmas suurema firma alltöövõtjana. Töö on kerge, ent nõuab palju täpsust ja tähelepanu. Eeldatavalt järgmisel kuul peaks saama mu prooviaeg ümber ja põhipalk on sama, mis mu paaril tuttaval, töötunde kohati rohkem. Põhilisi kolleege tuleb näppudel arvutades kokku neli, keda terroriseerin oma maitsetu muusikaga. Mulle meeldib mu töö. Etteheiteid teeksin enesele suhteliselt laisa õpihimu ja kergekäelise suhtumise töttu tööaja suhtes (sest lepinguliselt on sätestatud riiklikele standarditele vastavad töötunnid, kindel tööaeg on paberil täpsustamata, mis jätab võimaluse muudatusteks tööaja suhtes. See omakorda sõltub kolleegidest ja vajadusest).
Elan koos isaga kolmetoalises rahuliku linnosa korteris. Vaba aja sisustan peamiselt televiisori ja arvuti seltsis, unistades MacBooki soetamisest. Raha kulutan suures osas toidule, transpordile ja pidudele. Eeldatavalt kolin paari kuu jooksul yyrikorterisse. Olen oma eluga hetkel suhteliselt rahul, õnnest on siiski veel asi kaugel. Lisaks otsin naist, kelle peale liigne vaba raha magama panna. Aitäh lugemast.
Tommyboy - Suur Pilt.
Ma lähen nii närvi!
reede, 16. juuni 2006 · 11:42 · barbipleiboi
Ai v*ttu. Mu vanem kolleeg ajas mind niiii n2rvi. Nii. Mustmiljon detaili, igayks neist hoomamatult debiilne. Yks s6na. Ebakompetentne.
Mitte ainult, et ta s6imas kliendi l2bi, kui ei osanud t2htajast kinni pidada, kuna tukastas riietusruumis? Mitte ainult, et ta soojendab oma pirukaid (teate, need t2idesega saiakesed noh) trykiplaatide kuivatuskapis, aga fleksoplaadi PEAL??? Mitte ainult, et ta ajas ykskord plaadile kohvi peale? Mida teeb kohv kuivatuskapi juures? Sees? Mitte ainult, et ta k2ib t88ajast umbes poole suitsetamas, s88mas, autot remontimas, pangas, vaid et ta ka (s6na otseses m6ttes) magab t88 ajal oma ruumis? Mitte ainult, et ta paneb respiraatori p2he ja l2heb keemiaruumi, kuid j2tab ukse vahelt lahti, et kolleegid saaksid seda myrgist paska sisse hingata? Mitte ainult, et ta lahkub alati pool tundi enne t88p2eva l6ppu, j2ttes t88 paugupealt pooleli ja/v6i minu teha? Mitte ainult, et ta kohtleb fleksoplaati nagu poola hoora?
Ma kardan, et saan tema vigade p2rast ise p*rse. Muidu on suht pohhui. Mina pean end kompetentseks ja olen valmis seda t6estama.
Tallinn? Milleks?
reede, 16. juuni 2006 · 14:23 · barbipleiboi
Kuradi fakk. Taaskord on vaja Tallinnasse minna. Ma vihkan seda jama.
Nimelt MacBook. Vaja yle vaadata, kas kinni pandud eksemplar sobib. Iseenesestm6istetavalt pidin neile ise helistama selle masina asjus, mispeale sain teada, et nad olid mu lihtsalt 2ra unustanud. IM (imbetsill?) Arvutid noh. Ja siis, kuna minu soovitud mudelid olid muidugi juba maha myydud, suruti mulle laksust poolteist kilo kallim masin. Poolteist kilo rohkem 512MB Rammi eest on muidugim6ista napakalt loll pakkumine, eriti, kui selle masina uuendamine nii labane on. Ja muidugi l2ikiv ekraan ja uudse kujundusega klaver muudavad ka kuidagi k6hedaks, aga noh jah. Vaatab.
Ja siis veel mingi pidu ja mingi kogu... Oeh. Fakin raisk. Ja oh sa vana pfff... See kuramuse erakonda vastuv6tmise komisjon on ka t2na. Ja ma olen otsustanud, et ma ei taha.
Ja nii edasi. Ja see plaat, kus kolleeg oma pirukat peal hoidis, tuli off the record uuesti teha. Word!
Proovisin stencililatakat seinal. Ilus on, sinimustvalge. Kahju ainult, et viis p2eva hiljaks j2in.
Tallinn ei. Ei meeldi. Telefoniarve. Arvuti ei viitsi m6tlema. Digifotokas (Olympus 7.1 Mpix) ka kunagi.
T88d teeb. Laisk. Paks raisk. Kuradi soe on ikka. No hui viitsib.
I know, lets call it paha tuju?
esmaspäev, 19. juuni 2006 · 17:46 · barbipleiboi
Teate IM Arvutid v6ib saja puuga putsi kerida. Neil tuli t2na uus partii ja huvitav, kas nad unustasid minu 2ra? Ja kas nad soovitasid mul juuli alguseni oodata?
Fakdem, vittu, putsi. Kui ma Ordist tellin, v2in v2hemalt kindel olla, et saan selle panni 3-5 p2eva jooksul k2tte. Saate aru, ma lihtsalt fakin putsin hiton perkele ei kannata sellega enam kauem oodata. Ordipuutri oleks saanud kuu aega tagasi juba k2tte. Fakfakfak. Kogu elu seisab. Ja mitte ylekantud t2henduses.
Mm. Ja siis veel selline asi, et. Meil on t88l vana kuivatuskapp, mis viskas paar n2dalat tagasi sussid pysti, tekitades kohutava t88 ylekoormuse. Ykski kokk-kondiiter-torumees ei saanud seda parandatud. T2na, veidi enne kahte, oli meil t88l massivv elektrikatkestus, mis tegi palju paha. Kui elekter tagasi tulli, hakkas veteranist kuivatuskapp yht2kki t88le, nagu kord ja kohus. K6ik juhtub p6hjusega. Igas halvas on midagi head. Moraal.
You are calm and rational. You are also giving and kind - a great friend. You are easy going and trusting. However, you are too sensible to fall for mind games.
You have a rare combinations of talents: an ear for music, nimble fingers, and the willpower to practice. You could master almost any instrument you choose to play (if you haven't already!)
You're a tad gross, but generally you're a clean, hygienic person. No one can be perfectly clean all the time, and it's better to be human than a neat freak.
Your purpose in life is to express your unique self.
You are a creative and artistic person with an interesting view on life. Witty and outgoing, you enjoy sharing your crazy ideas with anyone who will listen. A total social butterfly, you're the life of any party.
In love, you inspire and enchant your partner. You are often an object of fantasy and desire.
While you are very talented, you sometimes lack the ambition to put your talents in play. And while your wit carries you a long way, you occasionally use it to mask your true feelings. Your natural abilities can bring you all the success in the world ... if you let them
Uurin ajaviiteks erinevaid helitegemise vahendeid (ka MacOS X keskkonna jaoks). Kui kellelgi on soovitusi v6i parandusi, siis laske aga tulla. Laias laastus jagunevad need kaheks, trackeriteks ja syntesaatoriteks, kui nii v6ib nimetada...
ModPlug Tracker. Win. Tasuta. Mina, Scabere ja veel m6ned kasutavad.
MadTracker. Win. Tasuta. Chalice ja WizOne kasutasid.
Buzz Tracker. Win. Tasuta. Critikal ja Cino kasutasid seda.
Järgmine vä? Sinna on ju nii palju aega:) A see jaan kakerdasin kodukandis. Isegi lõkkes sai ära käidud. Laupäev möödus Rakveres.
Mitte lugemiseks: Papa anna andeks.
kolmapäev, 28. juuni 2006 · 08:24 · barbipleiboi
Ja eelmisel nädalal sai minust ametlikult loner. Reaalsuse toores vikat selgitas mulle olukorda, et mitte, et ma ei viitsiks kuhugi minna, aga et mul polegi, kuhu.
Ja kolm päeva sisuliselt teleka seltsis.
Ja eile me otsustasime isaga, et hakkame õlle jooma. Seda meil kodus jagus ja poest sai ka miskit meeõlut juurde toodud. Mina juba sellises kergelt lõbusas olekus ei viitsinud rohkem tegevusse aega investeerida ja passisin end teleka ees kaineks. Isa lasi tasapisi miskit võsaviina edasi.
Ja muusika. Ma ei suuda muust mõelda, kui et ma tahan teha muusikat. Instrumentaalset. Ja siis sinna peale laulda, karjuda, rääkida, misiganes, väljendada end ja oma tundeid, oma maailma. Aga ma ei saa seda teha kellegi teise juures, ma pean olema omas elemendis, et midagi luua. Mis puudutab mu loomet, siis ma pole teamplayer. Ja ma kuulasin eile omi asju ja, kurat küll, ma olen ikka suht lahedaid asju kokku keetnud.
Reklaamiagentuurid on hakanud eriti hullumeelselt tööd pakkuma. Mõned suvalised näited.
Kolm Karu: projektijuht, art director, copywriter OK Interactive: projektijuht Loovvool: graphic designer, interactive ad assistant Entity: kujundaja, animaator, flash programmeerija, asp/php (Tartusse!) Korpus: art director Dreams Solutions: programmer (java, php, postgreSQL) Inorek & Grey: art director (link) Raster: müügimees
Juba selle esimese lingi avamine mõjus hüpnotiseerivalt:) Arvuti laes seda nii kaua alla - valge ringi vaatamine mustal taustal... Äge!
suvalisi lauseid
neljapäev, 29. juuni 2006 · 14:26 · barbipleiboi
"Money doesn't make you happy. I now have $50 million, but I was just as happy when I had $48 million." A. Schwarzenegger, terminaator-kuberner
"I don't think there's anything to be afraid of. Failure brings great rewards -- in the life of an artist." Q. Tarantino, filmipede
"Those are my principles. If you don't like them I have others." G. Marx, koomik
"When I was younger I could remember anything, whether it happened or not." M. Twain, kirjanik
"Woman are meant to be loved, not to be understood." O. Wilde, kirjanik
"America...just a nation of two hundred million used car salesmen with all the money we need to buy guns and no qualms about killing anybody else in the world who tries to make us uncomfortable." H. S. Thompson, aja/kirjanik
"I never see what has been done; I only see what remains to be done." S. Buddha, prohvet
"Old things are always in good repute, present things in disfavor." Tacitus, ajaloolane
"The worst thing that could happen to anybody, would be to not be used for anything by anybody." K. Vonnegut, kirjanik
"The world is a dangerous place, not because of those who do evil, but because of those who look on and do nothing." A. Einstein, teadlane
"The only true wisdom is in knowing you know nothing." Sokrates, filosoof
"It is a good thing for an uneducated man to read books of quotations." W. Churchill, poliitik
kes ei tööta, see ei söö
reede, 30. juuni 2006 · 12:32 · barbipleiboi
Mulle just meenus, et ma pole teist päeva sisuliselt midagi söönud. Palgarahad kaputt. Et nii lihtsalt ongi?
Ja nagu kiuste jäi ka digitaalseid sente sisaldav plastikutükk koju kapiäärele.
-------------------------------- RJD2 - Work (Ja kogu Deadringer on mu lemmikuim album vist. Esikolmik küll)
030706
esmaspäev, 3. juuli 2006 · 15:30 · barbipleiboi
Karlovas on nii kuradi lahedad tänavanimed. Ja supilinnas on veel vingemad noh.
Reedel tundus, et asjad hakkavad nagu korda nihkuma. Sain jaole viimasele kaamerale ja viimasele MacBookile. Kaamerat ostma minnes tabas mind mingi hüsteeriline masendus, kui ma sain aru, et ma raiskan oma pappi millelegi, mida mul super-mitte vaja ei ole. Järgmisel päeval tundsin end kui siga, kes ostis poest sadula ja teeskleb, et see talle koledasti sobib. Aga pikapeale sain üle. Ja makro on alustuseks lahe. Näitaks, aga unustasin kaabli maha. Peale palka läheb mälu ka juurde ostma, natukene, ma ei taha kvantiteeti laskuda.
Liine käis tartus ja sai TÜ'sse sisse, vist maksimumpunktidega. Maarja sai lõpuks kuusteist. Pixel on 2000. Happy fo'em!
Ja palka pole siiani tulnud. Et kurat, millal ma taas süüa saan, raisk?
Hehe ! Väga hea ! Kahjuks pole filmi veel näinud, ootan mil French PAL + Eng subbidega DVD mu kätte jõuab. USA versioon on halb, Eesti reliisi ka usaldama ei kipu.
iShopping
teisipäev, 4. juuli 2006 · 10:41 · barbipleiboi
Seisan praegu poes, näpin mäkki. Kerged kõhklused on, kuid ma tahan siiski proovida. Tegemist on siiski tunduvalt läbimõelduma asjaga.
Ja praegu seisan ja ootan raha. Paluks raha.
pwned
teisipäev, 4. juuli 2006 · 16:30 · barbipleiboi
Hehehe fuckers, homme kirjutan :)
Bukowski "Naised" on üks üllatavalt sujuv lugemisvara muide. Kui seda mitte eriti tõsiselt võtta muidugi.
Dance Like No One's Watching
teisipäev, 4. juuli 2006 · 18:27 · barbipleiboi
Tuleb välja, et üks kaastöötaja siiski vaatas. Suht... nõme... hahahahahaa. Pidin mainima.
Ah, aitab kah. Tulin neljaks, lähen pool seitse, tööd ka ei teinud, ainult söömas käisin. DuNord vajab uut nõudepesijat, vähemalt peaks. Tundub mulle nii. Lürpisin oma kahetunnise öise une leevenduseks kapa kohvi ja nüüd on paras aeg minna koju oma uut arvutit lahti pakendama. Ja siis sellest oma uue digikaga pilti teha. Raha on vahel isegi lahe. Mul oli seda täna rahakotis ligi kakskümmend korda tuhat tükki, selline tubli paks patakas. 36 Jakobit. Ja toit on ka lahe. Nüüd oleks veel armastust vaja. Bukowski raamat pani mõtlema.
-------------------------- Masta Ace - Good Ol' Love
Kaks päeva vaagimist, kas minna erakonna suvepäevadele või mitte, tipnesid pretsedenditu apsakaga, mis naelutas mu kuni praeguseni tööpinki.
Tegelikult... Kolmveerand tundi on veel ju aega, kuid ma ei viitsi mõelda.
Pask
laupäev, 8. juuli 2006 · 17:34 · barbipleiboi
Plaanidest mitte kinni pidamine ei tähenda head. Ühtäkki leidsin end eile õhtul istumas üksi kodus ja passiams telekat. Lülitusin kiiresti raamatule ümber ja naudisklesin end Chinaski elamustest magama.
Äraksin vara, umbes pool kaks, kui soojast ilmast ingitud palavus mu hingamisteed ummistas. Käisin dushi all ja biifisin Johannaga. Tegelikult, mingil seletamatul põhjusel, ta meeldib mulle. Kuid meie dialoogidest see küll tunda ei anna.
Ja siis ma mõtlesin pool õhtust ühele tüdrukule. Ta on justkui kõik, mida ma tahta oskaks, ainult et ma pole teda veel kordagi kohanud silmast silma. Ja mu süda kuulub siiski kellelegi teisele, ühele mu sõbrannadest, kes minu vasta sama ei tunne. Ja ma ei saa sinna parata midagi, lihtalt armastada teda ja üritada olla hea sõber.
Istun Panges, joon kokteili. Alustasin hommikut kange alkoholiga ja jätkasin paari suure pudeli siidriga. Õhtu tõotab tulla roheline. Olge vahvad.
Ma kinnitan enesele, et ma olen tugev, et ma saan hakkama. Aga praegu ei usu ma seda ise ka.
Midagi väga halba on juhtunud. Ja ma ei taha kaastunnet, pigem mõistvat suhtumist. Kes teavad, need teavad. Olge tublid.
----------------------------- Rammstein - Seemann
Ebameeldiv tõde
esmaspäev, 17. juuli 2006 · 17:34 · barbipleiboi
Õues on palav. Nii kolmkümmend kraadi. Mõelge sellele, et tosina aasta pärast on meil sin sama soe kolm kuud järjest, mõne aastakümne pärast jäetakse üldse talved ära. Kas on juba hilja?
Kuskil üheksanda juuli paiku leitud Tartu kesklinnast Pirogovi pargist hüljatud digifotoaparaat. Kes tunneb puudust ja oskab nimetada täpse margi ja mudeli, võtku sidet. Toon ära.
Kaspar, 56462346
Miljon mõtet, null sõna
neljapäev, 20. juuli 2006 · 18:06 · barbipleiboi
Ma absoluutselt ei kujuta ette, mida siia täna kirjutada. Et kuidas ma end tunnen või mida olen vahepeal mõelnud ja tundnud? Nääh.
Tühjus. Et kui siiani elasid kolmetoalises, siis nüüd on järsku köögi asemel sein. Ja kõht koriseb, saad aru, et midagi on valesti, aga nagu ei märkagi. Tühjus. Ja elad sama targalt edasi.
Raamatulugemine on ka toppama jäänud. Kohutavalt tahaks. Toa koristamine ka vaikselt venib. Ma poleks elus osanud arvata, et üksi elamine nii kohutavalt igav võib olla. Puhtalt teadmine, et keegi on teiselpool seina, on see, mis paneb koristama ja liikuma ja ärkama. Üksi pole motivatsiooni.
Käin vahelduva eduga tööl, kuid kollektiivpuhkuse ajal on veidi narr siin konutada. Leechin nende võrku ainult. Tööga on nagu on.
Käisin joomas ükspäev. Kole nadi tunne on, nagu alati hiljem. Et millest ma ikka rääkisin ja mida tegin. Süümepiinad versus üüratu pohhuism. Teagi, kumb seekord võidab. Hommikul leidsin taskust sitaks raha (mis polnud minu oma) ja kohutava pohmelli. Cheers!
Leidsin täna köögist kuus wifi leviala endise kahe asemel. Viis olid kinni ja üks ei tööta. Peab kirve Elioni või roti STVga juttu puhuma.
Ja selline asi nagu Ask A Ninja video podcast on nagu sitaks kõva asi. Ja siis veel mõned. Subskraibige.
Ja soovitage mingit head domeeninime. Või samas, kui ma peaks oma kapifirmaga maha saama, siis on mul domeeninimi juba olemas. Ainult toodangut oleks vaja.
Polegi nagu s_ttagi rohkem öelda. Live long and prosper!
Vaikus
neljapäev, 20. juuli 2006 · 20:56 · barbipleiboi
Inimesed on kuidagi nii ära kadunud. Või lausa blokivad mind, ma ei tea. Ei oskagi midagi peale hakata. Internet on suvepuhkusel.
Peaks ka minema. Täna oli produktiivne päev, ma ei teinud ainsatki uut plaati. Cheers!
Koju, laenutusest dvd ja midagi näsimiseks. Fuck tervis, teretulemast lamatised.
No olen mitmendat päeva tallinnas, eks. Hüppasin Mario poole ja, nagu alati, jäin siia elama. Ja hullult ajas närvi, sest kõik muudkui helistasid ja siis tahtsid igast värki minust. Ja hullult ajas kaka küdema. No ja siis tüdinesid ära ja lakkasid helistamast. Lõpuks helistasin täna kõik läbi (pommitasin, oleks adekvaatsem väljend) ja kukkusin linnas kokku mitmete inimestega. Pukpuk. Mp ütles, et ma nägin seks välja, jee. No loomulikult.
Nägite, mul ei ole siia midagi kirjutada. Homme teeme manti, sõidan Tartusse, söödan lilli, kastan kassi, vaatan filmi, söön makarone tomatikastmega ja vaatan televiisorist uudiseid. Põnev pask, aikt?
Et jah. Mida ikka kirjutada. Uue kodulehe peaks käsile võtma. Sain mõned sigavahvad programmid Mac'ile ja kunagi kirjutan neist ka. Ja üldse kirjutan asjadest. Kunagi.
Kui igavus ikka väga maha murrab, vaadake mu pilte ja kuulake mu helisid. Props.
...Pakuti mulle täna ametikõrgendust. Peale nelja kuud (mis saab täis nädala pärast. Muide, mu üks kolleeg on siin töötanud neli ja teine nelikümmend aastat). Kui ma esialgsest eufooriast üle sain, hakkasin mõtlema. Uue kohaga loovutaksin ma praeguse töö eelised - varieeruva tööaja ning üksi töötamise võimaluse. Ma olen töötanud natuke offsetis ja tean, kui jura on, kui sa minutikski oma klemmi ei saa minna. Ja töö kestaks kuskil kaheksast viieni pluss nii kaua kui vaja. Asukoht, palk oleksid muidugi edevamad.
Keegi irvitas, et milleks sulle "teine elu", kui sul pole esimestki. No justnimelt selleks! Second Life on ideaalne pisike paradiisiuniversum, kus saad olla kes iganes, ehitada mida iganes ja isegi lennata!
Mina valisin oma unistuste tegelaseks tugevalt ülekaalulise lühikese neegri-aasialase segu noorhärra, kes kannab kollast t-särki ja lühikesi koledaid pükse. Selline ma tahaksingi olla...
Kellele teine elu huvi ei paku, võib proovida hoopis teiste inimeste käsi-jalgu otsast kõmmutada tasuta FPS-ides War Rock või America's Army. RPG sõpradele mainiksin ära näiteks Ragnarok Online'i. Ja igapäevane rutiin ja palestiina pommitamine ununeb nagu niuhti...
Eile ma sain aru, et ma olen lollakas. Et ma ajan aegajalt jumalast küünilist paska puhtalt seepärast, et mul endal on halb olla. Et oma kõrvalejäetu tunnet teiste peal välja elada. Ja ma sain aru what grinds my gears. Ehk siis ma rääkisin Liinega (aitäh, kullake) ja nagu selgest taevast telliskivi laksas mulle jarsku pähe, kui loll ma olen kogu selle vahepealse aja olnud. Kuskil märtsikuust saati. Elanud petteunelmates, uputanud end töösse ja barrikeerinud tuttavate eest, puhtalt selleks, et mitte tunnistada probleemi tuuma. Jah, ma tean keda ma tahan. Ja ma olen kogu selle aja üritanud endale siiralt selgeks teha, et me oleme vaid sõbrad ja nii peabki ja nii ma tahangi. Aga see ei ole sugugi nii. See ei pea olema nii. See võib olla hoopis teisiti...
Eile käisime me sakslastega (!) linnas joomas. Peale kolmandat õllet tuli kellelgi kole hea mõte tequila mängu võtta.
Ja siis ja. Isegi skinheade nägime. Ja rääkisime igast jaburat juttu halvas inglise keeles. Ja satsime nad lõpuks kuhugi ära. Ekul oli täna vist kehvem päev. Raful ka.
Ja muide, kas teadsite, et pohmelli põhjustavad peamiselt madal veresuhkur (hüpoglükeemia), vitamiinipuudus (vitamiin B12) ja vedelikupuudus (dehüdratsioon). Nii et jooge palju vett (ka enne pidu), sööge suhkrut ja hommikul sööge liha või muna. Loogiliselt võttes. Ja Nestea virsiku jäätee läheb ka liha alla.
Hommikul tööle tulles ei pidanud kolleegile midagi seletama, ta juba teadis kõike :D
Kindel värk ongi ju alati see olnud, et enne magamaminekut tuleb korralikult vähemalt pool liitrit Isostari sisse kallata, kuna seal on enamvähem igast soolad ja suhkrud ning vitamiinid sees juba olemas, mis aitavad organismil peale koormus taastuda. Niimoodi kõlbab teinekord isegi järgmisel päeval elada.
jõgeva kollane
reede, 11. august 2006 · 21:49 · barbipleiboi
Ennemuistsetest aegadest saati on see bloog mulle vaid kahju toonud. Palju vääritimõistmisi, sügavmõttetuid sissekandeid ja ohtralt plastmassist draamat.
Ise ka ei usu, milline persevest ma ikka vahel olen. Miks peaks teised sellest teadma? Miks ei võiks see olla minu saladus? Ma pean endale joonelise vihiku ostma. Tuleb odavam.
12 august
laupäev, 12. august 2006 · kazo-wordpress-recovered
Täiesti perses, ma hävitasin oma suhted inimesega, keda ma armastan. Ja oma ajudega ei oska ma siit supist välja tulla.
Kuna Anu sõitis kuhugi Otepääle läbustama, käisin hommikul Selveris, tõin näsimist ja filmi. Ja näsisime päev otsa. Ja siis läks Ama linna ja mina jin koju mängima ja filmi vaatama. Ja nüüd ma ikka ei saa üle sellest, mida ma teinud olen. Totaalselt putsis värk. Miks ma peaks midagi sellist üldse kirjutama, kui ma seda ise ka ei usu. Tõsiselt, mul pole pea midagi selle vastu, kui 16-aastased tibid läbustavad (peae selle, et ma olen kade, kuna mind ei võeta kampa) aga kirjutada sellest avalik sõimukiri ja siis veel lõppu selline dramaatiline “nägemist”… Ma ise keerasin selle persse, raisk. Ja ma ei oska midagi teha, minu ajud on otsas. Nõu küsida on ka häbi. Sest miks peaks keegi midagi nii rumalat üldse tegema, eks?
Fuck me, i suck.
Sowndsistim
esmaspäev, 14. august 2006 · 09:51 · barbipleiboi
Õde ostis endale kõllid. Los Logitechos. Nüüd meil kodus kõlab! Mjau! Pilt ise on muidugi tugevalt ületöödeldud...
232+38502840924
esmaspäev, 14. august 2006 · 14:32 · barbipleiboi
Call Of Duty 2 on sitaks kõva asi Maci peal. Graafika jookseb nagu valatult. Quake 4 sellega väga silma ei paista, ent graafika on lummav. Demod on naeruväärselt lühikesed, kuid piisavad, et nakatada ostuhimusse. MacBooki integreeritud video koos kõigest 512MB mäluga kitsendab aga mängurõõmu tunduvalt.
Ma kirjutan ainult sellepärast, et mul puudub eraelu. Ja Marika, ma ei mõelnud seda nii, eks?
Ja mu töökoht oleks ka välja pakkuda huvitatutele. Palk 5k (või siis küsija suu pihta ei lööda) ja töö lihtne. Asukoht Tartus, Ropka lähistel.
Ja muide, ma olen reedeni üksi kodus. Tulge mulle külla.
tv
teisipäev, 15. august 2006 · 15:41 · barbipleiboi
Tahtsin lihtsalt hõisata kõigile televiisorisõpradele, et sügisest jõuavad Eestis ekraanidele nii Punk'd (etv-st), Prison Break kui ka CSI: New York (kus peaosas Gary Sinise). Mjau.
50:50
teisipäev, 15. august 2006 · 15:59 · barbipleiboi
Sõjategevuses sai hukka vähemalt 1061 Liibanoni ja 157 Iisraeli kodanikku.
EPL, tänane, lehekülg 10
big spender
kolmapäev, 16. august 2006 · 11:21 · barbipleiboi
Whew, see kohv hakkas toimima. Wow.
Ma olen totaalne hullumeelne laristaja. Eile ma läksin kell pool kümme Pitsapoodi ostma pisikest pitsat ja tulin sealt välja ligi 300 raha võrra vaesemana. Nimelt ostsin hetkelise tungi ajel kõike eluks vajalikku (kohvikoort ja saia ja muud paska) ning loomulikult suure perepitsa. That shit is suur. Ega enne aru ei saa, kui ta sul kõhus on ja külgedelt vats puruks rebenema hakkab. Viimased kaks tükki läksid küll püha vihaga sisse.
Ja otse loomulikult alkohol. Nagu rutiin, kaks dilaiti ja... No kuna Sauza Blanco hind mind ära hirmutas, siis otsustasin, nagu vaesele mehele kombeks, osta hoopis poolese Bacardi (pole vajagi vist mainida, et muu klientuur vahtis lolli näoga pealt, nemad ostsid sarvikut ja shit). Ja segasin endale õhtul paar kokteili. Vahtisin filmi ja sõin end ogaraks. Üksildase poissmehe elu noh.
Ja juba kolmandat päeva taksoga tööle. Ma vajan korralikku äratuskella. Naissoost isik ajaks ilusasti asja ära.
aa
neljapäev, 17. august 2006 · 14:37 · barbipleiboi
Järgneb igav sündmustiku kirjeldus, esitatud võimalikult mannetult ja ebapaeluvalt:
Eile töölt koju laekudes keerasin endale paar kokteili ja sain telefoni teel Miku kätte. Ja siis läksin tema poole. Passisime natuke tühja ja siis otsustasime linna jooki tegema minna. Ja läksime ka, teel veel minu poolt läbi ja tegime rummile otsa peale. Siis Noksi (loe: feenoks) ja võtsime Pisangi ja ühe spraidi. Nii lääge asi ei tahtnud alguses sees pidada, aga pikapeale püsis küll. Ja siis läksime Püssi (loe: püssirohu kelder) ja vahtisime, kuidas mingid tüübid laval võidu mofot panid.
No ja oligi kõik. Mingi ühe-kahe ajal koju magama ja hommikul magasin ainult kolm pool tundi sisse :D
Tuba on sassis, nõud pesemata ja majas korralagedus. Ja täna lähen ka jooma. ------------------------------------- The Black Eyed Peas - The Elephunk Theme (5:05)
Plats puhtaks.
reede, 18. august 2006 · kazo-wordpress-recovered
Ma raseerisin oma Volli ära. Üleeile. Eriti kepens protseduur oli. Kärpisin enamiku karvkattest kääridega maha ja pärast pardeldasin ülejäänu paljaks. Alguses oli eufooriliselt naljakas tunne. Nägin välja nagu nudi pervar. Aga parem kui enne ja ka Volli oli kuidagi lõva londiga kolm sentimeetrit pikem. Aga teisel päeval läks põrgu lahti, kuna uus pealekasvav karv sügeles väljakannatamatutes piires. Mingid spets kreemid on olemas, mis parandavad seda olukorda, aga kui igapäevaselt sealt pesta, on ka enamvähem korras. Paar soovitust siis.
Võtke enne üks soe vann, see muudab karvad pehmeks. Mõelge kaks korda, kas ikka kindlasti tahate, sest sügelemine ja sissekasvavad karvad on tüüpiline probleem. Samuti kasvab vooder väga kiiresti tagasi. Siis võtke üks teravate teradega zilett, nüriga pole mõtet nüsima hakatagi. Varuge üks tunnike aega ja kohutavalt kannatust. Ja hakake pihta. Soovitaks vastukarva mitte raseerida. Ja kui me räägime sisse lõikamisest, siis ma ei tee nalja. Minu tüvi lekkis kuskil kolmest kohast umbes. Ja pähkleid pole mõtet puhtaks trimmida, pigem lihtsalt karva kärpida. Väga õrnalt. Alguses on pähklitele raske ligi pääseda, kuid mõne aja pärast laheneb probleem iseeneslikult :P
Soovitaks pigem kärpida, kui et raseerida. Aga maitse asi. Nüüd vaatame, mis edasi juhtub.
Hullumeelsus
reede, 18. august 2006 · kazo-wordpress-recovered
See viimane test keeras mul fiilingu suht segi. Et praegu on, noh kuidas ma seletan, seestpoolt selline paanikatunne. Täiesti lambist. Ja samas on hea olla.
Äkki arstitädi kirjutab mule veelkord neid vahvaid komme Paanikahäirete raviks. Või võtavad mind taas Peterburi maanteele sisse? Ma vaikselt tunnen, et mul oleks seda vaja. Sest ma tunnen end nii kuramuse üksi, et justkui inimesed ka ei räägiks minuga. Ma tean, et see on paranoia, sest inimesed räägivad küll. Mul on praegu ka kaks-kolm messengeri akent lahti. Aga no tunne on selline, kõrvalejäetud.
Jah, minust ei ole lihtne aru saada. Ma ise ka ei saa, kuid esimest korda tajun ma seda kui probleemi, mis takistab mul teiste inimestega läbisaamist. Et kuidas on võimalik haiget teha justnimelt neile, keda sa armastad? Kui erandist saab reegel?
Eriti salajane sissekanne
reede, 18. august 2006 · kazo-wordpress-recovered
See on minu eriti salajane sissekanne.
Tegelikult ma olen nii Bloggeriga ühte kasvand, et ei oskagi midagi muud suht välja mõelda. Aga samas Wordpress on parem. Nüüd oleks vaja midagi tõeliselt head. Midagi, millega ma saaks offline’is oma poste kirjutada ja esimesel võimalusel uppida. Ja millega saaksin oma kujunduse teha ja siis seda paska back’ida. Ja nii edasi.
eeee.... väga huvitav.... mul olid selle esimese testi vastused peale armumise asja samad...
Igasugused tiirutavad
esmaspäev, 21. august 2006 · 16:11 · barbipleiboi
Mingi perv tiirutas mitu päeva Tartu kohal oma Cessna'ga. Ärge pange tähele montaazhi ja video viletsat kvaliteeti. Kasutasin kõige elementaarsemaid vahendeid, iMovie't ja oma digifotokat (kolmekordsel zoomil ! ). Nii katsetamise mõttes noh.
Kuna eelmine tekst ei sobinud kohe kuidagi minu kohta, keskendusin veidi ja tegin testi uesti. Ma nimelt sain küsimustest valesti aru (pidades silmas pigem fantaasiavõimet kui konkreetseid unistusi), sellest ka ebatäpsused. Ma üldse saan viimasel ajal just küsimustest väga valesti aru.
The left side of your brain controls verbal ability, attention to detail, and reasoning. Left brained people are good at communication and persuading others. If you're left brained, you are likely good at math and logic. Your left brain prefers dogs, reading, and quiet.
The right side of your brain is all about creativity and flexibility. Daring and intuitive, right brained people see the world in their unique way. If you're right brained, you likely have a talent for creative writing and art. Your right brain prefers day dreaming, philosophy, and sports.
Ma olen kogu selle aja töötanud oma unistuse nimel. Ja elanud pea pilvedes, et ühel päeval see aeg ka saabub. Ja siis, mõned päevad tagasi tabas mind see kohutav, kohutav mõte, et... Ma ju juba elan oma unistust. Istuda sumedal laupäeva õhtul sõpradega veini juues Emajõe kaldal, tänavalaternate valgus veepinnal peegeldumas, Genialistide helid taustal kajamas... Kurat. Mul oleks nagu ju olemas kõik, mida ma alati tahtnud. Isegi oma pleiss. Aga mis siis veel puudu on?
Ahjaa. Ma tunnen end ikka üksi.
biizniiz shiiz
teisipäev, 22. august 2006 · 19:01 · barbipleiboi
Mart Parve kirjutas, et järgmisest aastast lihtsustub firmade registreerimine lihtmenetluse abil tunduvalt. Mistõttu on mu unistusest luua oma pisike nišifirma saamas lausa reaalne plaan. On veel tarvis mõnda kolleegi (üksi ma seda ette ei võta), kuid nagu elu on näidanud, tuleb valida hoolikalt. Mul on mõned isikud paberil ja ma eelistaks tegusaid realiste, unistamisega saan ma isegi hakkama. Praegu aga on mul veel neli pool kuud aega mõelda. Igatahes huvitav see oleks.
Ja jälle ma unistan.
unenäod
kolmapäev, 23. august 2006 · kazo-wordpress-recovered
Ma olen hakanud taas unenägusid nägema. Ükspäev nägin, kuidas ma oma vanas koolimajas ringi käisin, vana musket käes (oletame, et M-10 või M-8). Oli tulevahetus kellega iganes ja vaherahuni oli kakskümmend minutit. Ja siis me lugesime sekundeid, kuna tulistamine jätkus viimse hetkeni. Ei teate, ma ei näe päevapoliitilisi unenägusid, eks?
Ja siis ööl vastu tänast, hoolimata sellest, kui kehvasti ma magasin, jõudsin ma näha päris palju. Alguses (?) oli jalutuskäik Berliini (vähemalt nii ma arvasin) katustel, kus inimesed sõna otseses mõttes käisid poes mööda katuseid, kuna keegi ei oleks viitsinud viiendal asuvasse poodi mööda maad minna. Ja alla tagasi sai mööda mingit köit või trossi. Isegi sinine julgetusköis oli olemas, mille pidi vist jalanõu külge kinnitama. Ja need katused olid kitsad.
Siis läks sujuvalt üle üheks teiseks unenäoks või stsenaariumiks, kus ma olin tagaotsitav parkuuritüüp. noor ja äge, värsket verd täis ja lasin üle postide ja kivide ja kändude. Ja täpselt viimasel hetkel, enne kui need kümned politseinikud oleks mu kätte saanud, tuli osava manöövriga mu tuttavaid täis tumepruuni värvi ülimoodne buss, mis korjas mu üles ja ma pääsesin taaskord. Selle peale ma lausa ärkasin üles ja hingeldasin suurest õnnest. Who’s the king of the world now, bitch?
Peale seda nägin (ma ei mäleta, mis kontekstist asi alguse sai) mingisugust silda või viadukti, mis oli paksult autosid täis ja kõik jälgisid osavat tagurpidimaandumist teostavaid reaktiivlennukeid. Nimelt asus lennurada diagonaalis silla kõrval. ning omakorda selle naeruväärselt lühikese maandumisraja lõpus oli sadam, kus seisis hiigelsuur vana purjelaev.
Ja ühel hetkel, nagu arvata võis, tegi üks lennuk maandumisel vea, lendas perseli maha, tegi ühe tiiru üle pea, murdis tiiva ja põrkas osavalt teistele kõrvalasuvatele lennukitele otsa. Aga ei plahvatanud.
Ja mingist seletamatust inertsist tingituna libises muidugi mööda maandumisrada edasi ja otse sadama ääres asuvate punaste kanistriteni (mis ilmselgelt sisaldasid plahvatusohtlikku materjali)… Aga ei plahvatanud. Neli inimest, kes siiani asja lennukist tosinkonna meetri kaugusel maandumisrajal jälgisid, said nüüd aru, et asi on sitt ja jooksid laiali. Ja endiselt ei plahvatanud.
Selle asemel tegi nüüd lennuk laisa pirueti ning lõi sadamas asuva purjelaeva lihtsalt pooleks, mispeale too uppus sekunditega. Ja sellega vist näitemäng lõppes.
Huvitav, kas see oli inspireeritud sellest, et ma käisin eile üle kaarsilla ja et eile oli tartus eriti lennukirohke päev?
Mispeale lõpetuseks nägin ma üht vana, eriti vana maja, mis võis asuda näiteks Tähe tänaval. Seal asus teisel korruselpisike korter, kus elas vimati, pange nüüd tähele, Scabere isiklikult. Aga siis ta vajas vist suuremat korterit või nii ja otsustas korteri välja üürida. Korteris oli muidugi umbes kuus kahekordset nari ja kuivkäimla. Ja pesemisvõimalused puudusid. Enamgi veel sain ma teada, et mu ema kavatseb samasse korterisse elama tulla. Ning lõpuks seda, et mu ema ja isa olla seal tudengitena elanud ja pattu teinud. Okei, liiga palju infot minu jaoks. Ja ma ärkasin üles.
zoorgqua
neljapäev, 24. august 2006 · 20:03 · barbipleiboi
Peamine põhjus, miks ma kirjutan, on see, et ma mõtlesin lõpuks proovida, kuidas mulle läätsed sobiksid ja kas üldse läheks. Väga kirved need Instrumentariumi hinnad pole ja hetkel on ka raamid minu jaoks 80% soodsamad. Oligi juba ammu plaanis.
Siis teine asi on see riidereklaam. See on way kõige lahedam kataloog, mida ma ever näinud olen. Loomulikult pean hoiatama, et sisu ei kõlba vaatamiseks alaealistele, nõrganärvilistele, koeradele-kassidele, mormoonidele, impotentidele ja töö juures igavlevatele 20-aastastele laiskvorstidele. See on seks selle otseses mõttes. Ka seksuaalvähemused on esindatud.
Igatahes Tallinnasse minek jäi muidugi ära, sest reedel oli vaja oma raha usaldada sõbralike Super Alko müüjate hoolde. Ja siis selle Kristjani kätte, kes ostis posu Kahlua Milk'e. Ja asi lõppes muidugi sellega, et istusime Rafuga pool kolm öösel kahekesi Põllu bussipeatuses Raadil ja vaatasime Family Guy'd kuni ootamisest kõrini sai. Mõned vahvad klõpsud tulid seal ka, mis lähemal vaatlusel kvaliteedi pärast siiapanekut ei talu. Aga panen siiski.
No ja hiljem selgus, et mu Tallinnasse minek oleks suuremas osas mõttetus olnud niikuinii. Umbes kaheksal põhjusel. Aga järgmine nädalavahetus, peale palka, teeb asja ära :D
The Roots - Rock You
koomiks
esmaspäev, 28. august 2006 · 09:22 · barbipleiboi
Jõudsin kolmveerand tundi tagasi tööle. Magada ei saanud, sest mind üritati üleval hoida. Kuna hetkel tööd pole palju, siis viskan ka teistele igavlejatele mõned veebikoomiksite asukohad.
Nunuh. Esmaspäevast lähen siis uue töö peale. Hull paanika. Et ma ei oska. No kui komistan, siis klopin põlved taas puhtaks ja käin edasi.
Ja kui üleeile koju läksin, oli kass täiesti kivis. Dont ask :P
Mos Def & Talib Kweli - Redefinition (3:02)
Getokass
teisipäev, 29. august 2006 · 15:10 · barbipleiboi
Meil on töö juures akna taga mingi romula. Ja täna ma märkasin, et sinna on siginenud paar kassi, ema ja tema pisike tattnina. Lahe on vaadata, muud midagi.
No mida v...
kolmapäev, 30. august 2006 · 11:26 · barbipleiboi
Eesti Rahva Suured Isad. Kulla Villu ja Edgar, te pole probleemi lahendus, te oletegi probleemi põhjus.
Mina ütlen uhkusega, et kuulun ka paremerakonda ja oleks iga kell nende kahe vastu 'tagatoaleppeid' sõlmima. Et Ergma ja Ilves "ei tunne eesti inimest ja Eesti ühiskonda", seega ei pea Rüütel isegi mitte debatist osa võtma? Kuulge poisid, eneseimetlusel on ka piirid, Oo Rahva Suured Isad.
"Loomulikult otsustasid meie fraktsioonid, et sellisest ausa mängu jõhkrast naeruvääristamisest nad osa ei võta. Nad otsustasid seda ise, erinevalt poolthääli jagavast pimedast massist." Kullakesed, selle massi nimi on enamus ja demokraatia reeglite järgi pole see mitte ainult akseteeritav, vaid elementaarne. Või ootasite te mõnd muud valitsemisvormi?
reede, 1. september 2006 · kazo-wordpress-recovered
Ja mul ei läinudki läbi plaan luua rongis netiühendust. Olen harjunud lihtsalt juhtme seina või wifi sisselülitamise korral online olema. See on nii loomulik kuidagi. Lihtsalt täiesti iseenesestmõistetav. Kuid ei läinud kuidagi läbi. Aga muidu on esimene kall suht talutav. Pingid on ebamugavamad, kui tahad rüperaal rüpes istuda. Käetoed jäävad ette. Aga üks asi mulle meeldib. Kohv. Maksab see või mitte, aga kohvi nimel olen ma valmis ka tulevikus esimeses sõitma.
Tegelt Marilin istus teises klassis, aga ma ei tahtnud ta juurde minna. Mitte, et mul ta vastu midagi oleks, kuid ma ei oska temaga midagi rääkida. Heal juhul 20 minuti jooksul on teemad otsas ja siis on selline pikk masendav vaikus. Ja ma pole seda tüüpi inimene, kes jaksaks lõõpida või flirtida üle poole tunni.
Inimesed väsitavad mind. Ausalt. Mina enam avatum ja suhtlejam ma olen, seda enam. Mind imetakse justkui mahlapakki tühjaks. Ma suhtlen peamiselt viisakusest või vajadusest, vahel harva puhtast tahtest suhelda, end avada ja väljendada. Ja siis teen ma seda liiga pikalt ja egotsentriliselt.
Gertpoiss saabki selle töö, ma loodan. Kirjutas lepingule ka alla ja peaks nagu korras olema. Ja ma loodan, et ma saan rulli juurde. Oleks nagu vaja. Arvestades mu elustiili. Miks? Sest see on minu võimalus elada oma unistusi välja. Nii lihtne ongi.
Tra ma armastan kalleid asju. Aga mul on raskusi piiri pidamisega. Elukvaliteet lihtsalt ei tohi palgale alla vanduda.
Ma räägin emale augu pähe, et ta loobuks rumalast ideest osta mulle hall ülikond. Vaid osta peaaegu valge, sinna tumepunane triiksärk ja kergelt helehallikas lips, soovitavalt diagonaalsete peenikeste laiade vahedega joontega. Ja kingad eab ka siis hankima. Heledad ehk valged. Või valged ketsid, veel parem. See on strict cool. Airaisk, kui oleks uued prillid ja uus sonks… See oleks killer kombo.
Ja niisama linnas retsimiseks oleks vaja helesiniseid kergelt pleekinud, natukene laiu skeidipede teksasid. Ja siis hele pusa, etnies näiteks. Ja minu praegune käpp. Ja valged ketsid. Samuti sobiks sinna beezh jope.
Ja kolmask ombo oleks see, kui panna hall pintsak (secondhand), odavad ketsid ja mu praegune käpp. Alla klapiks väga hästi ka mu praegune kroonidega särk või mingi diagonaalsete triipudega hele särk. Kui on helehall pintsak, klapiks tumepunane särk ka, kuid vajaks beezhi laia lipsu juurde. Ja ketsid.
Jah, mul ON väga igav.
rong see sõitis...
reede, 1. september 2006 · 16:13 · barbipleiboi
Nonii. Eile magasin ma sisse nii umbes... 5 tundi ametliku tööaja algusest. Ja tegin tööd kolm tundi. Masendav.
Ja täna ma unustasin võtme koju. Ja pidin oma bossensi kutsuma.
Ja esmaspäevast lähen uue posti peale. Tea, mis juhtuma hakkab. Mina küll ei tea.
Ja täna ma sõidan vist Tallinnasse. Keegid jobid panid raudteejaama põlema, kuradi nõme. Ilus jaam oli, oldschool. Ma loodan, et rongid siiski käivad (vaat millele tüüp hoopis mõtleb).
Ja et siis. Ma ei tea. Tallinnas mingi joon ja shoppan ja kui muud pole, teen manti Tsembiga. Näiteks. Masendav on olla.
Ja ai tra kui väga ma vihkan ööseks koju minemist. Aga noh, elab üle. Vaheldus.
Talib Kweli - Listen (ja tegelikult M-1 peaks ses loos vist ka kaasa tegema vä?)
Raadio Elmar
laupäev, 2. september 2006 · 18:54 · barbipleiboi
Mul läheb täna neljas tass kohvi.
Mu emal oli kinnisidee osta mulle ülikond. Saatsin ta muidugi perse, aga ta lubas välja teha. Pealtnäha pakkumine, millest ei saa keelduda eks?
No peale viit poolt tundi tagantjärgi vaadates täiesti ebaõnnestunud poetuure saatsin ta väsimusest pikalt ja läksin üksi kohvikusse. Surfhouse'ist polnud ühtegi ketsi osta, kõik mudelid sobisid hernehirmutisteks. Sellised kirjud lauapederastide ketsid. Ema pika mõnitamise kiuste ostsin endale kuramuse Circa pusa, asi seegi. Nüüd on veel pükste ja prillide raha, üür ja võlg ka. Ja ongi kõik, ketsid siia sisse ei mahu seekord. Jopest, wifi-ruuterist ja iPodist rääkimata. Ja veel kõik need head plaanid mis mul olid.
Ohfakk. Ma tahan veel kohvi.
COMMENTS (1)
Anonymous · 3. september 2006 · 16:36
öötöö puhul kasutan jah
ja see on üldse üks teine font :P
troogl_oyoy
esmaspäev, 4. september 2006 · 14:12 · barbipleiboi
Mu uus amet sakib.
P2ris hull ka pole, kuid midagi h6isata ka mitte. Iseenesest asukoht on parem ja see, et koguaeg inimesed ymber liiguvad polegi teab mis halb asi. Kuid t88ylesanded sakivad perset. Mitte ainult ei pea ma v2rvilahutusega jamama, vaid ka kogu pdf'ide laotus tuleb mul ise teha.
K2isin vahepeal kodus ja m6tlesin natuke j2rgi. Ja leidsin, et polegi nii hull asi. Umbes n2dalaga kavatsen v2rvilahutuse selgeks saada ja sealt edasi j2rgneva kolme n2dala jooksul ka kogu ylej22nud asja.
Aga kuradi masendav, nyyd ma pean ju t88ajal t88d ka tegema. Aga arvuti panin juba oma k2pa j2rgi paika.
Re: troogl_oyoy
teisipäev, 5. september 2006 · 15:37 · barbipleiboi
Teate, tegelt pole sel kohal viga midagi. Pärastlõunal osteti mulle veel tutikas laud ja tool kah. Ja kohvi saab keeta (ise nii palju kui jaksad ära juua) umbes kümne meetri kaugusel ja kuseda kaheteist meetri kaugusel. Ja wifi on ka. Ja suitsetada saaba umbes nelja meetri kaugusel. Oh kui hea, et mul sest midagi kasu pole.
Töö on suht juhe. Ma nagu enamvähem saan aru, kuid suudan ikka midagi eriti kihva keerata. Ehk siis ei saa ka ikka aru. Aga no teine päev ka. Niisiis sellal, kui kõik über ringi jalutavad ja tööd teevad, istun mina klapid peas ja surfan netis. Suht närvi ajab, et kui tööd pole, on see lihtsalt tühja istutud aeg ja et kui tööd on, siis on ikka täie raha eest.
Muide. Peaks hakkama Mac'i teemalist blogi pidama. Üht koma teist oleks minulgi soovitada. Näiteks Firefox 2.02 beta2 for OS X. Kuigi pooled vanad pluginad (mitte et need näiteks suvaline ballast ei olnud) ja eranditult kõik mu vanad "nahad" slle peal ei funka, on tehtud mõned konstruktsioonilised ja sisulised uuendused. Tab'i sulgemine käib nüüd tab'i paremast äärest (safaril käib vasakust, wtf is with that nagu). Extensionid, pluginad ja theme'id on menüüs kokku grupeeritud add-ons menüüsse. Ja nii edasi.
kolmapäev, 6. september 2006 · 17:20 · barbipleiboi
Kas on veel kedagi, kes oleks nii pikkade juhtmetega nagu mina? Ma lihtsalt ei jaga pooli tööülesandeid välja ja käin kogu aeg bossil sabas nõu küsimas. Aga päeva lõpuks närisin end isegi enamvähem ülesannetest läbi. Üks kiire töö muidugi on, mis peaks saama oma lahenduse lähema poole tunni jooksul. Kogu eepos iseenesest algas kell 9:28, kui üks kujundaja saaetud pdf oli valesti lahutatud.
Ja lahustuv kohv peab asja ära ajama, kuniks ma ei viitsi päris kraami tööle vedada. Ja täna õhtul tahtis õeraas jooma minna. Ja ma pean nõustuma, eks kolme edukat päeva peab kindlasti enne neljandat tähistama.
Viskan paar pilti Taanilinna tripist ka sekka. Seekord siis suurema resoga kui varem. Vaadake ka Flickr'ist.
Cheesy Pee Kingz
neljapäev, 7. september 2006 · kazo-wordpress-recovered
Yoyo’s
Vahepeal pole sittagi muutunud. Marika ikka minuga ei räägi ja Kersti ka mitte. Sest Marika põhimõtteliselt ei räägi enam minuga ja Kersti on päevad otsa koolis. Mis ongi see, mis mu töö puhul enim sakib. Et sellal, kui ma tööl olen, on kõik offline. Ja tööl noh… Siis, kui midagi on, on kiire ja paanika. Ja kui ei ole midagi, on igav.
Ja nii ma käin kaheksast viieni ja ei saa sittagi oma tööülesannetest aru. Väga munnis värk.
Ja ma otsustasin (ilma naljata), et kui Kersti peaks ka mulle korvi andma, siis ma hakkan homoks. Ma olen praegugi suht vahepeal ja viimatisi arenguid arvetades pole homoseksuaalsus minu jaoks enam miski suur tabu. Jah, ma tean, Gayworldis on kõik nagu Heterolandiski. Draamad ja petmised ja puhtalt kepi peal väljas suhted versus armastus… Aga ma ei viitsi naistega jamada, palju kära vähe villa. Sittagi neist aru ei mõika ja alati on neil midagi puudu. Ja midagi üle. Ja nendega dialoogi arendamine on kui kõrbeliivalt faksi ootamine. Bullshit.
Emcee Vspyshkin
reede, 8. september 2006 · kazo-wordpress-recovered
Nüüd on siuke värk, et me ei saa enam tööl netti kasutada. Kõik http-aplikatsioonid on välistatud. Pop ja ftp tuleb läbi, aga brauseriga netis surfimise võib rõõmuga ära unustada. Isegi üle wifi. See probleem tekkis peale uue võrgu panemist tööle, uusi netiseadmeid. Ja nagu ma aru saan, ei ole see nimelt tehtud, vaid lihtsalt sitt juhus.
Ja ma pean nentima, et see mõjub töötajate moraalile laastavalt. Käivad teised jube murelikult ülemuselt küsimas ja sörgivad vabal ajal niisama kurva näoga kontoris. Et töö juures polegi vaja kõrvalisi asju teha kõlab selles kontekstis justkui argument, et enne seina äärde panekut pole mõtet laiba peale sigaretti raisata. Töötaja, kes tunneb end tööl ebamugavalt on seega valmis end ka vähem tööle ohverdama. Mis tähendab nigelamat huvi tööd teha ja hõrendab sidet töötaja ja tööandja vahel. Mis tähendab ükskõiksemaid töötajaid, kes võivad iga kell firmast välja astuda.
Masta Ace - No Regrets
Blackstar feat.Common - Respiration
hää film #1
pühapäev, 10. september 2006 · 11:31 · barbipleiboi
Vaata ära ka filmist inspireeritud seriaal "Cidade dos Homens" http://www.imdb.com/title/tt0364801/ . Oli minu jaoks isegi parem. 1-4 hooaega on kõik dvd-l saadaval ja netist leitavad. UK reliis on korralik.
Katkeid
pühapäev, 10. september 2006 · 12:01 · barbipleiboi
Tere. Mul pole midagi kirjutada.
Red, maailma esimene neljamegapiksline digivideokaamera, mis hakkab maksma 17'500 dollarit (see on odav muide, arvestades praeguste Thompson Viper FilmStreamide hindasid ja resolutsioone)
Processing beta. Avatud koodiga tarkvara loomaks visuaale, muusikat ja kõike muud. Ma arvan. Saadaval ka Macile ja Linuxile.
Miljonipeldik. Miks meie Toompea versioon siis kuulikindel ei ole?
Siin on midagi Phil Collinsi ja vana Miami Vice'i austajatele. Mul küll kummitab.
Leidsid rulli elekriku teipi? Tahad MäkGaiverit järgi teha. Aga palun - mõned nõuanded.
teisipäev, 12. september 2006 · 11:03 · barbipleiboi
Täiesti juhe. Ma kulutasin hommikul kogemata kolm tundi selleks, et teha tööd, mida ma juba eile tegin. Segaduses kujundajad helistasid mu ülemusele, et otot, me juba ju kinnitasime. Segaduses eBad kirjutas mulle, et otot, ma juba tegin need ära. Ja mul oli umbes täpselt et... Doh.
No ja et sellest veel vähe poleks tulid veel mingid tööd, mis ma eile tegin, ümbertegemisele. Päeva parim osa oli see, kui ma sain aidata plaadikaste auto peale tõsta. See oli meeldiv füüsiline vaheldus. Ma tõesti, siiralt VIHKAN oma tööd.
Nii, ja nüüd ilmast. Elu on hakanud niipalju käima, et ma olen sidunud end järjekordselt plaaniga teha paar kujundust ja projekti, kuid seekord kindla eesmärgiga need ka ära teha. Esiteks City Rocki flaiku. Kuna nad seda trükisena ei taha ja teevad vist ainult plakatid, siis pohkens, teen neile ühe hiigelsuure high-quality jpg või png. Mis säästab mind ajunussist, kuidas teha trükikõlblikku faili*. Siis Softi plaadikujunduse värk. Paar ideed on ja hakkan ka visandama, kuid see Ei säästa mind eelnimetatud ajunussist. Ja kolmandaks on Miku firma. Nad ehitavad Tartusse vinget poodi (umbes nagu BoomBap, aga kahtlen, et nad niigi kaua vastu peavad). Minu õlul on siis logo, kodulehe layout ja võimalik, et mingid promomaterjalid (kleepsud, falikud, kupongid, plakatid).
Ja kõigi nende mittetulunduslike projektidega seon ma end puhtalt praktika eesmärgil. Käeharjutused, mis muud :)
ootoot, misasi see miku firma on? räägi lähemalt :)
dõ niu shafl
kolmapäev, 13. september 2006 · 14:45 · barbipleiboi
Töö ajab siganärvi ja ma arvan, et üle paari nädala ma siin vastu ei pea. Närvid juba ütlesid üles.
Aga seeeeest on mul kohutavalt palju inspiratsiooni. Eelmisest nädalast alates on selline tuhin, et kui vaid ulatuks paberini. Vat kus kirjutaks. Ja ma kavatsen ka. Aga probleem on selles, et kui ma enne filosofeerisin, et kas ma söön selleks, et töötada või vastupidi, siis nüüd ma lihtsalt... töötan selleks, et töötada, sest söömiseks ei jää aega. Masin, aga emotsioonidega.
Eelmine tööpost tegi mind emotsionaalselt laisaks ja disorienteeris. Praegu on mu tulevik veel ebakindlam, ent sihid veelgi selgemad. Praegusel hetkel ma päev otsa käin tööl ja kirun oma elu ja õhtuti joon. Ja siis jälle tööle. Nagu ei jäägi väga aega loomega tegeleda. Ja kui õde on kodus, ei tule harjutamisest ja kirjutamisest ka midagi välja.
Ma olen kogu aeg tahtnud iPodi (klapib mu arvutiga), aga nano on kallis ja shuffle on kole. Seevastu eile tulid välja uhiuued iPodid ja uhiuus iPod shuffle on siganunnu! Kindel ost.
Nojah! See uus shuffle on tõesti ilus... Eestist seda vist veel ei saa? A mul on see "vana" ja see on ka täitsa tore!
20060914
neljapäev, 14. september 2006 · 21:16 · barbipleiboi
Tervist.
Selle töö lahutatud pdf-id asuvad meie serveris kaustas "pdf_Out/******" Palun kontrollige need üle ja kinnitage tellimus.
Tervitades, Kaspar
Selliseid kirju saadan ma päevas mustmiljon. Vähemalt nii mulle tundub. Tegelik skoor jääb kuhugi 10-15 kanti vast. Kopp on ees, sest selle ette ja taha tuleb veel vähemalt pool tunnikest tööd. Ja mitte ainult.
Istun praegu sviidis. Peale tulutuid katseid suudlevate tudengite wifit rottida* liikusin siia ja tegin pisikese dringi. Sest ei saa ju kaineks saada, iga päev peab olema öm... Pidupäev? No eile võtsin Marika ja graffiti terviseks. Täna homme saabuva reede terviseks. Nimelt on homme reede, mil mu sugulane peab pulmi. Kuskil... kusiganes. Keset päeva. Mehega, keda vist isegi ta oma pere pole eriti näinud. Aga no neil käibki see asi kuidagi muudmoodi. Ja naiste halvas maitses meeste osas ma ei kahtlegi**. Üllataval kombel ei välistanudki mu ülemus võimalust mul sinna minna, mistõttu on paari tõenäliselt päeva jooksul veel vähemalt üht postitust oodata.
Ja praegu kuulan, kuidas mingid prepubekad kõrvallauas vesipiipu kimuvad ja peavad dialooge stiilis "tõmba alla ja hoia all. noh, kas laksib vää?". Amateur amateur.
*elion pressis peale. neil maksab 24h 22kr. eeldades, et ma kasutaks seda ühes levialas kuni tund aega, saaks ma umbes 20,8 krooniga üle.
**Homses telesarjas "Maitsetu Valik" näeme tütarlast, kes eelistas kenale ja tagasihoidlikule pussyboyle räuskavat ja pealetükkivat ossi, kuna see tundus talle ambitsioonikam ja julgem. Peale kaht nädalat katkematut keppimist jäi tüüp talle petmisega vahele ja tüüp jättis ta maha. Peale seda sõitis oss end võõraste 13-aastaste neidude autoga vastu posti surnuks, neiu peseb Hesburgeris nõusid ja tagasihoidlik noormees sõbruneb vanematekodus oma parema käega. Happy end.
laupäev, 16. september 2006 · 16:19 · barbipleiboi
Ma olen täna joonud poolteist tassi kohvi. Ja pole 42 tundi muusikat kuulanud. Päris muusikat, kuulanud. Ma lähen salamisi lolliks. Jooma peaks.
Michael Andrews ft. Gary Jules - Mad World
esmaspäev, 18. september 2006 · kazo-wordpress-recovered
Jah. Olid pulmad. Sain mingi nipiga töölt minema ja siis muidugi kella poole ühese bussi juht sõimas, et ta ei saa mäos peatuda. No sattusin siis hoopis 13:00 rapla bussi peale. Kontingent oli märkimisväärne - kurdid lapsed, pensionärid, orbikud ja niisama parmotid, sekka mõned tudengid ja päris inimesed. Kuna oli kokku lepitud, et kell kolmveerand kolm paides, siis ma muidugi tulin kesklinnas maha. Ja nemad olid seal bussijaamas. Ja mul oli aku tühi. Aga paide oli kuradima iusaks muutunud ja kui peale telefonikaardi ostmist (kulutus 1) mu ema ka telefonile ei vastanud, jalutasin ise bussijaama. Kahju, et viimase kümnendi jooksul pole eriti paidesse eksinud, ilus koht. Olen sealt ju 50% pärit.
No ja emast üdini tüdinenult jõudsime kirikusse. Kiriklik laulatus möödas sai käidud nende jaoks tähtsaid kohti läbi ja siis maandusime xxx mõisas. Enamus pulmalistest olid vaevalt paarikümnendate esimeses pooles jõulised härrased oma tibide ja uhkete autodega. Täiesti putsis, ja nad kõik on kuramuse ehitajad. Tsemendinäpud ja teenivad rohkem kui ajukirurgid. No seeeest võin end lohutada, et enamus neist olid parajad jobud, iq mahtus vabalt 60 piiresse. Läksin kell 23:15 magama, sest mul viskas kopa ette. Mulle ei meeldi võõrastega juua, pealegi seal oli noh… Kuradi igav. Ja lahkudes jäi päris korralik läbu maha, kuid mõisa teenindus oli piisavalt vilets, et mitte kottida.
Ja siis pool päeva olime onu pool, kes tukkus end veidi kainemaks, et siis teise sugulase sünnipäevale minna. Mina läksin kolmveerand kuue paiku linna (loe: jõudsin poole seitsmeks) ja leidsin nad pitsat söömast. Otsustasin ka ise mitte nälgida (kulutus 2). Mispeale tuli minna ka kohvitama, mille ma jätsin galantselt vahele.
Ja siis algas muusikapoodides tuhlamine. Mu kinnisidee leida “billion dollar gravy” albumit ei läinud läbi. Pelae tunniajast ekslemist ja läbi linna kihutamist otsustasin hoopis De La Souli kogumiku kasuks (kulutus 3). Mitte küll kõige kallim variant, kuid seda alles andis valida. Pluss selle pakkimine ja vahendid sinna oma signatuuri lisamiseks (kulutus 4).
Leidsin oma lähikondlased Double Coffee’st, teate küll, see venelaste pleiss. Teenindus oli alla igasugust arvestust ja eesti keelega oldi ka kõike muud kui sina peal. Pluss see, et alguses toodi arve 30% suuremana. No thanks. Võtsin absinti energiajoogiga (kulutus 5). Kuna seda oodates aeg sujuvalt lahkus, oligi aeg suunata teekond peole. Enne sai veel papensit taskutesse laotud, mina piirdusin nende paari koidula ja veel paari tosinaga, mis mul taskus tolmu kogusid.
Pea algus venis nagu alati. Olin liiga kaine, et end vabalt tunda. Niisiis tankisin juurde, kokkuvõttes kogu oma papi maha, aga peale tequilat hakkas isegi toimima. Ja veidi enne seda tuli Marika. Kurat, kui nüüd tõele au anda, oli ta ainus põhjus, miks ma sinna läksin. Ainus põhjus miks Tallinnasse tulin ja üldse pulma viitsisin minna. Andsin talle kingi ja hoidsin kaugelt silma peal, et keegi teda kiusata ei üritaks. Tõesti, oleks kõike teinud. M ise oli sigakivis ja ei seletanud just paljut. Oli vist õnnelik mind nähes, kuid ta reaktsioon on vist pea kõigiga alati sama, nii et ei saanud selget sotti. Ta on noh… Omamoodi. Kepsutasin vähe tantsu kah ikka.
Ja üritus lõppes nii, et Rihol hakkas sisikond üles tulema ja otsustasin kasutada Slomo, Cino ja Rioti teeneid Järvele jõudmisel. Kokkuvõttes sain puhta muidu, kuid peale umbes pooletunnit tuiamist lõpututel Rahumäe teedel viskas kopa ette ja kutsusin takso, mida ootasin no ikka tubli kojujõudmise aja võrra.
Kodus leidsin end ihuüksi, ema oli onu poole jäänud. Pugesin tihedalt tekkide vahele. Masendav koht. Olla seal üksi tähendab olla ka reaalsuses üksi. Lähimad inimesed kümnete, lähimad sõbrad tuhandete meetrite kaugusel. Ma mõistan oma ema ja mul on siiralt kaju teda sinna nii üksi jätta. Kuid ta ise kaevas selle uru sinna. Ja lasi tal selliseks minna. Kahju.
Pühapäeva hommikul helistas ema ja kutsus surnuaeda. Hetk hiljem helistas, et nad ikka ei saa mind ära oodata (mis ei osutunudki tõeseks infoks). Oleks tahtnud kohutavalt käia, sellest on juba 26 kuud, kui ma pole vist kordagi käinud teda vaatamas. Tahaks. Igatsen.
Päev läks mu aeglase arvuti nahka. Kui oli plaanitud neljaks Elvise juurde minna, tähendas see praktikas kella seitset, sest protsessori taktsagedus ei jõudnud töömahule järgi. 233MHz sucks ass. 2x 1,83GHz on juba midagi tõepärasemat. Nägin pehmet, nägin rikit, kirjutasin plaati ja leppisime uutes projektides kokku. Siis jooksin linna, et lootusetult hilineda Maarjaga kokkusaamisele. Muumi oli ka, ta nägi kena välja, nagu alati. Naeratas kenasti. Äkki ma meeldin talle. See oleks suht pretsedent.
Tulin öise bussiga Tartusse. Jõusin kolmveerand kaksteist, juht loopis kuskil Tähtvere tagaotsas välja. Ja tuba oli eriti ülisassis (mu õel on koristamisest väga suhteline arusaam). Ja kass on haige. Väga haige. Selle põhjal, mida ma oma kasside põhjal järeldada oskaks õtleks, et teda enam kauaks ei jätku. Aga ma ei kavatse ära sõnuda. Ptuiptuiptui.
Ja MIKS ma üldse kogu seda epostlit kirjutama hakkasin? Ma tahtsin lihtsalt öelda, et Marika kaotas mu kingi vist pilves pääga ära. Solvunud oleks mu kohta vähe öeldud. Mu viimane raha, surnud aeg ja närvid… Oeh. Ma ei saa midagi parata, mida enam ma ta peale vihastan, seda enam jõuab kohale, kui palju ta mu jaoks tähendab. Ta on suht ainus inimene kes minus ka mingeid reaalseid, tihti ebaratsionaalseid ja seletamatuid emaotsioone tekitab. Ülejäänud osa mu emotsionaalsuselt on toores kalkulatsioon, vähemalt selle väljapaistev poolus. Aga see inimene, kurat. Võttis mu südame ja ajud ja ise ei teagi. Ja mina olen nüüd südametu ja, mis põhiline, ajudeta.
See lugu on liiga sobiv antud hetke. kuulsin seda juhuslikult üleeile ja ei saa üle. Props.
Michael Andrews ft. Gary Jules - Mad World
esmaspäev, 18. september 2006 · 00:35 · barbipleiboi
Noh Kaspar, kuidas nädalalõpp möödus?
Aga sellest kunagi tulevikus. Ja kuskil mujal.
Linnugripp
teisipäev, 19. september 2006 · 11:23 · barbipleiboi
Tartus levib mingi haiguse pilv. Ega pääsenud sellest ka mina. Rebib mind nii et vähe pole. Hommikul ärgates oli silm paistes? Miskuskuidasmiks? Pole aimugi, kahtlustan oma putsis põskkoopaid.
Ja Felix (suur kollane kass) on nii haige, et tuli lausa haigemajja viia. Ma olen väga skeptiline ta tuleviku suhtes, ent loodan parimat.
Pulmapildid vajavad ka kokku kleepimist. Värvikruvi ja kroppi. Dang.
// Talib Kweli - Great Expectations (3:28)
Mjäu
reede, 22. september 2006 · 17:45 · barbipleiboi
Suur kollane kass tuli haigemajast tagasi. Odav rõõm see polnud. Peale seda, kui teda oli seal kaks-kolm päeva sees hoitud ja igat pidi sorgitud selgus, et keegi polnud talle ultraheli teinud. No tiine see kisane kõuts igatahes polnud, kuid pidi seespidiselt rasvunud olema, mis oligi kogu probleemi tuum. Nüüd peame kassi näljas hoidma mõnda aega.
Ja sellega seonduvalt tuli sel kuul kuu lõpp kohe eriti kiiresti. Kõigepealt Tallinna laks, mis tegi taskud mõõduliselt lagedaks ja sellele lisaks oli võõrasemal mu peale tarvis karjuda, sest ma ei olnud talle üüri maksnud. Ja ta küsis seda poolteist korda rohkem, lampi. Mis tähendas seda, et päevapealt oli nägemist bacardi, tere kraanivesi. Aga see on juba teine teema.
Ja haigus rebis mind neljapäev-reede töölt minema. Plaan tohtriproua juures käia ei läinud läbi, seevastu haigekassa vahetamine ja perearsti valimine möödus üllatavalt valutult. Majanduslikel kaalutlustel otsustasin vana Eesti ravimeetodi kasuks: "Oota, küll üle läheb". Nüüd käin päikese käes riides kui eskimo ja löristan nina.
Loo moraal on selles, et sel nädalal hooliti kassist ka rohkem kui minust. Kulutati talle umbes kümme korda rohkem kui mul kulus toidule. Kadedaks teeb. Peaks talle petrooleumi jootma.
// Atmosphere - Don't Ever Fucking Question That (4:17)
Ma küll juttu ei viitsinud eriti kuulata, kuid loo valik väärib küll kiitusega kommentaari. :)
Anonymous · 23. september 2006 · 09:01
s.t. lugeda. :D
Ai Foto
reede, 22. september 2006 · 19:03 · barbipleiboi
Korrastasin oma fotosid. Leidsin kohutava hunniku duplikaate ja muud saasta. Ladusin lihtsamaks leidmiseks kõik pildid ühte kausta. Aga lahkunud kaustadel olid vahvad nimed...
// Käärkäsi - Tervise Vahepala (1:29)
shmutz
esmaspäev, 25. september 2006 · 14:12 · barbipleiboi
Tagasi tööl. Vahepeal oli laud kuhjunud tellimuste alla ja võttis tubli pool päeva enne, kui ma neist sotti sain. Tervemaks pole just saanud. Peale nelja päeva kodus veegimist otsustas haigus taas end letti lüüa. Ja veel värki, mis mul praegu meelde ei tule, aga töö ootab.
Lõbusaid fakte: Kui mingil äraütlemata põneval põhjusel peaks mõni tsisternvagun, oletame et bensiiniga, otsustama õhku lennata, tekitaks ta 300 meetrise raadiusega kraatri ja 1800 ruutmeetri suuruse põleva ala, rääkimata muudest kahjustustest. Minu töökoht asub vot just täpselt saja viiekümne meetri kaugusel raudteest. Kas pole mitte lõbus?
Mul oli koolis see riskianalyys, mingi aine, seal p2ss r22kis, et terve tartu lendab 6hku raisk! kui mingi vesinik 6hkulendab rongidel v6i bns v6i pask. v6i noh, pmst mu maja saaks nats raputada:)
broff_gnjoo
esmaspäev, 25. september 2006 · 16:25 · barbipleiboi
Närvi ajab, ma ei oska üht asja teha. Ja nagu eeskujulikule töötajale kombeks ma lihtsalt ootan, kuni tööpäev saab läbi, mitte ei hakka enam midagi leiutama. Kamoon, 32 minutit, nalja teete vä? Pealegi ma vaatasin mingeid Michel Gondry reklaamisid ja musavidjosid* ja need ajasid ka mõtted voolama. Segatuna tassitäie kofeiini-vee-süsivesikute seguga tekib kombinatioon, mis ei lase lihtsalt paigal istuda. Audiovisuaalsete kujutelmade tulv matab mu kõik muud olekud.
Ja mingi päev nägin ma unes, et mul oli mingi 10 geed. Wörd.
teisipäev, 26. september 2006 · 19:34 · barbipleiboi
// Sneaker Pimps - 6 Underground (3:54)
...lagi on meie toal
teisipäev, 26. september 2006 · 23:59 · barbipleiboi
Leidsin lae alt natuke wifit. Istun koos kassiga riidekapi otsas. Vara veel hõisata, aga ehk saab vähemalt meilid ära lugeda. Yo. Panen selle algelise tiltshiftingu pildi ka ruumitäiteks siia.
// DJ Shadow feat.Mos Def - Six Days (või midagi taolist, hää pala)
esmaspäev, 2. oktoober 2006 · 22:21 · barbipleiboi
Mina? Purjus? Ei ole võimalik...
Oligi siis nii, et minu mäletamist mööda otsustasin ma laupäeval lahja alkoholi kasuks. Ja ei tea, kas oli ikka kõikse parem mõte. Kuna pidin piltnikuna ka proovides kohal olema, siis vastutustundlikult seadsin oma sammud juba tund aega peale tähtaega sõbramaja poole. Noksist võtsin muidugi ühe õlle, et tee peal kurk ei kuivaks. Otsas, pole probleemi, võtsin Tartu poest teise veel. Nii, sündmuskoht, kaamera akud tühjad. Pole probleemi, ostan patareid. Ostan siis juba kolmanda õlle kah. Läksin tagasi, töllasin ringi, tegin paar klõpsu. Sain kaelakaardi. Hetke pärast oli see jäljetult kadunud. No ju siis muslimi pommiterroristid hüppasid läbi akende sisse, hiilisid selja tagant ligi ja lasid mu kaelakaardi vaikselt rotti. Mis muud seal olla sai, eks?
Siis Mad Muffinsi trummipulgamees oli muhe tüüp, üleüldse meeldis see kollektiiv mulle enim. Pluss mõned veel. Nad polnud ülbed ja absoluutselt armastasid seda, mida nad teevad. Muud emodeks maskeerunud glämmibämbid tegid ikka oma raskekujulist rauatagumist, umbes sama nägu peas, kui keegi Kristusele Risti kandmiseks roklat ei raatsinud anda.
Kurk kuivab ja tasuta joogi jaoks ka natuke vara. Tegin kiire tiiru Statoili ja võtsin neljanda ja viienda õlle ka.
Nii, ja siis... See et. Noh. Igatahes oli seal igast värki. Ma arvan. Ja vahepeal olid mõned suht hääd pildid isegi tekkinud, kas tegi keegi teine või ma lihtsalt ei mäleta. Märkimisväärseimad vast need, kus ma Depoo laivi ajal laval pilti üritasin teha ja Onu Bellale fakki näitasin, kui ta soovitas mul neid pilte mitte pornokatele panna. Aga need kanname juba kuuenda õlle ja seitsmenda siidri arvele. Ja palju kenasid tuttavaid väisasin ka, mäletamist mööda.
Ja siis. Öm. Igatahes ma ärkasin kell veerand viis kuskil pabambam kusiganes nurga taga, viis kuni seitse vastamata kõnet, üllatuslikul kombel kõik asjad alles, isegi ühe pohmelli võrra rikkamana. Keegi hea inimene, kes oli ilmselgelt kõige viimane inimene majas, lasi mu uksest välja ja ma jalutasin rahumeelselt koju. Mu õde ei räägi minuga siiamaani, ta oli, nagu ma kuulsin, käinud mind öösel linna peal taga otsimas. Mitte, et see nagu kohutav ülereageerimine poleks olnud, kuid emotsionaalselt oleme me vist siiani hellas seisus. Peaks vist süüdima, oleks asjakohane.
Järgmisel, vägagi rahulikus tempos möödunud "tervisepäeval", kuskil lõuna paiku kalpsas Anu rõõmsalt mu tuppa, vaatas mu pohmas silmadesse ja küsis, et mida ma jõin ja ega ma ikka mingeid tablette ei söönud. No nii tühi mu kõht ka polnud, tõesõna. Kuigi tühi ta oli. Umbes nagu praegu. Ja siis ma ei rääkinud Amaga.
Korraks käis peast isegi läbi loll mõte, et tahaks juba tööle minna. Aga see mõte kadus kiiresti, kohe esmaspäeva hommikul tööle jõudes.
Ja pean mainima, et iga kuuga toovad palgapäevad vaid rohkem masendust... Peamiselt teadmisest, kui kergelt see raha kaob, vääramatu jõuna. Esimese asjana maksin üüri ja nüüd lähen uurin võimalusi interneti sisse seadmiseks. Kui viitsin. Ja siis söön kuu otsa kruupe.
Aga üldiselt? Mina? Vastutustundlik? Life on Mars?
kolmapäev, 4. oktoober 2006 · 17:58 · barbipleiboi
// Afu-Ra - Defeat
Peldik uputas
neljapäev, 5. oktoober 2006 · 12:30 · barbipleiboi
Tööd on palju. Tehnilised probleemid, mis teisipäevast alates on takistanud töö tegemist, süvendavad seisakut veelgi. Pinge kasvab ja närvid on läbi.
Ma olen totaalne vrakk. Kõrvalt ei pruugi olla aru saada, kui õõnes ma tegelikult seest olen. Puhas kest. Ma pole viimased kaks-kolm nädalat korralikult süüa saanud ja uneaega jagub ka vaid umbes viieks tunniks (seda küll muudel põhjustel). Päikesevalguse ajal istun sisetingimustes, Kõik töövälised projektid seisavad. Ma ei tea mis saab ja hetkel ei huvita ka. Tahaks korralikult süüa ja magada. Ja siis üht vaba päeva. Üksi.
Ihu-kuradi-üksi. See häirib mind enim. Ma pole kuu aega korralikult üksi saanud olla ja end ära laadida. Mis väljendub rohmakates ärritunud väljaütlemistes sõprade-tuttavate suunal. Mul on närvid läbi. Ma vajaks mingeid kemikaale, mis aitaks mul paremini keskenduda. Paanikahäired on ka tagasi tulnud.
Istun tööl, umbes viis tundi maganud, tarbin kofeiini kogustes, mis paneb käed värisema. Life is fun.
esmaspäev, 9. oktoober 2006 · 11:59 · barbipleiboi
Asjad on Põhja-Koreas ikka eriti sita pöörde võtnud. Nüüd on neil Puumakomm kah. Sellal, kui Ameerika luges moraali ja kägistas Iraani, lasti Kim Jong Il´il omasoodu tegutseda.
Millal minu elus saabus esmakordselt teadmine, et maailmas on asjad perses? Oli eelmise aastatuhande viimane aasta, mil pidin jõulud haiglas veetma. Tervis oli korrast ära. Ja olime vanaemalt ära rottinud tema pisikese mustvalge köögiteleka, millega sain oma aega sisustada. Ja vaatasin sealt suu ammuli, kuidas Venemaa lihtsalt Tšetšeeniasse sisse marssis ja kogu maailm lasi neil seda vaikiva põlastusega teha.
Ja sealtmaalt on asjad üha hullemaks läinud. Kliima soojenemisest põhjustatud üleujutused, hullumeelsed muslimid oma "justkui õigusi" taga nõutamas, taasmobiliseeruv provokatiivne Venemaa, sõjad ja näljahädad... Oli see sitt ju ka 90ndatel, kuid viimasel ajal on lood ikka nii ära pööranud, et ei keera enam telekatki lahti. Et parem kiire lõpp.
Ignorance IS bliss. Peaks uurima ameeriklastelt, et kuidas nad seda teevad.
----- Ontopic... Käies Tallinnas ennemuistsel aal (üleeeelmine nädal oli see siis) tuli mul taas meelde, milliseid mõtteid ma olin seal mõelnud ja milliseid asju kirjutanud. Ma rääkisin päevapoliitikast, olin kursis igasuguse värgiga ja harisin end kõikvõimalikel teemadel. Ja ma ei räägi neist vanematest postitustest, kus ma olin kindel, et tean elust kõike, mida teada on. Ma räägin vaimsest mandumisest, kuidas minust on saanud kõige ehedam tarbija, kes ei mõtle, vaid käib tööl, et teenida raha toidu jaoks ja sööb, et käia tööl jne. Kel ei püsi nimed meeles. Enam. Isegi mitte kõige lihtsamad asjad. Kelle sõnavara on mandunud. Kes ei oska ega taha inimestega suhelda, kuna see on nm, raske. Kurnav mõttetöö. Saadab kogu aeg inimesi perse ja teeb radikaalseid steitmente. What have i become, my sweetest friend?
palju teie firmas ka trykkimine maksab:P kriitpaberile A5 trykk, 3 v2rvis, kaaned paksemast paberist. tiraaziga 500, lk arvuga 62. sa ju t88tad kuskil sellises firmas v2? v6i ei ole v2
Anonymous · 10. oktoober 2006 · 15:11
siit saab kõik vastused: http://www.neti.ee/reklaam/users/3a9a62d2427b8/2_iw.swf
Ma pean uurima kusjuures. Ma ise selle haruga otseselt kokku ei puutu.
sasasasasasa
kolmapäev, 11. oktoober 2006 · kazo-wordpress-recovered
Hetkeline majanduslikult talutav situatsioon põhjustas minu ajus vajaduse midagi osta.
Minu eilne ideaalne ekspromptplaan, minna ja osta endale telefon, läks luhta. Sest ma ei tahtnud seda telefoni, see nägi välja nagu odav hiina mänguasi. Selline suur ja logisev. Ja muud seal ka eriti valida polnud, sellist lihtsat, odavat ja taskukohast (suuruselt ja hinnalt). Niisiis tekkis mul šopahoolikule tüüpiliselt millegi-mittesaamise-masendus, mida ravisin ohtra šokolaadiga. Beib nagu ma olen.
Ja toores matemaatika ütleb, et mul on vaja iPodi. Fakit. Esiteks, kuna ta on popp ja sotsiaalne märk kallist ja edevast ebaratsionaalsest vidinast, teiseks on ta lihtne ja loogiline ning sobib ja ühildub mu arvutiga hästi ning kolmandaks on ta lihtsalt nii kuradi odav. That’s right. Kui siiani maksis 60GB (Video) iPod 7199, siis värskelt välja lastud ja suuremate üllatusteta 80GB iPod maksab 6290. Kusjuures on uuemal seerial näiteks lugude otsinguvõimalus, gapless playback, poole heledam ekraan ja tunduvalt pikem aku eluiga videot vaadates. Sinna mahuks kõik mu muusika ja kõik Elvise muusika ja veel hästi palju muusikat, mida keegi kunagi ei kuula. Saan oma uue geneka shuffle’i tellimuse siis tühistada.
Üldiselt, tänu iPodile ja hiljuti letti lastud MacBook’idele (mis üllatavad hea hinna ja jõudluse suhtega, näiteks arvutiajakiri [digi] andis sellele hindeks 9/10) on Apple’i populaarsus Eestis hoobilt tõusnud. Mitmed mu tuttavad on samuti Mac’i kasuks otsustanud, või vaatavad vesistades sinnapoole.
Ja ma mõtlen veel, et peaks endale odava labase lauaarvuti ostma. Puhtalt heli tegemiseks, küll putitab pärast paremaks.
Ja videokaamera, kui ma kuskilt liiga palju raha, nii 23′499 leian. Ilma naljata.
// Atmosphere - Smart Went Crazy
kolm kuud
kolmapäev, 11. oktoober 2006 · 17:14 · barbipleiboi
Kuus kuud on möödas sellest, kui ma Tartusse tulin. Täpselt pool sellest elasin ma isaga kahekesi. Kuidagi väga veider tunne on igatahes. Peaks vist kartuleid keetma.
// Da Ranjahz - Insp Her Ation (feat. Cee-Lo)
Seebikarp ja Veneetsia Projekt
kolmapäev, 11. oktoober 2006 · 18:40 · barbipleiboi
See on kohal. Microsoft tegi oma vaste YouTube'ile ja pani sellele nimeks Soapbox. Asja beeta on nüüdsest registreerunutele proovimiseks saadaval ja sisse logimiseks saab kasutada oma microsoft passporti salasõna (msn noh). Videoid on hetkel küll vaid kuskil kolme tuhande kanti, ent navigatsioon tundub olevat mugav.
Siis on veel osaliselt eestlaste koostööl valmimas The Venice Project. Tegemist siis millegi veebitelevisiooni sarnast, mis sisaldaks endas võimalust igal ajal Tegijaks siis samad väljamaa kutid, kes tegid Kazaa ja Skype'i. Asja saavad kärmed registreerijad kaema juba lähitulevikus. Ma loodan. Päevalehe artiklit asja kohta saab lugeda siit.
Ja ITV on nüüdsest Etv Pluss. Sisu sama, vorm muutus.
YoutubeMedia unavailable or unidentifiedOpen media
Saa vabaks!
neljapäev, 12. oktoober 2006 · 01:39 · barbipleiboi
See nädal imes mind tühjaks nagu Poola hoor. Mitte, et ma tööd oleks teinud, aga kurnav kombinatsioon magamatusest, söömatusest ja kohvist viisid mind deliiriumi, mis tipnes, nm, keskendumisvõimetusega.
Ja otse loomulikult selgus see, et võõrasema tuli päev varem. Mitte et mul midagi ta vastu oleks, talle lihtsalt meeldib teisi kritiseerida ja elama õpetada. Kõik tema ümber on kätetud-jalutud ning tema peab neid avitama. Huvitav, miks mul viimasel ajal järjest tihemini selliste ekstravertidega tegemist tuleb teha? Kuhu on kadunud inimesed, kellel on sügavalt pohhui? Või need, kes elavad pühimütte järgi ela ja lase elada?
Ja ta võttis oma kolleegi ka kaasa. Kes on nüüd neli päeva meie pool. Kuradi fafafa, millal ma siis lõpuks üksi olla saan?
Ja mul on raskusi sellesamase et lausete moodustamisega. Mäluga mul probleeme pole, see puudub täiesti. Kuidas saab olla probleem millegagi, mida pole, eks? Ja kuradi pea valutab ja ah putjomkins.
Ja eile käisin peaaegu kontvõõraks Slaavi matustel. Endine kolleeg. Oli omapärane. Peielauas pitsi pannes jäin sisuliselt tukkuma. Ja sellest hoolimata oli mul vaja Ühe Miili Klubi vaadata. Mis sest, et olen näinud kõiki osi. Bla.
// Talib Kweli & Hi-Tek - Memories Live
teen pussy anal orgy.jpg
esmaspäev, 16. oktoober 2006 · 18:05 · barbipleiboi
"Hansarit süüdistati ka noorema kui 18-aastase isiku kasutamises modellina erootiliste fotode valmistamiseks, kuid seadusemuudatusega tänavu juulis paragrahvi sisu muutus ja karistatav on noorema kui 14-aastase isiku kasutamine sellises tegevuses. Seega tuli kohtul Hansar selles osas õigeks mõista, sest üks fotografeeritutest oli 14- ja teine 16-aastane." Delbo
Keppimise vanusepiir lükati ka kaks aastat tagasi 14. peale. Et äge värk, peaks ka pisikesi lapsi keppima hakkama. Oujee, ma tunnen end kui rahaboss arengumaade banaanivabariigis.
esmaspäev, 16. oktoober 2006 · 23:42 · barbipleiboi
Järgnev postitus on kirjutatud 19:28. tehnilistel põhjustel sai see võrku alles neli tundi hiljem
Hõgh. Igatahes istun ma kell veerand kaheksa tööl ja söön kartulivormi juustuga. See on überhea sitt. Kahju, et lollid päevad läbi said Kaupsis.
Tegelt ma tahtsin rääkida sellest, kuidas me üleeeeeeeeeeeeeeelmisel nädalavahetusel filmiõhtut mängisime. Võtsime kõva kolm filmi ja vaatasime kaks isegi ära. Kompaniis olime Mina, Ama, Mp ja Anu. Ja sitaks näsimist.
Sel nädalavahetusel läks sama asi mitmel põhjusel aia taha. Esiteks läks pensionärideklubi* kell 21:20 magama (wtf nagu) ja pealegi olid Mikul emoprobleemid, mis olid tingitud ebameeldivast uudisest**. Käisin poes ja ostsin sitaks tervisemürke ning viis uut filmi (Valem 51, Amelie, Eternal Sunshine blabla, The Fifth Element ja Orgazmo). Arvata, mida esimesena sai vaadatud. Poolepealt lasi Ama jalga ja ma vaatasin selle ise lõpuni, veinipudel näpus. Lone Drunk?
Käisin poes ja vaatasin, et suur iPod on ikka kuradi suur. Natuke liiga. Ja kui ma ühtki kuramuse aipoodi ka ei osta, siis mille vitu nimel ma üldse tööl käin? Süüa ma korralikult ei saa, kui aega ei jää. Uneaega pole ka sittagi. Mussi tahaks sitaks teha, aga hetkel pole millegagi (seitsmes kuu jookseb). Mul on sitaks persetäis häid ideid, isegi riimiridu on tekkinud. Peamiselt tahaks prodjuussi ja biite teha, mõned lood ka sekka. Aahfakk, elu veereb must jälle mööda.
Mida ma teha ei taha, on kujundusi ja sitta teistele. I fucking hate it. Vastutus ja ajude nussimine, eriti kui töö kõrvalt sittagi aega ka ei jää. Muserdab teadmine, et lähen koju ja õde korjab mu masina näpust ära. Tal on vaja reffi teha. Seega istungi tööl puhketoas ja wifin. Joon kohvi ja söön kartulivormi. Suht mõnus isegi.
Ja siis mingi loo peale tuli mul eile märtsinostalgia peale. Mõtlesin ilusatele koduslebotamise deprekatele ja Marikale. Ja muusikale, mida tollal kuulasin ja mõtetele, mida tollal mõtlesin. Jah. Minu elu ongi selline... Umbes sellest hetkest, kui 2001 aastal kõik vittu hakkas minema, olen ma lasknud elul end vedada. Ehk peaks taas ohjad haarama ja oma tõelised unistused teoks tegema. Oleks viimane aeg. Muidu on hilja.
// Strange Fruit Project - In The Sun
* - Anu ja üks tema töökaaslane, kes meil nädalavahetusel ööbimas käis. ** - ma igaks juhuks ei ütle, see on isiklik teema
Elu Edetabelid
esmaspäev, 16. oktoober 2006 · 23:49 · barbipleiboi
Lisaks: Kõik läks, nagu arvatud. Kipanunnu õde omastas õhtuks arvuti (umbes 10 rida referaati ja 280'000 msn'i lauset). Mina vaatasin telekast High Fidelity't ja leidsin, et polegi nii sitt film. Sest see on liiga mina. Nagu enne. See kõik see noh...
...Tavaliselt ma vihkan asju, mis on liiga mina. Ja väldin asju, mis on liiga popid. Noh.
Ja mu kuradi blogil oleks vaja oma nišši, see praegune isiklik ona eesti blogosfääri avalikkuse ees ei sobi ikka kuhugi. Tööst ka ei tahaks-tohiks üks-ühele rääkida. Ja ega tegelt polegi enam viimasel ajal seda juttu eriti. Sitaks tahaks pajatada oma põnevast lust, kuid nunnakloostris on ka hullemad läbud.
Ah munni, ma pean hakkama uuesti töökuulutusi sirvima. See nuss ei säti väga. Nagu teoorias ideaalne, aga praktikas ulmeona. Et ehk ma idealiseerin oma unelmaid üle? Ehk on mu ideaalseks töökohaks näiteks... Elukutseline magaja? Öövalvur? Päevavaras? Um...
// Atmosphere - Smart Went Crazy
PS! Ärapanija on jälle teema. Nad on oma leimist üle saamas. Mina olen sinna jõudmas.
PPS! Mõtlesin, et peaks kõik oma postitused alates 2004 juunist (kõigis mu üheksas blogis) üheks failiks kokku köitma-küljendama, et miskit kaotsi ei läheks ja oleks kena lugeda. Ja siis paneksin selle putka siin kinni.
...jõi end City Rockil mällu siis kurtis, et tööd on palju siis kurtis, et on energiast tühjaks imetud siis kurtis, et tahaks üksi olla siis kurtis, et tahaks koos olla siis kurtis, et sai politseilt trahvi näitas vahvat videot siis kurtis, et Põhja-Koreal on tuumapomm ja rääkis veel natuke endast meenutas isa rääkis seebikarbist ja veneetsia projektist soovitas vabaneda masturbeerimis-ja pornograafiasõltuvusest pani võõrasema taga rääkis keppimise vanusepiirist rääkis filmiõhtust ja iPodist ja tööst, jälle rääkis, et sööb kartulivormi juustuga rääkis, et ei viitsi igast sitta kujundada rääkis, et peaks vahetam tööd, vajaks oma blogile nishi ja väldib asju, mis on popid. rääkis, et köidab oma kõik postitused tervikuks kokku.
ja ongi kõik. nägite, kui palju silmavaeva ma teil kokku hoidsin :)
Võtan uue kujunduse ka vaikselt ette ja hakkan oma nishi otsima.
Ja vaatan igaks juhuks ka tööpakkumised üle.
Stabiilne stagnatsioon versus agressiivne areng
kolmapäev, 18. oktoober 2006 · 10:42 · poteito
Asjad vajuvad laiali. V�i hoopis paika, ma ei tea.
Destruktsioonis on alati midagi lummavat, see on harmoonia ja stabiilsuse �kiline vastand, vastand mugavusele ja stagnatsioonile. L�bi kaose s�nnivad uued asjad ja ideed, mis rikastavad meie elu. Ning saavutavad l�puks ise harmoonia, et siis taaskord laguneda.
Igikestev dilemma - kas parem seista paigal, kui asjad on enamv�hem korras, v�i liikuda edasi l�bi korratuse?
photoshop: save workspace
neljapäev, 19. oktoober 2006 · 12:19 · poteito
Kui olete pidev Photoshopi kasutaja, olete ehk kokku puutunud olukorraga, kus peale uuesti käivitamist on teie menüüd kadunud ja vastu vaatab tühi töölaud. Iga kord ükshaaval menüüde avamine võib osutuda parasjagu tüütuks. Seda on lihtne vältida, kui salvestate oma töölaua. Valige lihtsalt menüüst Window > Workspace > Save Workspace ja valige käepärane nimi. Lihtsam?
espressomasin
neljapäev, 19. oktoober 2006 · 13:25 · poteito
Meile pandi tööle espressokas. Suht lahe. Tasuline, aga oskab paremat kohvi teha, kui mina.
Mulle meeldivad lühikesed, konkreetsed ja informatiivsed postitused.
Hea uudis - Flash player 9 beta on nüüd saadaval ka inteli protsessoritega mac'idele. Alla saab seda vedada siit ja uudsete võimalustena on näiteks full-screen mode.
Lisaks on saadaval inteli-versioon ka populaarsest programmist CandyBar, mis võimaldab ühe ropsuga programmide ja operatsioonisüsteemi keskkonna ikoone vahetada ja soovi korral taastada. Pisukese valiku saadaolevaid ikoonipakette leiab Iconfactory iContainerite lehelt. Pildil kujutatud ikoonid on pärit konteinerist Somatic.
Ning lõpetuseks soovitaksin suurepärast widgetit nimega miniStat2, millest on nüüdseks ka inteli-versioon saadaval. MiniStat võimaldab jälgida mitmeid arvutis toimuvaid protsesse dashboardilt. Ja näeb erakordselt nunnu välja. Ning sisaldab iStat'idega võrreldes paremaid kohandamisvõimalusi ja on töökindlam. Lisaks oskab uus versioon ka inteli-läpakate protsessori temperatuuri mõõta.
Kui keegi ei tea, siis widgetid on pisikesed flashil põhinevad programmid, mida saavad apple'i arvutite kasutajad dashboardis jooksutada. Apple OsX Widgets lehel on neid hetkel saada 2342 erinevat.
domeen 24 tunniga
reede, 20. oktoober 2006 · 18:59 · poteito
Tegin oma pikaajalise unistuse teoks ja hankisin oma domeeni. Sai ikka pikka aega juureldud, nii 6-8 aastat. Kuna kazo.com ja kazo.net on järgmise aasta juulini hõivatud, langes valik kazo.eu peale. Lugesin Aarne bloogist, et netpoint kõlbab hostimiseks kasutada küll ja tegin asja teoks. Domeeninimega aitas zone.
Tegin igaks juhuks ka aprillini ettemakse, et oleks lahedam olla. Ruumi muhedalt ja 25 subdomeeni, mis mind eriti rõõmustab. Kolin oma blogi peagi sinna üle. Seniks... Ma ei tea, minge näiteks täna Sviiti. TSR ja Rafu mängivad.
dj kid sid tuleb varsti eestisse
pühapäev, 22. oktoober 2006 · 15:12 · poteito
tom on vahva vandersell
kolmapäev, 25. oktoober 2006 · 10:18 · poteito
t88dl says: andke abi, ma ei suuda enam, see tom on nii debiil, no loll eo saa olla yks inimene t88dl says: pesumasinal on migni jama ja alarm k2ib, vend uhas plaadi sisse, siis ma vaatsin, et kuskohas see jama on sealt skeemist noh. t88dl says: n2itan vennale kah, see kytab kohe vedeliku peale uhama sinna pakki, kuigi viga on hoopis mujal skeemis, ei tea, ei suutnudki vist selgeks teha t88dl says: 6nneks istub nyyd kuskil ja s88b pirukat, vend on nagu mingi loom vist, et yhe asja 2ra 6ppind, et kui skeem vilgub siis tuleb peale uhada vedeliku kohe t88dl says: vend v6ttis nyyd plaadi v2lja ja jaurab seal, et ikka j2i vilkumka, tundub et midagi on valesti, 2kki ei ole vdeliku piisavalt no tra anna abi
props, gert :)
Siin või sealpool ekraani
kolmapäev, 25. oktoober 2006 · 15:14 · poteito
See amet ei sobi mulle. See oleks kõige objektiivsem termin.
Kindlasti leiduks kuskil keegi, kellele see meeldiks. Aga minule ei sobi hommikust õhtuni monitori jõllitamine, sest arvutid ajavad mu juhtmesse. Muudavad mind apaatseks, eemalolevaks ja suhtlemisvõimetuks. Ask anybody, kõik mu tuttavad teavad seda.
Ja mis mind enim ärritab, on see, et see töö ei arene kuskile. Et siin/siit oleks midagi õppida, kuhugi progresseeruda... Aga ei, mu praegune amet jääbki täpppsssseltttt samasuguseks. Et ka aastal 2382 istub mingi värdjas küürus arvuti taga ja lohistab pingsalt jõllitades illukas joonlaudu paika. Putsi. Kuradi silgutoppimise töö.
Pealegi on see ilmselge, et minu tööga ei olda rahul. Õigupoolest oleks mõistetamatu, kui oldaks.
Ja üleüldse. Oeh. Ma vajan mingit loomingulisemat või füüsilisemat tööd. Üks kahest. Sest see töö lihtsalt ei sobi.
Appi, ma vajan rahusteid, ma tahan jällegi olla surnd
neljapäev, 26. oktoober 2006 · kazo-wordpress-recovered
ja nüüd on jälle perses ja mingi emoteema.
kõik muutkui halavad kuidas kõik on vittus ja putsis ja mina olen ka kohutavalt palju ropendama hakanud. tahaks sitaks rahusteid, sest mul on pidevad paanikahäired, kompleksid ja bipolaarsed emotsionaalsushood. Iga komm kõlbab. Või armastus. Maarja, palun armasta mind. Kasvõi sümboolselt.
Praegu on paar inimest, keda ma isegi armastan. Aga nemad ei armasta mind. Või on asi minus, aga nad lausa väldivad ja/või ei salli mind. Mõne puhul on see kindlasti nii ja nad on juba läinud uitama omi radu teistes seltskondades ja stiilides ja mina olen nad enda jaoks, vähemalt mõneks ajaks kaotanud.
Ja siis on need, kellega asi jutust kaugemale ei jõua. Tavaliselt ma kas mängin üle või magan õige hetke maha. Ja veel sada asja. Vahel kaotan huvi ja unustan nad siiralt. Kui jälle meenub, on rong lännu.
Ma tunnen end jälle üksi. Ja lähen võtan köögist veini.
Ja mu õde kohtleb mind taas kui sitta. Vitt on.
the tartu dream®
neljapäev, 26. oktoober 2006 · kazo-wordpress-recovered
Viimane nädalavahetus pani mind mõtlema, et äkki oleks Tartusse jäämisel siiski mõtet. Et mu Tartu Dream® on siiski võimalik.
Laupäeval oli flegma ja Sviiti ma ei läinud. Keerasin kodus poolese martini perse ja suikusin mõnusale unele. Kell neli öösel ärkasin ma selle peale, et mu näost umbes 20cm kaugusel oli Maarja, kes lausus need maagilised sõnad… “Hakkame jooma”. Best äratus ever™.
Ja siis laupäeva hommikul sai varakult maast lahti tuldud, nii kell 11. Kuna Johanna tuli ka, siis hakkasime kivi viskama, kuna tal jalg valutas trepil kukkumisest. Ja siis oli hea. Ja me vedelesime teistega ja kuulasime trummbassi ja vaatasime seinal värvilist tapeeti. Ja kui tuli munchies, siis läksime välja sööma.
Ja tagasi tulles magasime veel und. Ning kuigi õhtu peale tuli mõte minna glemmi poole filmi passima, korraldasime hoopis kodus pleisi. Sellised asjad mulle meeldivad raisk. Ma sain ise olla justkui host ja poolomanik, vedeleda, juua, sotsialiseeruda ja inimesi näppida. Mitte et ma seda teinud oleks.
Ja kui kell 11 tulid alt naabrid mölisema, läksime Club Tallinnasse, kus oli mingi hausiasi. Täiesti masendav, millist sitta seal lasti. Ja mammu oli vist ekstranapsus, hakkas igast kinkyt juttu ajama. Mitte, et mulle see ei meeldiks onju. Ja siis panid mu õega tatti ja värk. Ja seega minuga mitte. Ja värk.
Viimased kroonid läksid singivõileiva alla. Ja siis magasin ja nägin haiget und. Terve eelmise õhtu ropem variant. Teate küll, lõhutud klaasid, seks ja vägivald, narkootikumid ja alkohol (oh, wait). Hea uni oli
Järgmine päev oli valus flegma. Ja mammu läks ära. Böö.
Ühesünaga ma tahtsin öelda, et mu tartu-dream ärkas sellega uuesti ellu. Aga mu õe tänane ülbitsev alatoon ja kommentaarid keerasid küll pildi 90 kraadi. Tööst on igatahes viimse piirini kõrini.
fuck you hanza.net
neljapäev, 26. oktoober 2006 · 19:55 · poteito
Oli vaja 1 kiire asi pangas ära ajada. Hakkasin siis sisse logima ja salasõna ei tööta. Teist korda ka mitte. Ja siis kuskilt mälusopist meenub, et mind sunniti seda vääramatult ära vahetama.
Kurat, mul on raskusi sünnipäevade meeles pidamisegagi, mis siis veel uuest salasõnast. No ikka absoluutselt ei tule. Tegelt, mis te arvate, et nad lähevad mu 48 krooni kallale, mis mul arvel on? Nahhui, keda huvitab.
Radiohead - Knives Out
emo top 5
reede, 27. oktoober 2006 · kazo-wordpress-recovered
viimase aja emomussi top 5
(kui räpp välja arvata)
5. Ian Brown - F.E.A.R.
4. Doveman - Dancing
3. Coldplay - Fix You
2. Michael Andrews and Gary Jules - Mad World
1. Radiohead - Knives Out
peale eilset tuleb homne
reede, 27. oktoober 2006 · kazo-wordpress-recovered
Vittu hommikul ärkasin üles. ei julenud enam sisse magada. Kell 6:59 lõin silmad lahti ja vaatasin, et fakk, pime, võib edasi magada. Ja minut hiljem helises.
Kuna ma ihuüksi olin, siis kordasin vajalikku protseduuri, mis oli juba kenakesti sisse kasvanud. Sa ei kujuta ette, kui mõnus. Ja kui mõjus, andis kenakesti enesekindlust juurde.
Tööl olen ka peaaegu järjel ja õhtul on öötöö. Enne seda veel sigamiljon asja. Olen ootusrikas.
Siis uus ipod nano on saadaval lisaks im´ile ka näiteks plussmiinuses. ...ja homme on im suletud, mis lükkab mu nano-ostu teadmata kaugusesse.
Siis hansapanga rottkaardi kasutajad võiks nagu võimalust kasutada ja oma tasuta mandi lasta koju saata. Vajaliku salasõna leiate hanza.netist kuskilt lepingute ja muu pasa vahelt.
Alates 1. detsembrist jõustuvad uued USA julgestusnõuded lennureisijatele, mis keelavad igasuguse käsipagasi. Samuti tuleb julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel reisijatel ära võtta kõik riided. Pärast turvakontrolli lähevad riided koos kogu muu pagasiga lennuki pagasiruumi. Reisijatel on endiselt lubatud osta kõike vajalikku lennujaamade kauplustest. Lennuamet palub reisijatelt mõistvat suhtumist ja koostöövalmidust lennujaama julgestustöötajate ja lennuettevõtja töötajatega.
Nagu näha, harilik bloggeri kest. Ma jukerdan juba jupp aega selle uue kujunduse kallal, kuid probleemid ründavad. Nimelt on mul probleeme täpitähtede ja muu huinjaaga. Ja neid asju on veel. Kommentaarimine, kui see üldse vajalik peaks olema, on minu oskustega paras peavalu. Ja tegelikult ma täpselt ei teagi, mis siia nii eluliselt vajalik oleks.
Arvake midagi.
pulmad tulekul
neljapäev, 2. november 2006 · 16:27 · poteito
Õues on nii palju lund ! says: Ongi nii , kle kui sa abiellud siis tee niimoodi , et mina olen lilleneiu !? Õues on nii palju lund ! says: Teed we?
Õues on nii palju lund ! just sent you a Nudge!
kazo | las ma olen sinu kingaviks says: :D kazo | las ma olen sinu kingaviks says: ikka kazo | las ma olen sinu kingaviks says: aga sinna on veel aega kazo | las ma olen sinu kingaviks says: no ma pakun et mingi 8 aastat Õues on nii palju lund ! says: :D , ma olen nii õnnelik nüüd , miks sinna veel aega on ? Õues on nii palju lund ! says: Miks nii palju ?! kazo | las ma olen sinu kingaviks says: kuhu mul kiiret Õues on nii palju lund ! says: Näähh
Beck - Everybody's Gotta Learn Sometimes
närvid on läbi
neljapäev, 2. november 2006 · 18:28 · poteito
29 päeva järgmise palgani.
pool rahast alles.
üür- kommunaal 1500 telefon mingi 250-300 söök-alks eile õhtul 300-400 (raha muutus odavaks peale kolmandat) krediitkaart 250 jne.
Tra ma kadestan neid tatikaid, kes ei pea nii hoorama. Kes mõtelvad, et öööö, sa käid nüüd tööl osta mulle tiaara. Mul on 2500 krooni ja ma pean selle eest sööma, transportima jms planeerimatud kulutused... Järgmised 29 päeva. Ja mul ei ole emmet, kelle kodus tasuta sooja toitu süüa ja tasuta katust pea kohal, et saaksin edevaid mänguasju osta (tige pilk ät softkilla aka elvis laur). Mul ei ole emmet, kes annab mulle ühepäevaseks teise linna minekuks tonni näppu (tige pilk ät yoki ehk johanna kraas). Ja paska
Kes veel aru pole saanud, ma olen viimase kuue kuu ja kolme nädala jooksul saanud puhata ainult nädalavahetustel ja saanud 1 nädala palgalist puhkust. Lisaks veel 3 päeva, mis ma septembris haige olin. Septembrist saati olen maganud igal ööl kuus tundi ja söönud päevas umbkaudu 300-600 grammi. Termin oleks "beyond insanity"
Türa mul on niiii pohhui. Närvid on läbi ja seksuaalne frustratsioon hävitas ajud. Infact, ajud on nagu sõelapõhi. Ma ei suuda enam algarve loendada ja liitsõnu meeles hoida.
Alguses nad ütlesid, et ära mine tööle, saab ka muudmoodi hakkama. Nüüd nad ütlevad, et ära tule ära enne, kui uue töö saad. Ja nüüd, kui järele mõelda, polekski vanale kohale naasemine nii jube. Vähemalt ajutise lahendusena. Saaks vähemalt üksi olla ja muusikat kuulata.
Samas nii väikse palga eest on suht pointless tagasi minna. Saaks küll natuke vabavolilisemalt töötada, kuid milleks. Majanduslik seis jääks samaks, muusikategemine seisaks, sõbrad (need kellega ma nagu päriselt ka suhtlen) oleks ikka 186km kaugusel. Aga ma lihtsalt niiiiiiii vihkan Tallinnat. Tõsiselt, perse koht on. Kuradi munn plats. Eestimaa aanus. Maarjamaa urruauk.
PS! Marika, siin jutus ei ole mingit vihjet sinu teemal. Ausalt. Mulle väga meeldib see värk, et sa õpid ja kole waffa olex kuulda kui sul hästi lähex. See tööteema on okei, sest sul on veel selle kõrvalt elu ja sa liigud edasi.
COMMENTS (1)
Anonymous · 12. november 2006 · 22:16
aaah, ei ole nii :) ma ei oska midagi öelda. päris hea
ah tead…
laupäev, 4. november 2006 · kazo-wordpress-recovered
Kõik on suht perses. Et kui varem oli veel süsteem, siis nüüd ei ole nagu seda ka.Puuduvad igasugused tugipunktid.
Pidin muidugi neljapäeval nii naljaviluks pudeli kvaliteetveini ostma. Kuna kellegagi juua polnud, võtsin üksi. Ja siis, kuidagi sujuvalt sai otsustatud linna minna. Ühesõnaga, asi lõppes sellega, et ma jõin end kuskil mällu ja magasin hommikul töö sisse. Ja siis helistasin ja ütlesin, et olen haige. Ja otsustasin end kaineks magada. Peale mida tuli pohmell, kuna ma polnud vastavas olekus, et pohmelli vältida. Ja siis ma magasin kella viieni, peas trummeldamas teadmine, et solvasin sõpru, alandasin ennast, lasin ülemust üle. Ja samas nagu ei hooli ka, ma ei tea. Ma isegi ei tea mida ma tunnen, see on tõsiselt perses värk.
Mõtlen, et lähen homme Tallinnasse. Ja siis vist kunagi üldse. Mul pole siin midagi teha, tuttavaid napib, elu on tühi, koht on võõras ja elamine kulukas. Ma lihtsalt nii vihkan Tallinnat, aga ma pole lihtsalt tartlane. Ja tartu dream vaikselt kärbub. Ma lihtsalt raiskan oma armastust. Ja tapan organismi. See koht kaotab nii varsti oma erilisuse. Ma tahan liikuda edasi, sest siin ei sobi. Aga ma kardan, et tagasi on vajalikum. I need to get my feet on the ground again.
Mõtlesin osta iPod nano, aga kui ma nüüd järgi mõtlen, ei ole mul seda vaja. See ei tee mind õnnelikumaks ja ma ei saa võtta sellist majanduslikku pauku hetkel, kui kõik kleeplindid on läbi ligunenud. Ja see ei tee mind õnnelikumaks. Raha võimaldab mulle osta küll shokolaadi ja aloholi, nii palju kui ihaldan, aga need ei leevenda probleemi. Ma pole kunagi üksikum olnud. Selline ületöötanud graafikutega ummikus depressiivne eiteaisegimisseksuaal.
Türa kõik on nagu nii perses, et ei oskagi sõnastada. Pointless. Mõttetu. Mõttttetttuu.
Beck - Everybody’s Gotta Learn Sometimes
ametipostisaladused
teisipäev, 7. november 2006 · 16:58 · poteito
One or more archived images are unavailable
Ma hakkasin vaatama, et polegi see töö nii kõikse hullem, kui siin midagi teha pole. Mõnus isegi natuke. Uimaseks teeb, aga noh.
Ja siis ma märkasin tööpakkumist ühte suurde ajalehte küljendajaks. Ja ma hakkasin mõtlema ki ideaalne see oleks. Ma olen seda alati teadnud, aga nüüd on see suht käeulatuses. Mul on enesekindlust, töökogemust, ma oskan isegi vajalikke programme ja mulle sitaks meeldib see ajaleht. Rääkimata üksi töötamise võimalusest, mitte-kella-peale käimisest, töötundide arvust, palgast jpm. God, ma läksin vist natuke liiga elevile. Aga ma olen õnnelik jälle. Mitte kunagi pole mu unistused mulle lähemal olnud.
Well, you don't have the worst job in the world, but it's not great. And don't worry, you're not the problem - your company is. Start looking around for another job, even if you're not totally fed up. Because in time, you're going to be dying to quit!
Ma tegelt isegi igatsen mingit blogi. Nii sisse harjunud.
Tahaks kohutavalt halada, kui halvasti ma end tunnen, aga ei ole vist tarvis. Tegelt mul on veel mõned blogid, kuhu värki kirjutan. On kiviblog, kus on küll suht hõredad sissekanded. On päris absoluutselt isiklik ja tõene blogi, ent pole muidugi kõigile möödakäijatele. Ja on endiselt tasutamuusika, kuhu on õnneks Luigi ja Flai aidanud midagi juurde tekitada. Aitäh :)
Kurat. Palju asju tahaks rääkida. Et kuidas tööl ja s_tta, aga see kõik oleks nii üüratult pointless. Igal inimesel on oma elu ja sellegagi tegemist. Pole liigset emo vaja.
Ma vajan rahusteid. Soliani, coaxili, fluanxoli... kõik sobib.
teekond
reede, 10. november 2006 · kazo-wordpress-recovered
Saingi rongis ühenduse. Inimesi oli piisavalt vähe, et ühendaks ära.
Muidu on suht pointless hetkel esimeses klassis sõita, aga ma olen nii ära harjund. Ei tõmba enam kuidagi nende sinise kattega istmete peale, pealegi tasuta kohv on lahe. Ma olen perseni võlgades ja tahan teha seda, mida ma ei suutnud ka kaks-kolm kuud tagasi, kui mul oli natukenegi raha. Osta endale jope, püksid, ketsid, müts ja ipod. Seekord kavatsen ma vähemalt kaks neist hankida, vaatab millised. Karta on, et peab ema papi peal liugu laskma, üksi ikka ei mängi välja. Tra, ma ei suuda 1i 5k eest enam ära majandada. No üür ja muud arved, aga ikkagi. Kuidas ma kunagi elasin 125 krooniga nädalas ja nüüd ei saa 1250ga hakkama?
Mugavaks olen läinud. Pealegi öömaja ja toit maksab.
Uued MacBookid
reede, 10. november 2006 · 15:53 · poteito
Ja ongi aeg minu pisike aknast välja visada. Hakkabki teine kolletuma käelabade alt.
Nimelt lasi Apple sel nädalal välja pisut uuendatud MacBookid, mis on täienduseks poole aasta tagusele positiivsele üllatusele. Pisikesel tegusal masinal uuendati protsessorit, milleks on nüüdsest veelgi vilkam Core 2 Duo. Lisaks pandi Intel Graphics Media Accelerator 950 graafika. Ülejäänu on jäetud suures osas samaks.
Samuti jõudis Eestisse esimene partii imearmsaid teise generatsiooni shuffle´id. 1390 krooni eest saab lunastada endale tikutoosi suuruse pleieri, mil jaksu kuni 12 tundi, mahtu üks gigabait ja kriimustuskindel alumiiniumist korpus.
Jutt ikka Salaka keskuse maha võtmisest. Okei, ma saan aru, et nad ehitavad sinna stuudiod ja peldikud ja korraliku euroventilatsiooni... Aga see sitt on ju lihtsalt kole. Klaaspeldik, bljät.
ma hääletasin poolt, sest minu arust sakala keskus on rõve. ja nüüd saavad ehitusmehed tööd, rahad liiguvad. viskit, viskit! ja nii on, nagu elu käib!
ulla saab üle niikuinii, sest vahet pole, mismoodi me hääletame tegelt... :P
Yada-yada...
neljapäev, 16. november 2006 · 13:29 · poteito
Blabla. Palju möla vähe villa. Kuulake parem mussi
Common Sense - Resurrection Chords - Wrap Your Chops Looptroop - Don't Hate The Player T.I. - Why You Wanna Mase feat. DMX - Take What's Yours
Nagu öeldakse, maitse pole oma teha.
nanospace
pühapäev, 26. november 2006 · 14:26 · poteito
Uus iPod nano on leidnud huvitava mooduse enesereklaamiks. Nimelt on neil, nagu igal elusal ja elutul esemel aastal 2006, myspaces kasutaja. Nii et iseenesest mitte kui midagi erilist. Aga see-eest vägagi stiilselt. Namiin väga.
Samuti sisaldavad profiilid valitud pleiliste erinevatest muusikastiilidest. Esindatud on 25 hulgas ka sellised nimed nagu Daft Punk, Lily Allen, Jurassic 5 ja Oh No.
Your life is pretty normal - sometimes great, sometimes not so great. You have a lot of good stuff going on. Your life may be more perfect than you realize.
You're a pretty angry person, although you might not describe yourself that way. But if you think about it, you probably feel annoyed, frustrated, and disappointed often. All of the emotions above are classic signs of anger. And if these angry feelings are controlling your life, you may need help.
You are quite the jealous person, even if you don't know it. And the true bummer is: you're too envious to really appreciate what you have going on. Just remember, no one has the perfect life. So love the one you have!
You're not over the top dramatic, but you have your moments. You know how to steal the spotlight... And how to act out to get your way.
People around you know that you're good for a laugh. But at times, your drama gets a bit too much for everyone. Tone it down a tad, and you'll still be the center of attention.
Lisaks Eesti politseinikele turvasid Bushi visiidi ajal ka sajad ameeriklased: "See on selline kokkuleppe küsimus, kes mida teeb ja ma ei näe põhjust miks ameeriklased ei võinud seda teha. Tegemist on maailma ohustatuima inimesega. Ei peaks tekkima küsimust miks, vaid küsimus on tulemuses," selgitas Kohv.
No aga kas on midagi, mida see mees pole teinud, et teda vihataks? Ei saa eitada, et ma tema pihta võimalusel koolapurgiga ei viskaks. Hurricane George.
me mõtlesime kerttuga külla tulla sulle. sinna. ajas on küsimus aint..
see kuu aastas
pühapäev, 3. detsember 2006 · kazo-wordpress-recovered
Tuli praegu pähe, et ma polegi kellelegi jõulukinki teinud. Juba päris tükk aega. Kuigi sel aastal saaks ma seda lubada. Olen kõik viimased kuupalgad niigi maksimaalselt enda peale raisanud, oleks viimane aeg teistele mõelda.
Nii saagu.
pimedate ööde fuckyouyoufuckingfuck
esmaspäev, 4. detsember 2006 · 10:02 · poteito
Eelmisel aastal käisin vaatamas nelja filmi. Sel aastal, nagu näha juuresolevalt pildilt, ei saanud ühtegi vaatama. Nimelt oli Tartus (suuruselt üks neljandik tallinnast) 1/9 linastumiskohtadest. Nagu kuradi Viljandis oli ka rohkem kinosid, mis Pöffi filme linastasid. Nõme. Ja filmide valik oli ka ikka jube, jube kasin.
Jah, ma tean, Tartus kvaliteetseid linastamiskohti napib ja MPDE/Forum kinodega sel aastal mahulistel põhjustel ei saanud koostööd teha, jäi ka kino Ekraan kaadrist välja, aga ikkagi... Ja kohutavalt lohutavad ka selliseid uudiseid.
Positiivsest küljest, vähemalt "Paha maa" tuleb sel nädalal telekast.
Mõtlesin eile kella seitsme ajal töölt koju jõudes, et tshilliks pitsa seltsis ja vaataks filmi. Teadsin, et Ama pidi tapeeti panema ja värk. Läksin koju, ei pannud ta midagi. Otsustasin näsimist võtta ja luksuslik tundus idee päris omas kodus sooja pitsat süüa. Ei hakkanud mingit kergemat sodi võtmagi.
Kell 23:13. Ei sittagi veel. Juhhey änd fakk you, Reinu Pitsa.
J Dilla - Stop!
smee again, goan...
reede, 8. detsember 2006 · 15:00 · poteito
Smee foo shoo. Kuna asja eest küsitakse raha, teevad kavalpead ja vähem-kavalpead sellest ekraanilasu ja kopi-pastevad selle kuhugi targa programmi sisse, mis võimaldab selle parajaks lõigata ja uue pildifailina välja lasta (hõhõh. hai tekk leet shieed raisk)
PS! Ma olen praeguseks photoshopiga tegelenud kolm aastat ja kolm kuud. Oleks ehk aeg oskama hakata?
Madlib - Shades Of Blue (album, 2003) (Sellest veel niipalju, et kaks pool aastat tagasi muutis see album mu elu. Sõna otseses mõttes. Ma ei läinud kooli, passisin kodus ja nikerdasin vektorgraafikat. Kooli juhtkonnale see väga ei meeldinud. Sain selle pooljuhuslikult sõbra juurest, kes mulle parajasti vanakooli diskot plaadile kirjutas. Siiani on see jäänud minu jaoks inspireerivaks albumiks, mida ma kuulan arvuti taga töötades. See aitab mu täit potentsiaali rakendada, mitte niivõrd selle pärast, kuidas ta kõlab, kuivõrd seetõttu, mida ta minu jaoks tähendab. Aitäh, Otis.)
Nädalavahetuse jooksul ei läinud ma ühelegi ettenähtud pidudest. Ja ma olen kuradi rahul.
Kas oleks minust liiga lapsik öelda, et ma olen juba liiga vana pidude jaoks?
COMMENTS (2)
Anonymous · 11. detsember 2006 · 20:12
küll sa ükspäev hoo sisse saad :D
Anonymous · 11. detsember 2006 · 23:15
vahepeal peab puhkama ja jõudu koguma. siis edasi rokkima:)
hakkab jälle pihta või.
teisipäev, 12. detsember 2006 · kazo-wordpress-recovered
Ära ohi siin midagi, Ta polegi kunagi sinu oma olnud.
Muidu läheb suht normillerilt. Vähemalt vahepeal tundus, et olen oma emost üle saanud. Eile tuli see vist tagasi. Selline magushapu südamevalu, mis võtab lõpuks kogu organismi endaga kaasa. Mõne arust peaksin ehk õnnelik olema, et tean, keda tahan, tegelikkuses ei tee see olukorda lihtsamaks. Sõprus pole alternatiiv, see ei anna seda lähedust, mida ma vajaks. Ja mitte füüsilises mõttes. Ah kurat, saate aru küll. Kui olete seda tundnud, saate.
Aga tegelikult ta vist ei teagi. Veel hullem, kui teab. Sest siis on ta suht südametu.
mh.
teisipäev, 12. detsember 2006 · kazo-wordpress-recovered
Mh, Nüüd mul polegi enam kohta, kuhu kirjutada, kuidas asjad tegelikult on.
Fuck the fuck fuck.
12.12.06
teisipäev, 12. detsember 2006 · 09:24 · poteito
Vaatasin kõrvalt oma lõulaiffi ja avastasin, et kurat, ma pole kaheksa aastat lennukiga lennanud. Üldse pole mitu aastat välismaal käinud. Kuhu kadus mu rännumehe vaim?
See pole kuhugi kadunud. Mõtlesin, et mitte kohe, aga mõne aja pärast, näiteks märtsis peaks lõpuks Londonisse tagasi minema. Lennukiga näiteks Stantedisse (EasyJet, EstAir viib Gatwicki) ja rongiga Londonisse (ekspressklassis edasi-tagasi kakskendviis paundi). Võtaks kesklinnas mingi budgethotelli (alates 40 euri öö per soolo, 60 per paar) ja tuiaks kaks-kolm päeva mööda linna ning peeretaks võõramaa õhku. Enyone cares to join? Ilusad paljad naised?
Eesti Airil nimelt märtsist saati soodukad (1215 asemel 480 eeksi per persoon turistikas)
Nüüd on vaja kokteilide pealt koonrdada ja kodutöö ära teha.
You've done a good job changing with the times, but deep down, you're still the same person. You're clothes, job, and friends may have changed some - but it hasn't changed you.
Your most comfortable inside your head - and often daydream the day away. You have an artistic temperament that makes you seem creative to some, eccentric to others. You avoid conflict at all costs, and you have a difficult time with relationships. Attractive and with good manners, you tend to shine in social situations.
While some of your behavior is quite normal... Other things you do are downright strange You've got a little of your freak going on But you mostly keep your weirdness to yourself
You're not going to mow over everyone to get ahead... But you're also powerful enough to make things happen for yourself. You understand how the world works, even when it's an ugly place. You just don't get ugly yourself - unless you have to!
But daring? Not usually? You tend to like to make calculated risks. So while you may not be base jumping any time soon... You are up for whatever's new and (a little) exciting!
Midagi fotopededele. Nimelt lasi Adobe täna hommikul täiesti eksprompt välja populaarse pilditöötlustarkvara Adobe Photoshop CS3 beta. Eriti rõõmsaks peaks see tegema intel-mjakkide omanikud, kuna programm lippab neil senisest tunduvalt kiiremini, sest seda pole enam vaja üle PowerPC keskkonna emuleerida. Beeta on kättesaadav kõigile, kel kehtiva litsentsiga koopia. ( Viide1, Viide2 ) Lisa: Natukene uue Photoshopi uuendustest.
45 päeva Vistani. Microsoft tegi lõbusa pressika, milles andis teada, et ainuüksi Ameerikas aitab Vista luua umbes 100´000 uut töökohta, seda siis tehnilise toe alal. Juhhei. Loe ise.
Ja Kevin Rose, digg.com-i üks asutajatest reetis jokkis peaga välja, et kauaplämatud iPhone võiks ilmuda näiteks jaanuaris. Ja sisaldada seda ja toda. Vaata ise. Siit näiteks.
Ära anda heasse peresse kasvuraskustega Sony Trinitron 21" televiisor. Täpset mudelit ei tea, pole kunagi huvi tundnud. Töötab peaaegu korralikult (minu andmetel), pulti pole. Sattus meie perre pooljuhuslikult, nüüd pole kuhugi panna ja jääb ette.
Kes leiab, et täpselt üks on just puudu, tulgu ja võtku kaenlasse. E-post kazotaja@gmail.com või telefon 56462346.
PS! Telekas on praeguseks läinud :)
mas'n'dav
laupäev, 16. detsember 2006 · 14:02 · poteito
Masendav murdis seekord traditsioone ja tegi oma kampaania otseselt rahale orienteerituna, seda soovist otseselt vastandada teistele (Loe: IRL) erakondadele. Mis on minu arvates üüratult nõme, aga masendava puhul ei üllata, pigem on nende puhul nõmedus juba reegliks saanud. Kustkohast sellised ohmoonid tulevad? Kust tulevad sellised jobid, kes neid valivad?
Ma ei usu sõnadesse, kui nende taga pole tegusid. Kehvikute keskikute kohta võib seda öelda. Iga kord võimule saades on nad seadnud isiklikud prioriteedid valija huvidest ettepoole ning üritavad jätkuvalt läbi suruda postuumseid projekte (näiteks astmeline maksusüsteem, mis viis omal ajal rootsi suurfirmad pankrotti). Kustkohast sellised ohmoonid tulevad?
Samas peab masendava mainekujundajatele au andma, sest nad teevad oma tööd olukorda arvestades eeskujulikult. Oskus veeretada kaelast lindiskandaale võimul püsides ja oponendid kõrvaldada ametist tühiste pildiskandaalidega (kuule, kes meist ei tulistaks kodus savisaare pildi pihta? mina tulistaks) annab silmad ette kõigile teistele eesti erakondadele. In fact, omal ajal saigi Mart Laari juhitud valitsusele peamiselt saatuslikuks eitamine, info varjamine ja avalikus meedias vaikimine skandaali teemal.
Masendaval on alati oma vastus olemas. Isegi kui see paneb meist suure osa piinlikkusest punastama, saadab see osale valijaskonnast signaali, et erakond on valmis vastutama ja valijaga dialoogi arendama. Ja et partei on valmis oma suppi ise helpima. Järelikult on nigelas olukorras vaikimine hullem kui halb vastus.
Antud postituse kirjutaja esindab vaid isklikke arvamusi ja arusaamu ning tema parteiline kuuluvus ei oma kontekstis tähtsust (sest ta ei esinda oma erakonda vaid isiklikke maailmavaateid, mis ta üldse sinna erakonda viisid. Loogiline).
ah et selline mees siis?
esmaspäev, 18. detsember 2006 · 12:55 · poteito
Esmaspäeva hommikul palju tööd - harjumatu. Esmaspäeva hommikul väga palju tööd - haruldane. Esmaspäeva hommikul hullumaja - pretsedent. Kujundajad tahavad selle nädala raames veel plaadid ära teha, et jaanuaris oleks kohe varnast võtta. Kärmed ajad.
Kodus kadus wifi ära. Kopsisin küll harjaga naabri lae vastu, ei aidanud. Peab ikkagi legaalse neti sisse panema :(
Ärkasin jälle 8:10. See on täpselt 10 minutit peale seda, kui ma pidin juba tööl olema. Aga ma ei kurda.
Ama tõstis oma toa lõpuks ümber, loodame, et nüüd on rahul mõnda aega. Mina sain aknal suurest potilillest lahti ja saan lõpuks aknast välja vaadata. Kummaline tunne.
Reedel oli firma jõulupidu. Kuna valdav osa töökaaslastest on slaavi päritolu, oli natuke kummaline olla. Aga hariv. Sain pooljuhuslikult ülemusega vesteldes teada, et offseti osakond kolib kahe nädala jooksul Tallinnasse ja meie kahe kuu jooksul _____ ruumidesse. Järelikult olen ma enamike töökaaslastega viimast nädalat koos. Kas pole mitte huvitav teada.
Reede õhtul käisin Liinet ka kaemas. Väga tipstops.
Laupäeval meenutasime Eku vananemist. Ei ma ei soovi veel palju õnne, raisk. Homme saad bljät :)
Pesumasin on katki. Kuna asjal on kolmeaastane firma garantii, sai kohale kutsutud garantiiremont. Peale kuuajast ootamist nad tulid, vaatasid üle ja ütlesid, et ei saa parandada, kuna ei tea, milles probleem on. Umm... Täpselt nii retarded, kui see kõlab. Käisin selle pärast viis päeva samade sokkidega, täna tunnen, kuidas särk haiseb. Fakit, täna õhtul õiendan selle masinaga arved. Võtan kruvikeeraja ja... Paar hoopi vastu esipaneeli peaks teda veidike õpetama. Sa ei tea, kellega sa jamad, mees. Jajaa, mind ei huvita, et su nimi on Sam Sung või misiganes, sa ei tea, kelleks mind vabal ajal kutsutakse! Libuu!
üks väga huvitav ja tähtis asi.
esmaspäev, 18. detsember 2006 · 13:15 · poteito
Istun pubis. Kahvel kukkus just maha. Arvasin, et peaksite teadma.
Armastus Päästab Maailma.mp3
esmaspäev, 18. detsember 2006 · 14:59 · poteito
See Epliku ja Eliidi lugu on lihtsalt nii kümnesse. Kõigile meeldib. Mina olen ka kõik :)
Ei, mina ei levita midagi. Aga Elisa levitab. Aitäh, Ilusa Naisenimega Mobiilsideteenuse Pakkuja.
Käisime Glemmi ja Medliga pilte tegemas. Tahtsin õe kaamerat katsetada. Panin enda omadest laisa valiku siia, kui kellelgi huvi.
Ja sain kinnitust kahele asjale, mida ma alati kahtlustanud olen... 1. Ma pole fotoinimene, ma mõtlen 24 kaadrit sekundis 2. Ma eelistan töötada üksi
Piiss y'all. Kunagi jälle :)
vanaemaga moosi tegemas
laupäev, 23. detsember 2006 · 17:47 · poteito
Pole siiani veel poodi kinke vaatama jõudnud, arvatavasti ei jõua ka. See nädala sai kuidagi eriti kiiresti otsa. Lihtsalt ei jõudnud.
Mul oli midagi lahedat, mida ma öelda tahtsin tegelt.
katkine inimene
teisipäev, 26. detsember 2006 · kazo-wordpress-recovered
Leidsin võtmed lõpuks enda taskust. Ei viitsinud kohe tagasi minna ja otsustasin minna tagasiteel. Halb valik.
Hüppasin kiiresti kodust läbi, haarasin asjad ja siunasin ema, et ta nii aeglaselt sebib. Ja hakkasin uksel hüvasti jätma ja… Ja ta nuttis. Ta teeb seda vahel, ma tean. Aga mitte õnnest. Mitte seekord. Vaatasin talle silma. Ma pole kunagi midagi nii südantlõhestavat näinud. Inimene, kelle jaoks on lootus surnud. Mitte midagi positiivset, optimistlikku. See oli kohutav.
Tal olid tööl mingid jamad. Ja tema jaoks oli see vist ainus pidepunkt siiani. Nüüd oli seegi läinud. Kolleegid, kes ei austa; poeg, kes ei hooli; sõbrad, keda pole. Ja tema isetus ei lasknud seda kellelegi kurta. Polnudki, kellele. Dead-end töökoht ja lagunenud vana maja. Ja üksi kogu selle jama keskel.
Ja mina olen liialt mõistmatu. Kogu selle aja ei taibanud, et see, kui ma teda kritiseerin või ääremärkusi teen ei ole probleemi nentimine, vaid veel midagi, mis temalt motivatsiooni maha võtab. Ja kogu selle mure kapseldas ta endasse.
Ma valetasin, Marika. No mitte just, mul oli ka päriselt vaja võtmed ära viia. Aga see polnud põhjus, miks ma hilinesin. Ma ei saanud oma ema sinna niimoodi jätta. Katkist inimest. Ma rääkisin temaga natuke, rahustasin, viskasin nalja. Süstisin positiivsust, enesekindlust. Andeks selle eest.
kolmapäev, 27. detsember 2006 · kazo-wordpress-recovered
Ma sain praegu aru, et mõned inimesed väldivad mind eelarvamustest, mis ei vasta tõele.
Pole sõnu, kui närvi mind selline asi ajab. Ma võiks ka kõva häälega välja littida, et too on lits kui kepib oma teretuttavat esimesel õhtul. Aga ma reeglina ei tee seda, ma suudan oma eelarvamustest üle olla. Kui keegi ütleb mulle, et see too laseb sind sitaks üle, siis ma ei väldi, vaid olen ettevaatlik ja üritan iga inimest individuaalselt mõista. Nende motiive, sõltuvalt kodusest kasvatusest, eluteest, millest iganes.
Aga et on inimesi, lähedasi inimesi, kes on mingi juhusliku uitfakti ajel kujundanud sinust terve arusaama, pannud pusletüki järgi ülejäänud pildi vetsupaberist kokku?
Jobud, mis muud.
Nõrgim lüli
neljapäev, 28. detsember 2006 · 11:53 · poteito
Praegu on see aasta nõrgim lüli. Kõigil jõulupapid läinud ja jõululaenud ja jõulupankrott ja muu. Ja korraliku päristöönädalani jupp maad aega. Aga millegi eest peab ju elama. Nigga gotta eat.
Küsin kelleltki pool kilo laenu, piisavalt väike summa, et viitsiks tagasi maksta ja piisavalt suur, et teiseni ära elada (see on siis umbes viis päeva). Samas pole kindel, et ma isegi siis targemaks saan.
Life is a bitch who just bought a furry coat with credit card. It might be comfortable for a while, but you´ll still have to pay for it one day.
Nonii. Nüüd on see lõpuks sees. Ja esimese asjana tegin ma National Geographicu lahti. Kas ma olen nohik või jah?
Nagu telekomidele kombeks, ajab eriti närvi süsteemi paindumatus. Oma ruuterit ei saa panna, see on juba komplektis. Leviala nime ja salasõna ei saa ka loomulikult muuta. Huvitav, kas digiboks vähemalt saateid ära märkida oskab?
Muide, lepingus on punkt, et klient on kohustatud sõltumata rikke põhjusest vigased seadmed välja ostma. Jey Elion!
Ma olin no natukene napsune lõpuks. Eks vähese koorelikööri ja mõne siidri ja õlle viga. Aga ma ei põe, sest mulle siiralt meeldis. Kogu eesti räpi bakterid on siiani mu paremal käel. Oli kena.
(Nüüd on see koht kus ma peaks pikalt ja igavalt kirjeldama, mis seal toimus. Pole plaanis. Tervitaks peldikujärjekorra houmisid. Ja Lasset, kes oli ikka päris katki vist, et Jareku ja Antoniga plõksima läks. Sest temal läheb tervist tarvis. Ja tervitaks Statolili frankfurterit ja Mursi.)
Ja ostsin paar plaati. Reageerivad nimedele "Magnetofon" ja "Üks Kõigi Ja Kõik Ühe Eest". Ja isegi pää on terve. Juhhei, peaks vist ütlema.
Mida teha, kui digiboks ja ruuter olid vooluvõrgust väljas ja nüüd sisselülitamisel telepilti ei näe?
Kui lülitad digiboksi ja ADSL-ruuteri sisse, hakkab ühendus tööle alles mõne minuti pärast. Niikaua näed teleriekraanilt veateadet. Kui soovid kohe sisselülitamisel näha telepilti, peaksid esmalt panema tööle ruuteri ja ootama, kuni hakkab põlema DSL-tuli. Alles seejärel lülita sisse digiboks.
Juhtus selline vahva lugu, et Elioni Amino digiboks lakkas töötamast peale seda, kui ma selle ajutiselt vooluvõrgust lahti ühendasin. Ei võta toidet taha enam. Kontrollisin stepsleid ja muid vidinaid, ei midagi. Helistasin kell üks öösel Elioni ja sealt teatati väriseval häälel, et ma pean pühad telekata veetma. Et tajuksite olukorra satiiri, liigume paar päeva tagasi.
Tuli tehnik. Tuli täpselt kella pealt, mis on minu jaoks äärmiselt harjumatu. Punkt kell üheksa oli härras kohal ja marssis sisse. Mentaliteedi poolest oleks teda pidanud pigem torulukksepaks või automehhaanikuks, peamiselt rohmaka ja hoolimatu käitumise tõttu. Igatahes... Peale seda, kui ta oli terve korteri koledalt ja halvasti juhtmeid täis vedanud, jätnud kõik karbid ja sodi laiali vedelema, ühendanud vana telefoni stepsli lahti (ja mitte kinni tagasi, otse loomulikult) esitas ta leebelt mulle 396 krooni suuruse arve.
Muide, tuleb välja, et ka teistel on Amino digiboksiga probleeme olnud. Kui mõnel lugejal peaks kodus jurakas olemas olema, andke palun kommenteerides märku, kuidas see teil toimib :)
You get what you pay for.... NOT! Kämmoon, eesti kalleim telekom ja sellised vead?
mul ka see.. karbis alles, kuna telekat ei ole.. naudin lihtsalt kiiret googeldamist!
lubadused
teisipäev, 2. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Ma andsin neli uusaastalubadust. Kolme ma isegi natuke mäletan. Kuna seal midagi häbiväärset pole, ma panen need kolm siia ka, et oleks aasta pärast vahva lugeda.
1. Ma leian endale oma isikliku naise
2. Ma teen lõpuks terve posu head muusikat
3. Ma leian endale tasuvama töökoha
Mul on veel 364 päeva aega neid teostada.
tee-ise-kalender
teisipäev, 2. jaanuar 2007 · 05:00 · poteito
sisutu olen
kolmapäev, 3. jaanuar 2007 · 16:43 · poteito
Kuidagi eriti tühi ja mõttetu tunne on, kui ei pea tööle minema või midagi tegema. Ilm on ka vilets ja päike sureb juba kella neljast. Mis on halb asi, kui sa ärkad kell õm, pool üks.
Huvitav on ka see, et kuigi kümnetel tuhandetel noorukitel on koolivaheaeg, kurdavad nad selle üle, et midagi pole teha.
Oh, well, vahetan digiboksi välja ja vaatan end Cartoonist pooleks.
eli pole endiselt
neljapäev, 4. jaanuar 2007 · 02:14 · poteito
Elioni saaga jätkub.
Võtsin karbi kätte ja sammusin rõõmsal meelel Eedeni kaubanduskeskusesse (ca. 30-40 minti jalutamist või midagi taolist). Mulle ei meeldi see koht, olen seal mingi kaks korda käinud ja mõlemad korrad ei meeldinud. Nüüd siis kolmas kord. Kontrollisin üle, et kõik karbis olemas ja tatsasin esindusse. Sealt öeldi, et oi eieiei, neil on kastid otsas ja et vel enne nädala lõppu, kui isegi siis, pole midagi oodata. Et lihtsam oleks tehnik kutsuda.
Tatsasin siis, juba tunduvalt eluteadlikuma muusika saatel kesklinna, istusin natuke Du Nordis (söök oli nigel, aga teenindus hea) ja helistasin elioni, kus siis laiutati käsi, et ka tehnikutel bokse pole ning tuleb alles no... no 25.ndaks on kindlasti :)
Ma panin toru hargile.
Ja ostsin endale midagi ilusat süüa ja sitsisin kodus. Oma kolme kanaliga. Ja maksan 450 krooni kuus ja saan selle eest null telekanalit ja 5-7mbit ühenduse? Kuidagi loll tunne on.
Tõeline küsimus on pigem see, et kas ma tahan sellistel tingimustel kolm aastat nende klient olla? Sellise suhtumisega? Et naeratatakse ja öeldakse, et meie ei saa aidata? Vaevalt.
Kui võimalik on see, et istuda öö otsa üleval ja siis 6:46 rongist maha jääda? Täiesti.
Istun köögis, praen saia, joon kohvi ja laulan kõva häälega. Päris sürr värk.
it's alive!
reede, 5. jaanuar 2007 · 23:52 · poteito
Lappisin siis täna Ama arvutit kokku. Et kuskil kella viie ajal käisime poes ja ostsime ühe 19" lcd-monitori. Karbist välja võttes selgus, et asjal on keset ekraani juba üks surnud piksel. Viime selle ka homme tagasi. No ei vea kohe kuidagi viimasel ajal.
Windowsi, draiverite ja programmide installeerimine võttis umbes 5 tundi. Masendav. Ostke mac, tõsiselt. Tõsiselt. Siiamaani oli mul pohhui, aga et selle seadistamisega siuke nuss on... Ostke mac.
systeemid käivad vähe teistmoodi, ma reedel tegin 19 arvutit installi + võrku ja läks aega 2h'd ..no tglt eeltöö läks ka mingi max 2h'd .. a siiski.. Sa oled lihtsalt liiga mugav. et kui mac, siis kõik juba olemas kui karbist võtad jah. samas.. unix süsteemides on vähe kasutajasõbralikumad süsteemid:)
ehjah.. ega muidu öelda et suuremad tööhoolikud on itimehed, joovad oma õlut ja istuvad rahulikult toolis ning on terved hilisõhtud koos kõige armsamaga:)
aaaaaaaaaaa kui see naine vaid teada saaks!! appi kui õudne :D
Tulnukas
kolmapäev, 10. jaanuar 2007 · 09:33 · poteito
Kes veel ei tea (kurb lugu, kui neid veel leidub), siis Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas on noore filmimeistri Rasmus Merivoo mõne nädala jooksul kultuslikuks tõusnud ülikooli diplomifilm (ja üldse elu neljas teos), mis jutustab kohanemisraskustega provintsijõmmist, kellele sõbrad elu näitavad. Loe ka Kinobussi lehelt ja Postimehest. Samuti viitab Eesti Ekspress ja asjaliku intervjuu kirjutab EPL.
Film oli vist juba suvises kinobussi kavas, kuid sai tõelise tuule alla alles siis, kui üks tore tegelane selle netti üles riputas. Viide filmile levis kulutulena ning jõudis ka minuni. Kui Mardil levitamisest kõrini sai (või lihtsalt liiga palju liiklust tekkis), võttis ta selle kolm-neli päeva tagasi maha. Aga et miks ma seda kõike räägin?
Mind morjendas idee, et inimesed seda Google Videost vaatama peavad (sest google video noh... imeb) ja viskasin selle oma failihoidlasse, taskusse™ üles. Viskasin lingi vist kahele sõbrale ja pillasin jutu käigus ühte foorumisse ning unustasin ära.
Eile käisin siis, suht eksprompt, netpointi server managerist läbi, et vaadata palju vaba ruumi veel on. Ja avastasin huvitava tõsiasja, et kolme päevaga oli filmi minu serverist alla tiritud noh nii 461 korda, suurusmahus 68 gigabaiti. Mu kuu traffic oli kahe ja poole päevaga ammendatud ja ligi poole võrra ületatud. Ma pean vist täna netpointi poegadele helistama ja uurima, mida teha, et nad mu ruumi selleks kuuks kinni ei paneks. Et blog üles jääks.
Muide populaarsuselt teine asi, mida minu kaudu on hangitud, on Vaiko Epliku ja Eliidi muusikapala "Armastus päästab maailma", mida ma küll otseselt siin ei levita, vaid viitan allikale.
Kolmandal auväärsel kohal 44 löögiga on Metsakutsu ja G-Enka videopala "Miks Mitte Täna", mis kvaliteedist mittehoolijatele on vabalt vaadatav ka Youtube'is. Ning esikolmikust jääb 42 löögiga napilt välja Põhjamaade Hirmu videopala "Katk 2". Mõlemad palad on võimalik neilt linkidelt alla tirida.
Siit moraal. Tahad popp olla, levita midagi, mida kõik tahavad. Hell, mu blogi pole kunagi nii palju vaadatud. Äkki peaks siia hoopis midagi asjalikku hakkama kirjutama?
Ja muide, kui kellelgi endiselt film nägemata, saab seda hetkel juba siit - Tulnukas.avi.
Minu fucked-up tehnikaajastu jätkub. See lihtsalt peab mingi needus olema.
Kuulasin tööl päev otsa mussi ja tegin vahepeal ka tööd. Kõik oli normaalne. Hakkasin siis töölt ära tulema, vaatasin, et pleieril pool akut alles. Panin ta põuetaskusse ja loopisin sallid-asjad ümber. Siis võtsin põuetaskust...
...Ja ta ei lülitunud enam sisse. Kahtlane. Aga no ei lülitunud. Tulin koju, proovisin sünkida arvutiga, ei midagi. See lihtsalt peab garantii alla minema. Olen teda hoidnud ettevaatlikult nagu oma aanusesüütust. Põrutada ja kriimustada pole saanud, otsas pole ka istutud. Ei tea, mis asjal viga. Aga ta on sellisteks lollusteks liiga noor. Türa Bänks.
Aga positiivne oli, et üleeile helistas mulle Elioni tehnik ja küsis, kas ta võib viieteist minuti pärast seda boksi vaatama tulla. Olin just kogemata lõunapausil, kodus ja ootasin ta ära. Noor asjalik poiss, vahetas ära, näitas paar nippi ja siiani (loe: kaks päeva) on toiminud. Kui ma kurat ka seda ära ei sõnu fakk.
Soovimuss: The Away Team - Likka High (Last Call) (2:50)
laupäev, 13. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Bruce Lee’s Game Of Death Finale
Pani mind imestama selle asja kunstiline külg ja tema oskus tõmmata paralleele, seletades raskeid asju läbi lihtsa, primitiivse võitluse. Konkreetne klipp näitab ilusasti, miks võidavad need, kes hülgavad rutiinse harjutatud strateegia, kes on innovatiivsed ja paindlikud. Kes kohanevad. See on hoidnud inimkonda elus aastatuhandeid.
Pean vahele küsima, lihtsalt pean, et mis on IQ? Intelligence Quote? Aga mis asi on intelligentsus? Miks inimesed vahel arvavad, et intelligentsed inimesed on targad? Neil kaks asja pole sama, intelligentsus ei ole teadmised. See on kohastumisvõime, võimekus ajus seoseid luua. Seda ei anna juurde õppida, seda annab treenida. (definitsioon kah)
Jackie Chan, Sammo Hung ja Chuck Norris said ka muide tema filmides näitlemisest tuule tiibadesse.
Reinu Bitch, Ah?
pühapäev, 14. jaanuar 2007 · 22:41 · poteito
Reinu Pizza on firma, mida ma paluks headel inimestel võimaluse korral vältida.
Lisaks kõigile varasematele jaburustele, mis ma olen jätnud draftidesse, päädis tänane päev sellega, et helistasin ja tellisin perepitsa. Kell oli 16:24 ja nelikümmend kolm sekundit, ma vaatasin järgi. Usu mind, kui sa oled näljane inimene sohval, kel segavaid faktoreid pole, siis sa ei unusta sellist asja. Kodulehel on kirjas, et kui pitsa hilineb enam kui tunni, ei pea kohaletoomise eest maksma. Kell oli 17:39 ja 39 sekundit. Helistasin sinna ja küsisin, nii naljaga pooleks, et noh, pitsa on tund aega hiljaks jäänud, et transpordi eest ma maksma ma ei pea jah?
"Ei. Pool tundi on möödas. Ma arvutist vaatasin, te tellisite kell 17:17."
Ma ütlesin "Ahah". Nii lollile vastusele ei anna midagi lisada enam.
17:45 oli pitsa kohal. Tšeki peal oligi 17:17. Pitsa oli keskpärane, aga mitte kõige hullem.
COMMENTS (1)
Anonymous · 16. jaanuar 2008 · 13:54
Ma arvan, et tegu on mingi low-tech lahendusega, et tellimus tuleb neile e-posti peale ja ju nad ei kontrolli e-posti tihti, ehk siis nö "annavad töösse" vahepeal hilinemisega.
On endalgi samuti juhtunud, aga alati saab neile peale käia ja öelda, et eksivad.
Mina ja Minu Needus :)
esmaspäev, 15. jaanuar 2007 · 09:15 · poteito
See, et mul eluaeg tehnoloogiline needus peal on olnud, ei tähenda ju veel, et mulle garantii ei kehti, eks? (naiivne käsnakalle smaili)
Ei, see ei ole ajendatud konkreetsest juhtumist. Läksin mõttes ajas tagasi ja hakkasin arvutama, palju tehnoloogilisi vahendeid mu käe all (õigemini minu ligiduses, sest lollkasutaja ma ka pole) laitmatult töötanud on? Null.
Okei, mu mobiil on ülatavalt hästi vastu pidanud, kaks pool aastat mööda seinu lennutamist ja otsas istumist ja ta ikka toimib (see on üks neist asjadest, mida ma olen halvasti kohelnud. jah, ma tean). Teisel kuul käis garantiis, kui taustavalgus ära suri, ent sealtpeale etteheiteid napib. Armid korpusel tõestavad, et ta on tubli poiss olnud.
Lapsena tapsin astronoomilistes kvantiteetides odavaid kõrvaklappe. Nööpkuularitele sai reeglina saatuseks see, et nad kukkusid kõndides kõrvast ära ja täpselt talla alla. Nagu rahvatarkus teab lausuda, fekaali juhtub.
iPodi seevastu hoidsin ma ikka ropult liiga kuradi ilusasti, ära hirmutatuna kõigist koledatest juttudest. Ei visanud, ei istunud otsas ja asetasin lauale alati turvalisele kaugusele äärest ja horisontaalasendisse, ümbritsetuna ohututest asjadest. Tea, mis tal hakkas.
Küllap on sellega nagu armastusega ikka - kui liiga intensiivselt armastad, tõmbab armastatu eemale. Vajab temagi ruumi. Peaks vist telefoni välja lükkama ja meeletult paar kuud metsas elama.
Ah miks ma kirjutama hakkasin.... Um. Ahjaa. Tahtsin öelda, et lõvide ja skorpionidega koos elamine on mulle uut selgroogu kasvatanud. Selgrootuse pärisin vanaema poolselt suguharult. Et kui varem lasin naha üle kõrvade tõmmata, siis nüüd on kange tahtmine äärest kinni krabada. Fakit, ühel päeval teen Chuckile ka ära, seekord ise viie munandiga! Twice!
nah, see ju päevatöö. :) peab vähem juutuubis istuma ja.. pane siia ükspäev see pilt, milline Su igapäeva list on:)
Tra see ei vii kuhugi….
neljapäev, 18. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Nii ongi.
Mu unistused pole veel kuhugi kadunud. Nad elavad minus üha tugevamini, iga minutiga. Kuid mulle pole päris kohale jõudnud, et saavutused liiguvad minust iga sammuga hoopis kaugemale.
Alates umbes neljandast eluaastast olen tahtnud saada filmitegijaks. Lavastajaks. See unistus on olnud nii kindel ja vääramatu, sõltumatu mu omast tahtest. Elutee viis mind hoopis mujale, sest ma ei viitsinud juhtida. Ma lasin minna. Kuid ökki pole veel hilja? Sest kui keegi astuks minu juurde ja ütleks, et ma seda kunagi ei tee, ma kukuks maha ja sureks surnuks. See ongi ainus.
Ja ma veedan liiga palju aega uneledes. Unistades, sest mu unelmad on nii reaalsed ja paremad, kui sa päriselult eales oskaks oodata. Kui tahad, mõtled või musta valgeks. Ja ma olen unistades õnnelik, sest ma saan tunda elu. On see siis nii halb? Ja siis tuleb päris elu, päris inimeste ja asjadega. Seal ma just kõva orienteeruja pole. Mind ei huvita ka negu eriti. Aga peaks.
Mida ma öelda tahtsin on see, et ma pean selle ära tegema. Võtma kaalutlemata riski. See on viimane võimalus, sest kui ma samamoodi käin veel mõned aastad tööl, ei tule sellest kooli lõpetamisest, Ameerikasse sõidust ega millestki midagi.
Nüüdseks on Venemaa vabanenud Nõukogude okupatsioonist
reede, 19. jaanuar 2007 · 11:53 · poteito
Raivo Järvi andis eile hommikul saates Terevisioon intervjuu kommenteerimaks saates "Telesild" juhtunut. Väga muhe jutt, mis aitab valgustada Pronkssõduri ümber käiva madina tagamaid. (Video, pikkus 14:29)
laupäev, 20. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Suht masendav on olla. Mul käivad need tujud ka nii, nagu juhtub, järelikult ma olen päris inimene. Aga need tunded pole lampi. Tunne on, justkui oleks tristkordselt tärganud maailma kauneim lill, et saada lömastatud tanksaapa poolt. Vot selline tunne. Keegi lihtsalt tallub hinges.
Ma tahan jälle minema, aga kaugemale, kui lihtsalt teise linna. Ma tahan teisele maale. Ma tahan euroopasse. Oleks mul seal vaid tuttavaid.
good girls
pühapäev, 21. jaanuar 2007 · 16:42 · poteito
Good girls go to heaven. Bad girls go where ever they want.
Ehk siis kuhu kurat on head tüdrukud kadunud, fakk. Where have all the good girls gone? Gimme some of that good ol' love, mitte one day these shoes will walk all over you. Bad girls, bad girls, whatcha gonna do, whatcha gonna do when they come for you...
Now I ain't sayin' she a gold digger, but she ain't messin' wit' no broke n...
i got the williams…
esmaspäev, 22. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Ma tahan välismaale. Tööle, natukeseks ajaks, mõneks kuuks, et pea puhtaks saada. Taani, Saksamaa, Suurbritannia… Nojah, keeleoskus satub jalgu. Kõige tõenäolisem olekski Inglismaa, seal paar tuttavat ja natuke räägin seda keelt ka. Või Ameerika, see oleks ka suht normal.
Aga muidu Oi Türa kui kõrini mul on. Tallinn, Tartu ega mõni muu Eesti linn ei suuda mulle seda pakkuda, mida ma praegu vajaks. Ma lihtsalt ei kujuta ette, mulle lihtsalt ei mahu pähe, et ma peaks siin samas paigas veel edasi olema. Uuel tööl aga ikkagi. No ei mahu, ma tahan nii oi kui palju enamat. Minu lifelong unistus minna välismaale (no ütleme otse välja, the lollidemaale) filme lavastama ei pruugi mulle kunagi tulla. Kuid ma tahan liikuda.
elu on ikka seiklus
esmaspäev, 22. jaanuar 2007 · 16:57 · poteito
Potato chips, nestea sidruni jäätee + aqua teen hunger force 4. hooaeg, afro samurai 3 osa, käsnakalle kõik osad a-z, simpsonid hooaeg 16, nip tuck hooaeg 4 ja terve anuusitäis filme.
Muide, Children Of men on tõesti hea vaatamisvara. Viimase aja parim elamus. Absoluutselt. Tihedalt põnev ja mõnusalt realistlik. Little Miss Sunshine on ka hea, kui keegi vajab filmi pere väärtlustamisest. Ja Snakes On A Plane rumal hollivuudi kassakas, kus Samuel L puts L back in Samu-L. Ehk must Chuck Norris päästab päeva. Palju laipu ja null stsenaariumi. Kell Samu-L mokkamööda, vaadaku parem Afro Samuraid. Samu shit, different day.
Peaaegu läks sarjadest rääkides meelest. Harvey Birdman on maailma paremuselt teine joonissari. Kuna sari on ametlikult eetris vaid Ameerikas, Inglismaal ja Austraalias, siis tirige näiteks.
Esimesel kohal on endiselt küll Drawn Together, mille järgmine, kolmanda hooaja kaheksas osa ilmub, nagu praegu avastasin, alles oktoobris 2007. See võib jääda ka viimaseks hooajaks, sest Comedy Central pole rohkem osi tellinud, selgitades, et tegu on nende jaoks liiga ebatsensuurse ja kalli multikaga. Pöidlad pihku. Eelmised hooajad on igatahes kohustuslikud.
Ja Black Booksi kolm hooaega on ka torrentitena liikvel ;)
neljapäev, 25. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Surnud ring. Mehed, kes naisi tunnevad, ei saa neid, sest naised ajavad taga mehi, kes neid ei mõista. Tõelisi mehi. Ja siis peame meie nende suhteid harutama. Parim sõber ja abiratas. Mul poleks selle vastu midagi, aga kuulata teiste inimeste vajadustest teades, et sul endal on ka need… Putsi. Küll on vahva olla emaga kasvanud ja õega koos elav noormees.
Need, kes istuvad silmad lahti, kadestavad neid, kes käivad silmad kinni. Peab ka käima õppima.
Chalice & DJ Overdoz feat.Maiki - Võim
neljapäev, 25. jaanuar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Mul koitis mõned nädalad tagasi see, kui valesti ma viimased paar aastat käitunud olen. Ma olen elu eest üritanud pimpida, kupeldada, sebida… mida iganes. Naistele püksi ronida äkki?
Esiteks, mida ma valetan, ma pole sedasorti mees, kes rebiks naisi nagu lapseaialapsed värvilist paberit. Ma olen liiga introvert. Teiseks meenus mulle, et armastus on ikka see, mis juhtub noh… Loomulikult. Ei mingit hullu kupeldamist, see on siiski kahepoolne asi. Kui tead esimesest minutist, et asi on õige. Kui te mõlemad teate.
Järelikult muutusin liiga läbematuks peale E-ga lahku minekut. Jah, ta on parim asi, mis minuga siiani on juhtunud, tee mis tahad. Aga mitte nii hea ka, et mitte korduda.
Peaksin lihtsalt veetma rohkem aega iseennas olles ja oodates, käed rüpes. Et leida siirast tunnet. Kuigi ees paistab kõrb.
on laupäev, 27.jaanuar ja kell on 19:19
laupäev, 27. jaanuar 2007 · 19:20 · poteito
Kuramus. Ainer, Kristjan, Kersti panid ka oma blogid kinni. Õnneks hakkas Liine uuesti kirjutama. Toitun sellest.
Reede õhtul, veidi enne viit selgus, et olin teinud tööl pisikese apsaka. Mitte just pisikese. Tegelikult suure apsaka. Väga suure apsaka. Mulle toodi töö näidis, mis oli kümme millimeetrit laiem, kui oleks pidanud. See tähendab, et klient võib keelduda seda vastu võtmast ja no mõnekümne tuhande eest (ma arvan) tuleb asja uuesti teha. Asja teeb eriti problemaatiliseks see, et kliendiks sattus olema Kalev, kes on THE kõige pretensioonikam klient. Ever. Mis tähendab, et mu p_rse on suht f_cked.
Ja teel koju hakkasin mõtlema, et okei, ma arvutasin valesti. Sest ma pean arvutama mitmeid ja mitmeid töid päevas ja kordagi pole jama olnud. Ja et ma saatsin selle faili kujundajatele. Nemad kinnitasid selle, ehk leidsid, et fail on korras. Siis tulid plaadivalmistajad, nemad ei märganud midagi (ja nad ei pidanudki). Siis tuli paigaldaja, kes ei märganud ka midagi. Siis tulid trükkalid, kes ei märganud ka mitte kui midagi. Ja ma ei kujuta etta, paljude käest see veel enne läbi käis, kui keegi avastas, et midagi on valesti. Ja et neid kujudajaid on endiselt kuradi viis ja mind on kuradi üks, kurat.
Nüüd istun nagu pornokinos, söön popkorni ja vaatan, mis juhtuma hakkab.
Muide... Teate seda Front3 võistlust? Mul on vahel kombeks mõnele lambiküsitlusele vastata. Enamasti ei joppa, aga paar aastat tagasi võitsin mingi elioni ruuteriga stardikomplekti. Sel nädalal leidsin postist a4 ümbriku. Kakkusin lahti ja sees olid kaks lollakat slaid fifti postrit. Loopisin muu spämmi sekka. Eile hakkasin koristamise korras plakatied ja ümbrikku kaminasse viskama. Nii muuseas vaatasin veel korra ümbrikusse ja paar piletit oli seal. Cool. Muidu oleks põlenud kaminas, nagu need Slide Fifty postrid praegu teevad... krõbinkrõbinkrõbin... Rohkem ma ei tahtnudki midagi öelda.
kui sa seda kunagi loed, siis tea, et minule (inimesele keda sa ei tunne) tehti eile mingit lollakat testi, kus küsimuseks oli : kus tehakse panamakübarasid. ja ma vastasin selle täiesti õigesti.
Kunagi mul ei olnud arvutit. Oli tahtmine teiste kallal sõimata.
Sain 2003 oma elu esimese arvuti. 233MHz ja 96MB RAM. Kuradi aeglane. Närvi ajas. Tekkis tahtmine inimestele jalaga näkku lüüa.
Ostsin omale 2006 suvel Apple MacBooki. Ei raatsinud kallimat hankida ja sai 512 MB RAM. Kuradi aeglane. Tekkis tahtmine inimesi peksta.
Nüüd istun tööl 4GHz masina taga, millel 2 GB RAM. Ja töö käib üle võrgu nelja megabitise ühendusega. Kuradi aeglane. Tekib tahtmine inimesi tappa.
Arvutid teevad inimesed kurjaks. Ärge minge libedale teele.
Hype haip.
teisipäev, 30. jaanuar 2007 · 13:58 · poteito
Ma olen enamasti nõus DJ Questiga, et Hype Williamsi viimased videod on ühesugused (mingi vana postitus, ei leia). Ja et ta on end viimasel ajal ammendanud. Kuid vahel leian ma enda jaoks ka mõne positiivse üllatuse. Lugege seda teksti, kui viitsite.
Kuna jaanuar sai kuidagi käppelt otsa, aga imekenast liisust loobumine oli kuidagi ilmvõimatu, sai teda pikendatud üle kogu veebruari.
Vajalikud komponendid: 1 FHMi kalender, 1 paberileht või midagi mida saab seinale riputada, üks närimiskummi padjake orbit (kui liimi pole), pakk kääre, toksiline marker. Ma vist õpetust ei pea lisama.
Täna hommikul kell kümme avas Tartus, aadressil Lai 28, oma uksed uus riiete-, muusika- ja vaba aja tavaari kaubandusasutus Varjend. Pood on täiesti avatud esmaspäevast reedeni 10-20 ja veidi vähem avatud laupäeviti 10-16. Pühapäeviti on antud asutus suletud seoses suletud olemisega.
Tootevalikust võib leida riideid, mütse, jalanõusid, plaate, vinüülplaate, muid plaate, lumelaudu ja vastavaid tarbeid, sädelevaid räpikoerte ehteid, pulverisaatorvärve Belton ja Montana (mida veel hetkel pole) ning palju muud huvipakkuvat.
Pilt on illustratiivne. Tegelikult on neil kohe mitu vinüülplaati seal.
Mul on enamike asjade kohta oma konkreetne arvamus olemas. Vahel ma adapteerin kellegi teise arvamuse, kui see on põhjendatud või võtab mu mõtted paremini kokku, kui mu enda arusaam. Tihti ei saa ma oma tegelikku ja siirast, kohati (mis siin salata, reeglina) objektiivset arvamust avaldada, sest alati leidub keegi, kes võib end puudutatuna tunda, kellega minu arvamus ei ühti. Õigemini kelle arvamusega minu oma ei ühti. Õigupoolest ei pruugigi asi olla niivõrd arvamuses, kuivõrd selle avaldamise vormis, väljendamises, millest arusaamatused tekivad. Teineteise mittemõistmised, mis võivad rebida inimesed lahku, isegi kui neil on samast asjast tegelikult sarnane arusaam.
Tahaks olla aus, aga on lihtsalt inimesi, kelle jaoks on tõde solvav ja kes võtaks seda isiklikult. Isegi, kui asi pole nendes. Ja tahaks selle peale öelda, et neil on ju teisigi kvaliteetseid omadusi, aga see kõlaks lohutamisena. Isegi kui see oleks tõsi, et nad mõnes asjas paremad on, kui teises. Nagu me kõik.
Offtopic. Varjendi poe koha pealt... Kuigi olukord on suht lootusetu, tahaks ma kohutavalt, et nende projekt välja veaks. Fakk, nad ostsid sinna nii mõttetuid asju läbisegi. Aga sellest hoolimata ma hoian neile mõlemat pöialt, siiralt.
Ma ostsin ka eile ise mingi mõttetuse. Natuke hiljem tekkis tahtmine see vastu seina visata. Küllap kingin selle ära või viskan kaminasse.
Hängisin Marikaga, kuradi lahe. Reedel joome jälle piima?
Hängisin Softiga. Tuli paar kuud tagasi töölt ära. Nüüd pole enam töötavat arvutit, muusikat, naist, raha ega haridust. Kuid kutil on pealehakkamist. Lõputult.
Käisin kodust ka läbi. Vaatasin korra ema üle. Ta pärast helistas, et sweet, et ma teda vaatama tulin. Duh :)
Üritasin rongi peale jõuda, aga ma elan ju metsa vahel. Kui bussi ei tule, siis bussi ei tule. Sain kuidagi Mustamäele ja sealt edasi taksoga, arve oli 89.50 ja ma ikka ei jõudnud. Sain takso uksest välja ja rong hakkas liikuma. Vahel kohe ei vea.
Lòpp lahe lugeda.. Just et kui asjalikult ja lühidalt keegi viitsib oma eluraasukest üle tippida.. :)*
.. Leelo~
Üks tühistatud töö
teisipäev, 6. veebruar 2007 · 09:32 · poteito
Tere hommikust!
Selgus tõsiasi, et töö jääb pisut vist toppama (nagu ikka juhtub väga kiirete asjadega), kuna seltsimehed poliitikud pidasid müügijuhi pakutud hinda kõrgeks!!! Praegu toimub arvatavalt siis maseerimine, nii et kui läheb õnneks, siis tuleb ka OK minu poolt!
Tänan
-------------- Tere hommikust!
Seltsimehed otsisid, kahjuks aga ei leidnud raha! Seega töö 101xxxx jääb ikkagi ära!
-------- Ma ei tea, kuidas teiega, aga mina olen suht nukker sellise asja peale. Kutid on õige asja eest väljas. Et kui mõnel muul kusikul on raha plakatite ja custom-made kohukeste jaoks, siis sellistele kuttidele peame ära ütlema? Kurb.
Iga tõsipäise räpipäti peaks järgmine uudis küll rõõmsamaks muutma. Nimelt miksis aastalõpu puhul DJ Jaguar Skills kokku 800 parimat räpilugu ajavahemikust 1979-2006 ja mahutas need 40 minuti sisse. Rohkelt äratundmiskohti ja muu Mart Sander ka.
Tegelikult sai sarnase asjaga 20 aastat tagasi hakkama ka legendaarne westcoasti superkangelane (tollal siis DJ) Dr. Dre, kes miksis kokku 300 lugu tunniajaseks setiks ja pani sellele nimeks "86 in the Mix" ja nii. Aga seda mul pole.
Ameerikamaal Massachusettsi osariigis leidis eelmise kuu viimasel päeval aset suur paanika, kui Bostoni politseinikud leidsid mitmes kohas üle linna tehnilisi seadmeid, mida nad pidasid improviseeritud lõhkeseadeldisteks. Selle tulemusel suleti mitmed suuremad teed linnas ning suleti ka osa tänavaid, kartes terroriakte. Üks selline seadeldis lasti ka pommirühma poolt õhku.
Nagu mõnda aega hiljem selgus, oli tegemist hoopis improviseeritud reklaamisealdeldistega, mis seisnesid 30x45cm plastikust plaadikestes, mis kasutasid led-tulukesi ja patareisid pimedas efektse tulemuse saamiseks ja mis olid kinnitatud magnetite abil seintele, sildadele ja muudesse nähtavatesse kohtadesse. Vaid öiseks helendamiseks oli neil valgustundlik andur. Kampaania ise leidis aset kokku üheksas linnas, kuid pälvis teistes vaevu tähelepanu. Kokku oli selliseid seadmeid paigutatud Bostonisse ja Bostoni lähedusse 38 tükki. Asja üks teostajatest, kunstikooli tudeng Peter Berdvosky, arreteeriti samal päeval.
Kogu jant oli tegelikult Turneri poolt tellitud gerilja-reklaamikampaania turustamaks 23. märtsil esilinastuvat täispikka animafilmi "Aqua Teen Hunger Force Colon Movie Film for Theaters". Film ise põhineb populaarsel telekanali [adult swim] sarjal "Aqua Teen Hunger Force". Antud reklaamikampaania kasutas sarjast pärit kahemõõtmelisi kuuelanikke Ignignokt ja Err. Sarjast endast võite pikemalt uurida... no näiteks wikipeedia artiklist. [link]
Kogu jandi tulemusel pidi Turner Broadcasting Systems and Interference Inc, kellele telekanal [adult swim] kuulub, avalikult vabandama ja maksma kaks miljonit dollarit trahvi =)
gerilja-marketingist luban kunagi tulevikus veel kirjutada.
kuna ma pole su sõber vaid paandunud blogi lugeja (vb blogi sõber) siis soovin seda päeva blogile
Error 808
reede, 16. veebruar 2007 · 18:23 · poteito
Ikka juhtub lõpuks asju, millega ei oska kuidagi arvestada. Ma suutsin näiteks end haigeks külmetada.
ma ei tea, mis loll mõte see mind üldse hommikul tõbisena tööle suutis ajada, aga kuskil kella poole kaheteist ajal olin ma liiga katki, et töötada. Küsisin lahti ja lubasin tohtri manu minna.
Ja hetkel pole mul suurt tahtmist organiseerida ka. Lihtsalt vaatab, mis juhtuma hakkab. Söön kõik ravimid majast ära ja improviseerin.
Siit moraal - kunagi ei saa planeerida, sest kunagi ei tea ette, mis juhtuda võib. Siiski võib erinevad variandid läbi mõelda.
Aga muidu oleks olnud perfect weekend. Isegi asjad, mis vahepeal kogu ilu ära tapsid, lahenesid ise.
teisipäev, 20. veebruar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Magasin pool reedet maha ja sain alles kaheksa paiku, kui Ama ja Maarja minema lasid, koristama hakata. Suuremast läbust sain jagu, mõned pisidetailid jäid. Ja süüa, süüa polnud. Viimase hetke 911 oli Mari-Liis, kes oma uhke särava autoga mind poodi ära viskas. Sain paar hädatarvilikku asja soetada ja lasin need koju viia. Suure särava autoga.
Läksin Marikale ikka õigeks ajaks vastu, sest ega mina seda rongi hilinemise juttu uskunud. Ja hilineski. Ja Marika nägi taaskord fantastiline välja. Isegi kuuliaukudega :D
Võtsime paar pehmet jooki ja istusime köögis ja noh… arutasime maailma asju. Teised tibid tõid viina kõrvale mahla ja sai ka kesvamärjukest mekitud, ikka natukene. Ja kui hiljem teised tibid arvutiga jämmisid, meelitasin Marika tahatuppa, et lähemalt tuttavaks saada. Lummav, kuidas tema kaunis naeratus ta unelevalt siiraste siniste silmadega duetti mängib ja ta pehmed kohevad juuksed mu sõrmede vahel voolavad…
Seepeale avastasime kivimaailma rõõme ja imesid. Kuid viin ja minu napp külmkapp tegid oma töö ja sellega sai reedele kriips peale tõmmatud.
Laupäev algas tasaselt. Käisin pesemas ja sasisin Marika juustes kui täi. Veetsime esimese poole päevast tasaselt kodus, aegajalt tunnetele voli andes. Ja kui tibid väsimusest magama vajusid, tegime ka meie kerge uinaku. Iseasi, kui unise.
Õhtuks oli plaan minna Rafu, Madli ja Anneli kinnisele sünnipäevapeole. Minu sisemine beib lõi välja ja ütles, et tal pole midagi selga panna. Tegelikult polnud mu enesetunne just kõige parem, kuid see ei saanud segada. Lõpuks viskasin paar hilpu peale ja oli enam-vähem.
Jõudes sündmuspaigale kohutas kohalolev seltskond ja ürituse vorm Marika kohe täiesti ära ja me otsustasime investeerida aja linnas. Ma vedasin ta kohvikusse ja tegime soojad joogid. Ja hakkasime just koju minema, kui pooljoobes Eku helistas ja halas, kuiväga nad ikka tahavad, et ma tuleks. Mulle ei meeldi inimesi tähtsuse järjekorda seada, kuid ma tahtsin minna. Marika oli nõus, kuniks tee roheline oli. Piirdusin paari kõssiga, mis keeras mu kurgu täiesti tagurpidi. Marika seltskond korvas selle kuhjaga. Rääkisin talle jutujätkuks sellest, kuidas Mammu oli algselt mees, aga kui vaadati, et temast sõjakoolis asja ei saa, lõigati tüdrukuks ja saadeti tütarlastekooli. Ja Marika uskus. Ja see oli armas.
Veetsime sadamas tubli neli minutit, tervitasin Ekut ja õnnitlesin Rafut ja siis lasime jalga. Tegime teel kivinalju ja silkasime läbi linna. Istusime köögis ja ma rääkisin talle Liis Lassi ajusurmast. Ja me naersime. Ja jäime üksteise kaisus magama, suudeldes ta sametisi huuli.
Hommikul lasin ta vastumeelselt rongi peale, et ta minu pärast haigeks ei jääks. Loomulikult ma ei kontrollinud, kas see rong ka pühapäeviti käib. Tubli, Kaspar.
Mul on siiralt kahju, et mu tervis ei lubanud teha mul kõike seda, mida ma ette kujutasin. Kuid ma loodan, et talle meeldis.
PPS! Hõmmet, Piitsut ja Ülvar.
Paid Vacation
neljapäev, 22. veebruar 2007 · 01:56 · poteito
Olen haiguslehel. Praegu on täpselt see (puhkus), mida ma septembri keskpaigast ehk pool aastat ihaldanud olen. Ärgata laisalt kella üheksa-kümne vahel, juua kohvi, lugeda lehte, passida piiritult telekat ja vaadata neid kümneid filme, mis mul vahepeal kogunenud on, sealjuures midagi funksionaalset tegemata...
Et väga lahe. Päike ka paistab. Ainult terve võiks ka olla.
reede, 23. veebruar 2007 · kazo-wordpress-recovered
Põnevate asjade vahele räägiks vähe oma elust ka.
Eile käisin Selveris. Mulle meeldib selveris käia. Aga seekord ei olnud seal hea. Nimelt… Mul polnud raha ja nii. Ja siis oli seal pehmelt nõme. Käia riiulite vahel ja vaadata asju, mida mitte osta. Ja vaadata teisi inimesi, kes neid ostavad. Teate seda ketshupit, seda Felixi tomatikesthupit? Sellise korgiga, mis ei pritsi, eks? Vot, seda ma ka ei ostnud. Ultramõttetult loll tunne oli sel hetkel eksisteerida. Ületamatult… Lihtsalt… Laserloll. Neutronitega. Ja pisikesed tiivakesed võiks ka kuskil olla, rakettidega. Vot nii loll oli olla. Et kui mul raha ei ole, siis miks üldse?
Täna oli teistmoodi päev. Sest oli teine päev ja nii. Ärkasin hommikul, kella poole kümnest veerand üheteistkümneni kratsisin mune, no võib-olla sendid peale. Siis hakkasin valmistuma, et pesta ja värgid. Ja siis tuli õde koju. Ja minu unistus kõndida päikesepaistel korteris ihualasti ringi, kohvitass käes, purunes tuhandeks ja kolmekümne kaheks killuks.
Käsin arsti juures. Panin haiguslehe lukku. Peal oli veenvalt kirjas “töövõimetuse tõend” või midagi muud ägedat, nagu laseritega. Kokku siis terve nädala. Oli see eelmine reede, kui mul tööl nii halb oli, et lase või mammut kolmandale korrusele kiirnuudleid keetma (ma üritasin hullu metafoori panna, aga alati ei saa elus, mida tahad). Nüüd on terve woche kodus lebotatud ja ma sain paar asja selgeks.
Näiteks siuke värk, et mulle päris meeldib tööl käia. Aga tööpäevad peaks nii 30-50% lühemad olema, et mul oleks aega endaga tegeleda. Ja ma ei pea silmas enda näppimist, kui mõni seda arvab. See on jumalavallatu tegu ja Jehoova näpistab teid nibudest selle eest. Ja raha võiks saada isegi natuke rohkem, et ma saaks oma ebaökonoomset keskklassi elustiili jätkata.
Siis tatsutasin kohvitama. Lugesin ajalehte ja sain targaks. Ja ma pean näpp hingel au andma, minu erakonna reklaam oli osavalt paigutatud. Sest seni ma veel veidi pelgasin, aga peale neid lolle värvilisi pildikesi hääletasin ikka nende poolt. Ma tunnen end kui ajupestud sooda. Ja see tunne on mõnus. Ma pean ikka reklaamibisnisesse minema.
Kusjuures sellal, kui meie erakond oma kampaaniat välja töötas, oli mul terve posu häid ideid, mida oleks võinud ka välja pakkuda. Kuid ma pidasin neid ehk liiga äärmuslikuks. Sest ma olen moraalne inimene. Oleks ma teadnud, kui labaseks need valimised ära lähevad.. Eniveis.
Käisin valimas ära. Siis läksin ja ostsin kohvi. Maailma kõige mõnusamat mochat ja esimest korda jõin kohvi, mis oli minu jaoks liiga magus. Kusjuures Kuumas Tassis tehakse kehvemat Lattet, kui Suudlevates Tudengites. Muidugi, minu vaatenurgast ei osata neist kummaski päris ehedat Lattet teha. Aga las ta olla.
Ja tagasi tulles päike nii paistis, lausa kena oli olla. Vot täpselt selline asi meenutab mulle juba elu. Kaunis talvepäev linnas, soe parim kohv, ridamisi tuttavaid mööda linna laiali loobitud… Jah.
Koju jõudes koristasin vähe ja nüüd passin tuima. Logelen internetis, kui täpne olla. Maru igav, peab tegema midagi.
Ma tean. Ma kirjutasin täna vähe teistmoodi, kui mul kombeks. Aga tuju oli selline. Sest ma lihtsalt suudan.
Tuli just hetk tagasi jutuks, et mis on minu lemmikvärv. Ja ma vastasin, et roheline.
Ma vastasin nii, sest me jagame koos pikka ajalugu. Võiks öelda, et ma olen committed rohelisele. Roheline on minu jaoks looduse ja värske optimismi värv. Tärkamise, ärkamise ja alguse värv. Selline... veidi naiivselt siiras. Ja mulle meeldib see.
Kujunduses mul hetkel roheline ei ruuli. Kujunduses on mul iga kord omad värvid ja sõltuvalt toonist, võivad need põnevamadki olla. Kuid roheline jääb ikka oma kohale.
Tere sõbrad, see on minu tunnistus. oleme abielus 5 aastat ja koos 9 aastat. meid lahutati 4 kuud. Ta soovib ja ei taha meie abielu päästa. Oleme olnud suurepärane paar (vähemalt ma uskusin seda) ja vaidleme harva. Kuud enne kodust lahkumist oli ta nii passiivne ja magas palju. Sain aru, et tal oli kellegagi emotsionaalne suhe ja ta kinnitas, et ta on tema vastu köidetud. Siis ütles ta, et pole minusse enam armunud ega saa minuga elada. Ma palusin, nutsin ja nii mitu kuud. Ma vajasin nii palju abi ja soovin, et mu abikaasa pöörduks minu juurde tagasi. Sirvisin Internetis, kui nägin daami ütlust, kuidas dr Ajayi oli suur õigekirjalooja, kes aitas fibroidi ravida ja kas ta suutis saada oma lapse, kes omakorda taastatud rahu kodus. ta loobub tema kontaktisikust ja ma kopeerisin selle, alguses olin skeptiline ühenduse võtmise suhtes, kuid mul on tõesti vaja oma probleemile püsivat lahendust, nii et saadan talle tema olukorda selgitava sõnumi. Ta käskis mul olla kindel, et mu mees tuleb pöördudes minu poole, kui peaksin tegema nii, nagu ta oli käskinud, tegin kõik, mis ta käskis mul teha, ja neljandal päeval sain temalt vabandust palunud teksti, milles ta ütles, et ta ei tea, mis tema ümber tuli, sel õhtul tuli ta tagasi koju ja palus. kõigi tema valede tegude eest ja sellest ajast alates on meie armastus ja abielu olnud tugevamad. Tahan tänada erilist tänu suurele loitsimeistrile dr Ajayaile tema hea töö eest ja selle eest, et ta mind elus taas õnnelikuks tegi. Kui teil on sama perekonnaseisu küsimus või teil on muid probleeme, mis teid vaevavad, pöörduge täna dr Ajayi poole e-posti aadressil: Drajayi1990@gmail.com või Whatsapi numbrile: +2347084887094. Ta on võimeline täitma igasuguseid loitsusid, millest võite mõelda, ma olen elav tunnistus.
all I want you to do is be merlot...
teisipäev, 27. veebruar 2007 · 09:38 · poteito
Suurest masendusest, et raha nii vähe on ja kõht koriseb, läksin eile poodi ja ostsin merlot veini. Kas ma hakkan muutuma Softiks, kes siis, kui raha on ikka jäägitult otsas, leiab seda alati juurde alkoholi jaoks?
Peaks narkoäri või mõne taolise progressiivse majandusharuga liituma.
DJ Premier - Slamin, Bangin Jam. See pole niikuinii õige nimi, eks.
PS! Viisakas oleks mainida, et see pole "turvaline töö juures vaatamiseks" ja ei sobi ka väikestele vaatajatele, sest sisaldab ohtralt alastust. Ja sugugi mitte halba :)
Ma olen üks neist inimestest, kes veedab reaalsuses vähe aega, sest maailm, mille ma oma peas olen loonud, on hulga ilusam ja turvalisem koht. Umbes nii kõlaks see reidi sõnastuses. Jah, mul on reaalsuses püsimisega probleeme, sest see ei suudaks rahuldada eal kõiki neid vajadusi, mida mu unelmates igapäevasena võetakse. Ma olen oma peas loodud maailma loonud alternatiivse realismina, kus leiavad aset kõik muutused, mis päris maailmaski, ainult minu asukohad nendes on vähe teistsugused.
Ma olen loonud oma kujuteldava maailma suhteliselt reaalsena, kus leiavad aset omad tragöödiad ja ebaõnnestumised, kuid on kokkuvõttes tunduvalt lootusrikkamad ja positiivsemad. Ja minu poolt kaudselt mõjutatavad, kuigi tegelikult elab see maailm oma elu, mis ei allu enam mulle. Mida mina saan vaid kõrvalt jälgida. Me kõik põgeneme, kuid mõned meist kergemini ja kaugemale, kui teised.
Küsimus oleks pigem selline, et mis saab, kui unistused tõrjuvad reaalsuse välja. Kui sa elad pigem oma kujuteldavat elu, kui päris elu. Kas see on sotsiaalselt aktsepteeritav?
Pildil on minu sel aastal ilmuva ep tracklist. Vähemalt minu unistustes. Ning hea asi on see, et minu võimuses on see ka teoks teha :)
EasyJetil on lihavõtte-eelne allahindlus, kõik hinnad kuni 25% all. Pooleldi huvist tegin veidi hinnavaatlust Stanstedi lendudele. Pehmelt öeldes kõiguvad. Ja on täpselt nii välja arvestatud, et kui odavalt saad sinna, siis saad kallilt tagasi. Aga keele võttis magusaks küll.
Eesti Airil on ka päris meeldivaid pakkumisi märtsiks, üks ots koos lennujaamamaksudega 635. Kohale jõudmine saaks ka paras n_ss olema, kõigepealt gatwick/stansted expressi pilet, elamiskulud, laristamisraha, öömaja, toit... Oke, märtsis jääb ära. Sain ju seoses haiguslehega veel vähem palka. Igamees ei saa ju lennata nagu inno tähismaa. Aga kunagi varsti teeb ära.
Mäletan oma elevust, kui leidsin kunagi netist päris satelliidipildi, millel oli Eesti. Aastaid nii viis tagasi võis see olla. See oli justkui kõigi aegade lahedaim asi. Kuniks tuli Google Earth.
Olen ise seda kasutanud kuskil eelmise aasta augustist-septembrist, lihtsalt selleks, et mööda maailma rännata. Google Earth on lühidalt öeldes arvutiprogramm, mis võimaldab vaadata maakera, mis on kaetud suhteliselt hea kvaliteediga satelliidi- ja ortofotodega. Ning viimasel ajal on lisandunud ka kolmemõõtmelised obektid ja maastiku kontuurid, mis võimaldavad saada mõnusa laksu küberreisimisest ja rännata mõne sekundiga näiteks Pekingist Peruusse.
Eile avastasin oma üllatuseks, et keegi on katsunud natuke vaeva näha ja Tallinnasse on tekkinud esimesed kolmemõõtmelised hooned - jaani kirik, kawe plaza ja kiek in de kök. Neid saab sinna ise juurde lisada, kasutades programmi Google SketchUp, mis on samuti tasuta, ning võimaldab suhteliselt väikse vaevaga luua kolmemõõtmelisi objekte, kavandeid ja muud. Ja ka kohanimesid on juurde lisatud üle Eesti.
Tartu kohta veel normaalse kvaliteediga pilti pole (kus oleks võimalik kasvõi tänavaid eristada), kuid selleks saab laksu kätte ka Tartu Ortofotot vaadates. Soovitan soojalt. Foto on aastast 2003, mil praeguse kaubanduskiriku asemel laiutas veel sopane auk.
Kuna mitme video embedimine blogis ei näe üldse lahe välja, litin ainult lingid. Kirjutasin selle drafti tegelikult juba 22. veebruaril, kuid panen nüüd lõpuks üles.
Üksinda kodus passimise puhul oli eile kodus väiksem jämmimine. Mis algas sellega, et scabere ootas ukse taga end pooleks, kuni ma pesemas olin ja telefoni ei kuulnud. Ma lubasin neil läbi tulla. Lippasin märjalt suvaliste toariietega alla ja umbes 28 sekundit hiljem tulid nurga tagant veel glemm, ibääd (kirjutaks ipod hea meelega), teress, elli-marie ja umbes nii. Seltsis segasem. Pärast tulid veel eku (see teine), scizo ja s'poom ja mingid inimesed. Oli selline vaikne ja roheline istumine.
Laupäeva hommik oli veel rahulikum. Algas peavaluga. Aju andis ka kinnist tooni. Tuli peale suitsetada. Külmkapp lasi ka üle, sest aramise pudelis oli hoopis kokakoola. Isegi itunes kuulas shuffle-režiimis paremat muusikat, kui mina. Sai oli ka nahka pistetud, koos garnituuridega. Aga eks selleks ta ju oligi.
Istun kodus, teen rahu ja olen pahur, et üks neiu siia ei tule. Kuna ma midagi söönud ei ole ja kohvi ka pole, tuleb korra ikkagi linnas ära käia.
Täna õhtul on teater. Liine hea inimene lubas kaasa tulla. Ma ei tea, mida ma selga panen, viisakad riided on endiselt Tallinnas. Ja pärast seda on Maailmas mingi dubstepi värk, kus peab ka ära käima. Raske elu mul.
Teater oli hea. Etendus oli super, karakterid ja stoori suurepärased. Ainult lõpp oli natuke liiga hollywood. Siiski soovitan soojalt.
Peale etendust kutsus tegi Liine mulle kohvi välja. Rääkisime maailma asjadest, kokku jooksnud suhetest ja pealiskaudse plastmassikultuuri käes vaevlevatest varateismelistest. Ja maailma asjadest. Liine lubas jälle kohvi jooma hakata.
Seepeale läksime tema ühikasse valimisstuudiot vaatama. Palju poliitilist demagoogiat tuli telekast. Tudengitel käis mingi oma ennustusvõistlus selle peale, millised erakonnad saavad enim hääli ja võimaluse koalitsiooni moodustada. Oli hea, inimesed olid lahedad. Tulevase Eesti ajufond.
Mispeale oli plaan minna Maailma. Helistasin Ekule (esimene), kes teatas, et seal on nii enamvähem, mis polnud minu jaoks sel hetkel piisav. Kutsuti samuti ka Kvissentali rajooni, kus ühel 615 liikmel oli vist sünnipäev ja uhke eramaja. Mitukümmend inimest ja 615 tegi laivi. Ja ridamisi tuttavaid. Ning mingi nipiga leidsid mingid tüübid kogu aeg köögist süüa, minul ei õnnestunud.
Lõpuks, kui teatav osa inimestest lasi jalga ja alles jäid ainult paaruvad inimesed, kes intiimseid hetki jagasid, hakkas mul kohutavalt nõme olla ja ma tahtsin sealt minema. Tulin taksoga, sest kvissist jalgsi tulemine oleks paras kolgata, eriti ilma ipodita. Üks vahva pooltuttav neiu surus end taksosse kaasa, mille vastu mul ka midagi polnud. Seltsis segasem ja saab taksoarvet splittida.
Praegu söön kodus shokolaadi, mis maksis kuus krooni ja üheksakümmend senti tükist ja millega anti kaasa tasuta ühekorseks kasutamiseks mõeldud pakk nescafe kohvi. Kass on ka peast hulluks läinud, ronib igal pool ringi ja tekitab lärmi. Loner värdjas. Ma lähen nüüd magama.
Ma ei pidanud ühelegi sõbrale soovitama Keskerakonna poolt mitte valida, sest kellelgi polnud plaaniski. Vastupidi, enamus mu tutvuskonnast kasutasid (osad neist ka esimest korda elus) võimalust valida puhtalt selleks, et tasakaalustada Keskerakonnale paratamatult kogunevate häälte hulka. Kuid ma unustasin mainida, et nad ka kuldkollase erakonna poolt ei valiks. Mis kuradi vägi neid by default kohe sinna sundis vaatama? Ja miks nad mulle siis ei meeldi? Las ma seletan.
Reformierakond on minu perspektiivist "eelarvamusteta erakond", kes on esimesel võimalusel valmis ka oma ideoloogiliste vaenlastega ja vastastega ühte sängi heitma. Ma saan aru, et valitsusse pääsemine annab neile hüpoteetiliselt võimaluse saavutada oma eesmärke ja võimaldab esindada seal ka oma ideoloogilisi vaatenurki. Kuid nad ei ole minu silmis õigustanud suurt osa neile seatud ootustest, paljud lubadustest on endiselt täitmata. Kogu nende õõnes kampaania oli üles ehitatud ainult tulumaksu langetamise saavutamisele ja kõik muu oli hunnik lubadusi asjadest, mida kaugemas tulevikus ette võtta (justnimelt, kaugemas). Siiamaani ei saa ma näiteks 15 minutiga kesklinna, mida te paar aastat tagasi lubasite. Ometigi saite ju lõpuks Stenbocki, et seda teostada. Ahjaa, peaaegu läks meelest, see oli ju kõigest ulmelinevalimislubadus. Või kuulub see majandus- ja kommunikatsiooniministri kompetentsi? Siis mis on tema vabandus? Et ta kuulub teise erakonda ja teil on teised prioriteedid?
Reformierakonna tuvevaimaks küljeks peetav majanduslik platvorm on imho suhteliselt nõrk. Tulumaksu vähendamine veel nelja protsendi võrra jätab eraisikutele kätte hea paarsada krooni kuus, ent röövib riigi rahakotist aastas no nii 500-600 miljonit. Selle raha eest saaks Tallinn-Tartu maanteed lappida või õpetajatele ja meditsiinitöötajaltele korralikku palka maksta, et ka nende teenuse kvaliteet lõpuks paraneks. Ma tahan seda näha, kuidas mu naabri-Volodja mulle maja ette asfalti tuleb panema, oma vabast ajast ja kätte võidetud kahesajast kroonist. Keskerakonnal oli selles punktis õigus. Mõelge palun selle peale.
Tegelikult on Euroopa arenenud riikide (ma pean silmas skandinaavia riike, mis on parimateks eeskujudeks) tähtsaimaks tunnuseks just hästi välja arenenud sotsiaalhoolekanne. Toimivad infrastruktuurid, tervishoid ja tasuta haridus garanteerivad riigi eduka toimimise. Tsiteerides John F. Kennedy't: "If a free society cannot help the many who are poor, it cannot save the few who are rich".
Lõuna-Euroopa riike ma eeskujuks ei seaks, seal on immigratsioon ja vilets sotsiaalne süsteem oma armid jätnud. Saksamaal on näiteks tööpuudus umbes kolm korda suurem kui Eestis. Reformierakonna sotsiaalpoliitika on üheselt kauboilik - iga mees enda eest. Kui haigeks jääd, maksad vigaseks.
Reform pole muidugi ka all bad. Mulle meedivad Meikari ideed raudtee teemal. Aga see on siiski kõigest jäämäe tipp.
IRL pani muidugi võssa oma kampaania laialivalguvusega, polnud konkreetseid punkte, millest valijal kinni haarata (peale mõne tobeduse, nagu igale tudengile rüperaal. Palun ei, milleks? Arvestades, millise tempoga arvutid vananevad ja kui paljudel tudengitel juba raal olemas on, on see bullshit idee). Tegelikult taheti muidugi silmas pidada üldisemalt riigi arengu juhtimist positiivses suunas, sõltumata valdkonnast. Ent valijateni jõudis see sõnum halvasti, paljuski just tänu kehvale ja hajusale kampaaniale. Samuti oli defineeritud end liiga rahvusäärmusliku erakonnana, kogu jutt rahvuse edukast säilimisest kõlas nende sõnastuses vene valijale pigem rahvusliku genotsiidina.
IRL on minu jaoks kui igav ja ohutu toasussides ajalehega vanamees (ei mingit seksuaalset pinget, mis tibidel nipli värisema ajaks), kuid kes oskab ka tegelikult riiki juhtida, mitte lihtsalt "võimul olla", kel on ka praktilisi kogemusi päevapoliitika vallas. Ohtralt riigikogu kohtade mandaate poleks olnud nende jaoks prioriteet, vaid vahend teostamaks oma prioriteete. Lisaks olen ma happy, sest minu valitud kandidaat sai siiski ka riigikokku pinki nühkima ja eesti neljakordse leiva peale.
SotsDem oli vaikimisi mu valik number kaks. Paraku ei leidnud ma oma piirkonnast ühtki neegrit, kellele oleksin tahtnud oma häält ohverdada.
Rohelised langesid minu jaoks ära, kuna nad on veel... rohelised. Neil napib kogemusi, mis on varemgi valitsustele saatuslikuks saanud. Teame lähiminevikust, mis juhtub, kui mõte on hea, aga teostus ei vea kohe kuidagi välja.
Positiivsest noodist rääkides on keerlema hakanud ka võimalus, et Reform võtab kampa hoopis IRLi ja SotsDemi või Rohelised ja teevad seekord hoopis maailmavaateliselt sarnase valitsuse. Huvitav, kuidas see Keski ja Reformi vahelisi väljakujunenud semukapitalistlikke suhteid mõjutaks?
PS! Lehes oli juba eile hommikul Reformi reklaam, et täname kõiki oma valijaid ja lubame kõik oma lubadused täita. Kui nad tulumaksu langetamise eelnõu peaks läbi suruma (mis on suhteliselt kahtlane, sest ülejäänud 5 on minu andmetel sellele vastu), on olukord sitt. Ja kui nad siiski Keskiga koalitsiooni teevad, võib asi vaikselt Valgevenet meenutama hakata ja sel juhul mõtlen ma tõsiselt riigi vahetamise peale.
PPS! Tänahommikuse seisuga kursus Reform IRLi siiski deidile, et alustada koalitsioonikõnelusi. Ja muide, valimisaktiivsus kõigis 12 ringkonnas oli välisriikidest hääletajate seas 100%.
Mu peas istub pisike ghostwriter, kes kirjutab mulle tekste, mida öelda. Juba enne lause moodustamist on tal mustand olemas. Samuti nõustab ta mind ka keset lausete improviseerimist.
Ghostwriteri omamine oma peas on mõneti hea nähtus. Ma suudan moodustada lühemaid ja sisukamaid lauseid, haarata kiirelt mälust informatsiooni ning mõelda läbi ka oma arvamustele vastuargumente. Samas on teenus aeglane ja vahel läheb kirjanikul üsna kaua, enne kui ta millegi arukaga maha saab.
Tegelikult on neid kirjutajaid isegi kaks, Mart ja Kristofer. Mart on selline koservatiivsem ja viisakas, kes armastab sisukat juttu ja pigem vaikib, kui ütleb midagi mõtlematut. Ta väärtlustab ka kõrgelt moraalseid norme ja arusaamu ning usub pereväärtustesse ja monogaamiasse, aususesse ja teistesse väljamõeldistesse. Ta armastab sarkastilist huumorit ja televiisorinalju. Tema üheks puuduseks on ka otsustusvõimetus. Suhtleb eesti, saksa ja inglise keeles.
Kristofer on tunduvalt impulsiivsem ja vabameelsem ning võtab asju pigem positiivse noodiga. Tema jaoks eksisteerib harvemini piire. Ta teab oma väärtust ja ta suudab võtta sellest maksimumi. Ta on suhteliselt kiire reaktsiooniga ning armastab nutikaid nalju. Ta teab täpselt, mida tahab. Tüdrukutele ta meeldib rohkem. Tema parimateks sõpradeks on alkohol, pidu ja kohv. Suhtleb eesti- ja kehakeeles.
Mart ja Kristofer töötavad vahetustega, sealjuures mitte graafiku alusel. Suhteliselt raske on arvata, millal üks või teine neist parajasti tööl on. See sõltub nii ilmast, tuule suunast kui ka minu suhetest teiste lähedaste inimestega. Aga üks on kindel - Mart on lausa nii moraalne writer, et iga kord, kui ma jooma hakkan, läheb ta lihtsalt minema. Ja siis Kristofer peab teda asendama. Ja kui ei asenda, siis on lausa mäluauk.
Vahel kui ma kohvi joon, tulevad mõlemad kummituskirjanikud kohale ja panevad hullu. Mardi teamised ja Kristoferi kogemused annavad kokku suurepärase kombinatsiooni, siis võib sündida tõeliselt häid tekste. Vahel harva on mõlemal puhkus või on üks haiguslehel. Siis ma tavaliselt ei räägi. Lihtsalt et te teaksite.
laupäev, 10. märts 2007 · kazo-wordpress-recovered
Ma suutsin täna mitut inimest hingepõhjani solvata. Kummalisel kombel ei suuda ma end eriti süüdi tunda, sest kuigi meetodid olid äärmiselt valed, leian ma, et mul oli sisuliselt siiski õigus. Nüüd ma ootan, kuni nad veidi rahunevad, et sitta valama tulla.
Õhtu tipnes sellega, et kui olin kaheteistkümneni kodus lounerdanud (loe: akusid laadinud) läksin ct-sse noisiale. Polegi jupp aega reivivate inimeste keskel trüginud. Tundsin end alguses eriti mugavalt, totaalselt inkognito. Maksimaalselt paar tuttavat ja siis klubitäis kinniseid kivis/kommis/täis inimesi. Veidi aja jooskul tekkis seltskonda mingi Marleeni tuttav meesisik, kes lasi sujuvalt libedat. Ajas närvi igati. Tüüp küsis klubis tibidelt, mis on hea jook. Ja siis tuli seda nende nina alla jooma. Odav. Tüüp ajas ikka sitaks närvi. Otsustasin ka odavalt mängida ja võtsin talt juua. Oli kena. Siis oli õe kord. Ja lõppes kogu jant sellega, et ma tuimalt võtsin tüübilt joogi käest ja kõndisin minema. Got to make money to spend money.
Tüüp oli ekstra pissed. Alguses oli Marleenil kohutavalt lõbus, aga hiljem keeras ära ja hakkas põdema. Ja siis olin mina see, kes sita keeras? Tuli tüüp tükk aega hiljem (suhteliselt väriseval häälel) mult raha nõudma, ma laiutasin käsi ja naeratasin kenasti. Mitte, et mul sitt püksis polnud, ma ei lasknud sellel end segada. Ära tulles oli natuke nõme, liigikaaslane siiski. Oleks talle selle sitase siidri kinni maksnud ja kõik jokk. Ja kui tema poolt poleks olnud, siis oli mul ka alternatiivne plaan. See tüüp käib vist siiani mööda klubi, rusikatega vehkides. No sorry, aga fuck you :)
Nüüd mõtlengi, et kas peaksin olema enda peale pissed, et üht meest maani alandasin või mitte. Ja et kahele teisele inimesele eriti sitasti ütlesin. Viimase üle on kahju küll. Esimene on puhas business siiski.
Eelmine reede oli minu pool kerge istumine. Laupäeval käisin teatris, Liine pool ja Kvissis Paali sünnipäeval. Pühapäeval astus mu õde lõpuks läbi. Ma rääkisin talle nädalavahetusest ja nautisin tema kadeduse kumast rohekaks tõmbunud nägu.
Esmaspäeva jätab mu mälu sujuvalt vahele.
Teisipäeval oli Marleen taas meie pool. Oli mu õega juba pool päeva sooja teinud ja ma liitusin projektiga. Võtsin takkapihta poest Eku kokteiliretsepti. Aramis ja linnuse kali. Kaks iseseisvalt täiesti joodamatut asja annavad kokku täiesti joodava kokteili. Pildil on teine pudel, mis trepikottagi ei jõudnud. Ju see oli Jehoova (icic, 1337) märk, et ei tasu rohkem juua. Leenil oli järgmine päev suht kehv olla.
Kolmapäeval läksid Eda ja Ama pittu, mispeale natuke hiljem astusid Eku ja Korsten läbi. Meelitasid mind kluppi, lõpuks pidid ikka minuta minema. Ma läksin hoopis põõnama.
Neljapäeval oli kummaline päev. Tööl oli eriti vaba õhkkond, tööd ka eriti polnud ja töölt tulles oli ikka veel õues ikka eriti valge. Nii hästi tundsin end, et ostsin isegi Amale n-päeva puhul lille. Selgus, et ta armastabki üle kõige Gerberaid. Hea valik, kaso, sa kohe tunned inimesi. Pikk ja Eda astusid taas läbi, et rääkida pikalt, kuidas nad suguhaiguste näitust vaatamas käisid. Ütlemata äge, kas pole.
Kell oli juba palju, ruttasin Liine poole kohvitama. Hea kohv oli. Läksime edasi Kuperjanovi tänavale. Kohtasin endist klassiõde, polnud kõva kolm aastat näinud. Sõbramajani ma ikka vastu ei pidanud, seal pidi mingi ajaloolaste läbu olema. Leimo nagu ma olen, läksin hoopis koju põõnama. Jätsin Liine üksi kannatama.
Reedel tööd sisuliselt polnud. Läksin külma kõhuga kella kümneks ja nautisin ülemuste teravaid pilke, ise tuimalt rahul enda otsusega. Kell viis tulin töölt, koristasin, käisin linnas söömas. Mõtlesin, et mis edasi, sest kohti, kuhu õhtul minna oli liiga palju. Niisiis ma istusin kaheteistkümneni kodus. Siis hakkas leim peale tulema ja ma astusin ct-st läbi. Leen ja Ama olid seal. Ja mõnisada sassis reivivat tüüpi. Ma tundsin end eriti hästi, täiesti inkognito. Kõva kaks tuttavat saali peale. Ja intensiivne pidu, mitte mingi tuim klubihiphop.
Lisaks mingi hull tegija tüüp, kes Leeni sebis. Kuna mul targemat teha ei olnudja ma ei saanud lasta sel tüübil niisama särada nagu lumehelbekesel, kasutasin oma oskusi ja tirisin härrase ego ikka väga miinusskaalale. Tema hämming oli hindamatu. Pärast tuli minult veel kokteiliraha tagasi nõudma. Ma laiutasin käsi, aga naeratasin kenasti. Leen oli selle vembu pärast suhteliselt solvunud, meil õega oli kohutavalt lõbus. Ja mina avastasin endas taas midagi, millest mul aimugi polnud. I gots balls.
Reedel suutsin mõned inimesed hingepõhjani välja vihastada. Ja nimelt just need inimesed, kellest hoolin. Peamiselt just sellepärast. Las settib vähe, siis proovime uuesti.
Tegin lõpuks aeglase panuse oma dokumentaalfilmi kogu lahjendamisse ja vaatasin ära raudvara, kaks filmiakadeemia auhinda võitnud teose An Inconvenient Truth. Tegelikult oli film rohkem Al'ist kui kliima soojenemisest, ent tema sidumine filmi teemaga andis väga tugeva isikliku ja emotsionaalse aspekti kogu filmile. Al avab end filmi vaatajale äärmiselt põhjalikult ning filmist kumab teravalt läbi tema valu napi valimiskaotuse pärast. Kusjuures kogu suurkorporatsioonide pülastamine pole niivõrd otsene, kui Michael Moore'i filmide puhul, vaid pigem ridade vahel, mis muudab selle veelgi mõjusamaks. Igaühe oma otsustada, kas mindi liiale, ent film on loogiliselt ja ilusasti üles ehitatud ja sujuvalt arenev. Ning filmi lõputiitrites tuuakse välja ka mõned konkreetsed nõuanded. Soovitan.
Praeguse seisuga on veel vaadata Who Killed The Electric Car, Jesus Camp, Earthlings ja The Corporation (viimane on ka legaalselt netist tiritav ja vastava torrenti leiab siit). Ja neid, mida ma saada tahan, on veel mitmeid. Deliver Us From Evil, Iraq in Fragments, Bowling For Columbine jne. Dokumentaalfilmide ajastu on peal.
Mis on veel parem kui DJ Premier ja Nas ühes loos? DJ Premier ja Rakim? DJ Premier ja KRS-One? Seda kõike on juhtunud. Aga äkki nad kõik koos? Ja liidame sinna veel Kanye Westi? Ja tulemuseks on puhas klassika. Classic. Loo nime erinevaid variatsioone on kümneid, sültuvalt loo versioonist, aga sisuliselt on tegemist sama looga. Eriti seksikaksaks teeb asja seotus Nike Air Force One ketsidega, the Hustler shoe, that’s what I’m accustomed to, nagu Nas ütles.
Siis RJD2 uus album on nii kuradi.. teistmoodi. Halvas mõttes. Ma vihkan seda, kui räpimehed muusikuteks kätte lähevad. Kõlab nagu hästiviimistletud unelev britpop. Läila, lääge ja imal. Nagu ütles Zarqwon tabavalt, et veel rahulikum RJ? Milleks? Kellele? See ei ole enam see. Deadringer ja In Rare Form on endiselt parimad, mida ületada on raske. Produktsiooni tase on muidugi tunduvalt arenenud, ent sisu tegi hüppe.. Mujale. See pole lihtsalt mulle, ma arvan.
Nõustun RJD2 osas. Aga muide, see My Playlist - DJ Cam plaat seal pildil, see on üks ütlemata hea plaat:) Ükskord poes avastasin selle kuskilt kogumikehunniku tagant..
Täna algas minu jaoks kevad. See faking jääaeg on lõpuks läbi saamas. Ärkasin, tuba sooja valgust täis, õu oli roheline ja 12 kraadi sooja tähendas, et ma ei pidanud end sisse pakkima, nagu siiani. Sallist ma veel ei loobu - eelmine kord, kui kaheks päevaks seda tegin, olin poolteist nädalat lehel. Skepsis luurab mu konservatiivses vereringes.
Aga mingid täiesti mõttetud pisiasjad teevad mind ütlemata rõõmsaks ja õnnelikuks. Kummaline tunne. Tuleks lihtsalt töölt ära ja naudiks pisiasju. Aitäh, globaalne kliimasoojenemine. Sa tood mu ellu päikest ja soojust.
//Pete Rock - Collector´s Item (fiidib kaasa Grap Luva)
Kuni kaheksanda aprillini npnk kaardiga sitaks soodustusi. Nagu näiteks poole odavam latte coffee in´is. Kohe peale tööd jooksen järgmise toobi järgi.
Fort Minori Remember The Name on ka tasuta netis. Legaalselt, nagu paistab. Klõbista siia.
Orkutis olen oma communiteid suutnud vähendada 805 pealt juba 606-ni. Kahjuks on eestikeelseid või asjalikke communiteid endiselt liiga palju, et 200 sisse ära mahtuda.
On umbes taoline ütlemine, et on kaht sorti ülemusi - ühed, kes nõuavad, et töötaja oleks õigel ajal tööl ja teised, kes nõuavad, et töö oleks tehtud. Minule sattus see esimene variant.
Sel nädalal suutsin hilineda lausa eeskujulikult, nii et annaks silmad ette ka riigikogu liikmetele. Kolmapäeva hommikul näiteks kaks ja pool tundi. Mis ei takistanud mul veel lõunal käimast ja õhtul viie paiku tööd pooleli jätmast. Nagu mustertöötaja lausa. Saan malka, nii et vähe pole, kuid nagu enamike asjade puhul on iva tegelikult hoopis mujal.
Ma pole varajane ärkaja ega eriti kerge unega. Magasin isegi teletorni blokaadi ja Estonia huku maha, mis must ikka tahta. Kuid ma vihkan seda, kui minu uneaega aetakse segi laiskusega. Eile ma ei suutnud sugugi magama jääda, pea oli ideedest paks. Need on need hetked, kui ei saa pastakat käest panna, sest sünnib midagi tõeliselt head. Mida juhtub suht harva. Nii et ma magan parem tööl, kui magan selle maha.
Kellalöömine kaheksast viieni ei sobi mulle. Vähemalt mitte see "kella kaheksast" osa. Muidugi, vara ärkamisel on omad plussid, eriti talvel, ent minu organism räägib teist keelt. Ma olen täheldanud, et kindlatel kellaaegadel on mu uni parem. Loomulikum ja aitab mul paremini välja puhata. Ma ei pea siin silmas erinevaid une etappe ega une kestvust, vaid kuradi looduse poolt mulle custom-made uneaega. Mis on umbes kella kahest öösel kümneni. Paraku kattuvad need niiöelda ärikellaaegadega. Pealegi suurt tolku pole vara ärkamisest niikuinii, sest see tähendab minule praegu kogu päeva veetmist kunstliku valgusega ruumis.
Pluss lihtsalt see, et töö raiskab ära mu kõige potentsiaalirikkama aja. Mitte isegi, et üheksatunniste tööpäevade kõrvalt aega ei jääks midagi teha. Mitte isegi, et jaksu poleks, energiat saab alati laenata kuskilt. Aga on selline tülpimus, viitsimatus, huvipuudus. Paneks teleka tööle, aga ei huvita, mis sealt tuleb. Magada ka ei viitsi. Ja siis lihtsalt oled. Ja nii juba septembrist saati.
Inimloom käib tegelikult ikka suht ulmelistel aegadel tööl. Surgu surnuks see inimene, kui ta minust juba ette pole jõudnud, kes esimest korda ütles "aga teate, teeme nii, et homme tuleme hoopis kaheksaks tööle". Bitsh nuga selline!
Laupäeva pärast on suht häbi. Ütleks, et enam ei tee, aga milleks endale valetada, kindlasti teen. Ja väga halvasti sealjuures. Ärme sellest enam kunagi räägi.
Pühapäeval ei käinud kuskil. Eku kutsus Rafuga ja kofiga videofilmima, aga ilm oli ikka liiga sodi ja lükkasime edasi.
Blogger seksib endiselt näkku. Kummalisel kombel ainult mu kodust. Peaks elukohta vahetama.
Okei. Täna hommikul jälle mingi Kalevi ona ja seega kohutavalt palju tellimusi kohutavalt lühikese aja jooksul. Viimasel ajal on just need nädala algused pöörased ja nädalalõpud rahulikud.
Öösel kõva viis tundi maganud. Kõigepealt ei saanud magada, kuna liiga head ideed jooksid pähe ja pärast ei saanud und. Hommikul ärkad peavaluga, ilma kohvi ja lukkudeta otse tööle bljät ülemus tuleb selja tagant byaaahh! Ja päev otsa käib vaatamas mida ma teen, hullult segab keskendumist. Mingi vari hiilib pidevalt selja taga nagu byaaaaah!
Niisiis päeva jooksul sai edukalt lõpetatud viis tööd, praegu veel kaks-kolm lõpetada. Tehtud umbes kümmekond. Enamus Kalevi töödest tuli kas minu või kujundaja hooletuse tõttu ikka uuesti teha.
Kell on kuus õhtul ja ikka on veel kolm kalevi tööd vaja teha. Suht üheselt leidsime kujundajaga, et väsinult ei saa tööd teha. Järgmine kord paluksin pikemaid tähtaegu ja sööge üldse parem Pere leiva ja Fazeri tooteid. Ma olen peast loll ja lähen koju magama.
neljapäev, 22. märts 2007 · kazo-wordpress-recovered
Mul on praegu suhteliselt hea enesetunne. Paljuski ka ilmaga seonduvalt. Esimene pool tööpäevast läks kehva enesetunde nahka ja teine pool selle nahka, et mõte liikus liiga hästi. Ma ei suutnud absoluutselt keskenduda, kuna loogika ja inspiratsioon töötasid liiga hästi. Ja ma mõtlesin mitmeid asju selgeks ja selgemaks. Kahju ainult, et neist palju kaotsi läheb, kuna polnud võimalust ja aega neid talletada.
Kurat, pool plaaditäit räppi mõtlesin täna kokku. Oleks ainult meeles. See on nagu mälukaga, hommikuks on läinud.
emotsionaalne tsölibaat
neljapäev, 22. märts 2007 · kazo-wordpress-recovered
Ei ühtki puudutust, sõna, pilku. Mitte midagi.
Let’s face it, ma isegi ei üritanud.
ikka high
neljapäev, 22. märts 2007 · 11:40 · poteito
Kohutavalt äge, kui ärkad hommikul ja oled endiselt täis. Ja välja magada ei saa, pead midagi tegema ka. Ja see liks lihtsalt ei lase su verest jalga. Brrh.
Tegelikult mulle isegi meeldivad järgmised hommikud. Need on nii magusalt masendavad, mõttetud. Ja siis sa hakkad asjade peale sisuliselt ja konstruktiivselt mõtlema. Ei mingit agressiivsust ega provokatiivsust ega põhimõtetest lähtuvaid perspektiive. Kõik on kuidagi tasakaalus ja loogiline. Kõik on selge. Nagu vesi mu 43ndas topsis hommiku jooksul.
Jah, mõned oma elu parimad mõtted olen ma pohmas või kivis peaga mõelnud. Kolleegid muidugi saavad aru, mis värk on, aga nad ei armasta mind ju tegelikult nii ehk naa.
Käisin reedel Viljandis. Teadsin, et tüübid lähevad sinna mängima. Keskpäeval Hanno plinkis mulle ja küsis, kas tulen ka. Et saan auto peale. Ütlesin, et kui flaieri sebib, tulen. Lubas sebida.
Võtsin varem töölt lahti, lendasin koju. Hanno koos Lica, Hanna ja valge mersiga ootas maja taga. Korjasime Miku ka Veerikult peale ja hakkasime Viljandi poole veerema. Mingi Clipz & Die miks mängis taustaks. Tee peal mõtlesime välja strobomeetri - spidomeetri, millel kellad armatuuris on asendatud strobolambiga. Päris põnev oleks sellisega sõita. Sittagi ei näeks, aga nalja saaks.
Laadisime Hanna maha, siis käisime peopaigas ja laadisime tümmi maha. Käisime uuesti Hanna juures ja viisime auto maha ja edasi shoppama. Kerged napsud. Viisime joogid peopaika, panime tehnika püsti ja käisime söömas (kas enam kuivemini annab seletada? kindlasti annab, ma tahan sellega lihtsalt kiiresti maha saada). Liverpoolis on head toidud, julgeks soovitada.
Peo kohta ei oska midagi märkimisväärset rääkida. Meie tüübid esinesid nö. kõrval saalis st. suht koridoris. Põhiläbu toimus samas niikuinii fuajees, kus lasti mingit hausipaska selle halvemas tähenduses. Hendrik tegi sitaks hea dubstepi seti, Wheely miksis erinevaid partybangereid ja meinstriimi, Lica ja Moose tegid b2b ja lasid ka hullu. Mina käsin tagaruumis tinutamas ja tuiasin niisama ringi. Ei olnud seda nooruslikku jaksu. Kuniks..
Mingi uks viis pimedasse ruumi, mis osutus saaliks. Suur kultuurimaja saal, hämar ja täiesti inimtühi. Pistsin klapid pähe ja reivisin oma mussi järgi. Üksi keset hiigelsuurt saali. Kaif. Masta Ace, El Da Sensei, Connected Peoples ja Jaylib. Sellised asjad mulle meeldivad.
Võtsime Mikuga värvid ja käisime soperdamas. Tuli jälle meelde, kuidas asjad käisid. Jah, ma tahan seda teha jälle. Ööseks saime Hanna juurde.
Hommikul tulime poole ühese bussiga ära. Ilm oli ilus, liberation mürtsus kõrvades ja tasku puhtaid käppe täis. Midagi on siiski valesti... Ahjaa. Puud on veel raagus. Muidu on peaaegu nagu kevad.
Kena kuulda, et erakonnasiseselt kõik happy ja üksmeelne. Ja et Ratas oligi nende arusaamas istmesoojendaja, kuniks Savikas ministrit mängimas käis. Loe ise, kui ei usu.
Ja kevad ongi südames. Minul väljendub see mitut moodi hullumeelsusena.
Loominguline kihk. Kirjeldamatu tahe saada hingelt maha kõik teemad ja viisijupid, mis talvega kokku leiutatud ja harjutatud (mis vaibub sujuvalt peale tööpäeva, sest jaks on otsas). Samuti kihk haarata värvipurgi järgi ja teha seintele koopajooniseid oma initsiaalide või millegi seonduvaga (mis vaibub sujuvalt peale tööpäeva, sest jaks on otsas).
Kohutav kihk liikuda. Plaan minna Inglismaale tööle on asendunud kirjeldamatu tungiga seista Riia maanteele ja ajada näpp püsti. Tegelik sihtkoht Tiibet on veel vähe kaugel (nii ajaliselt ja rahaliselt), ent lähem ekstreemturism on väga welcome, stiilis Euroopa. Ma pole elus kunagi midagi väga impulsiivset teinud ja täna tundsin, et asi on riski väärt. Nädalavahetusel tahaks midagi rumalat teha, tõesti.
Kohutav kihk end kätte võtta ja otsida lõpuks uus töö. Ma tean, milline, ma tean, kuhu ja kelleks ja ainus, mis mind takistab, on üks A4 paberileht, mida ma ei oska täita, sest tahan selle teha sama põhjaliku, ilusa ja sügavmõttelise, nagu Tolkieni saaga. Arvatavasti.
Kohutav kihk... Oot mis see nüüd oligi? Armastus südames? Nääh, vale vastus. Armastusega on jumalast persses, mis annab korraliku põntsu mu niigi nigelale enesetundele. Aga ma ei põe selle pärast eriti ja töötan välja teaduslikku meetodit aseksuaalsuse saavutamiseks. Ja nii edasi.
Kui seda klubis lastaks, ma läheksin hulluks. Minu ausõna selle peale. Päris ruutu vbla mitte, aga hulluks kindlasti.
nad pole halvad, lihtsalt erinevad
reede, 30. märts 2007 · 14:50 · poteito
Eile tulid mingid venelased meiega kargama, kui me pargis istusime. Ei suuda minu mõistus välja arvutada, mis sunnib üht tõugu inimesi teistega juhuslikul alusel tüli norima? Et tõestada oma paremust? Mille alusel? Kes oma organismi rohkem ribadeks rebib emaste üle? Füüsilisel skaalal edevam on? Ju siis. Kurb oli see, et tegemist polnud sõbraliku ületrumpamisega, nagu eesti liigikaaslased omavahel, vaid kõige ehedama pimeda põlgusega, mis tulenes nendepoolsest ksenofoobiast. Seda oli kurb vaadata.
Nii palju, kui ma tahaks seda ka mitte tunnistada, on venelased (vene päritolu kodanikud, mittekodanikud, kes iganes) siiski teistsuguste arusaamade ja mentaliteediga, kui eestlased. Olgu tegemist vanamehe või noore eidega, on neil kõigil ühiseid jooni, mis igapäevaselt ilmnevate näidetena kinnitavad erandit. Ma kadestan seda, kuidas nad ühte hoiavad, ehkki see kohutab mind. Nende on vähe teistsugune arusaam eraomandist, mis võib olla ka sotsialistliku ajuloputuse kõrvalnäht. Nende kultuur ja keel, mille üle nad uhked on. Nende lembus tugevakäelise võimu vastu, on selle teostajaks siis tsaar, president või karja juhtiv lombakas hunt.
Selliseid asju on minust muidugi triviaalne väita, töötan ma ju viis päeva nädalas firmas, mille töötajatest 75% tunnistavad emakeelena vene keelt. Mul ei ole neist enamuse vastu siiralt midagi, nad on väga meeldivad ja sõbralikud kolleegid. Ent siiski kumab kõigest sellest läbi nende maailm, mis erineb minu omast kardinaalselt. Ja ma pole päris kindel, et tahan hoida neid kaht nii lähestikku.
Tunnen vahel justkui elaksin kuskil kriisikoldes. Kus käib pidev laamade hõõrdumine nagu serblaste ja albaanlaste, iisraellaste ja palestiinlaste või Põhja-ja Lõuna-Korea elanike vahel. Kus kõrvuti elavad rahvused päevade ja nädalate kaupa üritavad omavahelist vaikivat põlgust alla suruda, mille põhjust õigupoolest enam keegi ei mäleta. Ning kus iga suvaline liblika tiivalöök võib põhjustada tsunaami.
Kui mul vihast silme eest mustaks läks, tegin rahumeelse ettepaneku mujale minna. Nad olid ikka ropus enamuses ja mina oma ilusat keha selliste tölbakatega lõhkuma ei hakka. See ei oleks tõestanud antud kontekstis kellelegi midagi. Kahju, et sellistele probleemsetele teemadele pole lihtsat lahendust. Igatahes minu õhtu (ja ka kogu minu tulevane eelarvamuslik arusaam venelastest) sellega rikutud.
a proovi dylan moran'it...see Black Books'i tüüp...kunagi sain miski ta pooleteisetunnise stand-up'i kätte...and it was awesome.
segadus ja uudised
esmaspäev, 2. aprill 2007 · 12:36 · poteito
Praegu on paras segadus. Tööl on ka juba ummik ja magamatus ning hirmuäratavalt kena ilm (eriti eilne liivatorm) ei lase mul järjekorda sugugi vähendada. Haigelt kopp ees. Räägin siis uudiseid.
Nas annab Helsinkis kontserdi. Asukohaks Kaapelitehdas ja ajaks määratud 4.juuni 2007. Piletid tulevad müüki kolmapäeva hommikul kell 9:00 ja saab neid Stockmanni viiendal korrusel asuvast Lippupalvelu kioskist näiteks. Huvitav, kas ma ka lähen? (see oli irooniaga küsitud, sest Nas on mu lemmikräppar number üks).
GTA IV ehk siis Grand Theft Auto Neli tuleb 16. oktoobril välja, korraga nii PS3 kui Xbox 360 konsoolile. Tegevus toimub sedakorda taas Liberty City's (ilmselgelt New York) ja treilerile tuginedes julgeks väita, et peategelaseks on ida-euroopa või moldaavia päritolu pätt ja kaabakas, kes end eelnimetatud linnas teostama ja elatama hakkab. Mõned päevad tagasi avaldatud reklaamvideoklippi näeb siit ja välimuse järgi tundub kena.
EMI korraldas teisel aprillil pressikonverentsi, mille käigus andis teada, et paneb juba mais oma muusikakataloogi DRM-vabalt ja endisest kaks korda kõrgema helikvaliteediga iTunes'i (ja tulevikus ka mujale) müüki. Siiski peaks märkima, et pisut tõuseb ka lugude hind, kuid saadavad privileegid on märkimisväärsed. Otsus ilmselgelt kannustatud Apple'i looja Steve Jobsi veebruarikuisest arvamusartiklist. Lisaks nimekiri EMI alla kuuluvatest artistidest.
Mina isiklikult (see on siiski isiklik blogi) olen viimasele otsusele kahe käega poolt, sest siiani said muusikat tirides enim üle just need, kes selle eest maksid. Seda nii piiratud helikvaliteedi kui ka koopiakaitse pärast, mis ei lasknud seda varundada ega kasutada igas mõeldavas pleieris.
Tänase päeva motoks on "fight your demons and do it yourself". Oli asi siis teise ajanappuses või lihtsalt mõistmatuses, kuid kõik, millega ma täna hakkama sian, pidin lõpuni ise tegema. Mis mulle väga ei meeldinud, sest nii oli ju raskem.
Kõigepealt töö. Kujundajad nagu topakad littisid sel nädalal töid kuhjade kaupa ette. Mul oli eilse seisuga ligi paarkümmend tegemata tööd. Teadsin, et ise ma sellest supist välja ei tule ja püüdsin ülemuselt abi pärida. Sain pigem noomida. Ja ühtlasi ka aru, et olen selles supis üksi ja muud pole teha ka, kui ise kaldale ujuda.
Ja ma sain sellega hakkama.
Hommikul vihastasin end herneks veel teisegi asja pärast. Eile oli tapvalt kurnav tööpäev ja üritasin koolilapsele nimega Mikk selgitada, et homseks ma seda kutsevärki korda ei jaksa ajada. Tüüp lubas siiski kella kaheksa ajal õhtul läbi astuda, et kujundada ja listi teha. Whatever. Mingil arusaamatul kombel ei jõudnud ma tema tulekut isegi magama. Mis leidis aset umbes kell 23. Ta tõi altkäemaksuks Malibu rummi. Keegi ei ütle ju Malibule ei, mitte kunagi. Mind osteti haledamal kombel üles. Ja kiunudes nagu siga aia vahel saime kutse põhja kujundatud.
Nüüd on see raskem osa, kus ma pean kutse üksi lõpuni tegema. Loomingulisest kriisist olen üle saanud lihtsalt pimesi soperdamisega, nüüd on vaja tekst, värvid ja fondid ilusti paika saada. Ja siin oleks mul kohutavalt abi vaja. Sest ühekorraga 200 kutset välja lastes oleks nõme mööda panna.
Kärmed ajad on, sitaks kärmed. Ehk aitab minu teekond Tallinnasse ja Pärnu lähistele paaripäevasele seminarile pead natuke selgemaks saada.
Sel aastal lendab häid uudiseid nagu kive üle naabri kapsaaia. KRS-One ja Marley Marl annavad sel kevadel koos plaadi välja, mis paneb mõnes mõttes lõpliku punkti 22 aastat tagasi alguse saanud tülinorimisele kahe New Yorgi linnaosa, Queensbridge'i ja South Bronxi vahel. Sellele vihjas juba Krisna austusavalduslugu QB räpimehele Nas'ile, mis lekkis võrku kuskil eelmise aasta viimasel kuul. Nüüd on aga kaks endist rivaali kokku salvestanud lausa plaaditäie materjali ja album nimega "Hip-Hop Lives" (jälgige sidekriipsu kahe silbi vahel) peaks ilmuma juba 22. mail.
Esimene singel plaadilt on lugu "Kill a Rapper", mis lahkab räpimeeste lahendamata jäänud mõrvajuhtumeid. Lugu on võimalik saada netis ajakirja Spine'i kodulehelt. Beats me, kas legaalselt või mitte. KRS-One & Marley Marl - Kill A Rapper.mp3
Sünnipäeva tähistamise on Mikk enam-vähem korda ajanud. Kõik on umbes perfect, ainult üks asi häirib natuke hinge - kui midagi metsa läheb, oleme Jarekule kuni 40k sees. Ja mul pole sellist raha. Nüüd tuleb üks rakseimatest osadest - panna kokku nimekiri inimestest, keda kutsuda. Kokku võib tulla kuni kolmsada inimest. Esimese hooga panin lähimad sõbrad paberile kirja. Sain seitse. Praegu on sinna veel umbes viis korda samapalju lisaks tulnud. Kui ainult Miku ja minu sõpruskond nii palju ei kattuks... Tegelikult on see vist isegi hea.
PS! Lubasin mingit oma biiti spraidireklaamis kasutada. Vaatab, mis juhtuma hakkab.
Ma pole kunagi mõistnud sellise materjaalse vastutuse võtmise vajadust sünnipäeva pidamiseks. Võibolla on sellel mingid omad võlud aga sellest räägime, kui üritus möödas...
Anonymous · 6. aprill 2007 · 23:29
Aga reedesel päeval hulkusid sa Viru keskuses.
lennujaam
esmaspäev, 9. aprill 2007 · kazo-wordpress-recovered
ma ei hakka pikalt kirjutama. mõtlesin, et kirjutan ägedalt, aga käige v_ttu, ei kavatsegi :) lugege siis seda soga niisama.
kui olin neljapäeva õhtul purjuspäi leenile majoneesi viinud, sõin skinheadide toodud külma pitsa ära ja jäin magama.
ärkasin reede hommikul kell kuus lampi ja jõudsin kenasti end kokku pakkida, et rongile jõuda. vabandust, ma unustasin vaadata kas rong läheb. ei läinud, justnimelt. hohoho. taaskord. nii et kebisime mikuga hoopis bussi peale.
tallinnasse jõudes läksime kõigepealt sõõrikukohvikusse ja kujundasime latte ja eine saatel (68 krooni) kutse lõpuni. tuli tobe ja odavalt edev, aga ajas hädaga asja ära. nalja sai igatahes. siis läksime korra kaupsist läbi, kus mikk ostis paar plaati. sama soojaga kütsime stockmanni, kus mikk plaate juurde laadis. ühtlasi sain teada, et nasi piletid on otsas või broneeritud. edasi läksime mmuahi kohvi jooma (35 krooni), kus wifi oli tasuline (10 krooni). jõime lattet ja teed ja tegime päevaplaane. leppisin paar edutut kokkusaamist kokku. siis läksime kutsetele järgi ja selgus, et neid ei olnud võimalik miku pulgalt kätte saada. olin ettenägelikult selle netti üles visanud, aga läks veel pool tunnikest, enne kui need sealt kätte sai. mis teha? ahjaa, kohvikusse.
air lounge oli teemas. võtsin kõrvale näksimiseks lambaliha, mida oli kõva 20 grammi ja näppisin ka üht koorelikööri (115 krooni). tõime kutsed ära ja oligi käes aeg… sööma minna. mikk võttis pitsat ja tegi mulle kohvi ka välja… ning ühtlasi pressis eilse võla ja bussipileti raha välja (umbes 400 krooni, sest mul oli vaja neljapäeva õhtul kell üksteist kindlasti shampust osta, eks). pitsa kõrval pistsime kokku algelise listi tallinlastest, kes kindlasti peavad peol olemas olema. kuna nimekiri oli pikk ja lai, ei jõudnudki ma sel päeval koju.
oi kurat, kell on juba 11 minutit viis läbi, helistan marikale. kerttuga trollis. balti jaam, okei. tsau mikk, ma siis lähen. tatsasin kümnekilose kotiga balti jaama, kui kerttu helistas, et okei okei, me tulime hoopis kaupsi juurde. jess. ssss. ssssss. kott selga ja tagasi. nii, virust ma nad leidsin, lugesid õhukohviku hinnakirja. loomevaegusest tingituna läksime krahli kohvitama (umbes 190 krooni). kui sülepuuter kotist välja sai veetud, hakkas vestlus lõpuks liikuma ja kazo ajud sulama.
tahtsin gerdiga ka kokku saada, pidi kuskil linna lähistel olema. telefoni sai tühjaks, läksin seda virru laadima, ulla juurde. aitäh, ulla. pidin midagi sümboolselt ostma. mõtlesin m&m’si peale (19 krooni), aga tellisin hoopis illmaticu cd… ja vinüüli ka (228 krooni). mul on vist kulutamisega probleeme või mis. ja sealsamas kaotasin marika ja kerttu ära. nõme. tegin lõpuks oma neetud kõne ära ja leidsin gerdi nordest.
sõid salatit ja tshillisid. rääkisime elust ja olust ja ma hakkasin minema. kuskil viru tänaval mõtlesin veel vaadata, et äkki on kott pealt lahti. oligi, mu viimane nokia laadija oli läinud. muid otseseid kaotusi ma ei täheldanud ja jätkasin jalgsi teekonda nõmmele. mariole helistasin ka, ütles et peale kümmet. otsustasin jalgsi minna, aitab aega tappa ja mõelda.
kuskil tondil tundsin, et enam ei jaksa. jalad on krampis ja sure või ära. hakkasin siis mõtlema, et miks ma just praegu just siin olen. vaatasin ringi. ainus, mis silma torkas, oli helendav reklaamiagentuuri tabloo. otsustasin, et saadan sinna cv. ja… jätkasin teed. rahumäe oli väga kummaline ja kõhedusttekitav. palju kummalisi asju juhtus. läksin läbi nõmme.
laupäeva hommikul polnud mul targemat peale hakata ja peale seda, kui mario tööle läks, läksin ema vaatama. kummaline. kõik vana tuli tagasi. nõmme nostalgia, kogu mu elu paar aastat tagasi koos murede ja rõõmudega. sain elada ööpäeva minevikus. lappasin vanu plaate läbi ja viimased viis aastat said põhjalikult üle vaadatud koos rõõmude ja kurbusega. ma ei hakka sellest siin pikemalt heietama, see oli selline magushapu kahe otsaga asi. kuid sinna ma tagasi elama minna ei taha.
lasin laupäeva õhtul sujuvalt mari üle. probleem. tahtsin samas ise hoopis kinno minna. probleem kaks. marika ka ei vastanud (minu paha, idioot olin), niisiis asendasin kasuliku meeldivaga ja kutsusin pühapäeval hoopis mari kinno. kohe joppas, bussid tulid täpselt peatusse laekumise ajal (umbes üks võimalus sajast) ja kõik peale mu peldikuharja välimuse sujus nagu valatult. seekord oli tema kord hiljaks jääda, aga film talle meeldis. ta on omapärane, ent üks lahedamatest sõbrannadest. tuli minuga kaasa kohvi jooma, ei lasknud endale midagi võtta. ütles ettekäändeks, et ei joo midagi peale viina. kurat haha. ja jälle oli õnn minu poolel, sest ma jõudsin kuskil 14 minutiga virust rongi peale. ja nett oli ka olemas. vahel kohe joppab, i guess.
Vaatasin õhtul filmi "Kes Tappis Elektriauto" ja kuigi väidetavalt polnud seal üht konkreetset faktorit, mis kirjutanuks selle auto nime marmortahvlile, leidsin enda jaoks sealt ikka oma konkreetse vastuse. See ühisnimetaja, mis vandenõuliku täpsusega kõik ülejäänud oma pilli järgi tantsima pani.
Minu kala nendega sai alguse viiekümnendatel, kui nad riiulifirmat tankistina kasutades Los Angelese laitmatult toimiva trammiliikluse üles ostsid ja lihtsalt välja suretasid. Nüüd tegid nad seda elektriautoga.
Võib-olla vaatan ma seda praegu liiga üheplaaniliselt, jättes mängust välja poliitilised ambitsioonid ja ohud, mis sellises äris kaasnevad. Või süüdistades pigem ahnuses valesid inimesi. Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa riikidel on enesestmõistetavalt majanduslikud huvid mängus, ent Lähis-Ida naftaräkiti taga, kust tuleb suur osa maailma mustast kullast seisab hoopis OPEC, mille eesotsas omakorda võimukad, ahned ja kergelt öeldes hullumeelsed turbanid, kelle võimuses oleks kasumi vähenedes pööraseid asju korda saata.
Sama asja olen ma hakanud mõtlema ka Iraagi sõja kohta tajudes, et võitlus ei käi mitte Halliburtoni puhaskasumi nimel, vaid pigem on jutt võimu tulevasest tasakaalust maailmas moslemiriikide ja kristlike riikide vahel, mis kaudselt võiks seda mu silmis isegi õigustada (kui see poleks nii üüratult kulukas ja naeruväärselt kehvasti organiseeritud enesetapp).
Osade inimeste ahnusel pole lihtsalt piire. Miks näiteks mina teenin praegu nii palju, nagu ma teenin, ent sooviksin rohkem? Mingi ürgne alalhoiuinstinkt ellujäämise nimel, korjata mammonat perse alla? Mis teeb inimesed nii sõltuvaks sellistest väärtusetutest väärtuslikest asjadest?
Käisin nädalavahetusel linnas. Reedel käisime päev otsa Mikuga mööda kohvikuid ja kribasime kutseid. Ja jõime pool Tallinna kohvist ära. Õhtul kohtasin mitmeid sümpaatseid inimesi veel. Laupäeval käisin kodus ja sain elada päeva minevikus. Tekitas väga vastakaid tundeid, nostalgiat ja masendust segamini. Pühapäeval vedasin Mari kinno ja vaatasime kolmesaja enesetapja filmi. Vinge oli, mis muud (loe ka ajaloolise tõepärasuse kohta).
Esmaspäev oli tööl nõmedalt lahe päev. Kuna serveriga oli midagi vussi läinud, ei saanud mina mitte ainsatki tööd teha. Hiilisin kella neljast vaikselt minema, sain isegi lõpuks ometi natuke hügieenile aega raisata. Mitte palju, sest Liine ei läbenud oodata.
Jõime kohvi, rääkisime ilmast ja sünnipäevast ja stagneerunud õpetajatest. Ostsin poest saia, võid ja kaaviari. Hüppasin Eku poolt ka läbi, kes edvistas uute kõlaritega ja õppisin hoopis uut moodi muusikat kuulama.
Võõrasema meesaustaja, kes talt korduvalt korvi on saanud, kinkis talle (noh nii sõbrapoolest) 13kilose digipeegli. Pidin lihtsalt mainima, sest nähtavasti pole ka meeste naiivsusel piire :)
Praegu on eriti bänger, kuna server endiselt korralikult ei tööta. Seega ma pean kasutama altenatiivset meetodit, mis võtab 10-15 korda rohkem aega ja 128,32 korda rohkem närve. Loodan, et kauaks see nii ei jää. Ja nüüd ma tahan süüa.
Sain praegu ühtlasi teada, et firma kolib järgmiseks esmaspäevaks. Haistan laupäevakut.
Sa lesid vaikselt voodil. Oled oma kaaslasega kahekesi ja tõotab tulla kena õhtupoolik. Ta puhub sulle õrnalt kõrva, su keha täidavad külmavärinad. Sa tunned teda oma ihukarvadega ja pigistad silmad kinni, et veelgi paremini tunda. Ta puudutab sind õrnalt, siis hetkeks tugevamalt ja taaskord hellalt. Sa hingad aina kiiremini ja su keha läbivad erutavad värinad. Sa tead, mida ta tegema hakkab, sa ootad seda ärevalt.... Ja siis ta teeb midagi hoopis muud. Midagi, mida sa ei oodanud. Aga see meeldib sulle. Ning sa tunned parimat asja, mida sa kunagi oled tundnud...
Tead sa seda tunnet? Kindlasti tead. Ma räägin ju Solid Steeli miksteibist.
Eile lõunal helistas mulle vana hõumboi Raul ja rääkis, et tuleb Tartusse päevaks. Olin sillas, lubasin peale tööd kokku saada. Tshillisime linnas ja tegime ühe õlle. Ja teise õlle. Siis ühe McDonaldsi eine. Siis ühe Big Maci. Siis ühe Kahlua Milki. Võtsime Eku ka kampa ja siis paar B52-te, õlut, long island ice tea jne. Ostsime veel õlut, viina, tegime veel õlut, kivi, siidrit...
Tervis on korras ja tööle jõudsin esmakordselt õigeks ajaks. Kusjuures.
Nii. Vaatasin lõpuks dokumentaalpala "The End of Suburbia: Oil Depletion and the Collapse of the American Dream" ja pean nentima, et hoolimata ühekülgsest vastuargumentideta teemakäsitlusest oli sealt siiski mõndagi uut ja huvitavat teada saada. Et nafta mitte ei lõppe punktuaalselt, vaid selle kogus pigem hakkab mingist punktist drastiliselt langema, nii et selle puurimine muutub veelgi ebaökonoomsemaks, kallimaks ja põhjustab drastilisi muutusi maailma majanduslikul ja poliitilisel areenil. Ning algab verine võitlus iga hingehinnaga saadud piisa pärast, et laiskuse ja lodevuse elumudelit nö. masina all elus hoida.
Kuni selle filmini ma täpselt ei hoomanudki, millises mõõtmes oli Ameerika Unelm üles ehitatud suburbanisatsioonile ning mida selle langemine kaasa toob. Kui naeruväärne selle unelma tõlgendusena oli. Ning kui mannetu seis on alternatiivsete energiaallikatega juhul, kui me kavatseme energiat sama julmalt edasi kulutada. See tõestati siin flmis üheselt võimatuks olevat. Ja jälle tekkisid mul parakad süüdlase kohalt, kellele tahaks näpuga näidata.
Tegelikult tekitas see film minus rohkelt vastakaid tundeid ja uusi ideid, mida ma siinkohal loetlema ei hakkaks. Soovitan enne seda filmi (puht. konteksti tajumiseks) filmid "An Inconvenient Truth" ja "Who Killed The Electric Car" üle vaadata, peamiselt nende parema kvaliteedi pärast. Ning võtta antud filmi mitte kui vundamenti, vaid pigem lisamaterjali. Kuid konkreetset tulevikuvisiooni oli siin neist enim.
"An Inconvenient Truth" on natuke kahtlane sellesmõttes, et selle autor on Al Gore, kes väidetavalt kuulub illuminaatide kampa. Ja väidetavalt on inimese poolt tekitatav kliimasoojenemine illuminaatide vandenõu, et jälle maksude pealt teenida saaks. Sest et tegelt see inimfaktor olevat mingi 6%, soojenemine toimub nii ehk naa. Mine võta nüüd kinni, kes on šharlatan ja kes tõekuulutaja...
muidu aitäh kutse eest :D vast vastan ka varsti :)
“E”
neljapäev, 19. aprill 2007 · kazo-wordpress-recovered
Ma olen hakanud taas oma esimesele tüdrukule mõtlema. Vahel tuleb taas meelde ja kraabib. Tean temast hetkel vaid, et elab poisiga Paides, kasvatab paarikuust tütart. Saab juunis kaheksateist. Ja ma ei tea, kas peaksin talle õnne soovima või oleks see vaid vana armi lahti kraapimine. Kuid tundub, et temalgi kraabib. Või lihtsalt kujutan seda ette, kuna aeg-ajalt käb ta mind kummitamas. Tema pidevat kohalolu on tunda. Kord ammu väitis ta, et vaid juhuslikult. Kuid ma ei usu teda. Mitte enesepettusest, seda on tunda. Kaks korda nädalas mu reidi vahtimine ei kõla ka just eriti kogemata. Tahaks temaga suhelda, teda aidata, olla sõbra ja suure venna eest, siiralt ja omakasupüüdmatult. Kuid kardan, et pole enam teretulnud.
Ma mäletan, kuidas kohtusime. Kõik käis kuidagi nii loomulikult, tundus nii loogiline. Ei mingit krampi, pingutust, püüdlust, teesklust. Siis tuli paradiis. Miks meie suhe perse läks, tundub enam kui ilmne. Kompleksides mehe kohta olin liiatigi ülbe ja võtsin kõike liiga garanteeritune. Ei panustanud sellesse suhtesse tollal suurt midagi. Kui ta tuge vajas, polnud mind seal, kui abi vajas, polnud mul aega. Praegu oleksin valmis andma jäägitult kõik inimesele, kes suudaks mulle anda midagigi, isegi kui vaid meeleheitest. Jah, ma olen meeleheitel. Tahan paradiisi tagasi. Vajan seda nagu sõltlane doosi.
Ma mäletan, kuidas me lahku läksime. Mitte päevapealt, see kuidagi hääbus. Me saime sügisvihmasel õhtupoolikul viaduktil kokku. Ta oli sügavalt solvunud mu peale. Ma üritasin end sellest välja veeretada nagu alati. Kuid kui me suudlesime, sain aru, et see on läbi. Külm, tundetu, vastumeelne. Tunded olid lahtunud, usaldus kadunud. Me läksime laiali. Sealtpeale oleme vaid põgusalt kohtunud, vahtinud ükskõikselt mujale ja teeselnud võõraid.
Veel rohkem kraabib, et tajun päevast päeva, kuidas kõik minu suhted sealtmaale on olnud justkui kompsensatsioon või püüdlik jäljendus sellest, mis tollal oli. Justkui nagu hilja purjuspäi koju tulev mees, kes vaevu püsti püsides üleolevalt tüli noriks. Ma pole enam siiras, sest ma ei julge. Ma kardan, kardan et keegi ronib samamoodi sisse ja naelutab oma pildi mu südamekoopa seinale. Ja siis läheb. Ja ma ei saa nendest inimestest lahti, sest ma… jah, ma Armastan neid.
Kuid ma ei suuda seda isegi mitte jäljendada. Olen ma liiga ennast täis ja ei suuda tegelikkuses nende ootustele vastata? Või liiga löödud ja isegi haletsusest oleks neil häbi minuga olla? Nii et ma lihtsalt ootan, et need mälestused tuhmuks ja otsin muud, millega end tegevuses hoida. Ja olen ühepoolselt armunud ühte tüdrukusse, kes sama ei tunne. Vabandust, tundis (tunneb?) hetkelist kirge minu kui objekti vastu, ent ei fiili mind nii, nagu päris mehi. Ja oleme liiga erinevad, ta arusaamad eiravad minu põhimõtteid ja elementaarseid vajadusi. Et sõbraks sobiks, ma usun. Ma olen seda aktsepteerinud, sest parem tundus olla ta lähedal, kui üldse ilma temata. Kuid siiski tilgub iga kord verd, kui ta räägib teistest meestest. Kui ta käib kuskil, kuhu sind pole kutsutud. Kui ma tunnen end nii kõrvalejäetuna, et oskan ainult samaga vastata, sest miski ei paku justkui õiget rahuldust. Peaksin ta pühkima, sest ta vaid lõhub mind. Kuid mingil masohhistlikul põhjusel ei suuda ma lahti lasta. Ega tahagi. Kuigi peaks.
Mehed (ja kas ainult) ei saa reeglina kunagi esimesest üle. Ma lähen teen kohvi.
bipolaarne meeleoluhäire
reede, 20. aprill 2007 · kazo-wordpress-recovered
“Bipolaarsus ja depressioon.
Bipolaarse meeleoluhäire eluaegne levimusmäär on 1–5%. Haigust iseloomustab pikaajaline episoodiline kulg, mis tekitab tervislikke ja sotsiaalseid tüsistusi ning põhjustab olulisel määral töövõimetust. Samuti on niisugused patsiendid kõrge suitsidaalsusega.
“Haiguse äratundmiseks võib kuluda kaua aega, kui mania sündroom pole selgelt avaldunud,” sedastas Ottawa ülikooli psühhiaatria kateedri assotsieerunud professor ja ärevushäirete programmi kliiniline direktor Jakov Šlik.
Bipolaarne meeleoluhäire on selgelt aladiagnoositud. “Perearstid diagnoosivad ja ravivad viimasel ajal üha rohkem depressiooni, aga bipolaarseid patsiente ei avastata,” tõdes dr Šlik.
Bipolaarsust iseloomustavad varajane algus (enne 25. eluaastat), episoodi lühiajalisus (alla kolme kuu), sage kordumine (rohkem kui kolm korda), atüüpilised sümptomid (vastupidised depressioonile: suurenenud aktiivsus, vähenenud unevajadus, rahutus ja püsimatus, riskikäitumine) ja sünnitusjärgne episood. Tähelepanu tuleks pöörata ka bipolaarsuse esinemisele esimese astme sugulastel.
Võib esineda antidepressandi (AD) indutseeritud (hüpo)mania. Erinevalt depressiivsest patsiendist ei anna antidepressantide kasutamine (vähemalt kolm AD kuuri) bipolaarse häire korral ravivastust. Diagnoosimisel on abiks meeleolumuutuste küsimustik (MDQ).”
Mul on see. Olen korduvalt kutsesobivuse testi teinud ja psühholoog/psühhiaater on seal alati olemas. Nii et oma professionaalsest analüüsist tulenevalt tunnistan end kliiniliselt haigeks. (Ja nõuan vastavaid ravimeid, et pärssida haiguse kulgu, kuna see kahjustab tugevalt mu karjääri, suhteid teiste inimestega ja muudab mind lähedastele potentsiaalselt ohtlikuks.)
ainult etteheiteid
reede, 20. aprill 2007 · 13:12 · poteito
Keegi teist pole viimasel ajal suutnud öelda midagi, mida ma veel ei teaks, ent iga viimne teist on suutnud mulle sellega haiget teha. Sõbrad. Oleks siis ükski inimene, kes patsutaks õlale ja ütleks, et "Lahe üritus, poisid. Te saate sellega hakkama". See oleks vähemalt ilus vale. Otsus on tehtud, tuleb sellest vaid parim võtta.
Mul on kaks tellimust vaja ära teha. Minge minema. Homme näeme. Eks ma proovin naeratada, sitapead.
Arvan,et Liine oleks see üks inimene,kellele alati kindel saad olla! Ja:usun,te saate sellega hakkama!
hullumeelsus ja nii ongi
laupäev, 21. aprill 2007 · kazo-wordpress-recovered
Minu lapsik süüdimatus on ületanud igasugused piirid nii ajaliselt kui majanduslikult. See töökoht tegi mind hulluks. Banaan. Välja pole vist näha, aga see on sellepärast, et ma oskan seda hästi varjata. Apelsin.
Mu peas valitseb totaalne segadus nii tunnetes ja mõtetes. Ma pole olekus, et teha põhjapanevaid järeldusi ja otsuseid, mis mulle kohe kuidagi ei meeldi, sest see on mu loomusega vastuolus, mis nõuab konkreetseid vasuteid, isegi kui selleks on vastus “miski pole konkreetne”. Jah ja ei on praegu täpselt sama minu jaoks. On’s neil siis üldse mingit vahet? On siis mu praegune töökoht nii halb? On siis mu praegusest töökohast midagi kasu? Ma ei tea, sest need küsimused, mida ma esitama peaks, lükkuvad edasi, kuni ma olen suuteline vastama. Ja seda suudan ma siis, kui ma olen vastused saanud, i suppose. Paradoks.
Vahel tuttavad panevad, et “ära nüüd aja”. Mõtlen, et ehk on neil õigus. Samas kuidas ma saaks lakata peast hull olemast, kui ma tõesti seda olen? Kuidas saan ma hull olla, kui ma seda ise tean? Hullud pidavat ju ikka ise viimasena teada saama?
Ma praegu tundsin, kuidas mu pea on nii paks mõtetest ja foobiatest ja kurnab mu keha, mis on nii peenike ja habras. Ma tundsin seda. Ja siis ma hetkeks kujutasin ette, kuidas kogu mu maailm mu ümber sulgub ja mu aju võtab mu keha üle, sest mu aju on robot. Ja ta tahab mu kehast lahti saada. Ma ei kujutanud seda ette, mulle ilmus selline kaader. Nagu kanepi mõju all olles, isegi tugevamini. Ma näen ka igapäevaselt viirastusi, tööl olles näiteks. Kui kunagi ma võisin vaadata tunde aknast välja muutumatut kaadrit ja ette kujutada, et seal miski liiguks või väreleks, siis viimasel ajal on mul raskusi kõigi väreluste ja optiliste vääratuste vahelt päris pilti üles leida. Õnneks ma veel oskan. Aga kauaks.
Ma tunnen, et kui siiani olin ma lihtsalt natuke stressis, siis nüüd hakkan ma ma vaikselt kalduma päris ja tõelise hullumeelsuse poole. Ja mitte keegi ei usu mind! Täiesti masendav, kõik arvavad, et mul on mingid emoparakat ja tähelepanuvajadus. Eks nende ettevaatlus tugineb isiklikele kogemustele emotsionaalsete vampiiridega ja eelarvamusest, et kui ma nii kena ja tarka juttu räägin ja vahel normaalne olen, olen ma sane.
Tekkis selline tunne, nagu happes olles, et ma ei saagi sellest enam välja, et ma jäängi nii. Et ma ei saa siit kunagi minema. See on üks kohutavamatest tunnetest. See on minu parakas. Ja mu aju paratamatult ise provotseerib seda. Justkui adrenaliini pärast või midagi. Kui sa üritad pingsalt millelegi mitte mõelda, siis sa ju mõtled ajuti selle peale, mille peale sa mõelda ei tohi, saad aru?
Ma olin vist geniaalne, kuid nüüd olen astunud sammukese edasi.
nuta poiss
pühapäev, 22. aprill 2007 · 17:07 · poteito
Minu kallid inimesed.
Teen nüüd blogimisse pisikese pausi ja võitlen oma deemonitega. Ärge kaugeks jääge.
Even though you might hate your boss at times, your boss is pretty fair and upstanding. If you're having trouble with your boss, you may just be having trouble with authority in general.
Teate, ma siiski kirjutan edasi, ma ei saa ikka ilma. Ja mitmel teemal tahan veel sõna võtta. Lõppude lõpuks võtsin ma eelmisel nädalal ka vastu raske ostuse... ja otsustasin suureks kasvada, oma elu kätte võtta ja vahel ka ajusid kasutada. Seekord päriselt :)
//Marikalt Kazole (hetkel Where Do I Begin, kui täpne olla)
Kuskil peale tööd helistasin õele, et uurida, kas peaks talle midagi süüa äkki viima. Tuli välja, et jääb hoopis ööseks ära. Niisiis olin taaskord üksi kodus ja sain teha kõike, mida hing ihaldas :D
Kuulasin kõvasti muusikat, pesin end põhjalikult, käisin alasti mööda korterit ringi, vaatasin simpsonite uusimat episoodi, sõin jäätist ja rääkisin Marikaga. Vahel on kohe hea.
deem, ära postita nii palju tiigi ühikast pilte. ma hullult igatsen ju.
made in estonia
reede, 27. aprill 2007 · 03:01 · poteito
Ma olen mures. Muud ma öelda ei oska ja ei taha.
Ärme lasku nende tasemele. Oli küll mässajaid palju, kuid pole vaja kasutada üldnimetajat venelased, kuivõrd suur ka kiusatus poleks. Ma lähen homme tööle kollektiivi, millest enamuse nad moodustavad. Ja ma tahaks uskuda, et peale ajalookäsitluse ja mõne muu nende viperuse meil suuremad lahkarvamused puuduvad.
Kuid ma ei ütle, et me lömitama peaks, oiei. Lihtsalt säilitame mõistust.
esimene mõistlik arvamus mis ma kogu selle jama kohta kuulnud olen, aitäh Kaspar. mina ühinen Sinuga!
no las ta siis olla
reede, 27. aprill 2007 · 11:39 · poteito
Jah, mina see olin, kes palus selle lehe maha võtta. Ei kahetse sugugi.
Ma ei suutnud enne kolme öösel magama minna. Uudisteportaalid olid umbes, niisiis sain kõik operatiivse info blogosfäärist. Lisaks veel kopikaid tõsiasju, mida lehtedest välja ei loe. Pulss oli ka magamise ajal 220bpm, süda oli paha, silme ees virvendas. Ärkasin hommikul kella kuue paiku selle peale, et õde tuli koju. Vaatasime uudiseid ja ei viitsinud mina tema jäärasele peale seletama, kuivõrd nõme on minna täna linna kaklema. Vähemalt eesti blogosfäär on konsensusel, et see pole hea idee (suhtes 63/1). Ma ei leelotagi pikemalt.
Teist korda ärkasin juba ema kõne peale, peale tööaja algust muidugi. Ütles, et ironman on ära viidud. Ja hakkas kuidagi kergem. Nagu kuskilt lugesin juba, poleks uskunud, et nad sellega ever hakkama saavad. Hommikuks oli märul vaibunud, linn osaliselt koristatud ja nii mõnigi asi paika loksunud.
Venemaa ei saatnud meile täna nooti, rääkimata partituurist. Nad otsustasid lihtsalt diplomaatilised suhted katkestada. Eks tuleb siis jälle hobusel sõnumiviijate peale üle minna :)
Murettekitavad tõsiasjad viitavad siiski, et noored proovivad täna taas (nii ongi?). Muud murettekitavad allikad vihjavad, et eestlased lähevad ka nugadele, ülekandmata tähenduses. Niisiis teen omapoolse üleskutse järgida minu eeskuju, jääda täna koju ja korraldada pere seltsis vaikne lauamäng või filmivaatamine. Eks ta ole.
Olen viimasel ajal liiga tihti bloginud, mistõttu mõte kipub hajuma. Proovin tulevikus poliitilistel teemadel mitte sõna võtta.
Tundub, kui oleks alkohol kinni keeratud ja kohe olukord vaibunud. Ega kaine peaga ongi kehvem kakelda. Ja absoluutselt jätaks kõrvale politsei töö provokaatorite arreteerimisel ja tüvikollete professionaalsel hajutamisel. Ja kuidas olen sõimanud valitsust. Nende külma närvi ja radikaalseid kindlaid otsuseid. Nende nahas küll olla ei tahaks. Aga vot mõnitada on hea :)
Telkust tuleb praegu üks mu lemmikfilme, peale mida üks teine muhe film, mõlemaga omad mälestused. Kuidagi kodusem tunne kohe. Rahutused ka hetkeks lakanud. Raha ei ole, aga seda annab alati hankida. Volbriöö on ka sisuliselt sisustatud.
Ja see plika paneb üle keha kihisema. Ma tahan teda näha. Ja ta teab seda isegi :)
"Rumalusel pole piire", mõtles Kazo ja vaatas sügavalt noore Venemaa kodakondsusega noorhärra pruunidesse silmadesse.
Ma ei hakka kirjutama. Lugege seda, seda, seda ja seejärel hoopis seda ja seda ja seda ja seda ja tehke järeldused. Kohale panin pildi ühes öise vahtkonna liikmest, kes seal "täiesti juhuslikult niisama ringi jalutas" ja impulsiivselt teistele ette lausus, mida öelda. Kogemata.
Pronku on taas püsti. Demagoogidest saadikud seletasid veel täna lõunal, et ei talu sellist monumendi mõnitamist ja vargust, samal ajal, kui üksi kurvalt seisev monument sõjaväekalmistul sõpru külla ootas. Küllap mingi naiselik loogika.
Asjad teeb eriti väga huvitavaks aga selline uudis. Ja kellele ennastimetlev jobu saviputs savipjats ei meeldi, saab ka pahameelt avaldada. Old news, aga pange end kirja :)
Nüüd kui Wall Street Journal, Washington Post, New York Times ja Independent leiavad, et venemaa ajab soga ja üritab taas oma hambaid näidata, hakkas kohe kuidagi parem tunne. Teavad nood seal väljamaal küll nende stagneerunud Kremli tülinorijate vempe.
//Reflection Eternal - The Blast
kolm maagilist tähte
neljapäev, 3. mai 2007 · 17:46 · poteito
Kirjutasin selle juba paar nädalat tagasi, suurepärane blogger aga n_kkus näkku ja ei lasknud seda kogu selle aja vältel üles. Nüüd see siis tuleb
Veeretan juba pikemat aega peas ideed osta enesele MPC. See muudaks kogu mu arusaama muusika loomisel. Kasutama õppimine oleks kadalipp, mis nõuaks professionaalset juhendamist ja kuudepikkust järjepidevat õppimist, ent võimaldaks lõpuks hoopis uut moodi muusikat luua. Kõrvadega, mitte silmadega. Kasutada seda pigem kui instrumenti või käepikendust, reaalajas.
Eelmisel nädalal sain teada, et räpiprodutsent Alko kavatseb enda 2000XL´i maha müüa (siin pildil näha ja ka siin intervjuus põgusalt). Viibinud vaid tema kätes, kaasa tarvilikke vidinaid, hind mõistlik ja kättesaadavus meelitav. Kuna mul oli plaanis niikuinii laenu võtta, saaksin ka selle endale käristada. Lihtsalt mõtlen, kas ikka tasub.
Pildil kujutatud eksemplar on Akai MPC 500, generatsiooni noorim ja odavaim võsuke, mis ebayst või amazonist tellides tuleks vaat et isegi kallim kui MPC 1000. Ehk siis umbes 10k. Ja ühtlasi ainuke ja pisim võsuke perekonnast, kes võimaldab ka patareitoidet. Kujutle ette, et istud keset Eestimaa põldu heinapalli otsas, klapid peas ja kombineerid muusikat? Või jood Stanstedi lennujaamas kohvi ja loobid biite? Kõlab ju vaimustavalt.
Tegelikult pole ma lihtsalt päris kindel, kas tahan oma elu niiviisi just muusikaga siduda. Selline väljaminek eeldaks ka vastavaid saavutusi, pühendumist. Mina, kes ma ka tasuta vahenditega suurt midagi teha ei viitsi, kohati vaid huvipuudusest. Mis sest, kui lapseliku lihtsusega mõned seda kasutavad. Kardan, et äkki jääb see karp lihtsalt nurka kurvalt konutama. Ja klientuuri sellisele kallile mänguasjale pehmelt öeldes napib.
PS! Muide mu iidol Madlib kasutas varem hoopis 1988.aastal väljastatud sämplerit E-mu SP-1200 (viide allikale) ja viimasel ajal 300-dollarilist sämplerit Boss SP-303 Dr. Sample. Lisaks loomulikult garaazhitäit tehnikat ja vinüüle. Hämmastav mees.
Olin täna jube kaval. Hiilisin lõuna ajal välja ja käisin kiiruga linnas. Kõik oli perfect, astusin uksest välja, maja ees on peatus, buss tuli kohe. Niuhti linna, võtsin raha... Coffee In, üks kiire Latte. Jalutasin edasi Tevalosse, ostsin ühe asja, mida pikka aega sihtinud olen.
Kõik oli liiga perfect. Läksin peatusesse, bussini kolm minutit. Kõva sõna, arvestades Tartu bussiplaane. Ja siis hakkas buss kütma mööda Riia tänavat kuni Eerikani ja tagatipuks seisis FI-s paarkend minti. Eriti nüri, kui tööaeg jookseb ja sina istud kuskil linna ääres. See mul küll plaanis polnud. Ostsin energiajooki, vaatasin, kuis juht mune kratsib ja passib, proovisin klappe.
Bussipiletki jõudis selle aja peale kehtetuks muutuda. Oli kole kihk uus osta. No oli vaja lihtsalt. Ja Tehases olidki kontrollid. Milline on tõenäosus (suht kõrge, kui aus olla)?
Hei, mis mulje klapid jätnud? Mina olen üpris rahul, lennukis summutavad natuke müra kah, jooksmisel püsivad ilusti kõrvas. Vaid kiivri alla päris nii hästi ei mahu, kui lootsin.
tere maailm
pühapäev, 6. mai 2007 · 16:53 · poteito
Ma olin see tüüp, kes eile maailmas hästi purjus oli. Soovitust mitte palju juua ja teisi naisi vaadata võtsin ma lambapea muidugi vice versa. Sest me oleme ju noored ja vabameelsed inimesed, kas pole?
Tundus kohutavalt hea mõte minna linna pittu ja juua paar jooki. Kutsusin seltsiks Leeni ka kaasa, lubasin välja teha. Tegin ka. Jalutasime Deppi. Inimesi oli pehmelt öeldes hõredalt. Võtsime ühe kärme razzi shweppsiga. Mõnus, jätkasime long islandi jäätee, cuba libre, tequila sunrise'i, piña colada ja pagan teab millega veel. Pärtlil tööd küllaga.
Siis Maailm. Kostsid hoopis teistsugused trummihelid. Lunastasin meid sisse ja alustasime long islandiga. Kohtasin mitmeid inimesi, keda polnud tükk aega väisanud ja edasi jääb pilt vähe hägusemaks. Pangakaarti sai kenasti rakendatud. Kuradi pangakaardid, võimaldavad minusugustel vastutustundetutel jobudel end vaeseks juua. Vajan kurja naist, kes ei luba mul joomas käia.
Ahjaa, zavood. Aga ma ei fiili seda pleissi ikka kohe üldse. Veetsin seal tubli kaks minutit. Ütleks, et ma olin see purjus tüüp seal, aga ma polnud sel juhul ju ainus. Ja ma ei mäletagi, mis hetkel Ama mu taksoga koju tõi. Tõi või?
Siis hommik. Või pigem pärastl.. õhtu. Ärkasin kell viis päeval, tervis pole veel tagasi jõudnud. Peaks vist kahetsema, aga pole kahjutunnet. Otsin hoopis midagi süüa.
Jarek The Chalice esitleb oma uut kauaoodatud plaati selle nädala neljapäeval klubis Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp?, aadressiks endiselt Tartu linn ja Kompanii tänav 2. Nimeks on kinnitatud taaskord "Taevas ja Perse" ning maksma hakkab see esitlusel 175 Eesti suveräänse Vabariigi raha. Sissepääsu eest küsitakse veel 75 raha. Lisaks pilluvad diskot Tõnis Mägi, DJ Paul Oja ja Jürmo Eespere. Lähme kõik.
Wisconsini Madisoni Ülikooli teadlased on leiutanud masina, mis võimaldab saada täismõõdus kaheksatunnise une kätte umbes kolmega, jäljendades koheselt une kõige sügavama perioodi ajulaineid. Nupust magama ja äratuskellata üles? Kõlab hästi. (Artikkel)
Jaapani blogija (?) leidis tõenäoliselt kõige isuäratavama toote toidu- ja karastusjookide ajaloos - kaheksajalapalli limonaadi? Või umbes midagi sellist peaks tähendama Octopus Dumpling Soda inimeste keeles. Kellel huvi tekkis, saab lugeda ka siit.
Kärmed jaapanlased on hakkama saanud veel teisegi asjaga. Nimelt leiutasid nad meetodi, kuidas kõige tavalisema letilt haaratud digiseebiga saab renderdada kolmemõõtmelisi pilte. Või midagitaolist. Loe ise, kui ei usu.
Ja et sellest veel vähe poleks, leiutasid japsid plastikust lehe, mis võimaldab piiratud raadiuses juhtida elektrit läbi õhu. Umbes nii. Katse käigus edastati 40 vatti voolu läbi klaasakvaariumi ja vee. Kogu asja tulemusel võivad olla meil tulevikus lauad ja põrandad, mis kõike endal asetsevat ise täis oskavad laadida. Näiteks siin on see uudis.
ja praegu ma tunnen, et this shit aint going to work out. kõik, mis ma ka siiani kokku mõelnud ja lohutanud, enesele sisendanud olen, lendab ühel hetkel ikka laiali. ma tunnen, et ma ei ole ühelgi tingimusel suuteline naist jagama kellegi teisega. usaldus on suhte alus ja kui seda pole, pole ka suhet.
ma ei ole alfaisane. seega ma pole ka seksi peal väljas. viimane kord klubis ringi passides oli kenasid eitesid tallaga segada, ent ma… no ei saaks väita, et ei tundnud huvi. isegi mitte, et poleks kätte saanud. aga ma ei taha keppi, ma tahan suhet, konkreetselt. ärgata hommikul kellegi kõrval. kedagi, keda ma saaks pea täielikult usaldada, käest kinni ringi käia ja muid totakaid armunute asju teha. seks pole seal sugugi prioriteet, kuigi oleks kindlasti üks komponent. aga sellest üksi ei piisa yo.
mul on tunne, et kui ta sel nädalavahetusel tuleb, võtan ma ta vastu. võõrustan, olen kena ja hängin temaga ringi. aga ma ei tee temaga midagi, mitte seda, mida ta silmas pidas. mitte seda, mille pärast ta tuleb. sest ma ei taha oma kompleksidel lasta rikkuda tema elu. et miks elada ta peal välja oma eluvaateid? ma ei suuda temast eemal ka olla, olles kõrvuni armunud ja silmipimestavalt sõltuvuses temast. või kujutlusest, mis ma tema kohta olen loonud oma peas. üks kahest.
samas kuis julgen ma kompleksiks nimetada seda, et mulle ei meeldi eelarvamusteta naised?
21
teisipäev, 8. mai 2007 · 09:48 · poteito
Täna hommikul magasin jälle sihilikult sisse.
Kes veel ei tea, siis oli mul pisike sünnipäev. Sain natuke vanemaks ja absoluutselt mitte asjalikumaks. Vabandan kõigi lugejate ees, kes kutsumata jäid.
Tähistamine leidis aset 21. aprillil uues tutikas klubis "Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp?". Külalisi oli väidetavalt nii pooleteistsaja ringis. Esinesid Chalice, Rey, DJ Rafu, Smaddy (kui ma ei eksi) ja veel terve posu tüüpe. Valdavalt jäädi peoga rahule. Pidu jäi omadega kenakesti miinusesse (oli ju siiski tasuta üritus, külaliste vaevaks oli peale riietuskoodi leevendamist vaid kohale tulla). Minu jaoks aitas see pidu mitmele enda jaoks olulisele küsimusele vastused leida. Seega tahan ka selle värsi siia lõppu lisada.
kui mul on sünnipäev tahad seda teada, aga ütle milleks? mina võin küll anda vihje, sest ma saan ka kinke aplalt söödi rosoljet, rüübati peale morssi sõbrad olid kohal, tuttavad helistasid või saatsid posti oma mäletamist mööda tunnen küll rohkem inimesi kindlasti veel rohkem, aga kes on siis nemad... intsidendid? eks mõnel piinlikuse hetk siiamaani hinge närib ülejäänudega ma ei käi tõesti läbi üldiselt, kui juba selliste asjadega hävib sõprus suurema kisata, pole spikrit valemil, et saaks ka 5A2 võin ise küll arvata, et olen hea kaaslane a tähtis on mis pilguga teie mind vaatate täna õhtu vennastume, olen arusaav, abivalmis, leppiv ja hommikuks ongi uus number su telefonimällu tekkind tahtsite mind sellisena, ärge hiljem sõnu sööge lööge siis kokku neid käsi mis te kokku lööte! (chalice - suhtekorraldaja)
PS! Fotod pidid tulema selle nädala jooksul. Kaimar va perfektsionist!
Ma tean seda nalja. Kopeerisin lüürika netist, ei kontrollinud.
Thanks.
just do it
kolmapäev, 9. mai 2007 · 10:10 · poteito
Kaspar, tule maa peale. Ei tee keegi sinu eest su tegemata asju ära, isegi kui tunned, et seda vääriksid. Kirjutad ja mõtled liiga palju. Ei liiguta peenartki. Mäletad kui hea tunne see on, kui tunned, et midagi saab tehtud. Justnimelt. Kohe nüüd ja praegu? Ei saa, tööd vaja teha? Siis tee peale tööd, viitsid või mitte.
Viimasel ajal tuleb seda fiilingut järjest tihemini ette, et just nüüd, just praegu ja täna. Kaheksatunnine tööpäev on reeglina piisav, et entusiasm lahtuks ja asi kukuks samasse rööpasse kus enne. Ja et sittagi ei muutuks.
Nägin Marikat unes. Ta nägi hea välja. Mulle meeldivad unenäod.
Nüüd, kus Chalice'i kolmanda kauamängiva esitluse ja tänavamüügini on jäänud napid pool tunnikest teen pisikese lükke ja annan teile kuulata paar lõiku, mis raadiost said maha rebitud nädala alguses. Et saada aimu albumi "Taevas ja Perse" stiilist ja nii. Saab olema äge.
REEDE öösel pilvisus järk-järgult tiheneb ja alates Edela-Eestist hakkab vihma sadama. Paiguti võib udu olla. Päeval on pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt sajab vihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s.
LAUPÄEVAL on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati, peamiselt Ida- ja Lõuna-Eestis, sajab hoovihma. Puhub põhjakaarte tuul 2-10 m/s.
PÜHAPÄEVAL on öösel vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõuna-, pärastlõunal edelatuul 5-12, saartel puhanguti 15 m/s.
Ärkasin hommikul, vedelesin taas tunnikese voodis, et hilineda. Toas oli jahe. Ei tahtnud tõusta. Õues oli sombune. Külmkapp oli tühi. Otsisin kapist ja diivani alt riided üles. Astusin kohmitsedes välja, haarasin lehe. Läksin kauburi juurde, nad polnud veel avatud. Jalutasin siis pitsapoe juurde. Tellisin pitsa ära ja neil ei saanud kaardiga maksta. Oh well, nautisin nende solvund pilke ja lasin pitsa tagasi panna. Astusin üle tee ja üks auto pritsis mind pealaest jalatallani märjaks. Kõrvaklappidest kostis "viimasel ajal pole midagi head toimund..."
Ma hakkasin naerma. Milline iroonia. See tundus nii kuradi naljakas. Tuju kogu päevaks hea.
Et kogu kena 5element üritus jäeti ära. Kaudselt ka sellepärast, et netis ringles screenshot nende kodulehest, mis ilmselgelt mõistis hukka valitsuse tegevuse. Kindlasti oli seal ka palju teisi põhjuseid, kuid need mind antud hetkel ei kõiguta. Lehelt oli see tekst küll juba hommikuks kadunud.
sina oledki luuraja, nuhid mu järel ja paned mu blogi linki üles... ai pede tappa saad :D
no endale ikka hea valetada
pühapäev, 13. mai 2007 · 01:48 · poteito
Ma tahaks kiiresti armuda. Sügavalt ja siiralt. Kasvõi ühepoolselt, vahet pole.
Teatris käisin ikka üksi, ei viitsinud kedagi lunima hakata. Pole väga minu stiil. Etenduse lõppedes kohtasin kunstehärrat, kes oli kole vaimustuses just lõpust. Mispeale avastasin, et ei pannudki väga lõppu tähele. Ega saanud kogu etendusele täpselt pihta. Oli piinlik. Aga muidu oli geniaalne, mõtlik ja naljakas tükk.
Otsustasin panna punkti golddiggeritele minu kulul. Täpselt siit punktist igasugune äraKazotamine on lõppenud. Majanduslikult, emotsionaalselt, kuidas iganes. Ma annan kergelt kätte, eeldades saada vähemalt sümboolselt midagi vastu. Omakasupüüdmatus pole mu perekonnas just levinud voorus. Ent kui keegi koorib mind kui kartulit ja pärast praeb mind omas rasvas ja sööb veel ära, ei ole see mitte see, mida ma ootan ja juhtuda lasen.
Skeemipidu oli päris äge, inimesed olid mõnusad, maailma mojito on sitem kui deppi klubis ja mina söön nüüd paar vorstivõileiba ja heidan magama. Üksikuna, aga rahulolevana, et ei pea kellestki sõltuma.
Täiesti juhuslikult ühe google'i otsingu käigus sattusin siia, lugesin mõnda aega ja kuigi see võib kõlada väga halvasti, ütlen ma seda siiski - mulle meeldib. Mitte et see oleks meeldiv kui kellegil on halbu emotsioone, mida kirja panna, kuid Sa paned need emotsioonid kirja osavalt.
ikka luban vast.. ainuke viga, et mu blog ei ava mind just väga sügavalt... unustan pidevalt kirjutada... ja kui ka meelde tuleb siis kirjutan, et ei viitsi :D põnev? aga kui sulle meeldib, siis palun :)
mulle ei meeldi ka golddiggerid. kaspar, armume! mul oleks ka seda vaja.
;p
ostetud muusika
pühapäev, 13. mai 2007 · 16:47 · poteito
Oled ka märganud seda, kuivõrd rohkem sa muusikat hindad, kui sa selle eest raha pead maksma ja seda ootama? Ja siis sellega koju jooksma ja pakendi ümbert rebima. Ja tundma seda uue plaadi lõhna. Ja siis sirvima ärevalt voldikut, silmad vaimustusest säramas? Ja siis kui paned esimese raja peale ja hakkad kuulama. Ja kuulad. Kuulad plaati kui tervikut. Vaatad, mis ta sulle räägib ja kuhu ta sind viib. Mis tal sulle öelda on ja kuidas ta sind tundma paneb...
Või võid ka netist tõmmata, läbi sirvida ja öelda, et ma väga ei süvenenud aga käib kah.
ekspromptlaristamine
esmaspäev, 14. mai 2007 · 12:23 · poteito
Majanduslikel põhjustel (mul sai pangakaardil raha otsa) otsustasin alustada katseid valdkonnas, millest ma midagi ei jaga - sularaha. Nüüdsest proovin kanda vaid paberit taskus ja sellega ära majandada.
Mul on teatavasti kalduvusi ekspromptlaristamisele. Näiteks käisin eelmisel kuul Tallinnas. Mitte ainult, et ma sel päeval kohutava koguse raha (varasem arv oli ebatäpne) maha jukerdasin, astusin läbi ka muusikapoest kesklinnas, kus Ulla ja Joosep töötavad. Palusin neil telefoni laadida ja nii sümboolselt mõtlesin ka midagi osta. Ebaviisakas niisama poes töllata. M&M's maksis mingi 20 krooni. Kõlas hästi. Ja siis tellisin hoopis Illmaticu cd ja vinüüli.
Eelmisel neljapäeval kohtasin riidepoes tuttavat tshikki. Lasin tal igasugu hilpe soovitada ja kirtsutasin nina. Pusad olid kallid (arvestades hetkeseisu) ja häid pükse ei leidnud. Nii sümboolsest poolviisakusest ostsin siis ühe kahesotise t-särgi.
Eile läksin linna, et kohvi juua. Lõpetasin kogemata hoopis restos praadi süües. Kohe juhtub.
Muide... Türgis on linn nimega Batman. Ja Madlib laseb veel paar täispikka albumit välja. Ja tõmmake seda paska näiteks.
depp.ee ei tööta üldse ja johnny asemel on favora tankla! mõmm on lahe!
kõik on täna parim
neljapäev, 17. mai 2007 · 09:20 · poteito
Närvi ajavad need tshikid ja mutid, kes kogu aeg jauravad, kui super ja hea ja ilus kõik on. Kuidas kõik nende sõbrad ja aastaajad on "parimad" ja kuidas nad saja puu peale meistrid on. S_ttagi. Elu sees ei usu, et kõik neil nii roosa on. On nad siis vaimse puude ja pärsitud maailmatajuga või on neil tõesti lihtsalt roppu moodi vedanud. Ja isegi kui see kõik ka tõsi on, olen ma lihtsalt kade ja mõnitan.
PPS! Ma ei tea vist ebasiiramat asja kui seda on naistevaheline sõprus.
seda ma küll ei maininud, et naised hakkavad alati flirtima ja esimesena vms. eks seal ole nagu vahet kas käib flirt (loe: mängimine) või on konkreetne jutt, nagu sõpradel kombeks.
selge ja sirge.
Anonymous · 18. mai 2007 · 00:57
"eku said... saab saab, siis kui naised ei hakka flirtima.. "
mhm. mhmh-mhmh. :p
Anonymous · 18. mai 2007 · 01:03
tegelikult on po. lihtsalt huvitav tähelepanek, et kui öeldakse, et naistevaheline sõprus pole võimalik. ja samas pole meeste-naistevaheline sõprus võimalik. siis..mis ON võimalik?
Mul oli umbes miljard teooriat, miks bättlile minna/mitte minna. Praegu on kõik p()7$!5 sisuliselt ühe asja pärast - raha. Ma olin kindel, et saan seda, lükkasin viimase hetkeni edasi. Ja nüüd sain pikki 7¥&@, enne järgmist nädalat ei tule $!77@&! vist. Ja mul pole mitte kui m()##!&! raha. p()7$!.
Ja aega. See sai ka raha oodates otsa.
Miks ma järsku minna tahan? Toomast ja Märtenit tahaks bättlimas näha küll. Ja abrahami Cuba Libre kokteiliklaasiga visata ja "buu" karjuda. Nüüd pean lustima mujal, muud moodi. Arvatavasti varastan kuskilt raha ja lähen homme linna, täna aitan Ekul mööblit tassida.
Närvi ajab. ®@!$K.
Pildil üks kloun 2004 aasta bättlist. 26 aprill, ma pakun huupi.
otsustasin, et vajan pisikest kohta, kuhu kirjutada ilma, et keegi selles teadma peaks. oleks ju lihtsam kirjutada kuhugi wordi dokumenti, aga kes kurat neid ikka lapata oskab. niisiis kirjutan hoops siia. adios niggas!
vale inimene
laupäev, 19. mai 2007 · 13:16 · heigo-ojavee
eile ma dramatiseerisin jälle asju üle. käisime linnas tipsutamas. isik L pidi viima isiku S (nimed muudetud) autoga koju, kuna tollel hakkas väga halb. mispeale pidime taas linnas kokku saama.
tatsasingi üksi tagasi linna, viitsimist minna küll polnud, aga sai nii mõeldud. ja siis ma ei leidnudki isikut. täpsemini ma nägin teda. aga ta ei tulnud minu juurde, kuigi ma oletan, et ta nägi mind. pidi nägema. igatahes lõppes kogu kama sellega, et ma kõndisin lihtsalt minema.
ta oleks väga vale inimene minu jaoks. ja mina tema jaoks.
31
laupäev, 19. mai 2007 · 13:22 · poteito
//Chalice - Energia
laupäev vä?
laupäev, 19. mai 2007 · 15:18 · poteito
Kui ma kell kaks öösel napsuse peaga koju jõudsin, oli selge, et hommikusele rongile ma ei jõua.
Praegu on tüüpiline laupäev. Vedelen, joon laisalt kohvi, kuulan muusikat. Laen akusid otseses mõttes. Õues on röögatult palav ja mul on segadus, kas minna Tallinnasse või mitte. Tahaks paari inimest näha ja mul poleks midagi selle vastu, et peole minna... Kui mul oleks kasutada mu tavaline peoeelarve. Sest pean käristama välja nii endale kui talle. Teeks seda rõõmuga, kui oleks, millest.
MC Battle tundub käinute kommentaaridele tuginedes olnud igatpidi erinev. Kindlasti mitte nii mandunud, kui paar viimast aastat. Et "miski ei läinud tavapärase stsenaariumi järgi vaid oli uus ja üllatav." Tbwoi, Hirrm, Tdropp, Abrahawn... Ja võitjaks hoopis keegi Big-N? Seda poleks tõesti oodanud. Finaali video on siin.
Tartus on lõpuks suvi. Kuskil esmaspäeva hommikul ärkasin äikesevihma peale. Siis oli aru saada, et sellest head liha ei tule. Et keerab vist ilmad ilusaks ära. Eile oli 26 kraadi sooja, praegu 20. Ei vea.
Ja ma tean, miks mu elu viimased pool aastat nii mannetu on - mul pole ju enam AloTV-d. Siinkohal teen üleskutse hakata allkirju koguma, et Elioni DTV edastaks tulevikus ka Alo saateid.
pohhui... niikuinii keegi veel eriti ei tea, et ma siia ploogin, võin siis vähe avameelsem olla.
ma nii loodan, et temaga on kõik korras, et ta lollusi ei tee. võin kindel olla suht, et teeb. vaat mul on see põhimõte kujunenud, et kui ma millestki aru ei saa, on see minu problem. sest mul on noh see 50/50 aju ja ma suhteliselt oskan end teiste mõtlemisega samastada. tegelt ka. vähemalt mulle meeldib nii mõelda.
täna leidsin mõttekaaslase, kes jagab minuga arusaama, et üle kümne aasta vanusevahet on liiga palju. isiku M eelmineüle-eelmine... jah, sekssuhe, just... oli 15 aastat. ja seda on minu jaoks palju, kui plika on 17. ja ma vihkan seda meest. mitte nii kadedusest, sest minu jaoks on endast kaks korda nooremale püksi ronimine kui akvaariumist kuldkala püüdmine. nõme. mees, mida sa teed raisk? tahaks selle kutiga rääkida kunagi, suvalistel teemadel. saada aru ta isiksusest, mis suunas ta mõttemaailm liigub, sest ma ei mõista teda. ja kui ta vastab sellele profiilile, mida ma praegu oletan, taon ma ta pea baaripuki jalaga sodiks. ühiskonna pask selline :)
kaunist und, mu kallis blogi. mu tibununnu, salajane, usaldusväärne blogi.
ei mingeid illusioone
pühapäev, 20. mai 2007 · 12:43 · heigo-ojavee
Ta oli jälle tema pool. Ma ei hakkagi petma end unistustega, et seal midagi aset ei leidnud. Ma aiman, mis aset leiab. Ehk ongi nii parem?
Siis miks ma ei oska lahti lasta? Miks ma ei taha?
Või olen ma kuradi armunud? Sest ratsionaalsusest ja lihtsalt tühipaljast kepihimust on asi juba kaugel. Ma tahan teda ka ilma midagi vastu saamata. Jube.
pühapäev vä?
pühapäev, 20. mai 2007 · 18:03 · poteito
Käisin poes, ostsin süüa. Tuju läks kohe paremaks.
Vaatasin Klassifilmi. Mulle meeldis mõnes kohas tegelaste üheplaanilisus, see lisas usutavat robustsust. Kuigi karakterid tervikuna mõjusid ajuti ebausutavalt. Lõpp oli kahtlane, ent äärmiselt rahustav. Visuaalne keel oli äge. Nagu enamasti selliste asjade puhul... Eesti sitt, teeme hinnaalandust :) 7/10
Ühtlasi hakkas digitv pakkuma vieolaenutust. Esialgu on nimekiri küll kasin, ent üht-teist vaatamisväärset on seal küll. Ja hinna ning lihtsuse suhe on mõistlik. Mugavam kui netist filme varastada, odavam ja mugavam kui poes plaadikoopial järel käia. Lihtsalt klõpsi ja vaata, pärast maksad.
Üpris õudne vaatepilt võib kontoris sel juhul ikka olla.
suvaliselt
esmaspäev, 21. mai 2007 · 16:15 · poteito
Väsinud olen. Kohutavalt väsinud. Tahan koju. Asi pole magamatuses. Lihtsalt see mannetu töö kurnab.
Kaevasin aga endale auku edasi ja lasin veel paar projekti pähe määrida. Nüüd on siis firma ametlik koduleht ka. Ja mingi asi Mikule ka. Positiivsest küljest leidsin paar vaimustavat tulevikuperspektiivi, mida ma ettekujutlustes juba korralikult ruunata suutsin, nii et esialgne entusiasm on lahtumas. Aga nende olemasolu sisendab minusse positiivsust.
Panen kõige lõppu suvalisi nuppe, kuhu vajutada. üks hirmutavalt hea blogi postitus (i feel you, sis) üks huvitav kirjutis hiljutise poleemika täienduseks mtv saab silmailu juurde. hääl maha ja õhtu on sisustatud delfi noortekas (no see teema näiteks) duplex (ei, mitte mingi porno, vaata ise, see hea)
Peale töölt ärasaamist ja pesemast käimist tunnen ma ennast tavaliselt peaaegu inimesena jälle..Kuni järgmise hommiku 8am-ni. Keegi peab raha ka tegema ütlevad suured selle peale.
tehes uut hävitades vana
teisipäev, 22. mai 2007 · 11:35 · poteito
Käisin Ergo pool. Lõpuks kottis ära, et see vana koht on minevik. Selline kurb tunne oli. Nukker. Kõigile hullult meeldis see koht. Selline hubane ja väga... Tartu. Nüüd tulid uued üürnikud, edumeelsed inimesed, kes esimese asjana hakkasid aknaraame lõhkuma ja kipsplaate seina planeerima, et tappa totaalselt selle keskkonna igasugune väärtus. Teha sellest üks lollakas plastakendega mustamäe karp. Slaavi päritolu nad, eelarvan ma. "Nii loll" ütleks Marika selle peale. "Jah" ütleks Kaspar. Eks ta ole.
Tegelikult mulle meeldib, et Ergo lähedale kolib. Umbes neli minutit üle pargi. Nüüd saame oma kesklinna gängi teha. Ootusärev.
see nädal on veel võimalus viimane grill teha seal.. kuigi riiakas on vähe ägedam seda teha ehk. gaasi saab ka lasta kui igavaks läheb
torud laulavad
kolmapäev, 23. mai 2007 · 22:34 · poteito
Torud undavad. Kas keegi teab, millest see tingitud võib olla? Pole aimugi, mis torud need on, aga närvi ajab ja hirmutab. Terve koridor jookseb sokkis ringi ja uurib.
Meie läheme igatahes kluppi hoopis. On ju ometi kolmapäev. Ja kolmapäeviti tartlased pidutsevad.
COMMENTS (1)
Anonymous · 24. mai 2007 · 11:37
võib sellest olla, et keegi on mingil korrusel remonti teind ja õhk on torustikku pääsend...
lihaturg
neljapäev, 24. mai 2007 · 01:51 · heigo-ojavee
Tead...
Tegelt on see värk, et siia ma kirjutan ainult armuelust, right? Niisiis ma käisin peol. Täiesti ootamatult ilmus ka isik L sinna, kes mulle teataval määral meeldib. Ta on ilus, lahe ja piisavalt ettearvamatu. Ent mulle tundub, et ta ei tunne minu vastu midagi. Või ei oska ta seda lihtsalt kuidagi väljendada (mida ma salamisi loodan, aga tõenäosus on ümmargune null). Niisiis ma loodan ja ootan temapoolset reaktsiooni. Mida ei kipu tulema kuidagi.
Teiseks plika, keda ma armastan. Vähemalt ma arvan nii, sest ta on teine inimene mu elus, kes tekitab minus selliseid tundeid. Võib-olla kolmas. Ent praegu sebib ta mingi teise malakaga ja ma hoian parem distantsi, kuna ta ei saada mulle hetkel signaale. Pealegi proovin ma teda unustada, kuigi see ei taha välja tulla. Sest ma olen vist... Nojah.
Kolmandaks, et ma olen otsustanud no matter what jääda iseendaks. Ma ei taha tekitada tüdrukus valesid ootusi. Ma tahan, et tüdruk oleks minu tüdruk ka siis, kui ma sohval lesides ja õlut juues jalgpalli vaatan. In sickness and in health. Ja ma tahan plikat, kes oleks minuga ka in sickness. Kellega ei peaks teiste meeste juuresolekul kohe lihaturgu mängima hakkama.
Ühesõnaga pimbitavad naised ei ole see teema, millel ma viitsiks järel joosta. Pingutada küll, aga see on juba teine jutt.
kolm vidinat
neljapäev, 24. mai 2007 · 10:42 · poteito
Mul on nii igav, et otsustasin tutvustada paari vidinat, mis aitavad teil oma edevust välja elada. Antud juhul siis välja toodud vidinad, millega vahva igavusest tegeleda. Kõik vajavad nimetatud keskkondades tasuta kasutajat. Ja ette hoiatan, et antud tekst on kirjutatud macipõhiselt, kuid ei eita, et samad asjad ka tavaraali peal lippavad.
* Wakoopa - teeb statistikat ja võimaldab edvistada sellega, milliseid programme te arvutis kasutate. Milleks seda vaja on - Jumal seda teab. Ajataju on tal ka paigast. Minu kasutaja. Tiri pistikprogramm siit.
* Plazes Beta - Mõeldud rüperaali kasutajatele ja võimaldab jagada su asukohta, kust sa parasjagu oled. Jätab meelde, kust sa varem oled olnud ja kuvab ka kogu asja kaardil. Määrab asukohta suht täpselt. Ja tegelt so much more than that. Kindlasti väga alahinnatud rakendus. Minu kasutaja. Tiri pistikprogramm siit.
* iScrobbler - eestlastegi seas populaarse lehe last.fm plugin. Võimaldab edvistada oma muusikamaitsega (minu puhul häbeneda, et ma üksi teki all tegelt Furtadot kuulan). Minu kasutaja. Tiri pistikprogramm macile (otselink).
Lisamärkuseks neile, kel viimane vidin juba olemas osx keskkonnas: Plugina edukaks toimimiseks peab last.fm programm olema välja lülitatud. iPodist viimaste lugude võtmiseks peab olema klikatud seadetes valik Enable iPod Submissions (Using Playlist: Recently Played). Juhul, kui 'disk use' on sisse lülitatud, peab seda uuendama käsitsi, valides plugina rippmenüüst 'Update iPod'. Serveri spämmikaitse laseb igat erinevat kuulatud lugu vaid ühe korra üles, sõltumata kuulamiste arvust. Arvesse lähevad vaid lõpuni kuulatud lood. Nii lihtne ongi.
Kõik eelpool nimetatud rakendused jooksevad mul ka blogis widgetitena küljeribal. Vajadus nende järgi on küll kaheldava väärtusega, ent... Olge nüüd, nad on ju lahedad, kas pole?
Läksin automaadi juurde ja avastasin, et mul ei ole enam raha. Finito. Valmis. Tehtud! Otsas. Vsjo. Arvel oli 30 senti ja taskust leidsin veel krooni ja 20 senti. Kodust kraabib veel kolm krooni sentides kokku. Ja see on absoluutselt kõik. Loodan, et mul on külmkapis midagi söödavat, muidu ma enam ei kirjuta siia.
Tegelikult tahtsin eraldi teemana halada sellest, kuidas pank mind omamoodi üle laseb, hoides mind juba eelmisest reedest pinges. Nüüd panka vaadates selgus, et mingil kosmilisel põhjusel pole mu taotlus lihtsalt läbi läinud. Ja ma sain sellest nüüd teada. Vinge. Woo hoo. Parem oleks, et mul kohvikoort on.
Meil on see koristaja tööl. Muidu kena vana vene memm ja selline muhe ja diip. Võiks vähemasti arvata. Kuradis suslik. Kuidas selle eide suu tossab gossipi järele. Pritsib nagu tinakahur.
Siis on veel paar temperamendist tulenevat asja, mis mind tema puhul häirivad. Esiteks kõverdunud arusaam inimese isiklikust ruumist. Teiseks see, et iga päev ja kogu aeg käib ta siin istumas ja lehte lugemas. Alguses mingi tunnikese koristab, häirivalt põhjalikult. Ja siis hakkab tshillima.
Ja lõunapausid. Kuna meil enam eradi sellist puhketuba pole, leidis ta, et oleks äge süüa siinsamas kontoris, kõrvalllaua taga. Vaadata teda toiduhaisu(sic!) mattunult suitsuliha ja rosoljet nätsutamas pole just kõikse meeldivam kogemus. Tavaliselt ma lahkun siit sel ajal, vihast leemendamas. Ma ei tea, miks mind selline asi nii närvi ajab. Et miks mulle ei meeldi teiste nina all süüa. Ja ei taha ka, et teised seda peaksid taluma, kuidas mina luristan.
Ei tea. Aga kuradi närvi ajab.
yhe suhtluse ajalugu
reede, 25. mai 2007 · 12:11 · heigo-ojavee
kuidas su nälgimine edeneb?
25.05.2007
11:25:28
kapsar
lk
edukalt
25.05.2007
11:25:34
kapsar
lk
ma leidsin kodust pelmeene
25.05.2007
11:25:39
kapsar
lk
kõrvetasin põhja
25.05.2007
11:26:04
lk
kapsar
edukas tõepoolest
25.05.2007
11:29:34
kapsar
lk
selline asi
25.05.2007
11:29:40
kapsar
lk
me pidime eile kokku põrkama?
25.05.2007
11:29:49
lk
kapsar
vist jah
25.05.2007
11:30:10
kapsar
lk
sul töö?
25.05.2007
11:30:50
lk
kapsar
imo me leppisime kokku et sa helistad nt kui sa kodust tlema hammad
25.05.2007
11:30:55
lk
kapsar
aga ülla ülla
25.05.2007
11:30:59
lk
kapsar
sul läks meelest ära
25.05.2007
11:35:13
kapsar
lk
a
25.05.2007
11:35:19
kapsar
lk
mul polnud nii meeles
25.05.2007
11:35:26
kapsar
lk
bleim mii
25.05.2007
12:01:39
lk
tööb
poh mis vahet seal enam on
25.05.2007
12:02:15
tööb
lk
solvunud?
25.05.2007
12:02:37
lk
tööb
tead ma ei viitsi su pärast enam solvuda
25.05.2007
12:03:05
tööb
lk
jah
25.05.2007
12:03:17
tööb
lk
ausalt öeldes mille üle siin solvuda
25.05.2007
12:03:47
lk
tööb
ma ei tea selle üle et sa oled nii süüdimatu tolgus?
25.05.2007
12:03:51
lk
tööb
jah, mille üle küll ometi
25.05.2007
12:03:57
tööb
lk
süüdimatu?
25.05.2007
12:04:01
tööb
lk
seda küll jah
25.05.2007
12:04:18
tööb
lk
nädal aega ootasin, et ou varsti tuleb neljapäev. äkki helistab
25.05.2007
12:04:36
tööb
lk
a no sitta sellega
25.05.2007
12:04:50
lk
tööb
jah
isiklikult lp
reede, 25. mai 2007 · 16:25 · heigo-ojavee
Suhted on suht putsis suht paljude inimestega. Tahaks öelda, et vesi selgineb, aga ei meeldi valetada.
Vahel spontaanselt valetan. Sisse harjunud refleks puudutud koolipäevilt. Sekka mõni ilus vale ongi kenam, ent ei oska end enam tõsiselt avada. Ja kui, siis ikka ja alati valedele inimestele vales kohas. Ja siis tõmban jälle oma urgu.
Ma tean, see tekst võib tunduda suht masendav. Tegelikult on enesetunne normaalne. Ma lihtsalt olen objektiivne ja räägin ausalt asjadest, mis kellessegi ei puutu. Avan end valesti. Räägin tõtt oma nõrkustest, jättes häbematust häbelikkusest välja oma tugevused?
Tegelt on problem pigem selles, et avan end siis, kui vajan tuge. Ehk olen nõrk. Kui mu enesetunne on hea, ei ole mul viitsimist kellelegi sellest vadrata.
lennukompanii 28
laupäev, 26. mai 2007 · 01:46 · heigo-ojavee
Käisin linnas. Oli nüri, sest oli... täiesti keskpärane. Selline... mittemidagiütlev. Otseselt ei midagi väga halba ja samas, arvestades õhtu potentsiaali ka mitte midagi erilist. Nõme. Jõudsin koju, tasku veel tasuta pileteid ja raha täis. Ebaharilik.
Siis mingid ossid tulid L'i ja A-ga ärplema. Imetlusväärne, et tibid end sellisest sopast välja rääkisid. Lasime sealt kiirelt nahhui. Tahaks ju olla tolerantne, et igas inimeses on midagigi head ja siirast... Ent seda molluskit vaadates tundub, et mõni inimene on sündinud kahurilihaks. Või selleks, et ära surra. Mõttetud s_____.
Otsustasin Tallinnasse (linn) mitte minna, tegelikult ei tahtnud isikuga M kohtuda. Pole just eriti loogiline, igatsen teda väga ja tahan näha... Milles justnimelt põhjus ongi. Kardan, et ei suuda käsi teki peal hoida. Hull, kui ta sellega kaasa ei tule, veel hullem, kui tuleb. Et mul poleks õhtu suhtes valesid ootusi.
Türa ma pean ikka nii obsessiivne inimene olema raisk. Dushi all mõtlesin, kuidas teised tüübid ringi saavad tõmamta ja eitesid saavad. Nad ei mõtle homsele. Nii lihtne ongi. Nad panevad kõik mängu ja lähevad täispanusele. Ja kui nad on tüütud, lasevad tshikid jalga, sest midagi poleks niikuinii olnud, ja kui nad kellelegi korda lähevad, saavad nad nikku. Ja siis homme vaatavad, mis edasi.
Mul on selliseid tuttavaid palju, nii nais- kui meessoost. Mina pole selline ja ma ei taha ka teeselda, et oleksin. Võiksin küll sebimisel täispangale välja minna, kui plika silmad kenasti sädelevad, aga ju mu eneseuhkus ei luba. Et kui ei lähe plaaniga kaasa, on ilgelt sitaks häbi. Sest kui ka olen mõned korrad läinud, siis ikka valedele tüdrukutele, kes ei lähe kaasa. Ja kontojääk on tühi. Nii et sitta sellega.
Tahaks öelda, et elus on ka nii palju muid asju peale naiste ja seksi, ent see oleks sulaselge loll valetamine. Vaadake korraks nikunäljas Einsteini ja Hawkingi nägusid, saate aru. Elu üks mõte test on loomalik sidumine ja arutu sigimine, mis on primaarne liigi püsimajäämise seisukohast. Ja ükski saavutus ei teaduslikus ega loomelises sfääris ei kaalu ka kogu ajaloo vältel üles muutumatuid väärtusi - nikkumist, söömist, magamist ja sittumist.
regi-jungle vs you-tubin
pühapäev, 27. mai 2007 · 11:08 · poteito
Reede õhtu oli kuidagi... täiesti keskpärane. Selline mittemidagiütlev. Arvestades õhtu potentsiaali mitte midagi erilist. Zavood, Tallinn, Zavood. Leen ja Siim ei saanud CT-sse, astusime siis Aigiga kahekesi läbi. Inimesi oli umbes null ja peasaalis mängis progressiivne* muusika. Ei, aitäh. Läksime zavvi juurde tagasi. Tshillisime ja jõime odavat muskaatvahuveini. Jõudsin koju, tasku veel tasuta pileteid ja raha täis. Ebaharilik.
Oli tegelikult ka ebameeldivamaid nüansse. Mingid romantilised ossid (osse on ka erinevaid, need oleks justkui... maaossid?) tulid me plikadele kenasti külge lööma. Umbes nii, et meid aeti sõbraliku jõuväljendusega eemale ja tüdrukutele aeti külge komplimentidega stiilis "Sa istud nüüd autosse, saad aru raisk" või midagi taolist. Plikad said küll eluga põgenema, ent... Türa kust sellised arengupeetusega lohhid tulevad? Olen tolerantne ja avatud meeltega inimene, aga sellistest ma aru ei saa.
Tallinnasse (linn) jälle ei läinud, seal poleks just palju olnud teha paarisaja krooniga. Piinlik värk. Öötöö kõlas küll põnevalt, ent teatavatel põhjustel ei tahtnud ma sinna ka minna.
Laupäev kujunes oodatust põnevamaks. Läksin üüratu hilinemisega Eku poole, et telliks pitsat, jooks õlle ja passiks filmi. Pitsat muidugi enam postiga koju ei saadetud, seega tuli ise järgi minna getopoodi. Filmi vaatamisest suurt ei tulnud, kõik inimesed olid chillimisega hõivatud. Peale mida, umbes kahe ajal hakkasime kluppi liikuma. Tegime natuke rahu ka. Leidsin mingi filmiraamatu, kus oli kirjutatud põhjalikult kaadri kompositsioonist ja kõigist filmi ja videoga seotud nüanssidest. Omaette teadus. Üks autoritest oli mu endine õpetaja, vana videokoolimees. Manasin ta silma ette, kujutasin teda sama teksti kirjeldamas. Ja suutsin igast Saint-Exupéry'likust lihtlausest lausest välja võluda omaette aforisme.
Teekond kujunes huvitavaks, sest suht napakaid asju juhtus. Kõndisime Vanemuise mäest üles, kui ümber nurga paistsid kaks tshikki, üks napis riietuses, teine üldse poolpaljalt pesuväel, taustaks mängis psühhedeelselt kummaline Tubina muusika. Otsisime varjatud kaameraid, ei olnud. Järelikult käibki asi nii.
Jõudsime Lutsu ette, kus pidi mingi raju möll olema. Sees lauldi aga hoopis regilaulu. How sick is that, kivis peaga sellist muusikat kuulata? Kujutasime ette, kuidas kõlaks Regi-Räpp ja Regi-Jungle. Mitte rastaman, vaid pastlaman?
Käisime kinnisidee printsiibi alusel ka Tallinnast läbi. Tasuta piletid oli vaja ära kulutada. Inimesi oli laupäeva kohta suhteliselt hõredalt. Vetsus laulsid linnud. Nagu alati. Kell veerand neli keeras dj mussi kinni ja läks koju. Ebameeldivad turvamehed ajasid inimesed minema. Leidsime Eku linnast Tubinat kuulamas. YouTubin. Jõudsin koju veerand viis.
Ama ja Anu vaidlevad jälle köögis. Plutoonium ja katalüsaator või midagi taolist.
*Progressiivne - Palun seletage mulle ära, kus see progress siin nüüd on? Aitäh.
Vaatan autopakkumisi. Selliseid igavaid perekärusid, mida keegi varastada ka ei tahaks ja millest piisaks nii punktist a punkti b jõudmiseks. Lisaks et ei sööks väga kütust ja ei oleks eriti amortiseerunud. Ja et remont oleks ka mõistuse piires. Et suudaks ka lumes sõita ja peaks natuke tuult. Ja tegelt ma ei tea ikka sittagi autodest. Väldin tüüpilisi ossiautosid, need võivad suht sõelad olla selle aja peale.
Ühesõnaga on asi nii, et juba mingi viimased poolteist kuud võtan mina aga agaralt pangalaenu. Juhtus lihtsalt selline lugu, et tegin ühe ebaotstarbeka investeeringu ja nüüd on ootamatult vaja saada suurt hulka raha ühekorraga. Mida mul muidugimõista pole. Ja kuna muid häid võimalusi pähe ei tule, võtan ma laenu.
Ühtlasi tekkis siis mõte võtta juba rohkem. Et kuna peale seda enam tükiks ajaks raha ei saa, keeraks natuke kuumaksule juurde ja teeks ka muud vajalikud ostud ära. Mul on paar vallatut ideed kollase paberi peal kirjas.
Ja kõige kaugem tegevusplaan näeb ette selle aja jooksul suurema sissetuleku saavutamise, et see ükskord mu kuludele järgi jõuaks. Logistilistel põhjustel olen sunnitud iga päev sööma lõunat väljas. Lisaks muud kulutused, mida oleks tarvis kärpida.
Mure on aga selline. Pank tahab väidetavalt agaralt laenu anda küll. Kleebivad külge mõjusa intressi ja lubavad taotluse 3-4 päeva jooksul üle vaadata. Samuti helistati mulle kord ja pakuti brutaalselt suurt summat. Jätsin selle niiöelda b-plaaniks. Nüüd on seda siis vaja. Ent siiani pole keegi mulle mingit märguannet andnud, et mu avaldus üle oleks vaadatud. Ja mul on toiduraha otsas mis otsas.
Uppgrayed! Lähen pärast panka. Saan vist ikka, tuustid lihtsalt ei helistanud mulle. Õhtul läbu minu pool. Ostan kolm pakki pelmeene ja alma hapukoort. Teeme sööma.
Aga vihm on ju hea..kui sa öösel magad oma soojas voodis ja väljas pladistab. Ma jõudsin hommikul kell 5 koju, ilus udu oli. Tee oli mõnusalt niiske. Vihma on ka võimalik armastada, kas tead?
kuidas ma pangas üle sain
kolmapäev, 30. mai 2007 · 17:23 · poteito
Jumal, kaitse lolle, sest nad on tarkade vastu kaitsetud. Käisin eile pangas eelnimetatud lepingut vormistamas. Juhtus selline loll lugu, et kuigi ma end väga lolliks poisiks ei pea, tõmbas pank mul ikka naha üle kõrvade.
Astusin kontorisse, rääkisin jutu ära ja nokitigi arvutist mulle valmis seatud lepingu blankett välja. Nagu tellereid juhendatud on, pakuti ka mulle "kolmekuulist maksuvabastust". See on see mingi kampaaniavärk. Ega ma loll poiss pole, olin sirvinud väikest kirja suure kirja "suve otsa ei maksa mitte midagi" all ja sain aru küll, et mingi konks on. Et näiteks intressi peab ikka maksma. Mõtlesin hetke. Siis tellermuul ütles, et ta võib selle maksegraafiku mulle välja lasta ja kui ei sobi, võib selle kohe tagasi muuta. Need olid tema sõnad. Võtsin siis graafiku väljatrüki, sirvisin ja leidsin, et ei sobi ikka küll. Numbrid olid kurvad kui mersu silmad.
Aga nüüd tuleb huvitav osa. Seda maksegraafikut ei saanud enam muuta. Tibi tegi segaduses nägu ja pööritas silmi, aga oli juba natuke hilja. Seega ma pean maksma 1212.00 krooni puhtalt intressi ilma, et samal ajal mu tagasimakstav summa sentigi väheneks. See on ju lausa kahekordselt halb.
Tagasimakstav summa omakorda jaguneb järele jäänud laenuperioodi peale, mistõttu maksan ma iga kuu tuntavalt rohkem, kui ma arvestanud olin. Kolmekordselt halb. Ja kuna ma maksan ju endiselt järele jääva summa pealt ka vastavalt intressi ja ka tagasimakstav igakuine summa nüüd igakuiselt suurem, maksan ma ka kokkuvõttes intressina tunduvalt rohkem. Neljakordselt halb. Kaval petuskeem sul lollide tögamiseks, Hansapank :)
Tükk aega teller juras ja jauras mu rahulolematuse peale, et äkki ikka saab muuta ja teine kirus takka, et ega ikka ei saa küll. Kuna ma polnud ööpäeva midagi söönud ja surm oli silme ees, võtsin selle laenu ikka ära. Kurat, et äkki pean veel hakkama uuesti taotlema, otsast peale. Seda nussi veel vaja. Alles pangast lahkudes tuli meelde, et juba reedel saan palka.
Äkki nüüd kasvab ükskord veel mõistus pähe?
... Lisaks eile selgus, et minu biit võetigi sinna telereklaami, mida mainisin. Maksavad mulle natuke raha ka. 10 sekundilise klipi kohta päris palju. Ehk kuidas teenida kiiresti raha? Võta Linda Cliffordi (ma arvan) diskohitist paarisekundiline katke, lõika tundmatuseni ümber ja viska trummid alla. Valitud jurakat saab kuulda hetkel ka mu maispeisist.
võid olla mister eripakkumine, aphrodite enda loodud mees mees üle kõigi teiste naiste ootuste võid laulda ta akna all veerenni küljes serenaade roos huulel võid olla ükskõik mis, a valel gloobusel, sa võid olla valgel hobusel, kuid sa pole prints, siiski hoolid tast, tunned muret, te näete üksteist tihti, käite koos väljas, käitute täpselt nagu oleks see suhe, a iga kord, kui teda suudled, ta ei vasta sulle, ega sa ei kuule, kui ta seletab, et tema niimoodi ei tunne vaevalt annad alla, sa loodad, mõtled olukorda paremaks, ajad armukadedat, jääd ükskõikseks, teed kõike, muuhulgas ka valetad, oled ise, oled keegi teine, oled korraga mitu, tahad teda nii, et ei märkagi kuidas see teie sõprust rikub ja mis kõige imelikum, ta ei näe sinus halbagi, kuigi sina temas küll, ta ei vaata tagasi, kui lähete eraldi, keelatud vili on sulle nii magus, et hormoonid söövad lõhki, kas tõesti ei tohiks seda tunda, kui sõbranna pidzaamas su voodist mööda kõnnib?
REF: ja siis oma asjatuses näed aint mis on tema vead, oskad aint teda haavata, oled südamega koos kaotand pea, sa küll ei taha teda kaotada, aga pead, kõik oleks nagu selge, aga ühte sa ei tea, et preilisid on tegelt niisama ka vaadata hea
mu preili, sind on ka niisama vaadata hea, neid preilisid on tegelt ka niisama vaadata hea kuid preili, sind on ka niisama vaadata hea, teid preilisid on niisama vaadata hea
vastusteta kirjad, smsid, telefonikõned teevad sind õnnetuks ja oleks siis nukrus ükskord lõpeks, a kus sa sellega - siis ta ütleb, et oled kõige õigem just tahes-tahtmata mõtled, et miks kurat teil siis ei õnnestu? ükskõik kui suur sõber on ühepoolselt sulle mõttetu lihtsalt rõve on jääda kõnetuks, kuigi tead tõde, lootuse tuli põleb sus, süda endiselt on hõõgvel, jälgid tema sümpaatiaid, et kas sadomaso põnevus toob õnne nagu piitsa kõrval hobuseraud (ihaa) miks on naised hullud kuttide järgi kes neid ei austa? või teavad nad misasi on truudus ja et armastus ei kao, bla blaaks, aga sul on kaos ja kurbus kui süda trummi ja bassi rütmis taob, mis sellest, kui palju segavad su käitumist tunded, tegelikult sõbrannast jätkubki sulle, eks sõprus ongi nagu täiuslik suhe... ...kuni ta leiab kellegi, veab, kui too uus kutt lubab öelda sulle veel lihtsalt heia heia teregi igatahes, pole terel koma sees, kuigi neiu tõotab sul südames edasi olla see-eest pole sõber talle enam iial nii kallis, kui oma mees
ja siis oma asjatuses määrad mis on tema vead, oskad aint teda haavata, oled südamega koos kaotand pea, sa küll ei taha teda kaotada, aga pead, kõik oleks nagu selge, aga ühte sa ei tea, et preilisid on tegelt niisama ka vaadata hea
ja siis oma asjatuses määrad mis on tema vead, oskad aint teda haavata, oled südamega koos kaotand pea, sa küll ei taha teda kaotada, aga pead, kõik oleks nagu selge, aga ühte sa ei tea, et lihtsalt vahtivad mehed ei saa olla ka sead
kõik on fain a ilm on libu
reede, 1. juuni 2007 · 13:09 · poteito
Eelmisest postitusest võis jääda väga masendav mulje, vähemalt toetudes feedbackile. Teen siis pisikesed täpsustused, et lugu pole nii mannetu midagi. Laen oli mu oma otsus ja teadsin täpselt, mis kaalul. Juurde kasvav intressisumma on laenusumma suhtes üsnagi marginaalne, kahe aasta peale jagatuna maksimaalselt kaks pakki nuudleid päevas. Pole eriti morjendav, arvestades mu käivet.
Pealegi loo lõpp oli õnnelik. Et kokakoola kompanii annab mulle tasuta raha. Täna hommikul võitsin Missy Ellioti pileti ka (mis, nagu teada, lükati edasi 8. juulilt 5. septembri peale korraldajatest sõltumatutel põhjustel).
Ilm on kuradi sitt. Kunagi, ma mäletan, oli maailmas umbes neli aastaaega. Oli selline lumisem ja külm, siis lumi sulas ära. Oli roheline ja loodus tärkas. Siis oli selline soe ja mõnus aeg. Siis kukkusid vaikselt lehed ära, läks jahemaks ja tuli jälle lumi maha. Praegu on vähe teisiti. Viimased nelja päeva sisse on mahtunud pilvitu lõõskav palavus, äikesetorm, pilvine soe ilm ja tuuline külm sudu.
Kui laupäeva õhtul keegi minuga enam tegeleda ei tahtnud, läksin jõin üksi kohvi. Seekord oli minu kord Liinelt üle saada. Nüüd oleme peaaegu tasa, tal veel aint umbes 318 korda jäänud. Tahtsin jalgsi koju minna, polnud tükk aega käinud. Natuke üle 10 kilomeetri linnulennult. Nautisin vaikset ja inimhõredat õhtust linna. Kohtasin Serobit tee peal, teretasin ja tutvustasin. Sümpaatne tüüp tõesti. Elu on ikka seiklus.
Istusin vahepeal järvel maha ja püüdsin statoili taga wifit. Näppudel hakkas jahe ja mu cv jäigi saatmata, kuna kaaskirja koostamine ei tulnud klotsis peaga välja.
Lähtudes tüüpilisest c-plaanist läksin ööseks koju. Oleks kohatu väide, et see midagi selgemaks tegi, pigem sogasemaks. Aga mu otsus on sama. Ma ei loobu elust keskküttega Tartu kesklinna korterist Tallinna äärelinna slummistunud eramaja kasuks, et veeta pool ülejäänud elust sooja veeta, elades emaga lähimast sõbrast nelja ja poole kilomeetri kaugusel. That period is very over.
Pühapäeval raputasingi ema sellega kaineks, et ühel hetkel kuulutasin talle, et nii, ma lähen nüüd rongi peale. Ja siis ta ehmatas ära. Ja hakkas nutma. Ja siis ma lohutasin teda, et saame pärast kokku ja kõik on fain ja hea. Ta rahunes natuke maha. Ema tervisega on tegelt sitad lood. Ma loodan siiski parimat.
Tuiasin siis pool päeva linnas ja shoppasin. Põrkasin kesk ülekäigurada Elvisega kokku, kes läks tööle. Rääkis oma uutset projektidest ja elust ja vedas mind enda restosse sööma. Kanafilee kerges vürtsikas Lõuna-India kastmes ei maitsend küll just eriti kergelt vürtsikas, ent oli huvitav. Elvis alustas oma 14-tunnist tööpäeva. Tahaks ta uusi biite kuulda.
Jooksin motelist läbi, haarasin oma kliendikaardi. Midagi ostetavat ei leidnud. Tuiasin muusikapoest läbi, sain oma illmaatilise vinüüli. Rahuldasin kärmelt vajaduse shoppingu järgi, saagiks DJ Format Fabriclive. 27. Joosep tegi 7% alla, aitäh.
Siis tuiasin mööda kaupsi ja ostsin gigabaidise valge mälupulga. Nohik värk, mis? Ei, pede pigem, see nägi lihtsalt liiga hea välja. Mina olen rahul.
Siis tuiasin Stockmanni, kus töötab Mario. Pidin teda mõnitama minema, aga ostsin hoopis tuulejope. Suht käre värk. Ei saaks öelda, et rahul pole. Hinda väärt.
Siis terve päev otsa pommitati mu telefoni. Päevase rihtimise saateks said Gert ja Raul ikka üle, sest see lihtsalt ei mahtunud mu tihedasse ajakavasse.
Tuiasime Marioga Ülemiste Croppi, kus töötas... Jana, tema plika. Janal läks kõige kehvemini, tema ei suutnud mulle midagi pähe määrida. Müüja Eltaki juurest tuli millegi pärast õielõhna.
Siis käisime ostsime Pepsit ja rääkisime Coca-Colat taga. Mario lubas teha söögikoha, kus müüakse ainult Pepsit.
Nägin Mari ja Kristiinat, minu kaks lahedat ilusat sõbrannat, kes kutsusid Viimsisse läbustama. Pidin neid ka üle laskma seekord, töö ja stuff. Lubasime öötööl näha.
Tuiasime Marioga linna tagasi, rääkisime igast saasta muusika kohta. Tahaks ta uusi biite kuulda.
Ema tuli pampudega rongijaama. Oli jälle igasugust sodi mulle kokku vedanud. Et tal pole mu riietega midagi teha. Well guess what, pole minul ka.
Rongis mu istmel nett ei toiminud. Vaatasin filmi Don't Be a Menace to South Central While Drinking Your Juice in the Hood. Klassika. One love.
Kodus ootasid Maarja ja Ama. Ama andis mulle pudeli õlut, et ma tema kohta blogis sitta ei kirjutaks :)
... Reede-laupäeva kohta tundub, et minul ja Marikal tekkis sarnaseid mõtteid selle aja suhtes. We should have a serious kung-fu-session about it.
Igatahes ma kasvasin natuke täiskasvanumaks selle tripi käigus.
Ja miks on Tallinn maakoht? Sest üheski kuradi kohvikus pole kuradi tasuta kuradi wifit. Otsi nagu tikutulega peeru. Hullem kui kuradi Kehras!
tegelikult see kõik on vale. pildil olev signeeritud ühendatud inimeste koopia on õe oma, cool d on ka, critikali mixtape on eku oma... ja arvutis on viis mindnote´i reliisi, mida ma põmõts osta ei taha.
Päris palju on puudu, mida vaja oleks. Ei hakka loetlema, läheb läbuks ära.
ja ma mõtlesingi kuhu see criticali sõprade plaat on.. haiphaip..
jätkem võtmed väljapoole
esmaspäev, 4. juuni 2007 · 12:49 · poteito
Tänane hommik läks nagu tellitult... Vajutasin kell seitse kella kinni, ärkasin kolm tundi hiljem. Veeretasin end 10:09 voodist välja, unesegane ja paanikas, tellisin takso. Tirisin pesumärjad püksid jalga, tuhlasin rahakoti ja pleieri välja. Hakkasin uksest välja astuma... Ahjaa, võtmed. Türa kuhu ma need nüüd seekord panin. Tuhlasin kõik riided läbi, taksost helistati. Palusin neil oodata. Ama läheb ju Tallinnasse, ma ei saa võtmeteta tööle minna ka. Kuradi perse. Diivani all ka pole, seljakotis, taskus, kamina ees... No pole. Ma saan kohe aru, kui kuskil midagi pole. Kui miski ei ole minu tuppa ära kadunud, seda tunnet ma tean. Taksole oli lõpuks 56 krooni juurde tiksunud, kui ma alla jõudsin.
Aga kustkohast ma lõpuks võtmed leidsin? Õige vastus. Väljaspool ukse küljes.
Ma olen väsinud valetamast. Moonutamast fakte või rõhutamast valikulisi asju. Praegu tunnen seda eriti pingsalt, kui on vaja luua ühe inimese tarvis alternatiivne stsenaarium tegelikkusest. Kuidas saakski teised võtta mind endana, kui ma mängin mingit tola, pritsin mõlemal mänguväljaku poolel sappi vastasmeeskonna suunas, liialdan ja annan katteta lubadusi? Vot nii tahaks öelda otse ja ausalt, meeldib see või mitte. Iseasi, kas olen valmis.
Mis siis juhtuks? Alguses kukuks kaardimajake kokku. Peaks kogu värki otsast peale ehitama. Osade sõpradega taas nullist usaldust ehitama. Samas mis kuradi sõprus see on, kui ausust ja usaldus pole? Kompromiss? Ütleks midagi naiste kohta ka, aga mul on ainult üks üle-sõpruse tüdruk ja temale ma valetama ei kipu, pigem olen liiga loll-naiivselt aus ja avameelne.
Valetama hakkasin kooliajal, kui puudumised ja muu pask üle pea kasvas. Pikapeale oli lihtsam valetada, et hilinesin sissemagamise pärast, kui et koer sõi välisukse võtme ära... Isegi kui see tõsi oli. Uskumatuid asju juhtus vahel, aga uskujaid nappis. Lihtsam oli ära kasutada nende eelarvamusi.
Tegelikult mul mingeid hulle valesid polegi. Lihtsalt harjumus on ebasiiralt vastata. Mitte öelda vahel seda, mida mõtlen. Mitte olla objektiivne. Mitte öelda, kui mõni mu sõber mingit pidi just väga andekas ei ole. Eks praegu hoian hambad ristis ja üritan leida nende tegevusest positiivseid külgi, olgu selleks siis kasvõi innukus. Ja vahel nad täiesti üllatavad nii, et võin ausal rinnal öelda - mulle meeldib. Aga vahel on natuke raskemad olukorrad.
Ma loodan, et hommikuks läheb see tõerääkimise pask üle ja kõik on jälle normaalne.
//J Dilla - Say It feat. Ta'Raach and Exile [Jay Love Japan, 2007]
COMMENTS (3)
Anonymous · 5. juuni 2007 · 00:58
Ma kippusin valetama, üpris tihti. Minu "viga" oli see, et valetasin asju ilusamaks. Kui mulle miski ei meeldinud, hoidsin seda enda teada. Kui minult arvamust küsiti, valetasin ma sellejaoks, et tõega inimestele mitte haiget teha. Hiljem hakkasin mainima inimestele, et mul on komme asju ilusaks valetada. Kui ma seda piisavalt palju olin maininud, kästi mul hakata tõtt rääkima. Mõtlesin viivuks, et prooviks siis ära, kuidas on öelda asju nii nagu nad on. Guess what ? I lost them all. Jah, inimestele ei meeldinud mu ausus, seega ma peitsin end mõnda aega ja hakkasin seejärel tegelema sõpruste ülespüstitamistega. Siiani on osad neist käsil ja osad ees. Ja nüüd jätkan ma sama rada - valetan asju ilusamaks, et mitte teha haiget tõega. Kuidas öelda oma sõpradele, et mulle ei meeldi nende üksluine mõttemaailm ega olematud sihid ? Ma eelistan ühele joomisõhtule kunstimuuseumi külastamist ja mu oma sõbrad nimetavad mind seetõttu debiilseks.
Targem on vist edaspidigi ilusaid valesid rääkida selle asemel, et koledat tõtt, kuigi see kriibib mind ennast seestpoolt. Lihtsalt selleks, et teised oleks rahul, olgugi, et see, mille ma neile loon on pettekujutelm.
Anonymous · 5. juuni 2007 · 00:58
veidi pikalt sai.
Anonymous · 5. juuni 2007 · 11:29
mulle meeldib tola mängida. eluaeg tola mänginud ja kõik uskunud
viimasel ajal olen ka täielikuks munniks kätte ära läinud, aga inimesed on ilusad ja head ja annavad andeks :P
talib kweli eardrum
kolmapäev, 6. juuni 2007 · 12:37 · poteito
Talib Kweli uus, 24. juulil ilmuma pidanud album Ear Drum lekkis kolmandal juunil netti. Mõned räpihuvilised ehk mäletavad, et sama juhtus ka ta eelmise plaadiga The Beautiful Struggle kolm aastat tagasi, mispeale plaadi tracklist ümber tehti ja paar suurepärast lugu paraku sahtlisse jäid. Ka seekord võib advance-versioonist saada nö. collectors item. Aga vara on spekuleerida.
Talibi sõnamängu austajatele on Ear Drum täielik ear candy. Teemad on hoolikalt valitud ja läbi mõeldud, suurepäraste helitaustade eest vastutavad Hi-Tek, Kanye West, Kwamé, Madlib, will.i.am, J Dilla ja paljud teised nimekad produtsendid. Heidaks ette vaid kvaliteetset ühekülgsust, äärmusi võiks rohkem olla. Aga muidu on superplaat. 8/10
Videod: Listen (august 06, prod Kwamé) More or less (veebruar 07, prod Hi-Tek)
YoutubeMedia unavailable or unidentifiedOpen media
COMMENTS (2)
Anonymous · 10. juuni 2007 · 15:45
"Perfect Beat"i alguses on sämpel koguduse loost "Ära süüdista saatust." 100% :D Superplaat tõepoolest.
Anonymous · 11. juuni 2007 · 13:48
Pean vist plaadi legaalselt kuu-paari pärast seotama, sest internetist ma seda ei leia. Ma ei otsi sügavuti ka eriti.
kingston datatraveler mälupulk
kolmapäev, 6. juuni 2007 · 18:49 · poteito
Tahtsin vahele anda põgusa ostusoovituse. Nimelt ostsin endale eelmisel nädalal eksprompt mälupulga Kingston DataTraveler 1GB (ametlik leht) ja tahtsin lihtsalt öelda, et tegemist on imho hea asjaga.
Miks? Esiteks ta näeb elegantne välja, sobib hästi mu arvutiga. Teiseks on ta kvaliteetne. Kolmandaks toimib ta (vähemalt minul) veatult nii OsX kui Windowsi (sh. Vista) keskkonnas. Neljandaks on ta esimene pulk, mille puhul ma korralikult tunnen seda USB 2.0 kiirust ja mugavust. Viiendaks on ta pisike ja kerge ja teda saab ühendada lahedalt näiteks võtmekimbu külge. Kuuendaks on tal pisike nunnu tuluke, mis vilgub, kui temasse/temast faile tõsta. Ja seitsmendaks on ta hetkel lihtsalt sitaks odav.
isegi tahaks paar head sõna selle imemasina kohta öelda. SUUREPÄRANE PILTIDE, MUUSIKA JA KIRJUTISTE JAOKS! Pluss naiselikust vaatevinklist: superb disain:)
Mul on ka siuke. Aga keskelt heleroheline ja 2GB. Ilus on ta, jah.
life status raport
kolmapäev, 6. juuni 2007 · 23:08 · poteito
Mis seis jalkas on? Inglismaa läks kolmega juhtima, aga Eesti on pingsalt nulliga kannul. Mida te siis ootasite? Pesupulbrireklaami?
Ülemus läheb ära. Lihtsalt läheb meie firmast ära. On olnud samas firmas juba eelmise kümnendi lõpus ja tunneb, et töö on liiga kurnav ja samas end ammendanud. Ma täiesti usun teda ja nõustun temaga. Aga kurb on seda teada. Jutu käigus peilisime välja, et läheb konkurentide juurde. Ei saa teda süüdistada.
Esmaspäeval, kui olin roppväsinud, tuli vastu mu tahtmist Eku minu poolt läbi. Olin suht dead tired. Ulatas mulle kasti. Wtf? Kastis oli 1000 visiitkaarti, minu nime ja kujundusega, kvaliteetses neljavärvitrükis. Isegi meiliaadressi ei pannud kujundusse. Kurat. Aga tuju läks kohe heaks.
Siis biidi müüsin maha. Käisin pistsin eile lepingu kahes eksemplaris posti ja täna õhtuks oli raha kohal. Lõpuks ometi tasus mu paar aastat kodust nuudlisöömist ja porno passimist ära. I'm rich beaatch!
Olen varastanud mitu ägedat plaati netist. Amon Tobini diskograafia, The Private Press, The Outsider, Jay Love Japan (mõlemad versioonid), Eardrum... Kõrvad on täidetud piisava naudinguga, tegevust jätkub.
Mul on 68 drafti bloggeris. Ehk siis avaldamata kirjutist. Mis tõenäoliselt eales päevavalgust ei näe, ei läbi tsensuuri, on kehva sõnastuse ja ülesehitusega, mõttetust teemast või lihtsalt lõpetamata. Prefektsionist nagu ma olen. Peaks selle postituse ka lõ
Ma pean ette hoiatama, et see on selline positiivses toonis jutt. Et ma naeratasin seda kirjutades ja pask :)
Esiteks. Meil ei pea olema suhet. Sa vajad lähedust, kõik naised ju vajavad. Me ei saa kogu aeg koos olla ja ma usun, et sa ei tahakski seda. Ka kaugsuhted ei toimi. Ükskord tunned sa igatsust ja kirge kellegi teise vastu ja mind pole seal, et seda leevendada. Ja ma ei pane seda pahaks. Tõsises suhtes ootaks ma nii-ehk-teisiti partnerilt monogaamiat ja muid lollusi. Samuti meeldivad sulle paljud asjad, mida mina sulle pakkuda ei saa. Seega me ei pea veel igavest truudust vanduma. Kui meil on vastastikune külgetõmme, siis võtamegi seda lihtsalt nii. Kui külgetõmmet.
Teiseks. Sa ei tee mulle sellega rohkem haiget. Sa nussisid mu ajusid esimest korda juba siis, kui ma sind kohtasin :) Alguses oli tutvus. Siis ühiste teemade otsimine, leidmine, sõprus, usaldus, sümpaatia... Ühel hetkel leidsin selle olevat enama kui lihtsalt sõpruse. Ma uskusin, et sellest võiks midagi saada. Aga ei saanud sinult sama vastust. Sain haiget. Proovisin sind unustada. Aretasin sõprust, ent juhtus sama. Solvusin, nutsin, naersin, mõtlesin ja leppisin, olin sinuga ja nautisin elu, sain taas haiget ja proovisin kõikvõimalikud variandid läbi... Ja lõpetasin ikka sama targalt. Ma ei suutnud sind unustada, selleks oli liiga hilja. Seega miks mitte nautida koos olemist, kui sinuta on halb?
Kolmandaks. Mulle meeldib seks. Mulle meeldib kellegagi koos ärgata. Kellegagi naerda ja nutta. Kellegagi rääkida ja mõtiskleda, käia käest kinni ja süüa suhkruvatti. Kellega vaadata päikeseloojangut ja siis hommikul koos pead valutada. Kellega kiruda ühistransporti. Kellega teha mida iganes. Ma tean, et sulle meeldib sama. Miks seda mitte teha. Miks tõrjud häid asju eemale?Neljandaks. Ma ei teagi, mida siia lisada.
suvaline postituse pealkiri 2
neljapäev, 7. juuni 2007 · 17:09 · poteito
Tõmbasin tööl peerutäie uusi plaate. Blockheadi diskograafia, Braille - Shades Of Grey, Cunninlynguists - A Piece Of Strange, Marco Polo - Port of Authority, Mint Royale - See You In The Morning, Square One - Walk Of Life ja veel mõned... Jeah, mul on sitt maitse. Ja paari artisti neist ma isegi ei tea. Seega peab proovima. Mul on arvutis paarsada mega ruumi ja 26GB muusikat.
...Ja nagu nimme unustasin ma need plaadid tööle arvutisse.
Ma olen end püüdnud tagasi hoida, et mitte mingit pidi teda ära kasutada. Kurb tõde aga on, et sellal kui ma seda teen, leidub miljard malakat, kes seda süüdimatult teevad. Kes ei vääri teda grammigi minust rohkem, aga saavad. Olen hakand aru saama, et sitt mees pole mitte mina, vaid antud juhul need teised. Kui odav annab olla, kui sa ei panusta ise midagi, aga võtad mis võtta annab?
Ma ei ole Joosepi peale vihane. Ma ei oska kuidagi olla. Ma ei tunne teda ja ausalt öeldes oleks M võinud midagi aimata. Ma saan aru, kohati lööb ta noorus ja elukogematus välja. Ja minust poleks ka kasu teda valede meeste eest hoiatamisel, sest ma ei saa ju päris objektiivne olla. Vale mees on ikka iga mees, kes pole mina :)
Kindlasti satub siia aeg-ajalt ka inimesi, kes teavad must rohkem reisimise kohta. Kelle jaoks see igapäevane asi. Blogosfääris ringi tuuseldades on jäänud küll mulje, et inimesed ainult sõidavadki ringi. Oskab keegi põgusalt nõu anda, mul on iseseisva reisimise kohal tühi leht.
Sihtkohaks Pouchi poolsaar Leipzigi lähistel, 6.-8. juulil. Kas on praktilisem minna auto või lennukiga? Kaua reisiks aega varuda, mida kindlasti kaasa võtta. Oskab keegi Leipzigis mingit hotelli soovitada? Või mida tähele panna? Anything?
Kuskil raudselt leidub kasvõi üks inimene, kellele meeldib reise korraldada või organiseerida ja sebida. Mis puudutab millegi korraldamist, olen ma ise taandareng kuubis. Lennukipiletite brineerimine on peavalu, hotelli valimine on ületamatu saavutus. Siiani on ikka keegi teine asjad mu eest ära sebinud.
Loll tunne on seda küsida, alati võib ju lihtsalt testavarii korraldada. Et lähen Saksamaale ja siis vaatan, mis saab =)
Eile peole ei läinud, ei viitsinud. Pohhui, CT on maksimaalselt nõme koht imho. Inimesed on seal rõvedad, muusika kvaliteet kõigub, eided on mõttetud, mehed on kas tuttavad, alfad või homoseksualistid. Neid kaht viimast on seal paari Tõrva jagu.
Praegu ei viitsi ka midagi teha. Mängin warcrafti ja söön pitsat. Lame-ass lowlife n00b. Õhtul on öötöö. Pean Jarekuga sellest baariasjast rääkima.
Kõik ei sõida igalpool ringi. Täiesti ausalt öeldes - ma pole Eestist väljaspool käinudki. Samas ma pole isegi siinsete saarte peal käinud. Ringi sõidan, kuid samadel liinidel aastast aastasse.
Loodetavasti keegi arukam suudab Sind neis küsimustes aidata :)
Anonymous · 10. juuni 2007 · 10:49
ma soovitan võileibu kaasa teha
leelo leelo aee
pühapäev, 10. juuni 2007 · 14:08 · poteito
Tere. Mul on depressioon. Ja sugugi kergemaks ei muuda seda tõsiasi, et ma pean järgmine nädal taas tööle minema. Ja nädal peale seda. Ja nädal peale seda. Ja siis passima, kuidas kõik pisikesed kuni minuvanused tuustid taovad õues palli ja päevitavad pargimurul ja küsivad piniseval häälel miks ma selline lowlife olen. T_ra. On m_nnid.
Ärge palun tulge mulle ütlema, et see oli ju mu oma valik. Olin tüdinud pidevast koolis läbikukkumisest, läksin tööle selleks, et saada oma flegmast üle. Teate küll, keskkonnavahetus, kohustus midagi teha, sissetulek... Nüüd olen hoopis mingis masinisti tsüklis, magamata, ootusteta ja veel flegmaatilisem kui eal varem. Ja rahalises sulgseisus. Teoorjus 2007.
Lõin kokku, palju mu elamine mõne kuu pärast maksab. Kui siiani kulus ära nii pool sissetulekust, siis varsti saab olema iga kuu alguses külmstardist juba pankrot. Suve saan veel peesitada, siis läheb umbes 2200 kuus. Umbes septembrist aga alguses soojalt 3800 või nii. Mu sissetulekust tegelt üle poole. Ma pean silmas siis arveid, mis tuleb ära maksta. See ei kergenda sugugi mu plaane taas kooli minna. Faking p_sk. T_raaa. Aargh. This summer better be worth it!
Kõige nõmedam on see, et oleks siis see töökoht for granted ja et ma võiks kapriisitseda, aga ei. Ma avastasin hiljuti kohutava hämmastusega, kui ebakompetentne ma olen. Kui on mingi probleem, küsin ma seda ülemuselt ja üldse käib enamus tööst läbi tema, mina olen vaid käepikendus. Arvestades mu oskusi ja panust töösse olen ma lausa ülemakstud. Arvestades mu kulutusi aga mitte. T_ra.
Laristamine on vist mingit sorti kompensatsioon unustamaks muid probleeme. Jah, ma tunnen end hästi, kui mul on raha, see annab mulle teatava kindluse. Ja samas ka teatava kohustuse seda mitte arutult kulutada. Kurat.
Eile öötööl ei käinud. Polnud lihtsalt tuju. No ei olnud, tee mis tahad.
Võiks ju minna paregu välja, tshillida tuttavatega. Vaat parema hakkaks kindlasti. Aga see oleks ju oskuslik probleemi ignoreerimine, probleem pole depressioonis, see on hoopis probleemi tagajärg. Ilma elimineerimata probleemi ei kao ka depressioon. Ja probleem on selles, et mu elu ei vii kuhugi ja ma olen ületöötand harimata mees, kes on kaelani võlgades. P_tsi.
Seega ma sean ühele tüdrukule suuri ootusi, hoian teda intensiivselt. Ta on üks vähestest asjadest, mis mind veel rõõmsaks teeb. Eile mõtlesin hoopis, et vittu see Splash, läheks hoopis mõneks päevaks kahekesi Pariisi. Või Londonisse. Peab sebima natuke normaalse hinnaga piletite nimel ja otsima lahedat hotelli kesklinnas :)
Ma joon tassi kohvi ja siis koostan paar reisiplaani, mille vahel hea mõnus valida. Äkki hakkab parem.
Ossa tuss. Leidsin just üles, mis mussi ma täpselt kaks aastat tagasi kuulasin. Eriti tuus, mitut s_taks head lugu mul sealt enam polegi. Pean kiiresti sebima. Ülejäänu on paras bask. Aga link on www.zone.ee/nuudlidisko.
Kui pleilisti failid läbi winampi striimima ei hakka, saab neid juppe kuulata ka SIIT lingi alt. Klipid on umbes minuti pikkused ja 96kbps kvaliteediga. Ei tohiks probleeme tekitada, lihtsalt näidisteks. Et äkki kotib.
Kõik hinnad on kahele inimesele, lennupiletid on edasi-tagasi lennujaamamaksudega ja hinnad võivad muutuda sõltuvalt pakkumisest. Hotellitoad on kaheinimese, aga võib ka eraldi, kui ei taha koos magada. Hotellihindadele lisandub breakfast ja shizz. Kohapeal kulutamiseks mõeldav papp on ka eraldi.
Splash, Saksamaa (5.-9.juuli) Plaan oleks minna lennukiga läbi Berliini. Kas minna viiendal ja tshillida üks õhtu kas Leipzigis või Berliinis ringi või minna kuuendal ja joonelt festivalile. Tuleks odavam. Rongisõit võtab umbes tunni, rongid ise käivad ka umbes iga tunni tagant Berliini Hauptbahnhofist. Splash ise leiab aset vist Pouchi poolsaarel kuskil Leipzigi lähistel. Väidetavalt on seda võimalik kohapeal üles leida. Oleks kolm päeva ja ööd täidetud räpi, sõprade ja telkimisega. Esimesed tegevused festivalil hakkavad reedel, kuuendal umbes 16.00.
Pühapäeva õhtul võiks kangeks magatud seljad taas Leipzigis hotellis sirgeks magada. Või veel parem - tulla eelmisel õhtul Berliini. Järgmisel päeval kell 12:50 läheb Berliinist lennuk. Ma uurin check-ini. Ja siis tagasi ja relax ja üks jäätisekokteil Ülemiste keskuse kohvikus. Selline mõte. Või minugi poolest minna hoopis teisipäeval. Saab mõelda veel.
Lennupiletid 3200-4500, splashi piletid 2200 (69 euri per nägu eelmüügist), hotell (näiteks üks öö Berliinis, Quentin Design Hotel Berlin, 1230-1570kr öö), peale pidu teine Leipzigis, rongipiletid 2440 edasi-tagasi, hotell Leipzigis (Lindenau kesklinnas 770kr, Balance Hotel vaiksemas linnajaos 970-1200kr) . Kohapealsed kulutused pluss muu saast lisaks. Mõttekas on osta ka mõnepäevane BahnCard vsm, see kehtib kõigis transpordivahendites ja sellega saab ka rongipiletist alla. Ma veel uurin.
Kokku läheks vähemalt 5-6k kindlasti. Sõltub lõplikust reisiplaanist ja lennupiletitest.
Pariis (näiteks 24.-27. juuli) Lennupiletid u.6000, hotell u. 375 euri ehk 5900kr. Kohalik transport, toit, muud kulud tulevad lisaks.
London (näiteks 25.-28. juuli) Lennupiletid u.6000, hotell u.6000 (St. Giles, kesklinnas, kolm päeva, kaks inimest), rongipiletid edasi-tagasi (Gatwick või Stansted, turistiklass) 1300 jne.
Kõik on paraku selline turistiklassi värk, kolmetärnihotellid ja turistiklass lennukis. Is that aight?
aga ikkagi inimene?
pühapäev, 10. juuni 2007 · 18:13 · poteito
Nii. Jõin kohvi, kuulasin muusikat, käisin pesemas ja lõin algseid reisiplaane kokku. Inimese tunne tuli tagasi. Laupäevane täielik juhtme tagant tõmbamine oli vajalik, sain end välja puhata. Tunnen end praegu taas inimesena.
Küll on kena teada, et homme lähen jälle tööle ja olen kuus päeva loom :)
Aa ja töö kohta tahtsin veel seda öelda, et kui ma vaatan igasugu aknapesijaid ja torumehi ja elioni tehnikuid. Nemad on saanud lausa vastava väljaõppe oma ameti jaoks, ehk käinud isegi kõrgkoolis eriala õppimas. Siis mõtlen, et mu töö polegi kõige hullem. See on ideaalne inimesele, kes tahab teha lihtsat ja vähenõudlikku tööd ning võib oma vaba aja investeerida kõrvalistele asjadele (ja vaba aega on kohati mitu päeva järjest). Kohati pakub töö ka pinget ja närvikõdi (loe: ajunussi). Sa ei küüruta kuskil laohoones tolmuste kastide vahel (ma olen ka seda teinud), vaid lõõgastud iga päev mugavas kontoritoolis. Uus renoveeritud kontor, mugav mööbel, kaasaegne tehnika. Kohvi valmistamise võimalus, söögikoht lähedal, tasuta parkimine. Kellele ei meeldiks?
Kuid see inimene pole mina. Ma pole 45-aastane pereisa, ma olen noor ja vallaline mõtteinimene. Mu ideaalne töö eeldaks arenemist ja liikumist, kohatisi pinglisi väljakutseid ja vastavat puhkeaega ja tasustamist. Oleks pigem projektipõhine ja võimaldaks aeg-ajalt reisida. Ja nii edasi. Saate aru küll. Mingi AD või muu taoline pede. Raisk :)
Kuigi tegelt vist AD-d ja taolised peded töötavad ka kaheksast viieni mugavas kontoritoolis. Lihtsalt ma tunnen, et mandun praegu oma mugava perspektiivitu töö peal. Et tahaks viriseda ja nii, nõuda kaastunnet ja muud s_tta :)
Ärkasin täna lambist kolm minutit enne kella. Hea oli olla.
Tööle jõudes keerasin kõlarid sisse ja panin külma kõhuga Blockheadi mängima. Hetkel mängib Cafe Oriental. Selline lounge-fiiling tekib kohati. Mõnus.
Bombay The Hard Way: Guns, Cars & Sitars. Tegemist on Dan The Automatori projektiga, milles ta miksis kokku Anandji ja Kalyanji V. Shah poolt loodud Bollywoodi filmimuusikat. Loomulikult on ta algmaterjaliga suht vabalt ümber käinud, tekitades mõnusa helikompoti. Samuti on lisanud omalt poolt sinna scratche ja trumme ja DJ Shadow. Teadsin sellest albumist juba paar aastat, täna lõpuks sain. Soovitan, huvitav kuulamine :)
Tegelt küsimus oli pigem selles, et kelle ma failinimes selle albumi esitajaks peaks panema? Bombay The Hard Way, Dan The Automator & DJ Shadow või hoopis näiteks Kalyanji & Anandji?
Türa. See isik K on nagu kolmas ratas igal pool. Pidin mainima.
Mitte, et mul midagi ta vastu halba oleks. Ta on äge tüdruk, mulle meeldib temaga rääkida ja nalja visata, rääkida arukatest süvafilosoofilistest paradoksidest (yeah right) ja harutada tema ja teiste inimeste suheteprobleeme.
Mulle kohutavalt meeldib ka isiku M seltskonnas. Obviously.
Aga mulle ei meeldi kolmekesi. Ma ei tea miks, aga see killib konkreetselt meeleolu. Nii ebamugavalt ja kõrvalejäetult ei tunne ma end just tihti. Või mitte kõrvalejäetult, aga. Noh. Türa. Putsi. Kuidas ma seletan. Kuiv ja nõme on olla.
Äkki on põhjus lihtsalt selles, et ma olen parem suhtleja one-on-one.
õõdõõ
teisipäev, 12. juuni 2007 · 03:50 · poteito
Kell on kolmveerand neli, õues on valge ja mingi tüüp mängis just akna taga palli.
Marika ajas mind kell pool üks üles, enne seda sain natuke tukastada küll. Teen kohe ühe kolmetunnise veel.
Dizzee Rascalil tuli ka neljandal uus plaat välja :)
Offtopic kumbat te mulle soovitaksite? Western Digital WDG1U3200E 320GB 7200rpm (näeb cool välja, osx support) Western Digital WDE1U4000E 400GB 7200rpm (valge, odav, mahukas) Või mõnd muud ülbet, mida annaks pookida taha valgele Äpli sülekale. Firewire ja/või usb2 on muidugi vital.
Näete kui lihtne on leevendada probleeme kõrvalistele asjadele keskendudes.
//Bush - Letting The Cables Sleep (The N.O.W. Remix)
põhimõtteliselt on Sul võimalik osta misiganes suvaline ketas ja siis osta ka suvaline box (õigemini ketas ja box peavad ühilduma(; ) ja need kokku panna ning saad täpselt/peaagu sellise mida soovid.. võid osta ka läpaka kõvaketta, mahult kuni 160gb, on kergem, väiksem ja kallim (2,5").
box'e müüakse hinnaga 120-... ja kõvakettad on ka üsna soodsad jub. nii et valik misiganes. muidu see wd my book seeria tundub üsna hea olevat, kvaliteet ja hind on paigas. box'i võid alati spreiga üle lasta. ja kui kõvaketas täis saab, siis ostad uue ning paned boxi ja eelmise arhiveerid lauasahtlisse.
tule tagasi
reede, 15. juuni 2007 · 18:11 · heigo-ojavee
Oli vist õigem variant, et ta minema pidi. Asjaolud ei klappinud. Aga ikka on nii nõme tunne. Üksik ja loll tunne. Ma ei kujuta ette, mis nüüd... Istun õhtu otsa üksi teleka ees, loen teleteksti? Tühi, segaduses tunne. Tahan koos olla.
Siiski, ei arvanud, et õhtu selliseks kujuneb. Ei olnud ette valmistunud ka. Üritasin madalat profiili hoida, suuresti K juuresoleku pärast. Temast lahutab mind vaid ahistav teadmine, et K kullipilgul jälgib. Ma ei tea, miks see mind puudutama peaks, kuid millegi pärast puudutab. Häirib.
Ma ei tea, mis tempoga ma peaks Talle tegelikult lähenema. Et kas meil on mingi teema või on ta jaoks see mingi muu asi.
Ta tuli öösel minu tuppa. Ma ei tahtnud, et ta ära läheks. Rääkisime juttu. Sebisime. Raske öelda, kes keda. Oli kaunis hommik.
Kui ta öösel paari asja küsis, polnud ma ka selleks valmis. Tekkis sellise järjekordse mehe tunne, keda ma armastan vihata. Ma ei osanud sellistele küsimustele vastata. Kuidas saakski seda lühidalt sõnadesse panna? Kisuks kuidagi mehhiko seebiks. Ta on lihtsalt üks tähtsamaid inimesi mu elus.
Päev paradiisis. Kukkumine reaalsusesse on valus. Ai.
meie alt naabrid on munnid
laupäev, 16. juuni 2007 · 13:27 · poteito
Ja meie alt naabrid on ka hullud türad, üritavad oma alumise korruse peldiku remonti meile pähe määrida. Ja teevad oma ajunussi intensiivsemalt kui vene propaganda.
Ja ma pole mingi spetsialist, et öelda, kust see sitavesi neil läbi ajab ja kuidas see kas on või ei ole meie süü. Sest ma pole kuradi torumees. Aga alt naaber suhteliselt on. Ja ta võiks selle suhteliselt ise ära parandada. See kuradi leke asub ju ta enda kuradi korteri kuradi territooriumil.
Huvitav, miks teistel naabritel eales meiega ainsatki probleemi pole? Ja nüüd neil uutel pededel? Täiesti jaburatel aegadel ja põhjustel käivad meid süüdistamas täiesti võimatutes asjades.
Mul on tagatoas üks elektripistik katki. Äkki tulevad ja parandavad selle ka lõpuks ära?
Kõik on sassis ja harmoonia saabus siis, kui ma lakkasin mõtlemast. Mis juhtus eile, kui ma magama jäin. Mitte et ma mingi kontrollifriik oleks, aga mõtelda on vahest ju vaja. Või?
Kuidagi väga vabastav tunne on mitte mõelda. Üldse mitte millestki. Mõnus.
Eile kukkusin ma emotsionaalselt kokku. Lihtsalt ühel hetkel. Ja siis ma küürutasin madratsil nagu sitane pederast ja töinasin oma perses elu pärast. Kõik mu pooleteise aasta hirmud ja ootused kukkusid perse.
Et sellest vähe polnud, tuli M minuga msn-is rääkima teemal, et.
Kust ta sellise mõtte veel võttis? Wtfwtfwtfwtfwtfwtf??? Ma ei osanud muud teha, kui väriseva lõuaga ta kõhedusttekitavaid väiteid lugeda. Kuidas ta üldse võis nii mõelda? Ta ei tuleks ju ometi sellise asja peale? Kas ta tõesti arvab minust nii sitasti? Tema? Mida vittu?
Ma tean, valus drama queen ja emo olen, aga tol hetkel suht putsis omadega. Ja siis see shitstorm? Ajastus oli perfect.
Täna on hoopis teine tunne. Selline. Täiesti tühi tunne, kuidagi vaba. Ei mingit igatsust ega ootust. Kuidagi vaba on olla.
nutapoiss 6548
laupäev, 16. juuni 2007 · 20:06 · heigo-ojavee
Kas peaksin alla andma? Või võitlema edasi? Küsin seda endalt 6548ndat korda. Ei tea...
Lihtsalt ei tea.
See on nii vale. Ja samas ma nii tahan seda.
Ja tema tahab. Kuigi see on ka tema arust nii vale.
Ma kardan selle oleku kadumise pärast. Lugesin tema blogi veel mõned korrad üle ja sain aru, mis teda painas. Ma lõpuks sain aru. Mulle tundub, et meestel on raske püsida temaga sõpruse tasandil. Kujutan ette, mis tunne võib olla, kui tahad kellegi vastassoost isikuga sõber olla ja huvitavatest asjadest rääkida... Ja asi läheb jälle käest ära. Ja ma ei tahaks talle nii teha. Aga paraku olen ma üks nendest. Talle on võimatu vastu panna.
Siinkohal ma peaks asja lihtsalt vabalt võtma. Et kui on, siis on ja kui pole, siis ei tohi ma ka väga põdeda. See laupäevaõhtune format ja restart oli vist vajalik, ma olin asjad liiga kokku mõelnud enda jaoks. Nüüd lõi taas lahti natukeseks.
Kõige rohkem kardan ma aega. Meie järgmise kohtumise vahele jääb nii palju aega. Selle aja jooksul võib palju muutuda. Kohtab ta kedagi, ütlen ma midagi rumalat, mõtlen üle mingit pidi ja "pettun" või lähevad lihtsalt asjad valeks kätte. Ma kardan seda. Aga ma ei saa ka muuta muutmatut. Kui midagi muutub, on järelikult nii ette nähtud. Ma ei saa hoida aega kinni seepärast, et mulle nii meeldiks.
Nii kuradi valus on olla nii kuradi aus. Enda vastu, ma mõtlen.
trubaduur
esmaspäev, 18. juuni 2007 · 09:24 · poteito
Masendavalt palju häid plaate on sel aastal ilmunud. Lugesin hommikul, et Björkil ilmus ka 7. mail uus album. Minu eufooriaks on kaasprodutsentideks duo Timbaland/Danja, kes vastutavad... Ah teate ju isegi :D
Muide 26. ilmub Beastie Boysi uus album The Mix-Up, mis on sedakorda täiesti... instrumentaalalbum. Hämmastava väite tõestuseks panen lõppu lingi videost loole "Off The Grid". On kutid, raisk :D
Lõppu mainiks, et 26. juunil ilmub lõpuks ülikaua oodatud Pharaohe Monchi album Desire (videod lugudele When The Gun Draws ja Body Baby), 31.juulil ilmub Commoni uus album Finding Forever (vaata videot loole The Game ja A Dream), Kanye Westi album Graduation ilmub 27. augustil... Hull aasta ühesõnaga.
Sain tööpakkumise Tallinnast. See ei saanud tulla valemal ajal, sest sobib väga hästi. Praegusel kohal on koormus ja pinged tipus, on magusaim aeg koha vahetuseks. Siiani oligi töö trumbiks, et konti ei murdnud ja otseselt närvidele ka ei käinud. Nüüd käib. Palk väga ei motiveeri jääma, töö ka kuhugi edasi ei arene. Ülemus läheb ära ja mis ilma tema juhendamiseta saab, ma ei kujuta ette. Ja ei taha ka teada.
Tartu on ilus. Justukui mingi euroopa väikelinn, selline eurofeelingu värk kohati. Hunnik lahedaid kohvikuid, parke, mõned ägedad klubid. Turvalisemalt tunnen end ka siin. Natuke. Kui laupäeval kodus elekter ära läks, tuiasin tiiru linna peal. Pilt ka sealt.
Aga kuidagi ei lähe nagu. Ma ei sulandu siia. Tartu on hea koht, kus tshillida vahel. Puhkuseks ja eurotripiks. Elada siin on nagu on. Distantsilt tundub ägedam.
Ma ei suuda otsustada, kas ütlen selle pakkumise ära, olen suve veel Tartus (mul on mitu nädalat palgalist puhkust saada), naudin kaunist linna ja lindistan plaati. Või teen selle sammu ära, kolin Tallinnasse tagasi. Oleks taas keskkonnavahetus, vanad tuttavad ja võimalik, et huvitav ja tasuv töö.
võta kohe puhkus välja ja siis puhka ja mine puhanult uuele tööle?
Anonymous · 19. juuni 2007 · 22:49
Tartu on tunduvalt sümpaatsem linn kui Tallinn. Kuid kui asi seisneb selles, et Sa Tartus ei leia võimalust arenemiseks samas kui pealinnas on Sul võimalus selleks lausa käesirutuse kaugusel, soovitaksin mina Sul minna sinna, kus saad areneda, sest selle käigus võid isegi üsna edukaks saada. Otsuse langetad aga ise selle põhjal, mida ise targemaks pead. Kui otsustamine aga siiski üsna raske tundub, loe läbi oma blogi tehtud sissekanded ja langeta siis oma otsus.
i wish i was grown-up
neljapäev, 21. juuni 2007 · 07:17 · heigo-ojavee
Haridus on minu jaoks kohutav teema. Sest mul on nii häbi selle pärast. Mitte ainult teiste, ka mu enda ees. Seda on kohutav mõelda. Vahel jälle tuleb ja kraabib. Näiteks praegu, kui kõik ümber lõpetavad - kes keskkooli, kes ülikooli... Selline ahistav paaniline tunne.
Tunnen iga päevaga, kuidas mu pea jääb aina vanemaks ja mälu pole ka enam sama. Ja ma ise jään ka vanemaks. Sisuliselt aastast 2001 olen ma ainult lolli mänginud, kui lõpetamine välja arvata. Nii ma petangi end unelmaga, et ühel päeval lõpetan ma selle asja ära. Ja elan selles unelmas.
Ma tõesti ei tea, mis minust saab. Hariduseta inimene on kui vundamendita maja - kui veab, peab tuult ja vihma, aga ei pruugi. Lapsepõlves arvad ikka, et põhiharidusega võiks olla vaid ehitajad ja torumehed, tegelikult on ka selleks keskharidust vaja.
You are extremely burned out. You work too hard, and you're not getting the results you deserve. It's time for a life change, as soon as you can manage it. You're giving away most of your energy to something you don't even enjoy.
You aren't the cleanest person in the world, but you're definitely not a slob. You clean up when you have the time, but you're realistic about what you can get done. Generally, you're pretty organized and tidy - though you may have a few hidden messes. You eventually get around to making things spotless, but you do it on your own schedule!
Need asjad on päris huvitavad, ise käisin ka neid teste uurimas. vaba aja sisustamiseks sobivad imehästi. aga Sinu "Today's Fortune" asja ei ületa.
must-have-albumid-2007
pühapäev, 24. juuni 2007 · 23:47 · poteito
Järgnevad albumid sisaldavad valdavalt hiphoppi ja elektroonilist muusikat. Paljusid neist pole jõudnud põhjalikult kuulata, niisiis olen sunnitud hindama esmamulje alusel.
Amon Tobin - Foley Room (5. märts, Ninja Tune) pole kuulanud Björk - Volta (7. mai, One Little Indian) 6/10 Blue Scholars - Bayani (12.juuni, Rawkus) pole kuulanud Brother Ali - The Undisputed Truth (10. aprill, Rhymesayers) 6/10 The Chemical Brothers - We Are the Night (2. juuli, Freestyle Dust/Virgin) pole kuulanud Dizzee Rascal - Maths And English (4. juuni, XL Recordings) vähe kuulanud E-Z Rollers - Conductor (25. juuni, Intercom Recordings) pole kuulanud Groove Armada - Soundboy Rock (4. mai, Columbia) 10/10 J Dilla - Jay Love Japan (5.juuni, Operation Unknown) 10/10 J Dilla - Ruff Draft (20. märts, Stones Throw) pole kuulanud Justice - † (18. juuni, Ed Banger) 7/10 KRS-One & Marley Marl - Hip Hop Lives (22. mai, Koch) vähe kuulanud Linkin Park - Minutes To Midnight (11.mai, Warner) pole kuulanud Marco Polo - Port Authority (24. mai, Rawkus) 7/10 Mos Def - True Magic (9.jaanuar , Geffen) 4/10 Move.Meant - The Scope Of Things (4. aprill, Wax Paper) 9/10 Pharoahe Monch - Desire (26. juuni, SRC Recordings)10/10 RJD2 - The Third Hand (6. märts, XL Recordings) 4/10 Sa-Ra - The Hollywood Recordings (24. aprill, Babygrande) pole kuulanud Talib Kweli - Ear Drum (24. juuli, Blacksmith) 8/10 Timbaland Presents: Shock Value (2. aprill, MMG/Interscope) 5/10 Wiley - Playtime Is Over (4. juuni, Big Dada) pole kuulanud
Kuumi plaate on veel aastal 2007 välja lasknud Havoc, Prodigy, Rihanna, Jazzy Jeff, Redman, Macy Gray, El-P, Musiq Soulchild, Busdriver ja paljud teised. Nendega ma tegelen kunagi.
Mul on M-ist kahju. Ta tahtis inimesi. Ta tahtis pidu ja seltskonda. Ja lõpuks kella kaheteist paiku Riia maantee ristis seistes veensin ma teda jäärapäiselt linna tagasi minema. Mul on nii sitt tunne.
Ma oleks tahtnud, et kõik oleks ilusti läinud. Et oleks reedel klupsinud, sippinud fäänsilt kokteile ja tantsinud hea mussi saatel. Et oleksime laupäeval hüpanud mingisse suvalisse autosse ja veerenud libedalt kuhugi Eestimaa nurka looduskaunisse kohta jaanituld pidama. See oleks olnud ilus.
Miks ma olen nii safe?
koristaja 2: the cleanliness strikes back
esmaspäev, 25. juuni 2007 · 10:16 · heigo-ojavee
Koristaja tuli, nagu alati, keset mu pingelist keskendumist ja mittetöötegemist mu laua juurde, et laua pealt tellimuste alt tolmu pühkida.
Saad aru, tellimuste kuhja alt? Tolmu?
Aarghh...
peetud härra
esmaspäev, 25. juuni 2007 · 21:45 · poteito
Reedel tuligi Marika Tartusse. Olin juba leppinud mõttega, et ta ei pruugi tulla. Läks paremini. Veetsime reede linnas ringi treppides ja proovides pudelile kolki peale saada. Oli selline viisakas õhtu. Hoidsin end igati peetult üleval. Aga läks ikka käest ära.
Laupäevane plaan minna kuhugi müstilisse Eesti nurka tuttavatega jaanima läks hukka. Lesisime pool päeva niisama nõutult ja hüppasime lõpuks kella poolekuuesele Pärnu bussile. Bussisõit oli hea. Nii võiks iga kord bussiga sõita. Tuiasime linnas ja üritasime tuttavaid kätte saada, kes olid ilmselgelt tähistamisega juba teist päeva karmilt ametis. Saanud neilt lõpuks juhised üritasime jalgsipatrullina sinna kohale saada. Kella kaheteist ajal nõutult ja väsinult maanteel seistes otsustasime ööseks Pärnusse jääda. Võtsime toa ja uinusime Eesti popiklassika saatel.
Järgmisel päeval läks ta tagasi, jättes pooled asjad maha. Peaks posti pistma vist.
Töö ja kolimisega seoses otsustasin sellele konkreetsele pakkumisele ära öelda. Muutuks kontekst, sisu jääks ju samaks. Pole ka kindel, et oleksin kompetentne. Mul on plaan veeta rikkalikult oma teenitud 28. palgalist puhkepäeva, mis mul võimalik välja on võtta. Selle aja ma oleks tõenäoliselt Tartus.
Muidugi mu plaanid võivad veel muutuda. Leidsin täna ühe väga hea tööpakkumise, mida kaua olen oodanud. Tallinnas.
When you communicate, you like to get to the point. You're not afraid to say what's on your mind - and leave it at that. Talking about your emotions drains you. You rather keep them to yourself. You prefer solving problems to wallowing in your sorrows.
You're rational, collected, and logical. Generally, it takes you quite a while to fall in love. In fact, you've even been accused of being very picky. While you're cool, you're not ice cold. You just know what you want, and don't mind waiting to get it.
You're often more tired than you'd like, and you're probably not getting enough quality sleep. Sleeping a little more could make you a lot more energetic and happy. Try having a bedtime, keep your bedroom cool, and only eat fruit before bed.
You are a total movie buff. Classics, blockbusters, indie favorites... you've seen most of them. Your friends know to come to you whenever they need a few good DVD rental suggestions.
Your kissing technique is amazing - and you know it. You have the confidence to make the first move. And you always seem to know what kissing style is going to work best. Sometimes you're passionate, sometimes you're a tease. And you're always amazing!
Sometimes your emotions get out of control, but you usually are a pretty stable person. You can find a lot to be happy about, as long as things are going your way. But if a few bad things happen to you, you tend to go in a bit of a downward spiral. Luckily, you usually come out of it okay and no worse for the wear.
Your lies are somewhat believable, but sometimes you get caught. Work on keeping your body language and emotions calm. And you'll be a better liar in no time!
Muidugi see kartus segab suhtlemist ja võib omakorda tüütuks muutuda. Ma ei tahaks öelda, et me suhtleme liiga palju. Minu jaoks on seda täpselt piisavalt (või võiks isegi rohkem). Aga kardan, et tal saab lihtsalt mõõt täis, kui iga päev räägime. Ja ühel päeval ta enam ei viitsi.
Võibolla parakas, võibolla ratsionaalne kartus. Ma pean talle rohkem ruumi andma.
anna aega
kolmapäev, 27. juuni 2007 · 10:33 · poteito
See nädal on kuidagi mõnus olnud tööd teha. Üks kujundaja on puhkusel, üks ülemus läks ära, teine on puhkusel... Keegi ei passi peale ega käi aru pärimas. Selline omavastutuse asi. Ja päriselt tunnen end asjalikumalt, kui ei forwardi igat probleemi ülemusele, vaid lahendan ise. Mõnus. Asjalik.
Tänase päeva jooksul on vaja CV koos sooviavaldusega ära saata. Türa see on üks neist "one shot" asjadest ja ma tõesti loodan, et jõuan sellega tegeleda...
Käisin eile kinos. Eksprompt. Läksin parajasti kodu poole ja kinost mööda. Astusin siis läbi.
Suht pingetu film oli. Algas kuidagi järsku pihta ja siis sujuvalt/venivalt kuni lõpuni välja ilma suuremate üllatuste või tempomuutuseta. Kogu film oligi lihtsalt plaani tegemine ja läbiviimine, mingit algust ja lõppu tal nagu polnud. Huumor oli suuremas osas kadunud, kui välja arvata paar turtsatust saalis tänu suurepärase näitlejaansamblile. Eks lavastus ja glamuur ja see kõik oli ju super, aga esimese osani kohe kuidagi ei küündi.
Esimeses oli seda küünilisust, uudsust. Stiili ja glamuuri läbisegi maitseka ja poolajuvaba huumoriga. Oli keemiat ja segaseid inimlikke suhteid Danny ja Tessi vahel. Oli ootamatusi. Oli põnevust.
Kui seda Oprah´i kohta poleks olnud, oleks ma ise nutma hakanud. 6/10
juhtusin ajalehest kinoreklaami vaatama ja panin tähele, et kümnest filmist vähemalt seitse olid järjed, ja nendest ka veel pooled järjelt vähemalt kolmandad.
You really, truly want to change. You're just not sure that you can do it. You need a solid plan, supportive friends, and a strong will. Think about times you've made hard changes, and what you did to get through them. A change is in your future - you just need a little help getting started.
"FBI avaldab ülikoolidele survet selleks, et need võtaksid kasutusele juhised, mis ei lubaks tudengitel hilisel ajal ülikoolilinnakus töötada, välismaale reisida, näidata huvi kolleegide töö vastu, omada sõpru väljaspool Ameerika Ühendriike, läbi viia iseseisvat uurimust või teenida raha ilma et võimud sellest teaksid." EPL
On kena teada, et maailma demokraatia allikas on tegelikult kõige ebademokraatlikum koht.
PS! Vanakooli biitboksiräpimees Biz Markie teeb lastesaadet. Yo Gabba Gabba!
Seletan siis, kuidas suurte inimeste maailmas asjad käivad.
Aastal 1997 jäi mu ema töötuks. Oli segane periood firmas ja juhatusse eksinud vene päritolu kodanikud parseldasid usaldusväärse hollandi firma esinduse lihtsalt laiali. Käidi küll õigust taga nõudmas institutsioonides, ent isikuid, kellelt midagi sisse nõuda olid ammu jalga lasknud. Algas piinarikas periood, mille jooksul tuli hoida end elus vahendeid valimata.
Ja otse öeldes tuli mu ema sellega toime. Väljapoole polnudki väga aru saada, et midagi valesti oleks. Toit oli laual ja katus pea kohal. Isegi riideid, mida kanda ja paar lahedat asja ka. Talviti, kui läks külmaks asi väga perse kiskus, saatis ema mind vahel vanaema juurde. Aga me saime hakkama. Tõesti pole vist kohanud isetumat eneseohverdajat, kui mu oma ema.
Mu ema sai uuesti tööd juunis 2000, kui üks tuttav talle juhuslikult helistas ja jutu käigus ka vabast töökohast rääkis. Sellest ajast pole küll märkimisväärset karjääriredelil ronimist toimunud, ent saame ilusti hakkama. Töö on raske ja üllatusteta, ent stabiilne. Saime jälle lubada korralikku toitu ja uusi riideid. Nagu normaalsed inimesed (loe: fucking rich sons of bitchez). Mäletan seda fiilingut aastal 2000, kui sain üle pika aja kanakoiba süüa. See oli heaven. Kujutad ette, selline pisiasi?
Töö otsimisel tekib veel üks naljakas paradoks. Olles mõne aja otsinud, tekib passiivsus. Ootusärevus kaob ja kaob ka igasugune initsiatiiv. Valetad küll endale pingsalt, et üritad otsida, aga tegelikult oled tüdinud äraütlemisest ja sirvimisest. Sellest pilgust, millega sind vaadatakse töövestlusel. Kui su enesekindlus pole just Everesti tipus. Seda, kuidas sulle tagasi ei helistata või viisakalt ära öeldakse. Aitäh. Sellises olukorras on raske end kätte võtta. Seda ei mõista, kui pole ise kogenud.
Mulle ei meeldi kunagi rahast rääkida. Konkreetsetest numbritest. Pikka aega arvasin, et mind oli nii kasvatatud, ent tagasi vaadates mõistsin, et see oli ainus asi, millest kogu aeg jutt käis. Nii et ärge palun küsige mult mingeid numbreid kunagi. Ma tahan elada nii, et ma ei peaks numbreid vaatama.
See oli nüüd väga isiklik jutt, mida ma kunagi kellelegi rääkinud pole. Ütleme siis nii, et pole jutuks tulnud. Selles valguses peaks end justkui edasi põletama ja kümne küünega kinni hoidma. Ent kuigi mu praegune töö pole kõige hullem töö maailmas, ei suuda ta mulle ikka aboluutselt kui mitte midagi pakkuda. Kui, siis elamistingimusi, mida suur osa noortest vist enesestmõistetavalt võtavad.
Aga ma vajan hoopis aega ja armastust.
PPS. Pilt on mingist suvalisest foorumist. Guugelda.
Tänase päeva status raport on siis selline, et päeva esimene pool pidin aju pooleks murdma ühe tõsise ja draamatiliselt lootusetu probleemiga. Aga ma hammustasin lõpuks selle läbi. Tunne oli oi-kui-hea.
Päeva keskel võtsin rõõmuga aja maha. Tõmbasin püksikummi laiaks ja pakkisin südamerahuga postipakki. Üks sokk jäi ikka maha. Vaheldumisi blondide hetkedega suutsin selle ka linnas teele saata.
Päeva teises pooles haukasin jõudselt pikka aega tegemata tööde kallale ja tegin mõned jalust ära. Kirjutasin dvd-plaadile ka isikliku sodi, mis aastakesega arvutikesele oli kogunenud.
Tööpakkumisekesega oli selline jama, et kuna mul polnud aega ei siiviikest koostada ega kaaskirja komponeerida, panin hüppelauas end lihtsalt klikiga kirja. Mõtlen, et helistan neile homme suvalisel ettekäändel, et näidata üles huvi pakkumise vastu.
Aga nüüd pean pessu hüppama ja minema Deppikluppi Heamuusikaõhtule. Mitte et ma viitsiks, aga noh, saad aru.
Järgneb üks lõbus ja kindlasti väga õpetlik lugu. Ma arvan vähemalt.
Ärkasin hommikul raskustega kella üheksase kella peale. Oleksin hea meelega edasi maganud, aga uni läks ära. Loivasin siis voodist välja, ajasin hommikusi protseduure. Täiuslikust hommikust oli asi kaugel. Koort ka polnud, kohvijoomine jäi seega ära.
Ja mis siis juhtus?
Kuna targemat vaba hommikuga teha ei osanud, vaatasin Terminaatori filmi. Vanakool, toores film. Kyle Reese oli lihtsalt liiga juustune tegelane. Dialoogid olid liiga putsis. Aga just see filmi toores teostus tegi sellest nii võimsa asja. Koledad furgoonautod, elusalt põlevad kaskadöörid, odavalt teostatud mattmaalingud ja juustused robotid tegid sellest filmist klassika.
Telefon helises iga natukese aja tagant, kus närviliselt inimesed uurisid, et miks tööl meiliserver ei toimi ja et milliseid töid ikka kiiresti vaja oleks. Olin südamerahuga üheni kodus. Põdesin veel, et nii hilja tööle jõuan.
Ahjaa. Ma unustasin põhilisest osast alustada. Meil oli täna hommikul tööl etteplaneeritud voolukatkestus seoses remondiga. Pidin üheks tööle minema. Loomulikult jõudsin hiljem.
Ja mis siis juhtus?
Mitte kui midagi. Tööle jõudes laiutati käsi, et voolu pole. Ilma elektrita pole võrku, ilma võrguta pole tööd. Kakkusin südamerahuga läpaka välja ja hakkasin vaatamata jäänud podcaste läbi sirvima.
Ja mis siis juhtus?
Siis toodi pikendusjuhtmeid. Hakkasime ükshaaval asju stepslitesse ümber kakkuma. Saime lõpuks valmis ja kõik oli jumalast happy. Ja mis siis juhtus?
Siis tuli välja, et serveripark all korrusel vajab ka voolu. Ilma selleta pole ei meiliserverit ega võrku. Käisime vedasime siis ka sinna pikenduse ja lülitasime sisse.
Ja mis siis juhtus?
Jõudsin üles kontorisse tagasi ja päris elekter oli vahepeal tagasi tulnud. Tegime kavala otsuse, et kakume kõik ümber enne, kui tööd alustame. Otsene ülemus küll soovitas telefoni teel kõigepealt tööd teha, aga no pfff... kamoon eksole. Ja mis siis juhtus?
Sättisime ülevalt arvutid ümber. Oli veel vaja alt UPS ümber ühendada tavalisse vooluvõrku. Kõik serverid said toite läbi UPSi (selline suur akuga kast, mis ühtlustab elektripinget ja tagab avariiolukorras varutoite. toimetus). Ronisin alla, lülitasin serverid uuesti välja, kakkusin juhtmed ümber. Vaatasin, kõik paistis korras. Ühendasin upsi vooluvõrku ja lülitasin sisse.Ja mis siis juhtus?
PIRAKI!!!!!!!!Ja mis siis juhtus?
Lülitasin kärmelt upsi välja, kakkusin toite tagant ära. Nuusutasin õhus hõnguvat vinget kärsahaisu, sügasin kukalt ja istusin ahastuses põrandale. Perse. Perse. Perseperseperse. Vittvitt. Olin oma käeliigutusega terve poole majast töövõimetuks muutnud.Ja mis siis juhtus?
Siis tuli kurva näo ja värisevate kätega suvalistelt inimestelt nõu küsida, mis edasi. Õnneks oli üks elurahulik kolleeg kohal, kel oli täna viimane tööpäev. Nii et tal oli saja pasaga pohhui. See rahustas. Hakkasime siis upsi lahti kruvima, et äkki leiame midagi ägedat. Ja mis siis juhtus?
Midagi suurt. Pidime oma peaga mõtlema, mis oli suht perses värk. Kõik muu nagu toimis peale serverite. Aga nendeta polnud sisuliselt võrku. Ajasime siis näpuga juhtmeid taga. Vahepeal inimesed käisid nördinult vaatamas, et miks võrku pole, neil on kiired tööd. Noshitt, nii oli ka meil. Lõpuks ühendasime kõige tähtsama serveri otse vooluvõrku. Natuke leiutasime ja saime kuidagi võrgu ka tööle. Kell oli neli.
Ja mis siis juhtus? Tegin kaks elukiiret tööd ära ja siis jäin rumala näoga vahtima. Ei osanudki midagi teha enam. Praegu kolmveerand seitse istun viimasena tööl. Mõtlen, et kõik tööd on kindlasti täna vaja ära teha, kui ma esmaspäeval jalga tahan lasta. Ma pole seda ülemusega veel arutanud. Aga praegu ei julge ka väga. Ma ei tea, mis saab. Mul oleks vaja nõu, tuge ja mõistmist. Aga esmaspäeval pean ma linnas olema. Iga hinnaga. Fakk vaatab, mis saab. Ma vajan üht drinki. //DJ Bookie - Sword Removed [My Playlist]
Läksin eile hommikul kaks kätt kõrval Tallinnasse. Ühes taskus ipod ja teises sümboolsed 843 krooni.
Vestlus sujus suhteliselt kenasti. Ma küll ei tea, kas suutsin oma tegelikku initsiatiivikust piisavalt edasi anda, sest tööpakkumine - tööülesanded, tööaeg, töövahendid, keskkond ja kollektiiv, asukoht, sissetulek... See kõik on absoluutselt täiuslik. Niisiis lasin peale vestlust natuke külma vett pähe, et mitte üle mõelda ja naasesin kenasti oma depressiivsesse rutiini.
Käisin eile päeval Mustamäel, et tuttavate seltsis närve rahustada. Tallinn nägi kena ja sümpaatne välja, isegi see linnajagu. Teederemondi tõttu on seal erakordselt rahulik ja vaikne. Täiuslik idüll. Jõime õlut, mängisime vinüüle, tegime süüa ja vaatasime Chan-wook Parki Boksuneun naui geot´i ära. Kujutad pilti, Elvis oskabki süüa teha. Kui ma selle töö peaks saama, võtame kesklinnas korteri.
Tööl olevat eile hullumaja olnud. Ma olen veidi läbipõlenud, seega mind väga ei morjenda. Praegu läksin tööl hoopis aknalakkujaks ja tirisin pool Fabriclive´i ja DJ Kicksi kogumikeseeriast, lisaks DJ Foodi, Four Teti, Cujo´t, Nightmares on Wax´i, Funki Porcini´t jne. Ka kodus panin hommikul terve pekitäie filme tulema, sealhulgas Minority Report HD kvaliteediga (1280x720 px, random suurusenäidis). Ülejäänu oli valdavalt Kim Ki-Duki, Takeshi Kitano ja Chan Wook Parki sulest. See kõik on mu hiigelsuure kõvaketta süü. Ta lausa kutsub häid varastatud asju ära mahutama.
* windowlicker - a mentally handicapped person
//Aphex Twin - Windowlicker (ma tean, klišee. aga mulle meeldib)
Vahel saan mõne tuttavaga kokku ja siis ta ütleb mulle, et ma loen su blogi. Ma ei oska sellele kunagi midagi vastata. Et aitäh, ma näen sellega palju vaeva? Või et ma loen sinu blogi ka? Või et sa peaks rohkem õues käima... Tegelikult on ikka sitaks tore, kui keegi su elu vastu huvi tunneb. Teadmine, et sul on anonüümseid püsilugejaid, keda õigupoolest ei pruugigi isiklikult teada. Tekitab mõnusa tunde, kui aus olla.
Ma olen seda pikka aega... Ah, teeme kohe täna ära. Teeme nii, et iga inimene, kes seda postitust loeb, kribab kommentaaridesse paar rida. Kas siis sellest, kui tihti ja milleks ta seda loeb või räägib kasvõi niisama anekdoote. Õige nimega, anonüümselt, vahet pole. Nagu statistika või eksperiment või nii.
Bakcktrack (esimene rida) Teine rida, niih tehtud! Loen nii tihti seda blogi, kui tihti siia uusi jutte ilmub. Huvitav lugemine, on põhjuseks. Ja mind sa enda tutvusringkonnast ei leia ehk siis anonüümne püsilugeja.
Aga mina sattusin täitsa juhuslikult sellele postitusele blog.tr.ee kaudu :)
Anonymous · 4. juuli 2007 · 16:20
tsau, mina olengi su anonüümne püsilugeja. või ongi minu "ma loen su blogi" (reedel depis) lausest inpireeritud põust see siin? jei. aga huvitatud su käekäigust igati ja meeldiv lugemine lihtsalt, aadress feivõuritsides ja nii paari päeva tagant tšekin. homme saksamaale = splashile muidu? kõikehead,yo.
ükskord kogemata sattusin siia ja vaatasin et ohhhooo ja siis nägin et sina loed minu oma ka ja...
põnev on, noh
Anonymous · 4. juuli 2007 · 20:12
mul bookmarkides "open all in tabs" ja siis sinuoma ka sealhulgas. räpiteemaga hoian kursis siitkaudu ja siis hõumide lehti võtan su linkidelistist... yoyo.
Sa tead, et tegelikult ma ei käi siin Sinu blogi lugemas vaid vaatamas seda, kuidas mu nimi paremal pool olevas reas ilutseb :)
Anonymous · 4. juuli 2007 · 22:47
sa oled ikka mu igapäevases blogitsekkkimise listis
Anonymous · 5. juuli 2007 · 00:10
Juba ammu loen ja enam ei mäletagi, kuidas või miks siia sattusin. Sinu blog (koos mõne teisega) on kujunenud minu jaoks umbes nii enne-magama-minekut-lugemiseks. Raamatukogus ei viitsi enam käia, siit saab piisavalt.. tsirkust, haha. Kogemata olen vist Tallinnas kohanud ka sind. Ja et sul (võibolla) põnevam oleks, viskan oma orkuti konto. 8D
ka ma olen üks su anonüümne blogilugeja... sattusin siia puhtjuhuslikult ja nüüd ole ikka proovinud uuemaid tekste lugeda :D
Anonymous · 6. juuli 2007 · 12:26
Loen, aeg-ajalt postitan isegi kommentaare. Loen sellepärast, et läbi aegade on tekkinud palju sõpru-tuttavaid, keda päris iga päev ei näe, siis ongi hea nende tegemiste kohta blogidest lugeda.
Anonymous · 6. juuli 2007 · 21:07
Nuh nii vahel harva, ära pahanda:)!
Tegelt sattusin sõbra bloogi kaudu siia ja näed vot, ikka ja jälle tulen tagasi. Ei tea, mis su maagia on???
Viimasel ajal, kui ma temaga räägin on mul tunne nagu räägiks ma võõra inimesega. Ma ei tea, millal ja kuidas me nii lühikese ajaga lahku kasvasime, aga ma ei suuda enam tunda seda, mida varem. Mingi tõrge on. Võib-olla mingi paranoia, aga ma tunnen vahel, et ta justkui häbeneks mind. Ei kasuta me nimesid kunagi samas lauses ja shit like that. Varem ma ei märganud seda, nüüd häirib.
Ma saan aru. Ta noor, vaba ja vallaline. Tahabki olla. Ja mina pole tema jaoks midagi erilist. Ma pole see, kes ma uskusin end olevat. Ma olen nobody.
I gave her my heart, she f me. That's it. And so it goes. Let go.
Eile ei saanud rahulikult magada, oli selline kummaline aura toas. Siis sai täpselt aasta ühest kurvast päevast. Täna päeval käisime ja meenutasime, oli pigem selline minnalaskmise meeleolu kui et kurbus. Et läheb ka edasi.
Aga nüüd... nüüd tõmban ma end korralikult P%£§{. Mul on seda vaja.
Kanye lindistab hoogselt oma augustis ilmuvat albumit. Mõned lood on ka juba osaliselt välja lekkinud ja pean lihtsalt ära ütlema - imho sitt. Ikka väga sitt. Nõrk kurat, Kanye. Mis sul viga on? Kunagi oskasid küll, nüüd ainult raiskad raha kalliste Hype'i videote peale ja ei viitsi isegi biitidega vaeva näha? Lisaks kohutavale flow'le ja nõrkadele riimidele. Tõesti. That shit is weak, man. Isegi see Akira-stiilis video ei päästa.
Tegelikult ma tahtsin vihastada küll hoopis selle peale, et ta sämplis Harder, Better, Faster, Stronger'it... Ja tegi seda märkimisväärselt halvasti. Solkis hea loo ära. Et sellest veel ei piisanud, lõikus ta ka Young Folks'i - ehk siis rottis lihtsalt loo ära ja laulis sinna peale. Oma jubedate riimidega. Meh.
Türa. Kuhu jäi see Roses'i ja Diamonds From Sierra Leone'lik Kanye?
..... Muide Daft Punki uus film Electroma on väljas. Mõtlen seda täna õhtul kummikommide ja vanilla coca-cola seltsis vaadata. Reisikirjeldusega läheb veel paar päeva, kruvimata-kroppimata reisipilte saab hetkel lakkuda siit (Kui kirjeldus ka taha tuleb, läheb paremaks).
see.. arvestades kuidas teised temasugused kommertsartistid videosi teevad, siis on ta isegi cool. aga liikuda ta ei oska ja ei saagi oskama, eriti mannetu tants on vahepeal :D
ok, see on küll pask, et ta daft punk i ja peter björn and johniga nii tegi. halb halb halb. aga muide, kas electroma juba suht vana asi ei ole?
ja vanilla cola vä? see käras saksas rummiga eriti hästi:) ma ise ka lihvin veel kirjeldusi..
Anonymous · 13. juuli 2007 · 11:37
mm.. mis loos ta seda young folksi sämplis?
Anonymous · 18. juuli 2007 · 12:08
Haha, kui sa vaid kuuleks, kuidas Dr. Koit raadios eile juubeldas kui pani mängima Kanye Westi "Stronger"... võin eksida aga vist nädala pauerpleier. yoyo.
well that´s fucked up
neljapäev, 12. juuli 2007 · 10:45 · heigo-ojavee
Nii tobe tunne on. Tahaks rääkida temaga, nagu enne. Saata talle ägedat mussi ja rääkida suvalistel teemadel, nagu enne. Aga ma suutsin teda jälle rõvedalt solvata.
See, kui ta ütles, et ta ei taha seda vana jama tagasi... Osalt oli tal õigus. Teisalt ma pidin teadma. Ja ma ikkagi ei osanud sellele kuidagi reageerida. Miks teen ma haiget just neile, kes minu jaoks tähtsad on? Hoolin liiga kõvasti?
Ma loodan, et võtan varsti julguse kokku ja lepin temaga ära. Muidu saab mul olema pikk ja nõme elu. Ma igatsen meie vestlusi.
fabriclive
neljapäev, 12. juuli 2007 · 16:10 · poteito
Sain täpselt nagu plaanitult Lovage´i albumi "Music To Make Lovet To Your Old Lady By". Tegemist kuus aastat vana Dan The Automatori juhitud projektiga. Muusika oli ka täpselt nii hea, nagu ma ootasin.
Tegelikult mainiks hoopis ära, et Fabriclive'i compilationid on ikka väga über. Nimelt Fabric on Suurbritannia suurim ja (DJMag'i väitel ka peaaegu maailma) parim ööklubi ja Fabriclive on peosarja järgi nime saanud plaadiseeria. Kokku on neid kuue aasta jooksul valla lastud juba 35 ja kokku on neid miksinud näiteks The Herbaliser, High Contrast, Spank Rock, James Lavelle, J Majik, Grooverider, Andy C & DJ Hype, Scratch Perverts ja nii edasi.
27. juuli Fabriclive'il esinevad ühe õhtu jooksul näiteks DJ Hype, Pascal, Andy C, Pendulum, D Bridge, Hazard, GQ, IC3, Rage & AD, LTJ Bukem, Zinc, Calibre, Alix Perez, Furney, MC Conrad, GQ, DYNAMITE MC, Scratch Perverts, Beni G & MC Trip ja DJ Blakey. Ma pean Londonisse saama.
nu alates Septembrist saad mulle külla tulla. Elan Londonist 100 kilta kaugusel - et saad tsillida mu juures mingi E-N ja R sõidame nädalavahetuseks Londonisse.. PS! selliseid 27nda Juuli pidusi toimub seal iga faking kuu vähemalt kord kuni neli korda. Cheers!
Etnoh, ongi, meie siin hõiskame, kui üks nendest tüüpidest poole aasta tagant CT's käib, neil on iga kuu kõik mafia ühes koos:S
yippe-ki-yea
reede, 13. juuli 2007 · 19:44 · poteito
Andsin lahkumisavalduse ära. Oli lühike ja konkreetne vestlus tootmisjuhti asendava firma juhatajaga. Tegin selgeks, et ei ole huvitatud samas firmas jätkamisest, ka teistes töötingimustes.
Täna sain kõne Tallinnast ja seadsime tööle asumise ajaks kokkuleppeliselt 13. augusti. Täpselt kuu aega veel. Selle aja sisse mahub kaks nädalat kollektiivpuhkust, mille jooksul ma mõned korrad vist ka kontorist läbi käin... Mitte rohkem. Ma olen laisk.
Nüüd on hullu vürtsiga vaja leida tallinnasse korter. On kellelgi pakkuda?
Keegi hakkas seal postmani kõrval ka mingit laadset sitta suitsetama. Et pmst anna mulle teada, kui järgmine kord sigarit tahad. Reaalne sotsialismimaa töölisklassi käsitoodang, õiged säilitamised jne...
Anonymous · 16. juuli 2007 · 00:30
Mõttes tuleks, tulebki ju!;) Ja sigariasja sai ka Robertiga ära räägitud, nüüdsest rõhume kvaliteedile!
olen väsinud väsimast
esmaspäev, 16. juuli 2007 · 15:25 · poteito
Suutsin galantselt hommikust äratuskella ignoreerida. Ärkasin, vaatasin toas ringi ja tume masendus langes jälle peale. Putsis. Jälle.
Koban praegu asju kokku otsida, mõte ei tööta, jõuetus on peal, peas ja toas on segadus. Mitte sittagi ei saa aru. See on tülgastavalt ebamugav tunne. Vihkan seda, siiralt. Süüdistan kõiki, kes ette jäävad.
Tahaks hullult öelda, et töö õpetas mind kellast kinni pidama ja muud sitta, aga ausalt öeldes läks asi veel hullemaks. Nagu kooliajal, käisin alla.
Ma üritan mitte kui midagi lubada, aga seegi ei aita. Türa mul viga on?
Olen nüüd lõpuks Tallinnas. Tekkis hull tahtmine deklareerida.
Lesisime Marikaga pargis. Vaatasime pilvi. Rääkisime juttu. Hea seltskond. Lisaks kohtasin paari sümpaatset tuttavat. Tallinn on muutunud, ent samas ikka see vana tuttav koht. Äkki polegi nii peldik, kui arvasin?
Keegi huvi tunneb, ma olen endiselt 56'462346. Internetti mul pole. Kauaks jään, mis teen, pole veel kindel. Uurige.
Oo... Mu ema paneb mind alati nii noorena tundma... Tema seltsis käitun ma alati nagu räpane pubekas. Ning ta kohtleb mind nagu kuueaastast.
Nägin teda kolme päeva jooksul teist korda, tüüp suutis juba mind välja vihastada. Lisaks sellele, et ta jätkuvalt saja pasaga ignoreerib tõsiasja, et mul pole kunagi ever plaanis kuskil aedlinnakus lagunenud majas in the middle of nowhere temaga kahekesi elada, suutis ta mulle veel loengut pidada rahaga majandamisest. Eks tal on õigus, et tal rohkem raha on, aga no kurat... Väljas ta ei käi, alkoholismi ei põe, uusi rõivaid ja atribuutikat ei osta... isegi ei söö eriti. Mille kuradi peale tal peakski raha kuluma?
Üksik muutub juhuslike inimkontaktide suhtes ülitundlikuks. Sorry Bob, saad üle.
Viimaste päevade vaadatud filmid. Vähe, rohkem pole jõudnud.
The Host (2006) - Suurepärase huumori ja märuliga vürtsitatud tundlik õuduskomöödia, mille Trash-Can-Dance valis eelmise aasta 15 parima filmi sekka.
28 Weeks Later (2007) - Üllatavalt tõsiseltvõetav järjefilm. London on surmavast maruviirusest suuremalt jaolt puhastatud, ent ühe perekonna improviseeritud käitumine ja lakkamatu reeglite eiramine põhjustab taaskord kaose. Poolteist tundi lakkamatut adrenaliini. Saalist välja tulles olid sõrmeotsad erutusest surnud. Kino Kosmos, kell 18:15, pilet sõbralikud 25 krooni.
28 Days Later (2002) - Film algab, kui pikka aega koomas olnud noormees nimega Jim leiab end järsku inimtühjas haiglas, inimtühjal tänaval keset inimtühja Londonit. Ringi uitades leiab ta viimaks ellujäänuid, kes tunnevad ta vastu pehmelt ebatervet huvi. Selgub, et kogu Inglismaa on suht väljasurnud ülimalt nakkusohtliku maruviiruse tõttu. Kõhedusttekitav.
Bowling for Columbine (2002) - Üks Michael Moore'i veel kuulsamaks teinud dokumentaalfilm, mis kajastab Ameerika relvakultuuri, selle tagamaid ja vastuolusid. Ja ka seda, kes sellest kasu võiks saada.
The Secret Life of Plants (1979) - Film, mis avab taimeks olemise tegelikke tagamaid. Mõned hämmastavad katsed ja avastused tapab suhteliselt teose veniv vorm, ohjeldamatud time-lapse kaadrid ja taimedele pühendatud muusikapalad. Ei imesta et inimesed siiani ei tea, et taimed oskavad nende mõtteid lugeda.
Mulle ei jõudnud reede kuidagi kohale. Tegelikult ma vist pigem ei tahtnudki, et jõuaks. Sest see oli nii mõnus. Ja ma kartsin mõtet, et see kõik võib ühel hetkel otsa saada. Ja siis on jälle see, mis vahepeal. Igatsus, ootus, üksindus.
Ning keset jäätisesöömist pööras ta ringi, suudles mind ja jooksis marsa peale. Bam. Piraki. Mu ennustus oli tõeks saanud. See kõik sai lihtsalt järsku otsa. Plaks. Reaalsuskontroll. Palun esitage sõidupilet.
Suht.. Suht rõve tunne on sellistel hetkedel. Aga ma olen õppinud neid üle elama.
son of a sandwich
esmaspäev, 23. juuli 2007 · 16:53 · poteito
Tartu on kuidagi eriti välja surnud. Käisin eile linnas söömas, enamus söögikohtadest olid kinni, linnas sisuliselt inimesi polnud. Olid ainult soome turistid.
Pühendasin ettenägelikult tänase päeva õlle joomisele ja filmide vaatamisele.
Ahjaa, kõrvaklapid lakkasid ka töötamast. Mis minust nii saab?
Lugu on mega. Kuulasin seda juba kunagi ammu MTV Eestist. Istub!
oh neid pealinna kombeid
neljapäev, 26. juuli 2007 · 01:14 · poteito
Järgnev tekst edastati meie toimetusele eelmise nädala laupäeval. Kahtluste kiuste otsustasime selle teksti muutmata kujul avaldada, propageerimaks sõna-ja loomevabadust. Toimetus ei vabanda kirjas esinevate siivutute ääremärkuste eest. Inno Vabaks!
Kui ma esmaspäeva hommiku sisse magasin, oli rong juba läinud. Pika venitamise kiuste olin kiiresti juba neljase bussi peal. Nautides varajast linna saabumist sattusin kokku ühe kena noore neiuga, kes nägi hurmav välja. Tegin silma, naeratasin, uurisin, mis tüdruk teeb, kuhu läheb. Tuli välja, et tunneb mind ja tuli muga linna kokku saama. Milline kaunis kokkusattumus.
Käsime siis linnas ringi, mekkisime kohvijooki, hullasime pargimurul. Piiga säras päikse käes kui kuldpruun maisihelbeke, silmad särasid kui värskelt nopitud kirsid... (wtf!? -toim.)
Igatahes jättis noor piiga nii sügava mulje, et kutsusin ta ka järgmisel päeval taas välja. Käisime pargis filmi vaatamas. Kuna parkides häid filme ei jookse, võtsime oma filmi kaasa. Kuid see oli mingis võõramaa keeles ja võõramaa keel meid ei huvitanud. Meid huvitasid kohalikud keeled. Niisiis me suudlesime põgusalt ja läksime otsima põnevamaid ajaviiteid.
Nii muuseas vaatasime üle ka vanad tuttavad mustamäel, kes mõnuga muusikat nautisid. Mõtisklesime ja arutasime nende seltsis sügavaid ja maailma arengu seisukohalt tähtsaid asju stiilis mis nädalapäeval ikka ilmus Mos Defi "True Magic" ja muud sarnast. Mu heanaaberlik sõbermees Elvis rääkis ühest fanaatilisest filmiarmastajast, kes temaga samas asutuses leiba ja filme teenib. Rebisin hullu kildu ja panin naljaga pooleks, et noh, Trash-Can-Dance või?
Selguski nii. Meil muidugi lusti ja naeru laialt, kohe kolme küünra jagu. Aga siis pidi noor piiga minema minema, mul meel veidi kurb. Võtsime siis mõned õlled ja viinakokteilid ja vaatasime tähtsate nägudega aasia heafilmi Gwoemul üle. Ja kui meie purjus peategelane lõpuks peadpidi voodi taha vajus, veeti ta sooja suvetuule saatel sõberhärra kotta kainust magama.
Kuna sõbermehel vast muud targemat teha ei olnud, otsustas ta järgmisel päeval kohusetruult 14-tunniks töökohta väisata. Seega pidin ajaviidet mujalt otsima. Kõige põnevam tundus loogiliselt võttes oma eelkäijate rahakotis soramine, seega seadsin sammud oma kalli ema esindusse. Oli teine selline lumivalge ja optimistlik, justkui oleks juba seitse aastat arveid trükkinud. Kasisin siis end pealaest jalatallani puhtaks ja seadsin sammud teadmata suunas.
Kuskil natuke peale Hipodroomi ekslesin mingile müstilisele territooriumile, mis näis kui mingi muinasmaa või viimne oaas keset Tallinnat. Kristiine ja Mustamäe hästi hoitud saladus. Kus muru oli roheline, majad ilusad, inimesed rahulikud ja ilm ilus...
Õnneks päästis mind sellest deliiriumist teise sõbra abistav telefonikõne, mille ta mulle juba peale kuue tunni jooksul tehtud 483 vastamata kõnet teostas. Leppisime, et läheme kinoteatrisse hirmufilmi vaatama. Tema muidugi kohe kasulikku meeldivaga ühendama ja kutsus ühe nägusa sõbranna kaasa. Vaatasime siis mängufilmi metsikust haigusest. Inimesed surid nagu kärbsed meepoti veerel, lusti oli laialt.
Käisin ka tiiru kodus. Ei meeldi mulle see koht enam. Mannetu ja kurb on see koht. Maja on lausa nukrust täis imbunud. Kuna see nii trööstitu tundub, tulin sealt kiiresti ära, sest blogi jaoks on vaja omadussõnu kokku hoida.
Järgmised paar päeva saigi veedetud teise härra ja ta naistuttava seltsis, kellega tal leivad, saiad... ja kui ma ei eksi, siis isegi sepik ühes kapis on. Hapukoort oli ka. Vaatasime ära taimede mõistuslikkusest rääkiva filmi ja arvan, et minu orhideed küll põhikooli matemaatika lõpueksamit ei läbiks.
Reedesel hommikul lõin silmad lahti juba varasel keskpäeval. Lugesin meeltesegaduses tükk aega piigadeajakirja 'Stiina' ja kui selgus, et peremees veel niipea rattaid alla ei võta, seadsin sammud taaskord vanemate rahakoti poole. Kui kõht sooja leent täis söödud, kere kasitud ja värske võtsin suuna taas hoogselt linna, et jätkata haledalt pooleli jäänud mehkeldamist kauni piigaga.
Lesisime muretult murulibledel, miilustasime vallatult, sasisime teineteise päid kui täid ja panime süüdimatult vanureid pargis punastama. Kuid ka aeg möödus häbematult kiiresti. Ning katsete käigus selgus, et oligi aeg sedapuhku nägemist jätta.
Öösi viibisin siiski oma hoolitseva kodukana silma all. Kõht üdini sooja toitu täis pressitud, võtsin laupäeva pärastlõunal suuna tagasi Tarbatu peale. Oli selline tunne, et aeg on küps, mõtted ammendatud ja kaasa krabatud riidemoon otsakorral. Kohale jõudes muidugi selgus, et siin on hoopistükkis mannetult vähe elu. Siiamaani ei julge igal pool linna mööda ringi käia. Kes teab, äkki on Supilinnas ka miski maruviirus liikvel, kõik linn nii tasane ja vakka.
Muide. Miski moodse muusika peo magasin ka pealinnas maha. Nüüd on jube kurb meel. Palun tehke neid veel. Tes La Rok, ole nii pai eks :)
yo! 31 aug. samas kohas, teised mehed, sama üritus.
a ja laupäeval, nüüd kohe. lõhatakse mürske. näeme seal!
tegelikult on nii... osa kaks
neljapäev, 26. juuli 2007 · 03:06 · poteito
Detailidesse laskumata, mõned viimaste päevade jooksul vaadatud filmid. Aeg-ajalt uuenev loetelu hetkel kettal vedelevatest filmidest on saadaval siin.
Akira (1988) - Jaapani kultusmultikas, mis nihutas vähemalt omal ajal tuntavalt animatsiooni piire. Sisu ma ümber jutustama ei hakka, ent kui keegi tahab, võib kinkida mulle jõuludeks kõik Akira originaalmangad. Ma ei paneks sugugi pahaks.
Dark Days (2000) - Mitmeid auhindu võitnud dokumentaalfilm, mis jutustab loo New Yorgi kottpimedates mahajäetud raudteetunnelites elavatest inimestest. Võiks arvata, et täielik põhjakiht, ent tegelikult vaevavad allilma elanikke sarnased mured, mis meidki. Dokumentaalfilmi teeb eriliseks veel selle teostus - ligi nullilähedase eelarvega mustvalge filmi võttegrupiks olid koopaelanikud ise. Soovitan.
Death Race 2000 (1975)- Kultuslikuks kujunenud kirjeldamatult jabura süžeega (umbes midagi snakes on the plane'iga ühte kasti) film jutustab loo tulevikuühiskonnast, kus igal aastal leiab aset tuunitud mõrvarautode ralli läbi Ameerika, milles punkte arvestatakse alla aetud tsiviilisikute järgi. Ralli võitmatu liider on juba aastaid olnud ei keegi muu kui... Frankenstein! Üllataval kombel muutub film kuskil poole peal isegi põnevaks, kui sisse tuleb uusi huvitavaid süžeeliine. Muide, filmist valmib järgmiseks sügiseks ka uusversioon.
Kids (1995) - Film jutustab New Yorkis elavast 15-aastasest noormehest nimega Telly, kes on oma elu mõtteks seadnud võimalikult paljudelt tüdrukutelt süütuse võtmise. Mida Telly aga ei tea on see, et ta on nakatunud hi-viirusesse. Sellest saab aga teada üks ta üks varasem partner Jenny ja üritab päästa teisi tüdrukuid samast saatusest. Nägin seda esmakordselt umbes kümneaastaselt ja selle mõju mulle oleks vist raske alahinnata.
Sicko (2007) - Ma ei saa aru, kuidas seda meest juba ameerikavastase propaganda eest kinni ei panda? Seekord on ta oma südameasjaks võtnud Ühendriikide meditsiinikindlustuse. Film näitab häbitult selle süsteemi puudujääke ja montaaž ekspluateerib vanu häid kaastunde kerjamise nippe. Mõjuv, ent natuke liiga pikk.
Mr. Brooks (2007) - Film jutustab loo ühest parimais aastais firmajuhist, kel on suur saladus - ta on sõltuvuses tapmisest. Ühel päeval läheb aga kehvasti ja tema kätetööd näeb pealt algaja fotograaf... Suhteliselt aeglaste süžeepööretega loo muudavad heaks kasvõi näitlejatööd. Ei midagi äärmuslikku, ent kvaliteetne ajaviide.
Bottle Rocket (1996)- Jaburuseni küündiv suurepäraste näitlejatöödega komöödia jutustab loo kahest saamatust tüübist, kel on unistus saada tagaotsitavateks meisterkurjategijateks. Wes Andersoni üks varasematest lavastustest, mis juhatab sisse ta tuttavaks saanud kvaliteetse käekirja. Stsenaarium pole küll suurem saavutus, ent karakterite siiras küündimatus ja nimekad osatäitjad on juba omaette vaatamist väärt.
Uudiseks ka, et järgmisel aastal näeb ilmavalgust Ironman'ist tehtav film. Peaosa pandi kehastama millegi pärast Robert Downey Jr. Lisaks näeb järgmisel aastal ilmavalgust taaskord üllitis nimega The incredible Hulk. Peaosa nõustus mängima seekord mu lemmiknäitleja Edward Norton. Lisaks neile tuleb välja filmiversioon kunagisest populaarsest telesarjast Get Smart ja peaosa usaldati sedapuhku õnneks Steve Carelli kätesse (teaser trailer, quicktime). Ja põnevaid filme on järgmisel aastal tulemas lausa kümnete kaupa.
"Ma ei saa aru, kuidas seda meest juba ameerikavastase propaganda eest kinni ei panda?"
Sellepärast, et ta on nn. oma jope. Sõltumatud filmitegijad ründavad palju teravamalt, ainult, et nende hääl ei jõua meieni. Moore on niisama raha peal väljas.
PS: Bottle Rocket on ilmunud ka lühifilmina. Soovitan sedagi tsekata.
pissed with a reason
reede, 27. juuli 2007 · 20:56 · heigo-ojavee
fuckfuckfuckfuckfuckfuckfuckfuck...
asjad lähevad alati eriti valesti siis, kui mul pole võimalust kaasa rääkida. ma loodan, et ta on seda väärt. tegelt hui olen, ma olen lihtsalt armukade ja meeleheitel. ma ei tea, mis edasi. just siis kui... ach... lihtsalt palun ütle, et seal ei olnud midagi, mida ma oleks saanud teha.
rappers i know
pühapäev, 29. juuli 2007 · 02:38 · poteito
Kõlab küll rohkem kui tasutamuusika teema, ent räägin sellest siiski isiklikult. Mitte ainult, et Zion I oma mõningaid parimaid lugusid niisama netti üles pistab, on olemas vähemalt üks blogi, kuhu tuntud ja hinnatud räpi (soul, rnb, whatever) artistid oma loomingut tasuta jagavad. Teevad seda kohe hea meelega ise ja ei hakka kedagi kuhugi kaebama, kui paned nende uue plaadi singli oma pleierisse keerlema. Common näiteks andis oma hetkel veel ilmumata plaadilt ka ühe loo kuulamiseks. Nii et daamid ja härrad, saage tuttavaks, Rappers I Know.
Mu korteriotsimine ei edene eriti. Alustuseks ei ole just liiga innukalt pakkumisi otsinud. Teisalt ei tahaks kindlate pakkumiste peale välja minna enne, kui tean oma prooviaja palka. Ei saa end ka päris põhja kõrvetada.
Oli plaan võtta Elvisega kahepeale korter. Eelistatavalt Kesklinnas, Kadriorus, Kristiines. Tallinnas käigu ajal jutt korteriteni muidugi ei jõudnudki. Pealegi on ta majanduslik sissetulek jagatud ära playstationi mängude ja vinüülplaatide vahel. Rahast ja numbritest rääkides muutus ta tunduvalt... ebainnukamaks. Nii et salamisi tundub, et jääb vist ära?
Sirvin netis pakkumisi. Panen ristikese kasti san. remont teostatud, ei leidnud suurt asjalikku. Kui panin risti kasti "restaureeritud" ja kohe hakkasid tulema korterid, mis mulle huvi pakuks. Olen suhteliselt tundlik võõras keskkonnas sanitaarremondi suhtes, need pakkumised näivad aga kenad.
Kõige müstilisem on see, et räämas korterid, nigela sanitaarremondiga korterid ja korralikult renoveeritud korterid maksavad peaaegu sama palju. Sama summa kahetoalise 40-ruuduse räämas mustamäe korteri eest versus kesklinnas kahetoalise läikiva korteri eest ei pane just kaks korda mõtlema, mis?
...Just hetk tagasi leidsin veel ühe korteripakkumise. Väga kesklinnas, kaks tuba, 58 ruutu, keskküte, pesumasin, korralik sanremont, soe vesi, gaasipliit, deposiit üks kuu, mõistlik hind... ja otse omanikult? Tõsiselt? Homme varahommikul uurin, kas pakkumine on veel jõus.
PS! Otsin usaldusväärset ja rahulikku korterikaaslast.
Normaalse üürika leidmine Tallinnas on sama lihtne kui elevandi külmkappi ajamine. Vähemalt natuke alla aasta tagasi seisin sama probleemi ees ja sellest kogemusest tean, et kui oledki midagi head leidnud, ei tohi kuulutus mingi max üle 2 päeva vana olla - juba ära võetud. Igatahes jõudu!
Anonymous · 30. juuli 2007 · 20:28
Seda enam, et TLÜ otsib erinevalt sinust umbes kolmesadat üürikat :D Jõudu!
Anonymous · 1. august 2007 · 15:55
Edu otsimisel... Loodan et leiad endale midagi meelepärast... Korterikaaslast ma mõtlen:P
Anonymous · 2. august 2007 · 21:16
me otsisime järvele eelmine aasta üürniku ja kuulutusega samal päeval helistas umbes 25-30 inimest kes leppisid aja kokku ning järgmine päev tulid ja jalutasid läbi.. et tallinnas päris kreisi see.. õnneks on Sul aega veel mõned ajad et leida endale sobilik.
eile oli valus kass peal ja ei suutnud leida pleierist ühtki lugu, millega hea kassida oleks. käivitus operatsioon uut muusikat kõrvadesse.
üleeile kerisin oma kettale sway one for the yourney ep, chemical brothersi uus we are the night, commoni finding forever ja ty closer. läbikuulamine käsil.
täna läksin peast natuke elektroonilisemaks. crystal method, chemical brothers, polygon window (sisuliselt aphex twin), lcd soundsystem, squarepusher, vibert, oakenfold, evil nine ja dj shadow valitud plaadid lähevad läbikuulamisele.
mis seal parata, muusikas võhik. pole nagu võimalust olnud varem süveneda. kogun praegu plaate kokku, jeesus teab, kuidas tallinnas netiga saab. ja üleüldse, ma ei viitsi väga uut muusikat sebida, kuni ma pole vana auklikuks kuulanud.
ja ses suhtes õigus, et vana peab enne auklikus kuulama, aga mul näiteks sealtoredaskohas töötades on see võimatu, nii palju uut tuleb koguaeg peale, et ei suuda üksikult süveneda kõigesse. millest on kahju natuke.
Anonymous · 3. august 2007 · 18:54
ma leidsin täna oma arvutist päris palju head muusikat, mida ma varem ei olnud kuulanud. Nüüd on hea meel :)
0118 999 881 999 119 7253
pühapäev, 5. august 2007 · 00:13 · poteito
Korteriotsingud on ummikus, sõbrad on hõivatud, meeleolu on null. Pea valutab rämpstoidust ja lahjast alkoholist. Tulevik ei tõota paremat. Ja kõige selle juures pean ma head nägu tegema, sest masendunud inimesi ei võeta tõsiselt. Neid välditakse.
*postituse nimi on päästeteenistuse uus lühinumber, tuginedes ühele briti komöödiasarjale...
Blu Mar Ten 8.septembril Tartus Club Illusionis Sin City'l. Kuidas saada päikesepaistet (link) Clark Kent All Star Customs (link) Cinematic Orchestra ei poolda illegaalset tirimist (link) Tonedeff vihkab oma stuudiot (link) Poodi kõndimine kahjustab planeeti (link) Filmist Klass valmib telesari (link) Filmist Jan Uuspõld Läheb Tartusse valmib telesari (link) Iguaaniporno. Iguaanihammustus. 0118 999 881 999 119 725...3 (olemas)
Viimased päevad siin töökohal ja mind üritatakse veel tööle rakendada?
Mitte, et ma kellelegi mingeid teadmisi edasi peaks andma, ei. Aga igasuguseid spetsiifilisi asju lastakse mul teha küll. Mida tean mina digiprooferi värvilahutuse kurvide kalibreerimisest? Vigase trappinguga faili korrektsest trükiettevalmistusest? Põhiline, et mul on üsna nilbelt pakilisi asju, mis sel nädalal tehtud peavad saama.
Paluks teenetemärki ja tasuta parkimiskohta pensionipõlve lõpuni, kui ma sellega hakkama saan.
//Frankie Valli & The Four Seasons - Beggin´ (Pilooski Re-Edit)
You are a caring, kind, and selfless partner. Unsurprisingly, your love style is the most rare. You are willing to sacrfice your world for your sweetie. Except it doesn't really feel like sacrifice to you. For you, nothing feels better than giving to the one you love.
You're not in your face, smokin' hot... and it's all by design You have a carefully crafted cool persona, leaving everyone wanting to know just a little more.
Viimane päev tööl oli imelik. Täpselt, nagu ma kartnud olin, mu kolleegid olid toredad inimesed. Siirad ja sõbralikud, hea huumorimeelega, väga sümpaatsed.
Ma imetlen nende inimlikku aspekti. Taustalugu, mida minuvanustel veel tavaliselt pole. Asju, millest nad kunagi kõva häälega ei rääkinud, mida oli võimalik ridade vahelt lugeda. Nad ei olnud lihtsalt inimesed, kes töötasid sinuga samas ruumis. Nad olid individuaalid, igal neist oma lugu ja taust. Nende nõrkused ja muud detailid, mis andsid neile inimliku mõõtme.
Kuna tuttavad paistavad ilmselges infolusus olevat, kergitan natuke saladuskatet.
Kuni esmaspäevani polnud päris selge, kuidas selle uue tööga saab. Leppisime kokkusaamise teisipäevaks, kuid kuna asjade pakkimine ühe õhtuga ka parima tahtmise juures ei õnnestunud, leppisime ümber neljapäevaks. Üks vaba päev boonusena? Järelikult filmimaraton.
Nüüd pakin nagu lombakas ja mõtlen, et see oli halb idee. Koli on rohkem, kui visuaalsel vaatusel ilmnes. Jube.
Homsest olen siis jälle tallinlane. Ajutise elukohaga, ei mingit glamuuri siin. Ilma igasuguse internetita. Õnneks on mul varutud 335 tundi filme ja umbes 115 tundi erinevaid telesarju. Ja töökoht.
Nädalalõpus on see hullumeelne festival, mida paljud aasta otsa on oodanud. Põhjendatult närviline on olla. Leidsin eelmise aasta EHHFi aegse ostutsheki ka üles. Elva Konsum, 377.20. Peamiselt alkohol muidugi. Ja mingi hämmastavalt möga alkohol. Praeguseks olen kogenum alkohoolik. Thank you, Tartu.
//Mis?Kvartett (Tommyboy ja Kapusta Ja?) - Emotsoon
Töölepingus on konfidentsiaalsusnõue, mis ei luba mul tööülesannetest ega millestki seonduvast kirjutada. Ent teisel päeval tundus küll, et nonahhui...
Aga ei, kõik on uus ja huvitav. Löön hambaharjaga uued ketsid läikima ja lähen linna laamendama. Või festile.
Kogu aeg tundus, et see on täpselt sama, mis Tartus tegin, ainult selle vahega, et ma ei oska seda tööd siin. Ja siis eile tulin läbi Vanalinna tööle. Vaatasin, mingi tshikk seisab, teivas käes, plakat peal. Ja mõtlesin, et see on ka töö. Palju värsket õhku, kohtud huvitavate inimestega, lõputult potentsiaali arenemiseks (sest sa alustad porist noh)... Ja jõudsin järeldusele, et mul ei lähegi nii halvasti.
Ja teisest asjast sain veel aru. Et miks mu suhtumine on nii viltune, miks ma tunnen kogu aeg, et mulle liiga tehakse ja et ma vääriks paremat? Sest ma käin läbi suures osas noortega. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks, aga mul oleks juba aeg suureks kasvada.
//Busdriver - Kill Your Employer (Recreational Paranoia Is The Sport Of Now)
see täiskasvanuks saamine on valus teema ka minu jaoks. noori on huvitav jälgida, puberteet on praegu hoopis teisel tasemel, kui minu ajal, aga peeter paaniks jääda on mu meelest veidi lihtsameelne.. mingil etapil tuleb hakata iseenda eest täielikult vastutama. kujunemisprotsess saab läbi, isiksus on valmis, tuld!
Ei saaks väita, et mul halvasti läheb. Siin on tõesti rohkem tegevust. Häid inimesi. Oma linnakrambist olen ka üle saamas. Küllap demiksi ketside süü, mis pimestavad möödakäijaid. Me likes.
Istun pargis muru peal. Homme lähen pükse ja prille ostma. Ja ühed ketsid leidsin veel.
Tegelt mul polegi rohkem midagi öelda. Klassi ja Tühiranna dvd-d vajavad läbivaatamist. Yo!
Täna hommikul juhtus selline naljakas lugu. Lähen kööki. Kuulan, et mis, kas hiired krabistavad? Aga meil ei ole ju hiiri. Vaatan lähemalt ja ohhoo, Dima ja Gennadi tõstavad parajasti mu majal akent eest. Mispeale ma röögatasin pahaselt "Shto!!" ja nad jalutasid tuimade nägudega minema.
Tegelikult pole siin midagi naljakat. Selleks ajaks, kui jaole sain, oli ukselink ära murtud(!) ning ust ja lukku samuti põhjalikult lõhutud. Maja abihoone oli täielikult segi pekstud ja laostatud.
Lugupeetud seltsimehed olid oletatavalt kahekümnendates eluaastates ja kõnelesid ladusalt vene keelt. Ja see pole kusjuures isegi esimene kord. Integratsioonipoliitika hurraa!
ghettohood! järgmine kord löö neile jalaga perséé.
tööpakkumisi
kolmapäev, 29. august 2007 · 16:30 · poteito
1. IM Arvutid avab Tartus uue Apple'i esinduse ja vajavad nad hädasti näiteks müüja-konsultante. Kui teile meeldib ümbritseda end stiilsest ja kallist tehnikast ning saada sellega mängimise eest veel raha ka, on see pakkumine teile. Link.
2. Söögikoht Kuus Pelmeeni otsib koristajat ja nõudepesijat. Palun minge, seal oleks seda hädasti vaja (taldriku küljes oli jälle mingi tillivars. Muidu on söödav koht.).
Ja oma päris Kossid lasin ka garantiist läbi. Nimel augusti alguses lakkas vasak kõrvaklapp töötamast. Lugesin kodulehelt kogemata, et eluaegne garantii ja vastutulelikud inimesed Tevalost vahetasid ümber. Nüüd saan taas liiklusohtlikke olukordi tekitada :)
Täna nägin linnas üht tüdrukut, kelle vastu mul kunagi suur armastus oli. Koos oma poisiga. Tuju läks kohe heaks, nägid sellised nunnud välja. Mul kohe palju rahulikum olla, kui tean, et tüdruk on kindlalt paigas ja õnnelik. Nõme on, kui kuskilt keegi kraapima ja lohisema jääb.
Kunagi Casb näitas mulle palja Bussi-Birjo pilti. Ma kehitasin õlgu. Mispeale ta vaatas mind nagu sitast pederasti ja küsis "Millised naised Sulle siis meeldivad?". Nüüd ma olen selle peale palju mõelnud.
Vaatan peamiselt 8/10 ja ülespoole tüdrukuid. Alla selle ei pane kõrvu liigutama, pole midagi teha. Armastan silmadega. Vaatan ladvaõunu ja eelvoorus praagin välja need, kellega niikuinii ei klapiks. Parlament, Prada ja Progressive. Vestlusvoorus langevad tavaliselt ülejäänud ka välja, sest kellel ilu rohkelt, sel... parem maitse meeste osas, kui mina. Iseloom, arukus, nutikus, veetlus ja hea maitse... kõik see pask on minu jaoks tähtis. Mis vähendab kandidaatide hulka veelgi. Otsin ju ikkagi pikemaks ajaks tüdrukut.
Tõenäosus leida sellisest "hinnaklassist" sobivat inimest on vähem kui üks sajale. Seega täiesti olemas, mis? :)
Tallinnas on tõesti põnevam. Näiteks üleeile sain ma mööda lõugu :)
Kim Ki-duki "Spring, Summer, Fall, Winter... and Spring" ja Chan-wook Parki "Oldboy" on endiselt kohustuslikud filmid. Ning täna peaks Parki "I'm a Cyborg, But That's OK" ära vaatama, kui viitsib.
pühapäev, 2. september 2007 · 19:02 · heigo-ojavee
Kui keegi ütleb sulle neljapäeval ja reedel, et ta armastab sind ja sisuliselt ei räägi ega tunne su vastu terve järgmise nädala mitte kui mingisugust huvi, kas see on siis The Real Thing?
Õige vastus, ma olen solgutamisest tüdinud. Sa blond plika, kes sa mind ooterežiimil hoiad, ma ei viitsi enam.
tegelikult on nii... osa kolm
kolmapäev, 5. september 2007 · 15:28 · poteito
Kontroll (2003) - Bulcsú on Ungari metroos töötav piletikontrolör. Tema päeva sisustavad kolleegidega hängimine, patoloogiliste transpordijäneste jälitamine ja konkureeriva kontrolöride grupiga ärplemine. Veelgi kummalisem, Bulcsú'l oli hea karjäär maa peal, ent ta loobus sellest metrootunnelites magamise kasuks. Aga lootus sureb viimasena, sest mängu tuleb pehmelt öeldes kummaline plika Szofi... Võitnud hulgaliselt auhindu, sh. Cannes'i noortepreemia.
The Game (1997) - Filmi peategelaseks on enesekeskne kuivikust firmajuht Nicholas Van Orton, kelle elu moodustab töö ja veelkord töö. Sest ta elab kibestunult üle oma lahutust. Ühel päeval tuleb tema juurde ta impulsiivse kallakuga vend, kes kingib talle sünnipäevaks pileti mängu... Minu lemparlavastaja Fincheri väärtfilm, mille stsenaarium ja lavastajale tüüpiline püänt garanteerib mõtlemapaneva ja põneva filmielamuse.
Swingers (1996) - Mike Peters on kibestunud poissmees, kes elab raskelt üle oma lahkuminekut. Tema hea sõber, naistemehest Trent üritab teda uuesti rajale saada ja veab teda koos sõpradega erinevatele üritustele sotsialiseeruma. Nagu ikka, varem või hiljem lõppevad sellised lood hästi. Filmi muudab eriti heaks meestekesksus ja tõepärasus.
Cashback (2006) - Ben Willis on kibestunud poissmees, kes elab raskelt üle oma lahkuminekut. Lausa nii raskelt, et langeb unetuse tsüklisse ja asub tööle poe öises vahetuses, vahetades oma aega raha vastu ja maalides alasti naisi. Nagu ikka, varem või hiljem lõppevad sellised lood hästi. Filmi muudab eriti nauditavaks visuaalne stiil ja pealelugeja monoloog. Põhineb samanimelisel lühifilmil, mis on ka minu blogist läbi jooksnud.
Westworld (1973) - Huvi sundis vaatama. Film räägib lähituleviku teemapargist, kus inimesi asendavad robotid ja keda võib süüdimatult ka näiteks... tappa. Loomulikult läheb kõik väga valesti ja film muutub lahedaks. Ja hoolimata loo arengu ajastukohasest venimisest üllatavalt pinev vaatamine. Rosinaks kringlil legendaarne Yul Brynner. Muuseas ka esimene arvutitöötlust kasutanud film, millest plaanitakse hetkel teha uusversiooni.
Johnny Mnemonic (1995) - Mingil põhjusel see film mulle lapsena meeldis. Muinasjutt düstoopias ringi kondavast pintsaklipslasest, kelle ajus on 320 gigabaiti salajast informatsiooni, mida kõik kätte tahavad saada. Nüüd saan aru küll, miks laidetakse. Ebausutavad näitlejatööd, nigel lavastajatöö ja viletsalt kohandatud stsenaarium. Lihtsalt väga vilets film noh. Aga seevastu mõnus süüdimatu ajaviide. Rosinaks kringlil pahalast kehastav Takeshi Kitano.
Kontroll on ka minu vaatamist ootavate DVD-de hulgas, kuid tänu paarile viimasele ungari filmile on hetkel suur eelarvamus sealsest kinost. Ungaris elav sõber kes plaadi andis, ütles, et film näitab ilmekalt millised närvihaiged need madjarid on. : )
Ma tean, et naistel on palju probleeme, alustades menstruaaltsüklist lõpetades loodussõbraliku huuleläike kasutamisega.
Aga meeste elu on ka ikka väga raske. Ma juurdlen juba kuid, et mida oma näokarvadega teha? Ilma nendeta olen kui vastkoorunud sookurg, nendega kui kolm nädalat ahju all vedelenud vombat. Materjali napib ka suure kunsti tegemiseks, à la Picasso. Kitse tüügas mulle ei sümpatiseeri ja beebilõuaga ei müüda poest isegi tikke. Naissoost arvamusliidrid räägivad ka puha erinevat juttu.
Oo Rick James, kes sa oled taevas(sest sul on tutvused sees)... Palun aita mul leida sobilik näokate. Rätik või midagi?
jep. ses suhtes on tšikkidel tõesti kergem, et näokarvade alusel tikkude müümist ei reguleerita. pole muidugi proovinud- äkki näiteks jalakarvade ettenäitamisel saab odavamalt? või rohkem? (kasvõi põhjusel- burn'em!)
rätikuga ei saaks sa isegi tikke. äärmisel juhul mõne labiilsema närvisüsteemiga müüja käest piki nägemist ^^
tegelikult on nii... osa neli
pühapäev, 9. september 2007 · 21:33 · poteito
Seekord siis kord dokumentaalfilmide käes. Muudest järgmine kord.
Good Copy Bad Copy (2007) - Dokumentaalfilm, mis uurib peamiselt muusikat puudutavaid autorikaitseseadusi ja nende mõju inimeste loomingule ja loomingulisusele. Nii muuseas käiakse läbi pool maailma ja uuritakse, kuidas autorikaitsega seal lood on. Mõneski mõttes silmaringi avardav vaatamine ja teemakohaselt on film ausalt ja ametlikult netist tõmmatav. Rohkem infot filmi kodulehelt.
The Aristocrats (2005) - Maailma parimad koomikud arutlemas maailma ühe legendaarseima halva nalja üle. Garanteeritud meelelahutus. Mittesoovitatav tundlikele inimestele töö juures vaatamiseks. Filmi koduleht.
The Corporation (2003) - Mõtlemapanev teos The Corporation lahkab suurkorporatsioonide teket, arengut ja rolli meie ühiskonnas ja näitab, kuidas puhtalt majanduslikule kasule ehitatud suurfirmad päev-päevalt meid lambaks tõmbavad. Filmi koduleht.
Inside Deep Throat (2005) - Dokumentaalfilm kõigi aegade edukaimast ja skandaalseimast pornofilmist, selle rollist seksrevolutsioonis ja üldisest mõjust avalikkusele. Väga popp film, mis vabalt ka videolevist leitav. Filmi koduleht.
Fuck (2005) - Dokumentaalfilm sõnavabadusest, selle kahepalgelistest piirangutest Ameerika Ühendriikides ja loomulikult ka sellest, kes piirangutest tegelikult kasu saavad. Filmi koduleht.
aristocratsi ajal jaa umbes käputäis inimesi lahkus kinosaalist:) aga huvitav vaatamine siiski. inside deep throati müü(si)me ka, pole ise veel näinud:) seda good copy bad copyt vaataks ka hea meelega, kui kuskilt seda mingis formaadis omandada saaks.
Fuck´i vaatasin just eile isegi. See fuck counter oli veider dvd lisa. He he !
jobu
laupäev, 15. september 2007 · 19:10 · poteito
Ma olen lammas. Täpselt selline stereotüüpne paipoiss, nagu õudusfilmides need ruudulise kampsuniga memmekatest sabarakud, kes esimesena maha lüüakse. Ma ei viitsigi mingit rambot mängida, see pole minu stiil. Või lihtsalt ei mängiks lõpuni välja. Seltskonnas olen sama põnev kaaslane kui laiguline hallitav tapeet. Siis tundubki, et ainus, milleks hea olen, on olla tõsiseltvõetamatu naisterahuldaja nagu šveitser Theo. Selle vahega, et Eelmaa munn on pikem. Ja tal on oma isiklik korter.
Tegelikult tööga olen ju rahul, tüdrukuga ka läheb, raha on ja tegevust ka nagu jagub. Isegi mitu potentsiaalset korterikaaslast on tekkinud. Miks ma siis asjad enda jaoks nii raskeks mõtlen?
Ja kodus sain kõigest aru, kui võtsin kätte ajakirja Jobu. Lausa suure lustiga lõikab see sapine iroonia. Kogu ajakiri teeb kokkuvõttes üheselt selgeks, et kui sa pole naeratav musklis alfaisane, kes majanduslikul karjääriredelil revolutsionäärina teisi pooleks rebib, pole sa sittagi. Ja kahjuks on neil õigus. Jobususe testis sain 47 punkti. Kohe hakkas kergem, kui teada sain, et olen lootusetu jobu.
Ja ongi käes see ilus päev mingis määratlemata ajaühikus, kus on aeg anda välja Kazo Misiganes-Ajaperioodi Parima MacOs'i Tarkvara Auhinnad.
5. Poisoned - Mäletad seda lugu, mis käis noh nagu tõnts-tõnts? Vot selle programmiga leiab selle loo tõenäoliselt üles, sest ta küsib seda nii kazaa, soulseeki, imeshi, arese kui ka paljude teiste programmide andmebaasist. Ja kuigi minu arvutis käitub ta nagu jobu ja ei otsi suurt midagi, siis vähemalt mõte loeb. Lohutusauhind!
4. Disco - Kui tahad internetist varastatud asju plaadi peale saada, siis see on kõige elegantsem ja debiilsem programm selleks. Nimelt on tal umbes täpselt kaks nuppu. Üks neist on "kirjuta plaat" ja teine on "ära kirjuta plaati". Aga kuradi elegantne näeb välja. Asjalikuks plaadikirjutamiseks on endiselt pillideks tasuline Roxio Toast ja tasuta Liquid CD. 3. Quinn - Tetris. Tetris? Justnimelt, tetris. Õigemini tetroomino, kui täpseks minna. Ja miks? Sest ta näeb lihtsalt nii kuradi sile ja ilus välja. Nii lihtne ongi. Ja tööpäev on mõnusalt sisustatud. 2. Aurora - Aurora on pisike tasuta jubin, mis ühendatuna mu trance-playlistiga (mul pole tegelt sellist) töötab suurepäraselt äratuskellana. Oskab äratada lahtise kaanega läpakat ja magama panna ka. Ühildub iTunesi ja iTV ja Quicktime'iga, nii et saad panna ta arvutit välja lülitama näiteks filmi lõppedes. Ja hommikul äratama oma lemmiku Vaya Con Diose hitiga.
1. Esikoht - jääb seekord välja andmata, sest Macile ei ole kõige lihtsam väga head tarkvara leida. Nagu tõsiselt. Aga samas võimalik on.
//Prefuse 73 - Busy Signal (Make You Go Bombing Mix)
Tulin hommikul tööle, terve kui külmutatud juurvilja kott külmkapis. Ja lahkun töölt tõbisena kui Brezhnev mustikal. Ninast pritsib tatti nigu üheksandalt korruselt alla kukkunud õllepurgist. Kui vetsus ka paber otsa saab, riputan kaela sildi "ettevaatust, märg põrand".
Jess. Ma sain selle lõpuks. Alejandro González Iñárritu filmi "Amores perros". Seesama tüüp, kes tegi filmid "Babel" ja "21 Grams". Arvustada ei oska, aga hullult meeldis, milliseid nähtamatuid niite pidi kõik sündmuses osalenud erinevad inimesed seotud olid. Ja kogu tegevusega paralleelselt seotud koerad justkui iseloomustamaks oma omanikku. Kaasa teeb ka nunnupoiss Gael García Bernal. Sirbi arvustus.
Homme tuleb muide ETV-st Wong Kar-Wai "2046". Kes vaadata ei viitsi, saab soetada selle näiteks kaubamaja esimese korruse muusikaosakonnast, seal veel on. Ja öösel tuleb TV3-st Michael Dowse'i võltsdokumentaal "Fubar", üsna tõetruu ja irooniline vaade paarile keskeale lähenevast head-bangerist.
Alfonso Cuaróni "Children of Men" on endiselt üks lemmikutest. Ja Fernando Meirelles'i "Cidade de Deus". Vaadake, et need kaks kindlasti nähtud oleksid.
Nüüd, kui mu korterinaabri favoriitkandidaat ära kukkus, on mul kaks halba valikut. Kas kolida kokku tüübiga, kes tahab kampa võtta ühe rahuliku paarikese... Või ühe teise sõbra koos kaasaga, kes tahab võimalikult odavat korterit. Probleemi tuum on selles, et mõlemad on mu ühed parimad sõbrad.
Korterite hinnad hakkavad ka tõusma... Vähemalt nende, mis mulle huvi pakuvad.
Ma olen taas armunud. Teadsin, et ühel päeval see juhtub. Olles nii kaua lihtsalt ringi uidanud tundub selline asi lausa uskumatuna...
Ma kutsun teda hellitlevalt "musuks." Ma mõtlen Temast hommikuti peale ärkamist ja õhtuti enne uinumist... Kujutlen, kuidas Ta kaunis ihu sätendab päikese käes, kuis Ta silmad säravad eredalt nagu ksenoontuled volvo põhja all... Ootan, mil saaksime juba koos olla. Sõnadest on vähe kirjeldamaks, milliseid tundeid ta minus tekitab...
Ma tõesti armastan sind, Sony-Ericsson K850i. Ühel päeval saad sa minu omaks!
Lihtsalt infoks, et nädala lõpuni on head ilmad, laupäeval on sooja 17-20 kraadi. Peale seda keerab ilm jälle ära, nii et plaanige oma tegevusi.
Ja kas te teadsite, et iga nädal jääb päev umbes 35 minutit lühemaks? See teeb päevas umbes viis minutit ja kuus umbes kaks tundi kuni talvise pööripäevani. Lihtsalt infoks.
Reedene päev läks suures osas hukka viletsa planeerimise pärast. Ei taibanud oma viletsa aruga, et kahest tunnist unest võiks väheks jääda. Seega lõbutsesin terve puhkepäeva maha kaht vähetähtsat asja ajades. Tallinna ühistransport tegi sealjuures kõik, mis selle võimuses, et minu käike veelgi aeglustada.
Õhtu oli siiski meeldiv, sest puhtalt soovist end haritud ja kultuurse inimesena näidata, käisin Lailiga jazzi kuulamas. Juba esimestest akordidest oli tunda, et kultuurist on mu organismil vaegus. Ent artistliku meisterlikkusega sulatasid Prantsusmaalt pärit muusikud ka minusuguse võhiku. Seega kodutee möödus Skalpeli Konfusioni seltsis.
Laupäeval väisasin sugulased üle. Olid teised päris kõbusad ja hea tervise juures. Samas kes teab, 16-18 on selline kahtlane iga. Ka 84-aastane sugulane, kelle sünnipäev see üleüldse oli , tundus täie tervise ja mõistuse juures.
Eile siis, sõna otseses mõttes kõige viimasel hetkel tellisin lõpuks uued prillid ära. Ikka esimesed suvalised raamid, mis näppu sattusid. Mingi Prada või asi. Kõlab küll nagu Ungari traktoritehase nimi. Eks ma häbeben siis silmad peast, kui kätte saan.
Rahakoti ja Georgi esika piletid ostsin ka ära. Mu To Do-listis on nüüd vaid 834 nimetajat jäänud.
las ma arvan.. viimane asi to do-listis on DO TO DO-LIST?:D
basically i'm complicated
neljapäev, 4. oktoober 2007 · 15:51 · poteito
Täna läksin ma täielikult massipsühhoosiga kaasa.
Ootasin ülekäigurajal rohelist. Kuulasin muusikat, mõte läks rändama. Nägin üle õla, et tüüp mu kõrval läheb üle tee. Astusin sõidurajale. Siis märkasin, et teisel pool teed inimesed seisavad. Ja punane tule helendab erksalt. Ja autod krigistavad pidureid ja rusikad välguvad. Sitt lugu.
Mida sellest nüüd järeldama peaks?
A veel parem, peale seda läksin poodi ja olin täiega confused, et mida ma nüüd siin teen ja mis edasi saab. Kui aus olla, oleks vaja päris palju osta, aga esiteks pole rahapäev veel olnud. Ja teiseks ma kas ei taha lihtsalt midagi või tean liiga täpselt, mida ma tahan. Ja siis ei leia seda, sest ma pole mingi vilunud poesurfar.
Magasin loomulikult septembri odavhinnad maha, kui oleks saanud koolimudilaste arvelt end odavalt riidesse seada. Tegin valearvestuse noh, lõin eelmise koha lõpurahad läbi, enne kui meelde tuli, et järgmine kuu saab vähem. Leidsin Seppäläst ka ühe pluusi, mida ma tahan (loe: saan), aga sinna juurde on vaja igast muud atribuutikat (näiteks kärtspunast t-särki) ja kokkuvõttes tuleb end ikka pealaest jalatallani riidesse osta.
Ja siis tahan erksinist, kergelt vanakooli-moelist dressipluusi. Sellist valgete triipudega. Ma ei tea, miks. Ärge te küsige ka.
Pealinna elu on mu ikka ära rikkunud. Enam ei oska juua. Tartus harjusin ja kohanesin ära, õppisin pikapeale oma piire tundma, pidasin vastu. Oskasin juba järgmisi hommikuid vältida. Nüüd on kõik puha meelest läinud.
Käisin Mari aastapäeva tähistamas. Ja lõpetasin kehva tervisega. Ka järgmise päeva õhtuks polnud tervis veel päris korras. Mitte et sünnipäev poleks kena olnud, ent ma ei oska enam. Eks ta ole see suurlinnaelu.
Ma väidagi, et joomine nüüd see teab mis suur kunsttükk on. Või et ta millegi tarbeks hää oleks. Minutaolise ummamuudu poiskõsõ muudab seltskonnas vabamaks ja toredamaks.
Ja endalegi tasahilju meeldib tead... Vahel, see esimene, külm ja karge pudel õlut üle pika aja soojal suvepäeval murul lesides... Või tasane pokaal punast semi-secot närvide rahustamiseks õhtul diivanil lesides... Kakao minttuga villastes sokkides külmal talvepäeval kamina ees lesides?
ma siin mõtlen et... et see on nagu räppmuusika, aga kui valida nagu räpi ja hiphopi vahel, siis ma valiksin kohe kindlasti hiphopi, sest mina nagu defineerin hiphop'i kui ee muusikat, kus on ka selline nm meloodiline pool, kus ei räägi, noh... räppmuusika on, lugu, minu jaoks, kus on nagu, äm, sõnadega rääkimine üksteise otsa et seal puudub selline nagu kaasahaarav meloodiline refrään või midagi ja seetõttu jääb see natukene... ää igavaks ja tüütavaks muutub ajapikku et seetõttu nagu ta ei haaranud mind niivõrd kaasa. ja siit tuleb ka viis punkti seetõttu.
vaatasin ka toda saadet, peale seda steitmenti läksin suhkruvett jooma ja käed värisesid veel õhtu otsa....
palju maksab eesti film?
pühapäev, 7. oktoober 2007 · 21:34 · poteito
Toon valikuliselt välja uuema aja eesti filmid vastavalt nende maksumusele.
1. Georg (36 miljonit, režii Peeter Simm) 2. Leiutajateküla Lotte (32 miljonit, režii Ernits, Põldma) 3. Kõrini! (19 miljonit krooni, režii Peeter Simm) 4. Nimed Marmortahvlil (18.1 miljonit, režii Elmo Nüganen) 5. Ruudi (15 miljonit krooni, režii Katrin Laur) 6. Karu Süda (14.3 miljonit, režii Arvo Iho) 7. Kuhu põgenevad Hinged (14 miljonit, režii Rainer Sarnet, esilinastub 26. oktoobril) 8. Sigade Revolutsioon (10.9 miljonit, režii Kilmi, Reinumägi) 9. Somnambuul (10.6 miljonit, režii Sulev Keedus) 10. Mina Olin Siin (tegemisel, eelarve 9.3 miljonit, režii René Vilbre) 11. Täna Öösel Me Ei Maga (9.2 miljonit, režii Ilmar Taska) 12. Stiilipidu (9 miljonit, režii Peeter Urbla) 13. Head Käed (8.6 miljonit, režii Peeter Simm) /.../ Vanad ja Kobedad Saavad Jalad Alla (6.5 miljonit, režii Rando Pettai) Sügisball (5.5 miljonit krooni, režii Veiko Õunpuu) Jan Uuspõld Läheb Tartusse (2.9 miljonit, režii Maimik, Tolk) Klass (2.2 miljonit, režii Ilmar Raag) Meeletu (1.4 miljonit, režii Elmo Nüganen) ....
Eesti filmidest on enim raha tagasi teinud teosed "Jan Uuspõld Läheb Tartusse", "Klass" ning "Vanad ja Kobedad Saavad Jalad Alla".
Võrdluseks, et näiteks Ameerika keskpärane komöödia Wedding Crashers maksis 40 miljonit dollarit (tolleaegse kursi järgi umbes 500 miljonit eesti krooni, mis on suhteliselt tavaline eelarve. Kõigi aegade kalleimaks linateoseks on imdb väitel aga Spider-Man 3, makstes eesti rahas ligi kolm miljardit krooni. Selle summa teenis ta ka 3,5-kordselt tagasi. Kui arvesse võtta inflatsiooni, oleks kalleimaks filmiks umbes kolme ja poole miljardi krooniga 1963. aasta eepos Cleopratra. Kõigi aegade suurima kassatulu on siiani saanud dekaaditagune kostüümidraama Titanic - 1.8 miljardit dollarit oma 250 miljonilise eelarve kohta).
Huvitatud inimesed võivad aga siit nimekirjast leida Hollywoodi kõigi aegade suurimad läbikukkumised. Eelarve suhtes, ma mõtlen :)
(allikad efsa.ee, aripaev.ee, imdb.com, wikipedia, epl.ee, minu suurepärane mälu)
a kuule, sulle läks see Gore'i film hinge, vaata nüüd seda
ma olen armunud, osa kaks
esmaspäev, 8. oktoober 2007 · 19:51 · poteito
Praeguse info kohaselt tuleb imepill Elisa esindustes müügile tõenäoliselt alates kolmapäevast, 24. oktoobrist.
dengi jest?
kolmapäev, 10. oktoober 2007 · 23:07 · poteito
Mu murede algus ja lõpp - normaalne elukoht. Muu üle ei kurda, sest muu on seotud sellesama peldikuga. Aga just nüüd, kui prooviks vahelduseks isiklikku elu alustada, on Eestis algamas uus ajastu. Ajastu, mil inimesed, kes praeguseks korralikult jalgu alla pole saanud, hakkavad mööda pükse saama. Analüütikud väidavad, et palgad on saavutanud tükiks ajaks oma lae ja minu rahanumber ei tõuse vist veel niipea. Enne jõule küsin küll seoses inflatsiooniga palka juurde, aga mis enne seda?
Kinnisvarahinnad on laes. Toasooja hind Tallinnas tõuseb 30%. Vee hind tõuseb 11,7%. Elektri hind tõuseb 23%. Postikulud tõusevad. Piimatoodete hind tõuseb. Akuhappe hind tõuseb. Pehmete mänguasjade hind tõuseb. Kollase kleeplindi hind tõuseb. Kõik hinnad tõusevad.
See hinnatõus taob mu plaanidele lihtsalt sajaga molli.
Tead küll seda laulu, mis käib nagu "when you try your best, but you don't succeed..." onju? Vot täpselt selline tunne tuleb vahel, kui sa oled midagi kaua oodanud ja planeerinud, suunanud sinna aega, ressurssi ja ootused on laes. Ja siis mingil, sinust sõltumatul põhjusel läheb kõik aia taha (antud juhul ilma tõttu, konkreetselt).
Paratamatult tekitab see tunde, et mul pole oma elus toimuvates protsessides absoluutselt võimalust kaasa rääkida.
Käisime laupäeval Tartus. Kui nädalavahetuse plaanid galantselt aia taha läksid, tuli midagi muud välja mõelda. Tartus Sin City? Miks ka mitte.
Üks on kindel - klubisse Illusion mind niipea ei meelita. Teenindus näitas oma eeskujulikku rutiini ja ma osanud muidugi muud tarka pihta hakata, kui närvi minna. Aga selline tüüpiline tuim klubisupp koos ebameeliva kitsarinnalise suhtumisega teeninduselt ei ole kindlasti reisi väärt. Peale ülemise korruse breiksiseti kuulamise polnud küll muud teha kui mööblit imetleda.
Nüüd on vist ainult Privé, Krahl ja Depp jäänud.
Ja muide. Kolmapäeval Privé's Ameerika vanakoolirühmitus Camp Lo, neljapäeval Suubritannia reivitrummi dj TC! Reedel Mustpeade majas PHAH!
Tervist, kas Kiisu takso? Palun tulge Paldiski maantee 107, ma sooviks teile raha anda....
Tervist, kas Klubi takso?....
Tartu, laupäeva öö, kell on pool kolm. Tellisin esimese kõnega oma lempartakso Rivaal (7-4-persetäis-kahtesid). Kohale tuli no umbes kaks minutit või vähem ja viis 49 krooni eest seltskonna koju. Sõidualustus 25kr, nagu kombeks. Ei kurda.
Tallinn, pühapäeva öö, kell on umbes veerand üks. Helistasin läbi oma kümmekond taksofirmat, ühelgi polnud autot anda. Tee äärest püüdmine oli lootusetu. Suure verega sain pool tundi hiljem takso MB Eliit taksofirmast, öise hinnaga 9.90 kr/km. Kaheksa minutit lubati. Umbes veerand tundi hiljem veereski üks väsinud välimusega Mercedes-Benz 190 nurga tagant. Sisemus oli slaavi kultuuri tutvustamise kohalt hariv, koos kõigi litrite ja kulinatega. Ja kõigest 94 krooni eest viis poole tosina lõhnakuusega kaunistatud takso mind mõni kilomeeter eemal asuva kodu lähedale bussipeatusesse.
Mis tõi mind mõtteni, et pirtsakad taksojuhid leiutavad igapäevaselt juurde seaduselünki, mis võimaldaks neil jalakäijaid rohkem röövida. Kuid kui ainuüksi selle seitme minutiga sai taksojuht mu kulul soti võrra jõukamaks, siis milline võiks olla ühe taksojuhi kasum tipptunnil? Hea tuulega teenivad need lõngused ju päris mitu raha, või?
sa käisidd tartus ja mulle ei öelnud sa vastik poiss
unformatted text
kolmapäev, 17. oktoober 2007 · 22:04 · poteito
Mul pole hetkel millestki blogida. Mingid tobedad väikekodanlikud argipäevamured. Nii palju võin vaid öelda, et viimasel ajal on tihe kultuuriprogramm. Nii et minuga kokku saamiseks tuleb aeg ette kinni panna. Paraku.
Ja päeva küsimus: mis mõtet on teeninduses viisakusväljenditel, kui need tõesti ei vasta tegelikule suhtumisele kliendi suhtes?
Nii. Imejuust on juba paar päeva linnas müügil olnud, ent selle hind ületas pehmelt mu mustemadki oletused. Võtan mõneks ajaks aja maha ja mõtlen, kas tasub imejuustu sellise sulli eest soetada. Ilus teine ju on, trikke ka oskab... Aga no seitse pool kilo on juba... raha. 1,8 tutikat 80GB ipodi või peaaegu iPhone.
Tavaliselt tunnen sita plaani miili pealt ära. Mis siis nüüd viga on?
Tundus jube hea idee vabatahtlikult sugulasi väisata. Kohapeal muidugi selgus, et ei olnud midagi. Kaks päeva pidin tundma end täiesti liigsena. Ja mujal puuduvana. Ja Tallinnas ka parem olnud. Ülemõtlemine my ass, ma saan ju aru.
Ja vittu kõik need nokia telefonid nagu juusturiivid välja peavad nägema?
DJ Kentaro - Tasogare Highway High (Bass Wanna Be A Singer)
Hakkasin ühel päeval mõtlema, et mis puudutab jalgsi käimist, olen ma täielik liiklushuligaan. Selle kõige ehedamal kujul. Jälgisin täna pingselt oma liikluskäitumist ja pean tunnistama, et trahvi saaks ma ka puhtalt jalakäimise eest.
Astusin trollist välja, liikusin kahe trollibussi vahelt üle tee, kus puudus ametlik ülekäik. Kõndisin keskmisest jalakäiate liiklusvoolust umbes poole kiiremini. Pikkisin, vahetasin pidevalt sõidurada, liikusin vastassuunavööndis, ei näidanud suunda, turvavööd ka polnud ja tagatuli polnud ka töökorras. Liikusin vastavalt oma äranägemisele, eirasin valgusfoore ja ametlikke ülekäike. Võitsin tööle jõudes kaks ja pool minutit.
Liikluskultuuris on oma roll absoluutselt igal liiklejal, ka jalakäijal.
Mõned päevad tagasi vaatasin oma kontojääki. Mind tabas magus kassiahastus. Polnud ma veel midagi ostnud ega arveidki tasunud, ent olin brõuk. Kuidas saakski ma oma elamist lubada, kui mul puhtalt ära elamisekski rahast välja ei tule? Sel hetkel mõrenesid kõik mu õhulossid.
Kui riigi keskmise palgaga ei saa lubada enesele eluaset ja toitu korraga, on riigis midagi väga valesti. De facto, kui kahetoalise keskmises seisukorras korteri üürimine maksab kommunaalidega koos vähemalt kaks alampalka, on riik omadega suht putsis. Sotsiaalne kindlustatus eluasemegarantiiga peaks olema iga tugeva riigi alustala, ent Eestis valitseb endiselt magushapu kauboikapitalism - kui jäid trammist maha, käid jala, mammi!
Ma ei hakka oma sokke avalikkuse ees pesema, kuigi nendin, et enamus rahast kulus ühekordsele Tartus käigule, transpordile ja algelisele kultuuriprogrammile koos plikaga. Elu oli vaevu jõudnud normaalse elu standardini minna, kui juba sai see läbi?
Lisaks ütles Marika mulle täna midagi. Mida mulle ei meeldinud kuulda. Sest see oli tõsi. Ja ma olen oma mõtetega ummikus, üritades lahendust leida. Sest nii omavahel öeldes, ma tõesti armastan teda.
Uus päev toob selgust. On alati toonud. Ma elan üks homne korraga.
noja, piim maksab ka juba 12 eeku, kultuur järelikult veel rohkem.. aga vabandades oma uudishimu, ma ei ole aru saanud, kas su plika ja Marika on üks isik? sest sel juhul on ju armastus loogiline ja peaks temaltki tulema..
Californication (Showtime, 2007) - Hank Moody on endine tuntud kirjanik, kes vaevleb loomingulise kriisi ja üheöösuhete käes. Ent tema tegelikuks sooviks on saada oma endise abikaasaga asjad joonde ja jätkata tavalist pereelu. Paraku on ta endine kihlatud uue mehega ja kirjutamine ei edene ka kuidagi. Suures hädas võtab ta vastu pakkumise hakata ühe ajakirja jaoks blogima.
Nagu nimi viitab, on sari täidetud (Apple'i reklaamide ja) ohtra keppimisega, mille vahel promotakse Ameerikale tüüpiliselt ka pereväärtusi. Ent sarja muudab nauditavaks peaosatäitja David Duchovny, kelle rahulik ja teravmeelne karakter paneb vähemalt mind pingsalt järgmisi osi ootama. Ja loomulikult keppimine (Californication on väljend sõnadest California ja hooramine). Reklaamklipp
Heroes, Season Two (NBC, 2007) - Maailm on pealtnäha päästetud, ent kurjus ei maga. Keegi üritab maha nottida Mr. Nakamurat ja Mrs. Petrellit. Molly vaevleb hirmuunenägude käes ning Hiro on eksinud aastasse 1671, kus ta peab veenma Takezo Kentai'd oma legendile kohaselt võitlema. Claire ja Mr. Bennet hoiavad madalat profiili ning Mohinder üritab sulanduda "organisatsiooni". Ja nii edasi ja nii edasi.
Kui on üks asi, mis mind stsenaariumide puhul närvi ajab, on selleks surnud tegelaste tagasitulemine. Kuigi sarja teises hooajas on pöördeid natuke juurde kruvitud ja eelmise hooaja lõpu flegmast üle saadud, on tegemist siiski stereotüüpidele toetuva laiatarbe-meelelahutusega. Kvaliteetne aja surnuks löömise vahend, ent mitte sari, mida pingselt telekast oodata.
Nädalavahetusel riilaksisin Elvise pool. Ehk minu puhul loomulikult reedest saati. Otsustasime paari special'i nelipäki saatel Aqua Team Hunger Force'i kolmanda hooaja ära lahendada.
Ka maailma kõige ilusam tüdruk Marika liitus järgmisel hommikul meie suurepärase maailmavallutusplaaniga ning koos sai nii muuseas ära vaadatud väärtfilm (lolzorz) Bad Taste ja Black on Broadway (roflmao). Filmidest ma suurt ei pidanud, tüdruk oli hulga põnevam.
Õhtul oli Elvi pool väiksem häppening. Väiksema all pean ma silmas rahulikku. Eks nii mõnigi saabuja ootas metsikut läbu, kuniks leidis eest paar rummikokteili limpsivat jobu playstationiga vastaseid kiviaega tagumas. Õhtu edenedes ilmus välja siiski ka palju mõnusaid inimesi, keda tükk aega näinud pole. Lisaks pool tosinat ilusat tüdrukut. Klassiõhtu atmosfäär garanteeritud.
Igatahes (kuhu ma välja tahtsin jõuda)... Õhtu lõppes sellega, et tüdrukud ei pakkunud ATHF'ga võrreldes kellelegi huvi ja kui nad lõpuks igavusest jalga lasid, suitsetasid poisid peale ja läksid rõõmuga kööki süüa tegema. The End!
Mul on natuke häbi. Olen suure osa oma sõpradest lihtsalt lohakile jätnud. Enamus mu väärtuslikust (uh-uh) ajast kulub viimasel ajal möödakäijate närvi ajamisele sellega, kui nunnud me kahekesi oleme. Muu jaoks aega napib.
Ent kas peaksin vabandama, kui tunnen end lõpuks õnnelikuna? Või ootaks pigem teistelt veidi mõistvat suhtumist? Igatahes see nädal on laupäevani tihedalt sisustatud. Liigagi tihedalt. Igav ei hakka.
siis oleks jama, kui sa mingi kuu aja pärast ikka veel oma plika kotti kannad :) sõbrad saavad esialgu ikka aru..
jää hüvasti, kallis
esmaspäev, 5. november 2007 · 18:30 · poteito
Nukker. Minu lemmik-kana No. 79254 ei ole varsti enam meie seas. Nimelt on Tallegg sunnitud mättasse lööma umbes 237 000 munakana, sest nad on nakatunud maheda tumeda õlle päritolukohaga samanimelisse tõppe ja võivad haigeks teha ka teisi tavalisi kodukanu. Meeleheitel koduperenaistele haigus nakkama ei pidanud.
Nüüd valitseb mu hommikusöögilauas nukker tühjus. Meie armsa kollektiivi liikme ja minu suure sõbra, kana No. 79254 pisikesed "valged munad" ei veere enam kunagi me laual...
muna hinnad tõusevad nüüd rämedalt. eksportkraam vaid, otse newcastle'st.
god hates us all
kolmapäev, 7. november 2007 · 21:23 · poteito
Praegu on see periood, kus mul on vaja mitmeid olulisi valikuid teha. A ma procrastinate'in täiega, jutumärkides võtan aega mõtlemiseks. Tegelikult ma lihtsalt ei oska otsustada ja ei viitsi ka.
Eile oli täpselt selline päev, et tuli kole tahtmine sildu põletada. Ja siis ma ütlesin välja kõikvõimalikku paska, mis mul pähe kargas. Ja inimesed ei tahtnud millegi pärast minuga enam rääkida.
Siis õhtul koju hiilides lootsin teha ühe tüüpilise Tartu õhtu - pehme kogus rämpstoitu ja üksi koju nurka mängufilmi saatel kassima. Saatusel olid teised plaanid ja nii ma põrkasin, täiesti pahaaimamatult kokku vana hea sõbra Gert K-ga, kes tundub, et oli end mugavalt sisse seadnud. Kümne klassi haridusega projektijuht. Nii muuseas pakkus mulle ka tööd. Ja tundus, et ta elab hästi. Viis mind autoga koju.
Nii oligi, et täna tulin tööle saba jalge vahel ja üritasin kompida jääd, et äkki keegi ikka räägib minuga. Ja et ma jumala eest oma vigade ja käitumise pärast ise vabandama ei peaks. Ja ju keegi seal üleval mind päriselt ei vihka, sest praegusel hetkel (just täna ja praegu, 21:26) tahavad kolm inimest minuga korraga kokku saada. Jälle valikud...
Populaarse Eesti allmaamuusikute grupeeringu ?Kvartett (koosseisus tommyboy ja kapusta ja?) esimene ja hetkel ka viimane album, sel aastal ilmunud Nemane LP, on internetis täiesti muidu ja tasuta sikutataval. Ning selle tarbeks on isegi tuus koduleht nikerdatud.
The Mighty Boosh on briti kultuskomöödiasari kahest loomaaia talitajast, kes töötavad kirevas ja pehmelt öeldes omapäraste tegelastega loomaaias ning satuvad igas osas ulmelistesse seiklustesse. Sarja on kirjutanud peaosalised Noel Fielding ja Julian Barratt ise, sest sari saigi alguse nende kahe laiv-sõudest.
The Mighty Boosh on tavapärasest briti komöödiasarjast veidi erinev. Seal on vähem sketšipõhiseid nalju ning kogu huumor on ehitatud üles pigem tegevustikule ja karakteritele. Ja mis veel - puudub tüüpiline ettesalvestatud pealenaermine. Seega võibki sari tavalise sitcomiga harjunule alguses lihtsalt igavana tunduda. Ent sarja tõeline võlu peitub inside-naljades, peamiselt muusika teemadel. Sari, mida julgen soovitada neile, kes electrol ja synthpopil une pealt vahet teevad.
Muide, sarjast on hetkel ettevalmistamisel ka kolmas hooaeg :)
Eile ma muidugimõista koju ei jõudnud. Tegime eku juures selle kauaoodatud filmiõhtu, mis tipnes sellega, et mul oli vaid üks suvaline multikas ja paar osa Heroes't kaasas. Kerge napsu ja kohvi saatel said mõlemad ära vaadatud.
Heroes'e teise hooaja kuues-seitsmes osa arendavad lugu edasi ja olid imo vähe põnevamad, kui eelmised osad. Ikka jälle maailma (loe: ameerika) lõpp ja tosin (loe: üks) inimest, kes selle peatada saaks. Lugege ka selleteemalisi koomikseid.
Filmiks oli Aqua Teen Hunger Force Colon Movie Film for Theaters, mis sarjaga mitte nii väga kursis olevale Ergole võis vähe segadusttekitav olla, ent mulle põhjustas 87 minutit raskeid tervisehädasid, ehk siis naerukrampe. Kel huvi, peaks ametlikult kodulehelt ära vaatama klipi "Lets Go To The Movies".
Jap, mulle meeldib vaadata, kuidas keegi mu plika üle lööb. Vaatan pealt ja näpin ennast. Peale seda lähme koju, riietume vastavalt Kalmer Tennossaareks ja Ada Lundveriks ja seksime kakskümmend kolm minutit köögilaual. Hiljem sööme Umbro jalgpallijalatsi seest kiirnuudleid tomatipüreega ja räägime Botswana agrokultuurilistest reformidest mahepõllunduse arendamiseks.
Vürtsitasin oma tasapisi kosuvat filmiriiulit filmidega "Colour Me Kubrick" ja "Matchstick Men". Kokku on mul seal juba suurepärased paar-kolm tosinat plaati (juhhei!) ja kui ma samas tempos veel mõned kuud jätkan, saan oma plaadikuhja lõpuks lillepostamendina kasutada.
Jube tore, et baltikumi tarbeks välja lastavatel plaatidel puuduvad reeglina igasugused lisamaterjalid. Ja et teostus on odav ja lohakas, trükised ebakvaliteetsed, menüüd koledad. Näiteks "2046" baltikumi release on s*tema kvaliteediga, kui torrentis leviv avi-fail. Seega jookseb filmi eest üle 69 makstes tõesti elu silme eest läbi, eriti, kui tahaks filmi kogumise nimel riiulisse panna. Muidugi leidub ka meeldivaid erandeid.
Seega, nii kummaline, kui see ka pole, olen tihti orientiiriks seadnud pigem filmide sebimise ühekordseks vaatamiseks. Kui plaat maksab vähem kui kinopilet, kõlbab paari õlle kõrvale õhtu sisustamiseks küll.
Aastal 2002-2003 oli mul suur unistus teha oma leibel. Kuskil toanurgas vedelevad siiani vihikud, mille servale ma odavalt hariliku pliiatsiga Kelder Recordsi logo kritseldasin. Projekti ei viitsinud ma muidugi ajada ja ideest ei rääkinud ka kellelegi. Ja paar aastat hiljem juhtuski, et paar viljandi poissi (icic!) tulid sama nimega välja. Ma ei väidagi midagi peale selle, et aeg-ajalt tekivad erinevates kohtades erinevatel inimestel samasugused ideed. Päriselt.
Siis kuskil 2005 äkki... Tuli pähe maailma kõige ägedam leibelinimi - Leibel. Kogu elu keerles selle mõtte ümber. Seda olid täis kritseldatud kõik kaustikud, arvutid ja bask. Idee oli selles, et teha muusikaleibel, mis toodaks ka riideid. Et oleks jube tuusad pusad ja särgid ja värk. Lükkasin asja edasi, et teha asjale ka äge koduleht. Ja sinna ta saadan venima jäigi, sest varsti tuli vabsjee täpselt sama nime peale räpimees End-L. Küll variatsioonis Record Leib-L... Misiganes. Enam ei taha noh. Öeldakse küll, et nimi ei riku meest... Aga vastupidi küll.
Tegelt kogu selle loo mõte on, et tahaks teha kodulehte. Sellist ühemehe-komjunitivärki nagu illlääb. Mitte midagi erilist, lihtsalt ühe hubase labase kodulehe, kuhu viskaks paar sõprade lugu üles ja paneks kõrvale mingi lihtsa bülletääni, kuhu kirjutada põnevate pidude või muu basa kohta.
aga tegelt see kamikazo on nagu eriti hull mu meelest.
valefilmiõhtu
kolmapäev, 21. november 2007 · 20:10 · poteito
Eile oli ideaalne valefilmiõhtu. Sest filmiõhtud on meil traditsiooniliselt (juba viimased kolm nädalat) kolmapäeviti. Õlledega läks nii kefasti, et nelja Premiumi eest käidi välja napakad 58 krooni. Aga las olla.
Täna on pärisfilmiõhtu. Õlled on ikka Specialid noh. Alustuseks Heroes, kõige uuem. Seejärel Gregg Gaveti ja Andy Robini kirjutet' New Hampshire'i luuservarastest jutustav komöödia "Live Free or Die" (mis esimeste minutite järgi suht vaadatav tundus). Ning kui viitsimist on, siis ka "Fracture" Antony Hopkinsiga.
Muud asjad on suht ära vajunud. Blogida ka ei viitsi.
Wallpaper Clocks on programm, mis pakub valikut taustapilte, mis oskavad kellaaega kuvada. 72 erineva ilusa kujunduse seas leidub rohkelt ka tasuta kellasid. Asi toimib macil ja windowsil. Ning kui windowsi kasutajad peavad leppima 30-päevase prooviversiooniga, saavad macipeded kellaaega vahetavate taustapiltidega igavesti tasuta edvistada. Enjoi!
Ei tea. Uuri. Muidu kolmkümmend taala blingblingbling!
Anonymous · 27. november 2007 · 18:11
selle eest saab hunniku õlut ja pelmeene. blingblong.
mida ma hetkel vaatan
teisipäev, 27. november 2007 · 19:09 · poteito
Dexter (Showtime, 2006) - Dexter on pealtnäha tavaline politseijaoskonna mõrvaosakonna andekas uurija, kelle erialaks verepritsmed. Ent vaga kesta all peidab end sünge, ent lummav saladus - Dexter on ka ise sarimõrvar, kes keskendunud karistamatute kurikaelte mahanottimisele. Seni on ta oma asja rahulikult ajanud, ent ühel päeval esitab talle väljakutse tundmatu sarimõrvar, kes paistab tema hobist teadvat... Mitmete auhindadega pärjatud telesarjast jookseb praegu Ameerikas teine hooaeg.
Freaks and Geeks (NBC, 1999) - Emmy võitnud kultussari, mille näitamine lõpetati juba peale 12. osa (kokku filmiti 18. osa) kujutab, nagu nimigi vihjab, ühe Michigani keskkooli friike (lahedad tüübid) ja nohikuid. Kesksemateks tegelasteks on näiteks perekond Weir'i lapsed Lindsay ja Sam, kellest esimene üritab iga hinna eest lahedate õpilaste seltskonda sulanduda ja teine koos oma nohiksõpradega lihtsalt ellu jääda.
Enne, kui mu blogis päris rahvustevaheliseks konfliktiks läheb täpsustan lihtsalt, et teravast sõnastusest hoolimata (emotsioonid laes ju) häiris mind valdavalt vaid ürituse nimi. Seal osalejate ja korraldajate vastu pole mul ei isiklikul ega rahvuslikul baasil mitte kui midagi.
See polnud vabandus, vaid täpsustus. Nüüd ise lähen ja kougin voodi alt taas vene keele õpiku välja.
friday has been cancelled
reede, 30. november 2007 · 18:31 · poteito
Täna jäime Marioga heast korterist ilma. Helistasime maaklerile, vaatasime üle, jõime kohvi, mõtlesime, helistasime tagasi ja siis tuli välja, et üks teine maakler oli korteri juba vahepeal maha lükanud. Maaklerid tramaivõi... Jälle alguses.
Kuna Mario läks naisolevusega lahku, on korteriga tuli takus. Kõik mu kuudepikkune vegeteerimine ja ettekäänete otsimine vastu taevast. Vähemalt on tal initsiatiivi asja ajada, niisiis tulin puhkepäeval tööle, et veelkord korteripakkumised üle vaadata. Nimelt ei viitsinud tervet teed kolkasse ja tagasi ronida, et oma arvutit võtta. Nüüd selgub, et olen kulutanud enamuse ajast tööl niisama passides...
mai tea, kui hipid meeldivad, siis selline pakkumine on: Head inimesed, See teade on eelkõige neile, kes otsivad elupaika Tallinna kesklinnas, näiteks tudengitele ! Üürida toad Roosikrantsi tänaval. 12 toast on 2 veel vaba. Suur 6 korteriga elamu on kogu koolihooaja tudengite ja noorte päralt, praegu elab majas juba 14 vahvat noort. Toad heas korras, igas korteris duzz ja köök. Lisaks on kogu maja elanike kasutuses suur punaste sametdiivanitega vesipiibu ja chillimistuba.
Hinnad 4000-5000 tuba, mis sobib nii ühele kui kahele ja äärmisel juhul kolmele. Vajadusel aitame leida ka toakaaslast. Kõik hinnad sisaldavad kõiki makse, seega mingit lisa talvekuudel ei tule. Võtke ruttu ühendust.
Päikest, Kalev Kasekamp 58 146 223 kalev@imagine.ee PS! Palun saada huvilistele edasi.
miks Sind täna firma "jõulupeol" polnud? kas sa polegi patrioot? tööpäevad sul kuuldavasti hirrmus pikad ju ;)
Things Go Better with KZ and LGi
esmaspäev, 3. detsember 2007 · 14:23 · poteito
Eelmise reede õhtul tõmbasin koos Eku ja Rafuga juhtmed stepslist välja ja läksin linna pidutsema. Paul Oja oskas sekka ka häid asju mängida. Oli meeldiv vaheldus. Laupäeval ärkasin Eku põrandal Lemon Jelly saatel. Kusjuures ei olnud kehvem päev...
Käisime täna hommikul Marioga seda teist pakkumist vaatamas, mille me expliczshit otse maakleri käest saime. Ja kui välja arvata täpselt kaks miinust, on see pakkumine lähim suurepärasele, mida me hetkel soovida saaks. Pisike, aga odav ja hubane. Things Go Better with Kazo and Luiidzhi.
Saaks veel mõned asjad korda, võiks juba öelda, et läheb hästi.
Korter on olemas. Avamisürituseni läheb veel aega, korteris pole sisuliselt mööblitki, rääkimata kõigist muudest headest asjadest, mis inimeste korteritest vastu vaatavad (tuginedes visuaalsetel vaatlustel naabri aknasse)... Aga vähemalt on meil tuus veekeetja.
Kuna Kosse enam teistkordselt parandusse ei tahetud võtta, lendasid need hoolimata oma kõrgelennulisest karjäärist pool kuud tagasi prügikasti. Täna ostsin suurest vajadusest uued klapid. Võimalikult odavad, et saaks soovi korral ümber mõelda ja kõrvakuulmisest veel mõnikümmend protsenti vähemaks rebida. Consumer whore nagu ma olen, valisin need seekord välimuse järgi.
Skullcandy Ink'd Smokin Budsi puhul on tunda, et tegu on iPod nano jaoks tehtud klappidega - kõrvaklappide pistik on sirge, värvid ja kujundus klapivad suurepäraselt. Käivad väga lihtsalt kõrva, müra summutavad hästi. Klapid teevad korralikku bassi, ent üllataval kombel on kõrged toonid (odavate klappide kutsehaigus) neil klappidel üsna nõrgad. Kummist juhtme kumin häirib ka liikudes kohutavalt. Photopointis 295kr, saadaval seitset eri värvi. Arvustus
mõtlesin ka, et kas peaks uuteks klappideks kossid või skullcandyd võtma. skullcandy puhul on välimus muidugi trump, mulle need suured T.I'd eriti imponeerivad, aga ende kõrgete helidega on nagu on. kosside puhul päris okei hinna ja kvaliteedi suhe. jõuluvana võiks otsustada :)
Anonymous · 15. detsember 2007 · 15:12
päris aus olla, siis need konkreetsed kossid, mis sul enne olid (mul on ka) on ikka krdi ebamugavad kasutamise seisukohalt. et noh, kui ükskord kõrva õnnestub need saada, siis eriti ära ei taha võtta, kui just mingit hädavajadust ei ole. ühesõnaga nende kasutamine on liiga suur protsess omaette. samas müügil on nüüd ka veidike reaalsema ehitusega versioonid ka (sarnased nende skullcandydega). kaubamaja plaadipoes kogemata nägin.
ma igatsen neid laisku hommikuid
reede, 21. detsember 2007 · 12:15 · poteito
Ma igatsen neid laisku hommikuid, mida mul kunagi ei ole. Ronida laisalt kella üheteist-kaheteist ajal voodist välja; sirutada korra vasemat, korra paremat koiba; keerata soundsistimis "The World Is Yours" põhja; loivata laisalt kööki ja panna kohvivesi sooja; käia 42 minutit duši all; minna kööki, panna jahtunud kohvivesi uuesti sooja ja teha endale paar singivõileiba... Ning nautida mahedalt aknast sisse kumavat hommikupäikest suure kruusi sooja kohvi ja ajalehe saatel. Ja siis, kui jumal juhatab, minna tööle ja olla seal no nii umbes kella neljani öösel.
Nüüd, kui mul on tingimused, et nautida selliseid hommikuid, pole mul järjekordselt aega. Kellegi mured vajavad lahendamist. Päevainimesed, kelle päev ei algagi 22:18 õhtul. Kas ma pean just praegu sellele telefonikõnele vastama?
Siin on see koht, kus peaks tegema aastakokkuvõtteid. Aga selle jaoks on ju nupp "arhiiv".
Kena vana lõppu teile. Ma ei hakkagi valetama, et järgmine aasta tuleb üldiselt (globaalselt) parem kui see aasta oli, aga ma usun, et me kõik saame kenasti hakkama, kui me keskendume, kaalutleme riske, mõtleme loogiliselt, kasutame oma common sense'i ja ei mängi lolli, nagu absoluutselt kõik Keskerakonna liikmed :)
Sain umbes kolm nädalat tagasi Marikaga linnas peale tööd kokku. Olin natuke nördinud, et kauem kui kella üheksani seal olin, ent oli parem kõik kenasti ära lõpetada. Saime kokku Estonia teatri kõrval. Nagu alati, ta nägi hea välja. Tegin ettepaneku kuhugi sooja kohta maha istuda.
Istusime kergelt eraldatumasse nurka. Ta võttis teed, ma lahja alkohoolse smirnoffi. Rääkisime maast ja ilmast, kuidas tal koolis läheb, kuidas pere elab jamuust taolisest.
Jutt läks nii diibiks, et rääkisin talle sellest, kuidas mõni inimene harjub varjama oma tegelikke emotsioone niivõrd, et vahel kahtleb isegi, kas tal need üldse on. Mask, mis külmalt ja läbimõeldult varjab igat emotsiooni, kontrollib situatsiooni. Ja kõik mustad mõtted ja halva meeleolu lukustab ta teadlikult justkui oma pisikesse pandora laekasse.
Suudlesin teda. Vaatasin ta siirastesse sinistesse silmadesse. Sosistasin talle vaikselt kõrva "mind lasti lahti..."
Passisin hommikul kella kümneni üleval ja kuulasin Ed Bangeri artiste läbi. Sealjuures pole mingi probleem magada kuusteist tundi jutti ja siis kahe tunniga ära väsida.
Tegelen poole kohaga loomingulise tööga suhteliselt vaba graafiku alusel, mis tuli väga halval ajal, sest mul on muidugi loominguline madalseis ja ma olen eeskujulikult vastutustundetu.
Olles sellises seisus kaob esimesena oskus oma aega arvestada. Teisena kaob energia midagi teha. Kolmandaks... ee, tehke ise, ma ei õm... noh...
"Võrus algas üleeile kohtuprotsess tallinlase Johannes Sireli (61) üle, kes lõpetas mullu augustis Kurgjärvel toimunud Reformierakonna suvepäevad Võru pubis teenindajat baaripukiga loopides ja polikliiniku taga muruplatsil roojates." EPL
Ossaa... Selle kõrval tunduvad isegi Maripuu ja Lang algajad!
Ma oletan, et kõik tõsised mäkipeded istuvad praegu kontoris, nagu meie, hoiavad hinge kinni ja vaatavad Steve Jobsi avakõnet...
* 4 miljonit iPhone'i müüdud, 5 miljonit Leopardi, 20 miljonit lugu ühe päevaga. 25 miljonit telesaadet ja 7 miljonit filmi.
* Time Capsule, 500GB seade varundamaks oma arvutis leiduvat juhtmevabalt. * iPhone ja iPod Touch räägivad uusi keeli, iPhone oskab määrata su asukohta kaardil, jooksutada uusi programme, ka third party software. * Apple TV oskab "kama sheerida" ja HD videot laenutada, ka ilma arvutita. Kõik suuremad filmikompaniid on kaasatud, HD filmid tulevad alla umbes 1% sekundis. Telesaadete ostmine, otsingusüsteem. 40GB-160GB sisse ehitatud kõvaketas. 229 taala. * Macbook Air. 1360 grammi, alla 2cm kõrge, 1.6GHz Core 2 Duo, 2GB RAM, 80GB kõvaketas, 13.3" ekraan. Multi-touch ja taustavalgusega täissuuruses klaviatuur. 5 tundi aku eluiga. Keskkonnasõbralik ja elegantne alumiiniumkorpus. 1799 taala.
Nagu näha, suutsin ma täiesti valutult muu tegevuse kõrvalt oma blogi css-i ära rikkuda. Ja sealjuures absoluutselt aru saamata, mida ma valesti tegin.
Hea teada, kui mul on reedeks vaja üks kujundus ära slice'ida :S
//Ralph Myerz & The Jack Herren Band - Think Twice
mul on v6ibolla loll kyismus, see maci v2rk natuke liiga uus veel, aga. windowsil sai lindistada seda heli, mis helikaardi outputis oli, "what u hear" oli vist. kus ma macil seda v6imalust otsima pean? v6i on see seal programmi sisene v6imalus?
Tegelikult tahtsin ma eelmise postituse kohta öelda, et :(... Väga lahe blogi!
oops bigtime
neljapäev, 24. jaanuar 2008 · 15:23 · poteito
Ma unustasin, et 38% mu blogi juhuslikest lugejatest on 1024x768 reso arvutis, seega mu kujunduselement katab esimese postituse. Ja teksti taustavärv oleks sellise värvigamma puhul pisut äärmuslik.
Nii. Parandasin natuke blogi välimust selle vaimustavalt igava ülesehituse näol. Nice job, have a cookie :)
Vahepealse nädala olen tegelenud elu peale mõtlemisega (istun voodis, vaatan lakke, sügava mõtlemise nägu on peas). Umbes päev peale mu errorit ostis kurikuulus toanaaber omale uue üsapuutri ja lasi mul sihikindlas õelusehoos oma vana kasutada. Mille järgi ma muidugi kui heroiininäljas laborirott innukalt haarasin. Pole enam raamatuid lugenud. Ja tegelt ei meeldi nii.
"Tööl" on ikka sama ajukepp, tulid ükspäev ukse taha, et minuga kohvikus firma tuleviku üle nõu pidada. Ja suutsid mu skeptilise aju oma propaganda ja sihikindlusega välja lülitada. Mistõttu ma olin täiesti kaitsetu ja nõustusin rõõmsalt kõigega. See tähendab umbes kuu aega loomingulist tasustatavat tööd. Ehk siis järjekordset meeldivalt hõrku ajukeppi.
Eraelus on selline kummaline periood, nagu on ja ei ole ka. Kõik on justkui kõige paremas korras, aga mu skeptiline loomus sunnib mind selles aeg-ajalt kahtlema. Mitte et põhjust oleks, aga põhimõtteliselt noh. Sunnib ajusid keppima teistel.
Suuremas plaanis olen üleüldises segaduses ja ärritun kergesti lolluse peale. Jah, isegi rohkem kui varem. Nii et no cookie for me :(
Telesari Skins lasi (eesti kella järgi) südaööst saati oma MySpace'i lehel 10'000 kiiremal austajal vaadata üht lõiku peagi linastuvast sarja teisest hooajast. Pean tunnistama, et uus osa tundub kergelt ülepingutatud, aga siiski kaasakiskuv ja huvitav.
Telesari Skins on üldse väga visalt tegelenud veebis oma fännide hoidmisega ja teinud rohkelt viralit. Näiteks korraldasid nad britimaal sarjateemalisi massiivseid ja eksklusiivseid majaläbusid. Huvitav, mis järgmiseks?
Praeguseks on eelvaatamise võimalus lõppenud, ent võimalus järgmist lõiku näha avaneb juba homme :)
Hoiatus - järgnev tekst võib sisaldada mittemidagiütlevaid spoilereid.
Telekanalil FOX linastub alates jaanuarist telesari "Terminator: The Sarah Connor Chronicles", mis põhineb populaarsel Terminatori filmil (ma ei nimetaks seda triloogiaks, never). Ähvardavaid jutte kummalise sarja kohta hakkasid produtsendid rääkima juba peale kolmandat filmi, aga keegi ei võtnud nende hoiatusi paraku tõsiselt.
Sellised sarjad võivad vahel ka hästi või talutavalt välja kukkuda. See konkreetne juhtum on nagu sci-fi-Dallas, mille oleks kokku monteerinud mõni reality-show produktsioonifirma. Alguses isegi natuke pinget kruvida üritanud sari muutus kärmelt rumalaks (Aastast 1997, kus tegevus aset leidis, teleporteeruti kiirelt aastasse 2007, sest Sarah'l oli vähk. Vaadake, kui nutikalt on kombineeritud sci-fi ja sarja dramaatiline pool, mis?)
Sarja see üleshaibitud emotsionaalne pool seisneb pigem eneseabiõpikutest maha kopeeritud tsitaatidel. Kogu märul on kiire ja pealiskaudne, pahad tegelased pole just eriti ohtlikud ja usutavad ning sari muudab igas osas a'la 82 korda oma suunda, omamata sellist ühtset tabavat sihti, kuhu välja jõuda (Hävitada Cyberdyne? Kas Sarah ei teinud seda juba paar korda või nii?).
Sarah'it kehastab Lena Headey, kes on ekraane väisanud näiteks Kuningas-This-Is-Sparta-Leonidase kaasa, kauni nimega kuninganna Gorgo'na. Väline sarnasus Linda Hamiltoniga on lihtsalt meeletu. Raudmees, kes neid jälitab, on siin sarjas sandistatud tugevalt dramatiseeritud elutuks külmkapiks, kellest on suhteliselt lihtne sisuliselt kepihoobiga jagu saada ja kes loova mõtlemise asemel täidab jäärapäiselt oma missiooni. Umbes et kui kõnnitee äär vastu tuleb, jääb sinna taha kinni. Nii ei ole põnev ju.
Sarjas head robotit mängida üritav Summer Glau lubas enne sarja, et kehastab seni kõige inimlikumat terminaatorit. Üllataval kombel on ta elutum kui Arnolid kehastus, mõjudes umbes sama külmalt kui 7b kõige populaarsem tüdruk.
Ma lapsepõlves ka päriselt uskusin, et enne kuberneriks saamist madistas Arnold kurja tinasõduriga ja kardan siiani veoautosid. Aga märul Sarah Connori sarjas tundub, nagu mängiks Termika telekamängu - pahade eest pääsemiseks tuleb neist umbes et üle hüpata.
Aegade algusest saati (või pigem 91) on inimesi paelunud mõistatus, miks Adobe Photoshop on nii hüpnotiseeriv tarkvara. Teadlased on leidnud sellele lõpuks mõistliku seletuse.
Seetharaman Narayanan... Seetharaman Narayanan... Ja loomulikult tegemist pole lihtsalt programmeerijaga, vaid jumalusega, kelle võimuses on layer mask ja surface blur ja lens flare igavesti. Adobe!
Netpoint keeras DirectAdmini süsteemile üle kolides kasutajatele ikka rõveda käki kokku, seega pole ma umbes nädala blogida saanud. Isegi meie programmeerija oli täiega puzzled kuhu kurat need failid netis kaovad. Nuputasin oma murele eile lahenduse ja mokalaat saab jätkuda. Nüüd ootame, mis probleemi nad järgmiseks välja mõtlevad.
Aga üldiselt säran õnnest nagu kolmeaastane stripipoes kummilammast silitades. Nimelt sain natuke palka ja pimpisin oma arvuti töökorda ja tuunisin ühtlasi maksimumkonfiguratsioonile. Siiamaani on kõik kenasti, lippab nagu tiirane varss.
Peale kräšhi pidin hakkama kogu arvutit taas nullist üles ehitama ja nii muuseas tuli ka välja, et mu tarkvara lemmiklaps Aurora on vahepeal tasulisemaks tehtud ja kolinud kogu pasaga Leopardi peale üle. Küll vaid 15 taala sellise vaimustava aplikatsiooni eest, aga ikka on kuidagi tõrge maksta asja eest, mis on endale vabavarana nii palju kena mainet teinud. Eks ma siis pean ise ärkama.
Ärkamisest niipalju, et viimasel ajal olen ärganud spontaanselt kella viie ja kümne vahel hommikul. Mis jätab mulle suurepärase võimaluse ärgata koos päikesetõusuga, passida tükk aega tühja ja oodata mõned tunnid, kuniks mu korterikaaslane ärkab ja korteris mul ringi kõndida lubab. Magama jäämisest niipalju, et leiab see aset suvalisel ajahetkel kella nelja ja seitsme vahel pärastlõunal. Sama spontaanselt.
Tööst niipalju, et olen endale jälle kuhja lubadusi kaela korjanud aga kui kenad inimesed mind pepust näpistavad, saab midagi ehk lõpuks tehtud ka :-)
//The Human Beinz - Nobody But Me (Pilooski Remix)
Ma ei tea mis keiss mul on, aga ma ikka üldse ei fiili neid Tallinna pidusid. Olen ma siis ise vanem või on inimesed ja muusika muutunud. Pole enam tunnet.
ma ei fiili enam juba mõnda aega tallinna pidusid, täitsa imelik kohe.
being broke rules
kolmapäev, 27. veebruar 2008 · 17:51 · poteito
Tartust lahkudes jätsin oma ühenduse ja lepingu õe vastutusele. Nüüd tuleb välja, et minu nimel on 1956.00 võlg ja takkapihta on Elion omapoolselt lepingu lõpetanud, mulle sõnagi ütlemata. Ei mingit kõnet, sõnumit, kirja, meili, sittagi. Seega järgnevad kulukad sanktsioonid.
See on nii huvitav, et ma pean sellest kirjutama. Nimelt Youtube oli eelmise nädala lõpul põgusalt maas. Kogu probleem sai alguse Taanist, kui poliitik Geert Wilders lükkas YouTube'i üles 15-minutilise islamivastase lühifilmi nimega Fitna. Seepeale andis marus Pakistani valitsus inerneti teenusepakkujatele (edaspidi lihtsalt ISP) käsu kogu maal YouTube'i sait blokeerida.
Aga paraku on probleem selles, et suur osa maailma ISP' jagab omavahel blokeeritud serverite nimekirja. Näpuvea tõttu saadeti blokeering edasi ka Hong Kongi teenusepakkujale, kes jagas seda omakorda suure osaga maailmast. Põhimõtteliselt peaks ISP'd blogkeeringukäsu saanud saitidega ühendust võtma, aga antud juhul (nagu enamasti) seda ei tehtud. Ja see pole esimene kord ja ei pruugi ka viimaseks jääda. Artikkel.
Samuti tundub, et see keegi ei valetanud, kes ütles, et Cloverfield toob täiesti uue ajajärgu õudusfilmides. Legendaarne George A. Romero on juba ühe zombika samas videokaamera-stiilis maha vehkinud ja reklaami põhjal võttes... puhas pask.
Ma ei saa mainimata jätta, kui kõrini mul igasugusest kujundamisest on. Eriti, kui see ei hõlma minu ideid, vaid kellegi teise erakordselt andetuid katseid olla äge ja innovatiivne, kasutada mind kui oma käepikendust. Virelemisest on kõrini. Naiivsetest jobudest on kõrini. Andetutest munnidest on kõrini. Alfaisastest on kõrini (teeb sama välja sest kes vajab skille kui sul on su piiritu pimestav eneseusk madafaka).
Kõik see sitt paneb mind tõsiselt mõtlema, kas ei oleks juba viimane aeg otsida teistsuguseid teid tegelemaks sellega, mida ma nii umbes 15 aastat teha olen tahtnud.
Ma olen viimase nädala mõelnud peamiselt seda, kes ma olen ja kuhu ma tahan jõuda. Millised on mu valikud ja mida ma peaks nende saavutamiseks tegema. Ja hetkel olen ma veel segaduses. Ma pole otsustanud.
Viimase nädala veeretasin blogimõtteid nagu kuumi kartuleid, aga midagi konkreetset pole settinud. Otepää tripp kujunes enam-vähem selliseks, nagu ma sinise stsenaariumi järgi oletanud olin. Laupäevane deppi pidu, kuhu ma igasuguste ootusteta läksin, isegi üllatas natuke üllatada - vähemalt mul polnud seal ebamugav nagu Talna pidudel. Eks tartlased pidasid seda vist leimi tipuks, aga mul oli hea.
Igavus ja rahanappus ajasid mind paar päeva hiljem linna tagasi. Ja peale muljetavaldava kolmapäevase intsidendi ühes kesklinna sohvabaari tualettruumis pole muud huvitavat juhtunud. Kujundamine venib, ideed liiguvad vales suunas. Elu seisab, veel mõtlen, kuhu liikuda. Pea valutab.
Eelmisel laupäeval läksin viisakusest emale kommi viima. Tundsin end veidralt, heitsin pikali. Tõusin üles, oksendasin voodi täis. Jooksin vetsu, oksendasin koridori täis. Ja olin järgmise õhtuni voodis. Täna läksime autoga süüa tooma ja ikka ajab iiveldama. Niisama olles käib pea ringi nagu exorcistis ja muidu on imelik olla. Üsna pikka aega.
Mingi suur asi mu elus sai just omadega ümber. Ma mõtlen, et nüüd olen nagu vaba, kõigest. Ja nüüd, olles vaba, saan ma something something... Ma ei tea. Tõesti, keegi võiks nagu nõu anda lõpuks.
Gnarls Barkley ja Portisheadi tulevased albumid lekkisid ka välja.
Need lekkimised lekkimisteks, see ülipohhui aga mind ajab väga hullult närvi see, et kui ma tahan nüüd plaadipoodi neid ostma minna siis neid seal ei ole...
Lappasin just vana digitalartsi numbrit ja leidsin sealt mindite disainerite pleilistid. Ja mõtlen, et kui kellelegi mingis meeltesegadushoos peaks huvi pakkuma, mida mina kujundades kuulan, siis siin on üks umbmäärane nimekiri:
Madlib - Slim's Return Röyksopp - Eple Ralph Myerz & The Jack Herren Band - Funky Biznizz Jon Kennedy - Space O Matic feat. Hash Skalpel - 1958 (Quantic remix) Lemon Jelly - In The Bath Quantic - Life In The Rain RJD2 - Mic Control Madlib the Beat Konducta - Masala Bonobo - The Plug (Quantic Mix) Four Tet - As Serious As Your Life Sneaker Pimps - 6 Underground Radio Citizen - The Hop The Herbaliser - A Mother (For Your Mind) RJD2 - Here's What's Left (Kõige viimane lugu Deadringerilt) Nightmares On Wax - Deepdown DJ Rels - Don't U Know Koop - Relaxin At Club F****n (Dorfmeister vs. Madrid de los Austrias version) Moloko - Forever More Róisín Murphy - Overpowered (Kris Menace Remix)
Kuigi minu puhul oleks Ralph Myerz või Lemon Jelly kindla peale minek, võib alati lihtsalt Crystal Methodi peale keerata ja lihtsalt kontoris reivida.
a me tohime olla ikkagi suhteliselt vabameelsed võrreldes igasuguse muu rahvaga.. isiklikult suunatud kahemõttelise iba ja roppuste pärast avalikes portaalides ei kaeba keegi kuskile.. milline rõõm! elame end välja!
Fubar
reede, 21. märts 2008 · 18:56 · poteito
Kuna ma lugesin ühe eesti kirjaniku kannatusterohket elulugu, lubasin enesele mitte nii palju viriseda. Seega mul pole siia midagi kirjutada, sest asju, mis oleks korras noh... ei ole. Piiss.
Kuna kuskil pole korralikult Art in America kava üleval (mulle tundub), seega siin on kogu festivali järele jäänud filmide lühinimekiri ja kui piletid välja pole müüdud, võite neid vabalt vaatama minna:
21.03 - Downtown 81, New York Beat Movie (Dir. Edo Bertoglio, peaosas Jean Michel Basquiat, 1981) 1:13 22.03 - Must Valge + Hall: Sam Wagstaffi ja Robert Mapplethorpe'i Portree (Dir. James Crump, 2007, Originaalmuusika J.Ralph!) 1:17 23.03 - Chelsea Girls (Dir. Paul Morrissey, Andy Warhol, 1966) 3:30
Pilet kõigile seanssidele 100kr, Tudengitele 60kr, Õpilastele 50kr. Kõigile filmidele eelneb lühiloeng. Kõik filmid on inglise keeles.
------
Kinomajas jookseb näiteks Kõusaare Cannes'i-film Magnus. Pilet 50/35.
------ Reedel on Tartus vähemalt kaks põnevat üritust. Kui veab, ehk väisan.
Flashback 7th Birthday. Clouds, VXN, GHOST, Major Liiv vs. Beat Rockers, Paranoic Society, Kasheel vs. droid_de, Squt vs. Footpool jne. Asukohaks Genialistide Klubi, sissepääs 75/50
Chalice ja Jürmo Eespere, Džässiklubi Rockers Asukohaks sohvabaar Tige Tikker (kaubahalli kolmas korrus), sissepääs on tasuta.
Nii vahele pean mainima, et sain neti tagasi ja hooti võib esineda blogimist. Nädala lõpuks on oodata kolme postitust, kohati võib esineda tuisku.
Enne sisustasin, nagu normaalsed inimesed, aega ikka Duumi ja Warcrafti tagudes, nüüd läksin kohe peast lolliks ja tirisin paar giga albumeid. Peamiselt elektroonikat, graimi ja dubsteppi. Ma ei tea, kustotsast kuulama hakata.
Santogold on kuum sõna. Cuz everybody luvs Santogold. Sätib kuulata küll. Näiteks Say Aha või L.E.S. Artistes. Ma kuulan, kuni plaat välja tuleb ja raadiod selle nõmedaks leierdavad. Nagu suurema osa uue kraamiga, mida on häbi kuulata, kui see lõpuks raadioni jõuab.
Karmima dubstepi sõbrad lihtsalt peavad armastama seda Benga Essential miksi (torr). Rahulikumad, kasvuraskusteta lapsed kuulavad seda selector dubi miksi.
Kanye fännid vaatavad kindlasti neid ametlikke sci-fi mash-up videoid (via kanye blog, mis vahendab peamiselt ilusaid ja kalleid asju).
Ma pean selle lõpuks ära tegema ja seletama huvitatutele, kes on mu roommate ja miks.
Kes? Ma sain temaga tuttavaks kõva viis pool aastat tagasi. Niivõrd-kuivõrd, sest kui mina olin tollal kaksneliseitse antidepre-pilves prill esiridadest, oli tema üks neist ülbetest kuttidest tagareast. Tead küll, need kes käivad kapuutsides kooli seinu pommimas, joonistavad tunni ajal sketše, raabivad laua sisse noaga vulgaarsusi, põletavad bussipinke, suitsetavad kooli vetsus, röögivad õpetajatega ja kukuvad kooliaasta läbi. Tõsine role-model.
Mingil hämmastaval põhjusel võeti seal koolis kuidagi kõiki omaks, sest me klass oli kirju nagu vanaema tapeet ja kogu kool oli kokku üks suur Noa laev. Aga vaenulikkust kui sellist ei olnud, äärmisel juhul verbaalsel tasemel.
Mõni aastat hiljem viis meid saatus ühes teises koolis kokku. Poiss nägi võrreldes varasemaga välja väga pestud-pöetud-kammitud. Selline tsenseeritud versioon, pusast oli saanud kampsun, teksad olid pesus kokku tõmmanud. Kuulas vähem räppi ja rohkem Keane'i. Elas koos ühe tudrukuga Mutstamäel.
Hängisin temaga tihedalt Mutstamäel. Passisime filme ja sodisime seinu. Või vähemalt mõtlesime sellest.
Miks? Sest ta oli kõige igavam valik. Igavus tähendab stabiilsust, usaldusväärsust. Et ta ei tule purjuspäi kell neli 23 juhututtavaga koju või ei värvi kööki lambist punaseks. See mulle ei meeldiks väga.
Vahel teeb ta asju mis mulle ei meeldi. Jätab toitu ja muud põrandale, kakub kõik pakendid pealt pärani lahti, määrib või puhastab ette hoiatamata (halvasti) mu nõusid. Kütab elektriga, teeb kõike hästi aeglaselt ja räägib igavaid nalju. Kuna ma ise patustan muidugi kõvasti rohkem, siis ma ei mölise.
Nüüd sebib päevad otsa ühe plikaga. Või pigem siis harrastab kõike aseksuaalset ühes suhtes. Nad käivad koos poes, räägivad juttu, planeerivad asju, vaatavad telekat, koristavad... Ja mina olen piiratud mõtlemisega inimene ja ei saa neist aru. Et kuidas see plika viitsib kaks tundi kõrval passida kui Maarius san andreast mängib? Ju asi on minus.
PS! Reede õhtul esilinastuvad Sõpruses kaks uut eesti lühifilmi. Neist esimeses mängib Tommyboy kuulipildurit. Uudis ja filmi info. Teise filmi tegemisest pilte. Piletid 80/60/50.
Ma küll juba blogisin sellest, aga leidsin kanye vimeo lehelt ka neljanda osa samast asjast. Ja üle-erutusin liialt. Nimelt on asja nimi Kanye West Graduation Album Listening Experience, mis miksib Kanye muusikat kokku klassikaliste sci-fi filmidega. Tegemist siis ppromoga, mida eelmise aasta suvel Gradiationi esitluspeol lasti (või midagi taolist). Nüüd jagab Kane neid ka meiega.
Oletame, et sul on mingi pilt, mida tahad orkutisse (no okei, mööndusega reiti) üles panna, aga pilt on igav, hall ja udune?
Head uudised. Tänasest on väljas Adobe uusim toode - Adobe Express. Tegemist on nimelt teenusega, mis võimaldab sul oma pilte veebipõhiselt ilusamaks kruvida - ja seda kõike tasuta. Üles saab laadida kaks giga pilte ja tavakasutaja vajadused peaks see teenus rahuldama. Enjoi.
Sa ärkad vabalt valitud ajal, ütleme kella ühe paiku. See jätab magamaminekuni mingi 16 tundi. Käid pesemas, sobrad külmkapis, teed tassi kohvi või logeled niisama. Siis paned riidesse ja mõtled, mida edasise päevaga peale hakata. Käid korra kontoris või vaatad paar filmi ära, loed blogisid, teed süüa, kuulad põhjalikult muusikat ja klõbistad mõnd küündimatut arvutimängu. Siis käid veelkord köögis moosivargil... Ja sul on ikka veel kuradi 9 tundi sisustada. Putsi.
Ma vahetaks hea meelega oma (nüüdsest) vaba aja raha vastu. Cashback.
//Nuyorican Soul – I am the Black Gold Of The Sun (4hero Remix)
MyDamnChannel, kes tõi meieni näiteks tuntud You Suck At Photoshop sarja (irooniline küll peamiselt photoshopi alal kodus olevatele), on lisaks muule hakkama saanud ka kümneosalise süngelt naljaka seebiooperite paroodiaga "Horrible People". Juba Superteaser üksi on piisavalt jabur.
PS! Need three of these. To do this. Very important.
Okei, mäletate neid mash-up'e Kanye Westiga, millest ma rääkisin? Kavalpead netiavarustest on teinud sama J Dilla biitide ja lugudega, miksides neid klassikaliste filmidega Running Man, THX 1138, Close Encounters of the Third Kind, A.I. (mitte nii klassikaline), Blade Runner jne. Ja mis sest, et editoriks pole Derrick Lee, vähemalt muusika on sigahea! Vaata klippe SIIT.
Ja Kanyest niipalju, et eelnimetatud projektist tuli välja viies osa loole "Drunk and Hot Girls". Ja lisaks loo Homecoming video, lavastanud Hype Williams ja Marocco Vaughn. Peace!
Vaimustununa Vimeost hakkasin ma kirjutama postitust põhjustega, miks Vimeo on parem kui näiteks YouTube (või Dailymotion)... Ja leidsin, et tegemist on mõnevõrra erinevate asjadega. Kui YouTube on põhiliselt selleks, et vaadata, kuidas ahv mootorrattaga sõidab ja kuulata head muusikat, siis Vimeo on pigem amatöörfilmitegijate pärusmaa, kus oma loomingut kvaliteetselt jagada. Ja mitte lihtsalt mõnd kaamerast või telefonist arvutisse lohistatud klippi, vaid korralikke lühifilme ja videoeksperimente. Näiteks Daybreak ja Instant Choisi (full screen please, HD ahead). Või mõni muusikavideo? Peaasi, et oleks ise tehtud ja lastesõbralik.
Pealiskaudne võrdlus YouTube-iga. + Videote kvaliteet on tunduvalt parem. Edukam pakkimistehnoloogia ja HD. + Vimeo toetab laiekraani. Kui su video on 16:9, kuvatakse see üles laetud kujul, mitte ei kahandata 3:4 letterboxi sisse. + Vimeo kujundus on ilusam, keskkond on hästi ja puhtalt progetud. + Pleier on kasutajasõbralikum. Vähem kulinaid. + Pole duplikaate. + Videoid saab soovi korral originaalis alla laadida. Mpeg, avi, mov, mp4 või divx, mille sa üles lükkasid, on samal kujul serveris alles ja soovi korral sulle või ka teistele saadaval. + Custom thumbnail. Vali ise, kuidas su videot kuvatakse. + Ei mingit video kestuse piirangut - lihtsalt üles saab laadida 500MB per nädal. + Vimeo võimaldab seadistada paremini video privaatsust. + Korralikum materjal - vähem lo-fi veebikaamerasse isiklikest arusaamadest jauramist jne. + Lakoonilised profiilid. Kirjutad endast nii palju, kui ise tahad.
– Videotes surfamine on raskem - No Avril Lavigne, ainult kodukootud trash - Pisikese teenuse tõttu võtab üles laetud materjali läbitöötamine kauem aega - Üks reklaamibänner, ounou. Panic - Lakoonilised profiilid.
Ma vaatasin end eile öösel vimeos lolliks. Parem ikka kui ahv rattal.
Guilty Simpson - Get Ritches (low/high) Dir. Anthony Garth Lugu on keskmiselt jama, aga video on kena.
Atmosphere - Guarantees (low/high) Dir: Bo Hakala Pure minimal. Selleks, et sa sõnu kuulaks muidugi.
Dan Le Sac vs Scroobius Pip - Look For The Woman (high) Pure Awsome!
Jay-Z feat. Pharrell - I Know (low/high) Dir. Philip Andelman Video, kus ei näidata räppareid. Midagi uut.
Kanye West - Flashing Lights (Graduation Album Listening Experience Pt.6) (low) Dir. Derrick Lee/Wong Kar Wai (2046) Suht parim neist kanyekatest vist siiani :)
Björk - Wanderlust (low/HD/making-of) Dir. Encyclopedia Pictura Lugu inimestest, kes otsivad alati uusi kogemusi ja video, mis sisaldab neid. Singel on laetud 3D-prillidega.
Róisín Murphy - You Know Me Better (low/high) Dir. Jaron Albertin Olen ma loll või mulle nagu ei meeldi see video? Selles võistluses küll.
Madonna - 4 Minutes feat. Justin Timberlake (low/HD torrent) Dir. Jonas & François Arvestades meeskonda ja eelarvet räige underachiever. Aga melu on kõva.
Will.I.Am feat. Cheryl Cole - Hearbreaker (low/high) Dir. Toben Seymour (i think) Lugu on möga, aga ninjaülikonnas tähepoisid on ägedad.
Pendulum - Propane Nightmares (low) Dir. Tim Qualtrough (took me ages to find it) Rokktrummbass + kergelt häiriv video. Nuff said.
Netifenomenidest... Eelmise aasta oktoobris (oh em i late) hakkas foorumites tasapisi levima üks video. Loomulikult lisandusid sellele järgemööda veel kuskilt netist välja kaevatud sarnased, veel hullemad videod ja kõik need "ametlikud" lehed toimivad hetkel kaardimaksepettusena... Polegi tähtis. Tähtis on see, et fenomeniks sai inimeste reaktsioonide netti üles panemine, kui nad seda esimest korda vaatavad.
jumala mõttetu video ju ma ei saa aru selle fenomenist...
sex love money
esmaspäev, 7. aprill 2008 · 21:36 · poteito
Tead... Mul viskas praegu absoluutselt üle maksa nendest pidevatest naiste kannatuste juttudest. Alati on lahku minnes ikka naispool see, kes haiget saab ja mees on mölakas, kes teda ei vääri... Siis naine nutab natuke, on kurb, igatseb taga ja läheb järgmise juurde. Aga mees ei saa sellest kunagi üle.
Tegelik põhjus on selles, et maailmas on peamiselt kahesuguseid mehi ja neid, kes rahuldaks kõik naiste soovid, naised lihtsalt ei märka. Külgetõmme teeb oma töö ja naine ronib jälle mingi mölaka sabas, kes võlub teda oma (kohati debiilsuseni küündiva) enesekindluse ja -imetlusega. Mehed, kes on sõnades suured. Ja siis pärast naine "koorib üksi sibulat" ja mõtleb, miks jälle.
Varumehed pole ka ideaalmehed. Tihti melanhooliasse laskuvad kutid, kes räägivad nii vaikselt, et endi mõttedki neid ei kuule. Kes astuvad alati ausalt järjekorda lõpust, avavad teistele uksi ja vaatavad tänaval, et naised poriloiku pikali ei kukuks. Kes on nii kenad, et jäävad märkamatuks ka sõbrannade foonil. Neis meestes pole jõudu, otsekohesust ja ambitsioonikust. Nad on aktsepteerinud oma rolli ja mõõdukalt rahul sellega. Mehed, kes ei tee suuri sõnu. Nad ei valluta maailma, nad vallutavad oma maailma. Aga see noh, lihtsalt ei tõmba naisi, kui nad just soojenduskotti ei otsi.
Naised seevastu kas paista täpselt aru saavat, mis toimub, või varjavad seda valehäbist. Kui naistelt küsida, milline mees neile meeldiks, tuleb sealt tüüpiline ilus-kena-viisakas-hooliv-jõuline-humoorikas-pläma. Ent nagu uuringud (mingi tüüp tegelt ka kirjutas üles, päriselt) on tõestanud, käivad neesamad naised hoopis teistsuguste meestega väljas. Selle nimi on külgetõmme ja see ei allu absoluutselt naise kontrollile. Oma tunnete ori, sõna otseses mõttes. Ja enesekindale mehele läheb naine nagu kärbsepaberile.
Ma igatsen neid aegu, kui naised olid naised ja mehed olid mehed. Ja neid aegu, kus laste huvid seati enese omadest ettepoole. Kus naised ei jooksnud tähesära pärast pere juurest minema. Kui mehed ei pannud kõrvale, sest nii lihtsalt polnud kombeks ja polnud vaja ka. Kellele pime keskaeg, kelle midagi muud. Sest käed püsti kui keegi tõesti, mingis meelesegadushoos üritab mulle praegu väita, et sugudevahelise vahekorraga on hetkel maailmas asjad korras.
Ma ei viitsi kuulata, kuidas ainult naised kogu aeg kannatavad. Parem väljas kui sees.
Tegelikult keeravad naised enamasti selle lahkumineku jama kokku ja ka selle, et mees läheb teise naise juurde jne. Naised on ju need, kes on oma rollist välja astunud, sellest klassikalisest naise rollist. See on ju jama kui paksu rahakoti pärast kokku kolitakse, siis ei saagi ju asjast midagi tulla. Kahe inimese vahel peaks ju midagi enamat olema. Naised on ikka enamasti need, kes ennast ilusaks teevad ja teistsuguseks muutuvad, võõra lõhna peale panevad, kui miskit meeldivat meest näevad. Hiljem ei seosta keegi suhtes tekkivaid jamasid sellega, et alguses loodi ju teineteisele vale mulje ja sealt tulevad probleemid.
Anonymous · 8. aprill 2008 · 11:02
Lahkuminekuid elavad üle mõlemad, aga inimvaatluste järgi võin konspekteerida, et meestel ja naistel on täiesti erinev arusaam kas või näiteks ajast, mistõttu ka sageli tundub, et mees saab naisest kiiremini üle kui naine mehest. Meeste jaoks on aeg midagi absoluutset, koosneb üksteisega hapralt seotud lülidest; naine mõtleb lineaarsemalt ja perspektiivikamalt.
Sellest pole mõtet rääkima hakatagi, et lahkumineku kurbus sõltub ikkagi sellest, et kes kumma jättis ja mismoodi.
Sellepärast ma arvan, et need vaiksed ideaalmehed, keda sa portreteerinud oled, kalduvad lihtsalt hõlpsamalt olema need, kelle naised ise kõigepealt maha jätavad; mitte tingimata need, kes ka kaksteist aastat hiljem tahavad kindlad olla, et naine ei kuku poriloiku. Ja paratamatult käib selle kõige juures ka siiski sõnastamine - naiselikust vaatepunktist vähemasti. Nii et kui sa ei mõista oma teguviisi või tunnete kohta mitte midagi öelda, siis nii ongi ja pole ühtki adekvaatset tõestust selle kohta, et sa päriselt nii mõtled või tunned.
Ühtlasi on see muidugi liiga suur teema, et hakata üldistama ja seaduspärasid otsiama (aga mind lihtsalt alati torgib, kui keegi mingisugust misogüüniat välja näitab ja sealjuures kasutab säherdusi stereotüüpnäiteid...umbes nagu, et kas sa paremaid naisi ei olegi elus kohanud?), aga suures jaos ilmselt on see müüt, et naine eelistab pahupoisse - ehk siis mitte neid hoolivaid-kenasid-viisakaid - tekkinud nendest naistest, kes ei ole ise väga tugevad initsiaatorid, ning kes satuvad suhtesse nende meestega, kes võtavad neid rabada. Vaiksed viisakad mehed ei astu sageli esimesi samme, või ebakindlates naistes ei suuda tekitada tunnet, et nad on hinnatud.
Nii et lõpuks läheb ikka kõik ebakindluse nahka. Nii naiste, kui meeste poolt.
Anonymous · 8. aprill 2008 · 11:34
Ja nüüd, mõni minut hiljem, sirvisin blog-tr-ee-d ja märkasin edetabelis üht väga selgelt meeessoost inimest, kellele see kannatanuhala on väga omane.
heeeiii!! üle aja mulle meeldis see post väga :) sa oled täitsa õigel rajal. külgetõmbe nimi on feromoon ja sinna kahjuks/õnneks ei aita ussi- ega püssirohi (loe): enesekindlus/raha. see, et ikka ja jälle valed valikud tehakse on paljuski tänase ühiskonna ja väära peremudeli viga.. usaldada tuleb armastuses ikkagi ainult neid liblikaid kõhus. :)
kui ma saaks teada, mis on misogüünia, siis oleks kõik selge...
Anonymous · 12. aprill 2008 · 13:26
tead, su jutt on üldjoontes õige. aga samas kumab siit ka törts kibestumust läbi. kurbus ja halamine sõltub pigem sellest, kes kelle maha jätab ja usu mind, mehed ikka halavad ka. mis puutub külgetõmbesse, siis see on lihtsalt paratamatu. selles ei saa kedagi süüdistada. need on alateadlikud instinktid, mis on naistesse looduse poolt sisse kodeeritud, valimaks endale jõulist (=enesekindlat) paarilist, kes annaks häid järglasi ja kaitseks pere. jah, ka mehed valivad. kui mitte niisama, et oma vajadused saaks rahuldatud, siis sellise paarilise, kes oleks hea emarollis. ja nii ongi, dzungliseadus kehtib ka inimestele, sest loomad oleme ju kõik. aga see, kas valida suhe, mis põhineb kirel või kiindumusel, on juba igaühe enda otsustada. parim oleks muidugi, kui need kaks omadust koos on.
Anonymous · 14. aprill 2008 · 13:40
näe, veel midagi samal teemal http://blog.yarf.biz/2007/10/27/miks-naistele-ei-meeldi-head-mehed-paipoisid/
sinu tuub, jah just sinu
reede, 11. aprill 2008 · 08:48 · poteito
Tegelt ma tahtsin kirjutada sellest, kuidas keepvid'ist parema kvaliteediga videot kätte saada, aga tundub, et nad on selle minu eest ära teinud.
Niisiis, Keepvid.com on üks paljudest lehtedest, mis laseb sul youtube'ist videoid alla tirida. Hiljuti (ma oletan) lisandus aga võimalus sealt videot alla tirida mp4-formaadis, mis tähendab, et enam ei pea sa jamama alla tiritud fläššifailidega, vaid saad valutult selle... Ma ei tea, näiteks iTunesi lohistada. Ja siis iPodi. Ja siis trolli kõledal tagaistmel valjult kisava pensionäri kõrval mõtete eemale viimiseks vaadata. Näiteksnoh.
Teine trikk, mis töötab uuemate videote puhul. Võta youtube'is mõni video lahti ja kirjuta külma kõhuga aadressi lõppu &fmt=18 ning vaata videot kuni kolmandiku võrra parema kvaliteediga. Sama triki teeb ära ka Better YouTube Firefox Extension. via Lifehacker.
Kui sul on on youtube'is kasutaja, kliki ülevalt nupust Account, siis keri lehe alla välja ja otsi sealt Video Playback Quality. Vali sealt, et sul on ikka hirmus kiire internetiühendus ja ära lase masinatel enda eest otsustada.
Muudest uudistest muidugi see, et Apple plaanib varsti Leedus iTunesi virtuaalse muusikapoe avada ja seega ka kogu Baltikumis. Vaatame, paljud siis sõna peavad, et ostaks muusikat, kui neil see pood oleks. via eMug.
Mäletate sellist asja nagu Joost? Pole kuulnudki? Okei, ma olen siis kehvasti bloginud. Joost on Skype'i loojate ajusünnitis, mis võimaldab sul vaadata erinevaid saateid ja muusikavideoid. Vahva, mis? Aga paar päeva tagasi tuli Adobe välja sellise asjaga nagu Adobe Media Player 1.0 (nad nägid nimega roppu vaeva). Asi töötab Adobe Air tehnoloogial ja esmapilgul on oodata konkurentsi.
Et jätta endast viisaka idioodi muljet, mainin ära, et praegu käivad hullud päevad ja osturallid ja ma sain kaupsist kaks kuulatavat albumit 36 krooniga. Tekib eriti rott tunne :)
Igasugu muud nodi jagatakse ju ka odavalt, aga see kõik kahvatub tõsiasja ees, et allahindlused on ka alkoholiosakonnas. Rumeenlaste rahvusjook Late Harvest (Cabernet Sauvignon ja Chardonnay mõlemad) 39 krooni, Martini Bianco 115, Jägermeister 125, Bailey's Irish Cream 135, Vana Tallinn 99 (või midagi taolist) jnejnejnejne.
Ja seda kella kaheksani õhtul.
COMMENTS (2)
Anonymous · 12. aprill 2008 · 15:43
Mul tuli see meelde kohe, et "eestlane joob praktiliselt kaks korda rohkem kui on peetud m6istlikuks yhe rahvuse genofondi s2ilimise ja tervisliku elukeskkonna s2ilimise huvides."
ma igalt poolt kuulen, et kaupsi crate diggimisel saadi mingeid hullult häid asju hullult odavalt. ma küll midagi ei leidnud. aga näiteks ostsin rahva raamatust ilma igasuguste hullusteta sol uprisingu plaadi veits üle soti eest ja olen ka rahul. pluss veel kodupoest hunnikutega head ja paremat.
Baah... Miks kõik head üritused on siis kui mina ei saa minna:D
rss attacks
reede, 18. aprill 2008 · 18:20 · poteito
Kodus neti omamisega on see jama, et sa ei viitsi ühtegi posti lõpuni kirjutada. Alati on aega seda hiljem teha, eriti sellest ajast, kui panin endale RSS lugeja (antud juhul NetNewsWire). Nüüd kulub mul päevas vähemalt paar tundi, et uusi blogisissekandeid läbi kammida. Ja kuigi soovitav oleks lihtsalt alltop'ist või digg'ist parimaid sirvida, olen oma ressurssi suunanud rohkem twitterisse kribamisele.
Kolme sõnaga öeldes on twitter üks tuntumaid nn. mikroblogimise saite (vaata ka: Pownce), kus oma staatust uuendada või lühidalt midagi kritseldada, sinna ümber pikalt kudrutamata nagu blogis. Maciga aitavad sel silma peal hoida twhirl, twitterific, widgetitest twitget, twitgit või twitterlex. Mugavam ja kiirem lugeda :)
Tartu teekond jäi sel nädalal ära, ei venitanud välja. Mitte kuidagi. Headest pidudest olen eesmärgiks seadnud vaid Loefah & Kromestari Krahlis 30.04 ja Old Skool Madnessi Kultuurikatlas 2. mail. Hapibf2me.
Santogoldi album tuleb varsti välja, mida produussivad muuseas ka Diplo kui Spank Rock. Ootan. Eelkuulamiseks tõmba see tasuta lugu, see on parem kui originaal... Santogold - L.E.S. Artistes (XXXchange Remix)
Ma siin tasapisi mõtlen, et kui leiaks kuskilt lambist kõva koodipoisi, kes viitsiks küpsiste eest ilusat ja puhast koodi kribada, saaks ühe jubekõva muusikalehe teha. See leht ei teeks praegustega võrreldes kuigi palju erinevat, aga teeks seda meetri võrra paremini. Wörd!
Kokkuvõttes ei öelnud ma nagu eriti midagi ära...
COMMENTS (2)
Anonymous · 21. aprill 2008 · 09:38
muusikaleht ? see kelder vä ? või melu.ee ? või mingi väiksem pitchfork veel ? või mismõttes...
Kuigi täna juhtus mõndagi uut, tuli üle pika aja taas selline "sein ees" tunne peale. Põhjusega.
Asi hakkab selgemaks muutuma. Mul on umbes kolm põhilist valikut.
elu mõte
pühapäev, 27. aprill 2008 · 13:12 · poteito
Kuuendal päeval lõi Jumal ühekihilise majapidamispaberi. Seitsmendal päeval sai ta oma veast aru ja jättis selle planeedi sinnapaika...
ja ilm on ilus
pühapäev, 27. aprill 2008 · 13:13 · poteito
Seniks, kuni ilm on ilus, läheb mul päris hästi.
Põmst sellest hetkest, kui ma mõni aastat tagasi koolikoti koos joonlauaga kapi taha viskasin, ei ole ma päris hästi matsu lahti jaganud, mis suunas edasi udjada. Hüppasin ühest koolist teise, proovisin ja lõin käega. Kuna ma kaalusin vähem kui koolisöökla tomativõileib, otsustasin ma töö kasuks. A tööga tulid na kulud, võlad etc. Ma pole väga muserdatud sellest, et nii on läinud, inimesed ja kogemused jäävad alles, aga nüüd oleks vaja nagu midagi saavutada ka.
1.Pühenduda tööle. Tasuda võlgu ja elada ilusti. Süüa kõht täis ja käia kinos ja kommipoes. Õppida oma ametit ja areneda mitte kuhugi. Ning kaua sul ikka sama pinki hööveldad?
2.Sebida haridus. Saada targaks ja ilusaks, täita oma vaba aeg, aga kõht jääb tühjaks ja inkasso võtab külmkapi katteks mu kassi ära. Korraga hariduse omandamine ja vähemalt poole kohaga töötamine on suur hammustus, mida ma pelgan isegi rohkem kui et Ene Ergma lastele seksist räägiks.
3.Riskida. Minna välismaale, küpsetada maailma suurim küüslauguleib või rajada garaaži oma videostuudio (ja pärast seda hankida garaaž ka). Võimalus hea õnne korral kiiresti midagi saavutada, ainult et õnnestumine on sama tõenäoline kui lumi juulikuus. Ehk üsna suur. Ja isegi kui mitte, siis milline kogemus?
Tegelt põhjus ongi selles, et mul kasvas habe ette ja siis ma mõtlesin, et ma olen vanaks jäänud ja tahtsin kolmandat varianti valida. Aga habemega mehed vist nii ei vali, mis?
tõmbaks ringi nagu sirkel
esmaspäev, 28. aprill 2008 · 23:35 · poteito
Aga rahaga on s*tad lood. Käiks trennis, pole botaseid. Käiks Matsalu lahel parte kividega loopimas, aga pole ämbrit. Oleks sõbralik kõigi rahvuste vastu, aga linttraktoril on diisel otsas. Ja kui ma kolmapäevaks serverit ära ei maksa, kaob mu blogi igaveseks (või noh kuniks ma ära maksan). Ja kõik 84 kolmapäevast pidu jäävad ära. Ning kõige tipuks on viletsa Hollywoodi (haha, woody) kassaka Железный человек esilinastus ikka umbelolliks ajaks sätitud...
Blérg! Aga minu vanaisa vennapoja kolmas naine vihjas, et reedel pääseb Madnessile iga kümnes piletiostja tasuta (wtf!?) sisse :) //Midnight Juggernauts - Raised By Wolves
Ma teen siis ühe kiire posti. Eile lasi Pisipehme mac'ile välja seitsmenda versiooni suhtlustarkvarast messenger. Võrreldes varasemaga on lisandunud kontaktide otsing ja hüüdnimed, samuti Apple välja töötatud Bonjour'i tugi. Varasemast on muuhulgas olemas võimalus kuvada personal message'it (näiteks mängiva loo nime) ja corporate service toetab muuseas ka videokõnet. Aga sellega programmi uuendused (ja võimalused) ka sisuliselt piirduvad. Oma käe järgi sättimisest on vara unistada. 7/10
Et mu tänane äpäev väeel äpiisavalt perses äpoleks, äläks ämu äarvuti äka äpesäääääää äpersse.
Ilma naljata ätüraä ä:(
COMMENTS (2)
Anonymous · 1. mai 2008 · 20:29
õnnitleme siis tänase päeva puhul ka. esimest korda. facebooki andmetel.
Anonymous · 2. mai 2008 · 08:28
palju sedasamust minu poolt ka! muide - kas Su numbri lõpus on 346?
disko disko
teisipäev, 6. mai 2008 · 23:39 · poteito
Ühes6naga kolmapäeval nokkisin end ilusti katki ja käisin kultuurikatla viletsal peol magamas. Neljapäeval ärkasin s6bra külmal k6val p6randal ja l6hkusin oma arvuti ära. Reede 6htul andsin taas katlas hagu ja nägin paljusid, keda aastaid näinud pole. Laupäeval käisin Ekuga trippimas ja söömas... Pühapäeva ei mäleta. Esmaspäev tundus just selline päev, et lyya kinos ja hiljem s6prade pool rummi saatel aega surnuks. 6htul sain Ristoga kokku ja mul 6nnestus pimedas tyhjas Polymeris ringi jalutada. Ja kogu asja l6petuseks ütlen, et kolin vist korterist välja. Aga sellest juba järgmine kord.
Me jäime kolmapäeval ühest sigaideaalsest korterist ilma. Kurat. Seab küsimuse alla igasuguse kolimise, kuna latt on kõrgele aetud. Tähtis on prioriteedid paigas hoida.
Aga me leidsime ühe ägeda noorpaarikorteri ka. Juhuks kui keegi otsib.
consumer whore
laupäev, 10. mai 2008 · 00:46 · poteito
Paljud kindlasti teavad, et raamatutega ma vaid teietan. Ent täna oli selline rumal kokkusattumus, et eksisin raamatupoodi.
Raamatupoes tuiates tean ma üldiselt üsna täpselt, mida ma tahan. Täna seisin ma klaasistunud ilmel, käsnakallelikust vaimustusest läikivate silmadega leti ees nimega Economy.
Mhm, Economy. Valdavalt reklaam ja majandus. Marketing, advertising, consumer psychology. Mulle meeldib, et nad oskavad oma kama müüa. Puhtalt peale vaadates ajavad nende ilusad kaaned tati lahti ja mõjuvad vastupandamatult, consumer whore nagu ma olen. Mulle meeldivad ilusad asjad.
Samuti oskavad nad oma vastupandamatutele raamatutele hindu panna. Nii et ostsin hoopis Palaniukki (poistele sama kohustuslik kui deodorant peeglikapis), paar ajalooraamatut, raamatu positsioneerimisest ja ühe kaubamärkidest. Kokku läks alla kahe sajaraha. Mulle meeldivad arukad hinnad ka. Mis sest, et tegelikult läksin ma hoopis seda head raamatut ostma.
Ma ise veedan aega pigem vikipeedias, discogsis ja twitteris.
Tänane Ctrl-C on homne Ctrl-V
reede, 16. mai 2008 · 01:10 · poteito
Mu korterikaaslasel on rumal komme toitu laokile jätta.
Seekord olid kurjategijaks makaronid, mis ta umbes nädalavahetusel endale keetis. Ja lasi seal seista, sest ega ta ei jaksa ju üle kolme vutimuna korraga süüa. Reeglina ma ei ütle midagi, sest ka mul on rumalaid kombeid, aga kuna ma süüa teha ei saanud, tahtsin ma tal pea otsast rebida. Lühikese kaalutlemise järel jätsin hoopis kirja, et söögu oma kuramuse makaronid ära, aitäh. Ja nüüd ta vist solvus.
Meie poissmehekorteris oli samuti omapäraseid lugusid toiduga - http://rings.pri.ee/wp/?p=155
Anonymous · 21. mai 2008 · 22:55
see on päris nadi värk jah. mul sarnased probleemid hetkel, aga lükkan kuivalt sellised nõud ta voodi alla ja läheb minna
Anonymous · 28. mai 2008 · 18:01
Mnjah, seepärast ma üksi elangi. Maksan küll selle võrra rohkem, aga privaatsuse eest olen nõus kasvõi vähem sööma. :)
Anonymous · 28. mai 2008 · 18:03
Sellesmõttes, et... ah, noh, saad aru küll. Ise olen terve korteri peremees ja kui süüa ei saa teha, on see tõenäoliselt selle süü, et olen nõud pesemata jätnud. :)
Pac-Man Begins
neljapäev, 22. mai 2008 · 05:11 · poteito
Teate, ma kirjutan seda juba nädal aega ja ikka listi kokku ei saa, seda baska tuleb aina juurde. Ma panen selle lihtsalt üles ja kui teil on midagi lisada, kommentaarige. Tegemist on osalise loeteluga tulevastest ja hetkel olevatest Hollywoodi filmidest. Mis põhinevad siis vastavalt varem tehtud filmidel või mingil muul ettekäändel.
Koomiksiadaptsioonid: Iron Man (dir. Jon Favreau) Sgt.Rock (dir. Guy Ritchie) The Spirit (dir. Frank Miller, trailer) Tintin (dir. Steven Spielberg) Watchmen (dir. Zack Snyder) Dragonball (dir. James Wong) Justice League: Mortal (dir. George Miller) The First Avenger: Captain America (2011, dir. Nick Cassavetes)
Joonsifilmi/mänguasja/telesarja adaptsioonid: Speed Racer (No Comments) Sex and the City (imdb reiting 4.6) Mamma Mia! (muusikalist) Get Smart (60.ndate sarjast, peaosas Steve Carell) G.I.Joe (60.ndate mänguasjast, peaosas Dennis Quaid) Star Trek (kokku üheteistkümnes film, dir. J.J.Abrams) Thundercats (1985. aasta joonissarjast)
Arvutimängudel p6hinevad filmid: Max Payne (Peaosas Mark Wahlberg), Postal (kontrollisin, kas olete ärkvel, lavastaja Uwe Boll) Castlevania (dir. Paul W.S. Anderson) Bioshock (dir. Gore Verbinski) Halo (seisab hetkel) Tekken Pac-Man Metal Gear Solid (pre-production)
Remake´id: Akira (1988. aasta legendaarsest koomiksil põhinevast joonisfilmist) Death Race (1975. aasta filmist, dir. Paul W.S. Anderson, peaosas Jason Statham) Friday the 13th (1980. aasta filmist, dir. Marcus Nispel, prod. Michael Bay) Nightmare on Elm Street (1984. aasta filmist, prod. Michael Bay) The Birds (1963. aasta filmist, dir. Martin Campbell, prod. Michael Bay) Red Sonja (1985. aasta filmist) Westworld (1973. aasta filmist) Straw Dogs (1971. aasta filmist)
Järjed/Spin-offid: Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull (neljas) The Chronicles of Narnia: Prince Caspian (teine) The Incredible Hulk (raske öelda, peaosas Edward Norton) The Mummy: Tomb of the Dragon Emperor (kolmas) Dark Knight (kuues Batman) The X-Files: I Want To Believe (dir. Chris Carter) Madagascar 2: The Crate Escape Hellboy II: The Golden Army (dir. Guillermo del Toro) S.Darko (Jah, Donnie Darko järg. Kahjuks) Machete (dir. Robert Rodriguez) Harry Potter and the Half-Blood Prince (Potter 6, dir. David Yates) The Pink Panther 2 (Jesus fuck, milleks?) The Haunted Mansion II (Sama küsimus) High School Musical 3 (Ikka sama küsimus) X-Men Origins: Magneto X-Men Origins: Wolverine The Scorpion King: Rise of the Akkadian The Quantum Solace (Bond 22) Street Fighter: The Legend of Chun-Li (dir. Andrzej Bartkowiak) Terminator Salvation: The Future Begins (allikas) The Fast and The Furious (neljas aka Fast and Furious) The A-Team (osadesse oletatakse Willist, Harrelsoni, Ice Cube'i) Jurassic Park IV Transformers 2 Point Break 2 Iron Man 2 ... UUENDUS! Rotten Tomatoes tegi nimekirja 20 filmist, mida nad tulevikus ootavad.
COMMENTS (1)
Anonymous · 23. mai 2008 · 11:52
Tekken võib isegi täitsa phun tulla, sest neil mängudel on alati taga mingi väga deep lugu, mida enamik (k.a mina) suures kaklushimus tähele ei panegi.
Aga sellest Hulgindusest ma ei saagi aru. Mõned aastad tagasi alles tehti re-make sellest ja nüüd mõtles mingi teine seltskond, et oh, teeme meie ka. Tõesti on nõudlus rohelise mehikese järgi nii suur, või? Ja miks kuradi pärast Norton selle rolliga nõustus. Ta oli reaalselt üks näitlejaid, kes mulle istus.
pimbi ise
reede, 23. mai 2008 · 22:38 · poteito
Nüüd on siis aeg saata oma auto tasuta remonti, et küljepeeglist mõra ja vasakust rattakoopast korrosioon välja saada. Vähemalt nii, tundub mulle, on asjast aru saanud enamus eesti Pimp My Ride'i kandidaatidest. Samamoodi nagu Ekspressi läpakakampaanias, otsitakse ka seekord kapipõhjast välja mingi risu, mida keegi aastaid pole kasutanud lootuses, et see korda tehakse. Või veel parem - saadetakse korras asju.
Selliste võistluste esimene kirjutamata reegel võiks olla "asi, mida ma aastaid olen kasutanud, ei tööta enam ja mul pole võimalik uut hankida." Ma tahan risusid näha, risusid. Katkise summutiga roostes Škodasid, millega igapäevaselt Hiiu Grilli öövahetusse tööle veeretakse. Katteta plekkvelgedega sinakasrohelisi Opeleid, mille vasak iste on puudu ja armatuurlaud on ära varastatud. Ja verd. See on kõik. Ma tunnen teie valu, kui teil on BMW, aga see pole see saade.
Võrdlen sellega, et nii suur asi nagu MTV võiks lubada natuke kvaliteetsemat weebi 2008 aastal, näiteks ilma karvaste pildiäärte ja kahtlase kvaliteediga jpgde!
Kerli - Walking On Air (medium, high, making-of, tasuta mp3) Dir. Dan Shapiro & Alex Topaller (Aggressive) Kohalik muusikamaastik võib rõõmuga keelde hammustada, sest pisike Elva tüdruk, kellest peale Fizz Superstaari võitmist midagi kuulda polnud, annab juunis Island Def Jami alt oma debüütplaadi välja. Ning jah, seda produtseerivad Bloodshy & Avant.
Kraak & Smaak - Squeeze Me (laulab Ben Westbeech) (low) Dir. Andre Maat & Superelectric Superlugu ja übervideo. Istu, viis.
Portishead - The Rip (low) Dir. Nick Uff See video tekitab vähemalt sama vastuolulisi tundeid, kui album ise.
Coldplay - Violet Hill (low) Dir. Asa Mader Stiilipuhta retroilme eest viis pluss.
Radiohead - All I Need (low) Dir. John Seale, Steve Rogers Ja tõenäoliselt liimib see indoneesia poiss siiani neid kuramuse ketsitaldu.
N.E.R.D. - Everyone Nose (low, varasta mp3) Dir. Diane Martel Tüdrukute triibupanemise video ei vasta ootustele. Ka kuulsuste cameod ei päästa.
Kanye West - Flashing Lights (2nd Version) (low) Dir. Bill Pollock Nagu ka Jesus Walks'i puhul tellis Kanye oma loole kolm eri videot. Ootan kolmandat.
Jean Grae - Love Thirst (low) Dir. Rik Cordero Huvitav mitu kilomeetrit m*nni peab ta imema, et see taksoarve kinni maksta?
Gnarls Barkley - Going On (low) Dir. Wendy Morgan Võiks ju öelda, et üsna originaalne lähenemine, aga näe ei ütle.
Man Man - Mister Jung Stuffed (low) Dir. Arthur Jones Ma lihtsalt pean, liiga hea video.
James Pants - Cosmic Rapp (low) Dir. Ross Harris Egyptian Lovin' Robo Pimp.
Daedelus - Make It So (high) Dir. No-Domain Pure leet. Nagu see juust.
Wale - W.A.L.E.D.A.N.C.E. (low) Dir. Todd Angkasuwan Kohati nagu kohutavalt halb nali, kohati nagu hea.. nali.
The Roots feat. Chrisette Michele - Rising Up (low) Dir. Rik Cordero Minimaalsete eelarve pimp Cordero on taaskord kenasti hakkama saanud. Neli, istu.
Lupe Fiasco - Paris, Tokyo (low) Keegi ei tunnista omaks. Parem oleks, et ma selle video peale magama jäädes Tokyos üles ärkan.
Jean-Claude Van Damme mängib juunis ekraanidele jõudvas fiktiivses linateoses J.C.V.D iseennast, kes lisaks muudele jamadele peale lapse hooldusõiguse kaotamist Belgiasse puhkusele sõidab ja satub seal pangaröövi peamiseks kahtlusaluseks. Ja nagu allikad väidavad, tõotab sellest tulla ta siiani parim film. Siin on teaser ja seal on treiler.
Kõik järgnevad ekraanisäästjad on tasuta alla laetavad ja piiranguteta toimivad. Ma ei hakka neid järjestusse panema, sest nad kõik... ruulivad... täiega...
10) Holding Pattern Coach - Kui pole raha reisida, siis see ekraanisäästja õrritab sind teadmisega, millest sa ilma jääd - kangetest põlvedest turistiklassis. Saadaval ka windowsi versioon, ja väga hästi sealjuures.
9) Electric Sheep - Kas robotid näevad und elektrilammastest või on nad lihtsalt õlitamata, kui nad ei liigu? Seda me ei tea, aga me teame, et ekraanisäästjad oskavad suhelda teiste ekraanisäästjatega üle maailma ja jagada omavahel visuaalset soga. Ja väga hästi sealjuures.
8) Folding@Home - California Berkley ülikooli teadlased tulid eelmisel sajandil selle peale, et kui inimesed parajasti jalgrattaga sõidavad või köögis suppi keedavad, sahiseb nende arvuti lihtsalt tühja. Siis programmeerisid nad tarkvara, mis ekraani säästmise ajal teeb ägedaid kalkulatsioone (otsib kosmosest elu ja pidusid, uurib proteiini struktuuri või gravitatsioonilaineid). Seadistamise protsess on elu nuss, ent see on väike ohverdus marslaste kopsuvähiuuringute nimel, kas pole?
7) Mr. Sparkle - Justnimelt. Hullumeelne japside pesuvahendi reklaam simpsonitest on nüüdsest su ekraani pesemas. Ja boy, kuidas see tagumikku lööb (kicks ass). Reklaam ise.
6) Kernel Panic Saver (KPSaver) - Kui sa oma arvutit päriselt ära ei taha suretada, installi see screensaver parem oma bossi arvutisse ja vaata, kuidas ta galantse liigutuse saatel oma arvuti aknast alla viskab. Sina ise vajutad lihtsalt esc-nuppu. Video included.
5) Calendar Screen Saver (freeware) - Elegantne ja minimalistlik viis kuvada ekraani säästes kuvarile kalendrit ja kellaaega. Mu isiklik lemmik, mis päästab hetkel mu enda ekraani.
4) FLIQLO & briblo - Midagi LEGO ja kellaaja armastajatele. Nutikad, lihtsad, stiilsed ja tasuta. Mõlemad.
3) Red Pill. Matrix. Jah, nii on. Imeline ja väga hästi sealjuures.
2) Fenêtres Volantes (Floating Windows) - Tõenäoliselt üks viisakamaid ekraanisäästjaid, mis ei tee muud kui et lennutab su aknad ekraani mööda laiali. Ja teeb seda väga hästi sealjuures. Vaata ise.
1) LotsaWater - üsnagi tähelepanuväärne ekraanisäästja paneb su ekraani sõna otseses mõttes lainetama... Ja su vanaema reelingu järgi haarama. Vaata ise.
Veidi enam kui nelja tunni pärast leiab aset Apple Worldwide Developers Conference'i avakõne. Nimelt on Apple'il kombeks juhatada uusi tooteid sisse ikka mingi suure konverentsi või ürituse avakõnedel. Nagu jaanuarikuise Macworld Expo puhul, üritaks ma sellel hea juhuse korral silma peal hoida. Ja selle raames pole midagi paremat, kui ennustada, mis seal sel aastal juhtuma hakkab ja siis mõne tunni pärast vaadata, kui väga ennustused ikka rappa läksid.
iPhone. Ülisuure tõenäosusega juhatatakse uksest sisse uue generatsiooni õhem ja elegantsem iPhone. See peaks sisaldama endas 3G kiirusega netiühendust, päris GPS-i, kaht kaamerat (videokõnede tarvis) ja maksma väidetavalt eelkäijatest kaks korda vähem. Samuti peaks välja antama ka kauaoodatud iPhone Software Development Kit, mis võimaldab suvalistel Atsidel ja Jaagupitel ja imetelefonile tarkvara progeda. Ja et sellest veel vähe poleks, hakkab EMT imetelefoni sügisel Eestis müüma. Ning limited heategevuse-edition (red) tuleb saadaval punasena.
Mitte et sel mingit tähtsust oleks maailma arengu seisukohalt, aga Eesti iPoditurgu arvestades lähevad need kaubaks. Kuigi isiklikult ma pigem loodan, et nad teevad hoopis 12" MBP ära. Aga muudest toodetest... Well, Keda huvitab?
Jap. Polegi midagi öelda, kõik oli põhimõtteliselt selline, nagu ennustati. Ainult punast värvi ei olnud. Aga kõik ikka plaksutasid.
Aga 199 dollariline maksimumhind üle maailma on ikka kõva sõna. Paneb isegi tahtma.
COMMENTS (1)
Anonymous · 15. juuni 2008 · 23:41
Euroopa hind siis 400-600 euri, aga see selleks. Mitte, et mul muud teha poleks eriti palju, aga soovita vahelduseks kirjandust mulle teemal trükiettevalmistus ja värvilahutus (adobe pakk). Mingi norm ja konkreetne raamat algusest peale oleks ülim... Praegu on nii, et 1 (ükskõik mis aga üks) ja 4 värvi (kõik ühesõnaga) on seni jopanud, aga 2-3 värvi on täiesti müstikaks jäänud. Aeg selgeks teha.
i has it!
kolmapäev, 18. juuni 2008 · 01:22 · poteito
Käisin eile oma lemmikfirmas ametivestlusel. Kohapeal muidugi selgus, et olin kogu napi ajavaruga kodutöö vähe vale asja kohta teinud. Samas jäi mulje, et ma isegi suti natuke meeldin neile. Kogu vestlus läks pigem ikka fifty-sixty nende kasuks ja kõik sõltub nüüd teiste kandidaatide soovitavalt nigelast tasemest.
Seda tööd oleks muidugi hiiglama vaja, sest eelmisel nädalavahetusel tekkis lõpuks see kauahaudutud ja suur mästerplän. Ja kuniks asjad läksid kehvemini, hoidsin oma blogilugejaid hea meelega infosulus. Peamine on minu puhul muidugi mitte liiga kaugele ette mõelda.
Aga teeme siis asja minu jaoks lihtsamaks. Kui kellelgi on pakkuda suurepärast tööd (mis ei sisalda millegi kujundamist), siis kirjuta mulle. Kui keegi soovib pikemaks perioodiks kesklinnast <20 minuti jalutuskäigu kaugusel korterit (välja) üürida, võta minuga ühendust. Kui oled käpp open'erile minema, viska sõnum. Kui viitsid niisama koos välismaale hängima minna, tõmba traati.
Ja kui mõtled, et teeks jaanipäeval midagi koos, helista ^__^
Töö suhtes võid ju Soome ehitajaks minna... aga samas tapeedi panek on ka omaette kujundamine... et ei sobi siis :D
in estonia
reede, 20. juuni 2008 · 02:39 · poteito
Kehtestati üle-eestiline öine alkoholimüügi piirang 22-10. Tähendab, positiivsest küljest on vähemalt üleüldise inflatsiooniga võrreldes alkoholi hinnatõus üsna marginaalne, kas pole? Sest sigaretiaktsiis tõuseb 1. juulist ligikaudu kümme krooni ühe suitsupaki kohta.
Jalutasin eile Kalamaja poole (sest õhtuti käivad trammid harva) mõeldes, et jaanipäevaga on ikka süvitsi perses kui lambist astub ligi vana tuttav ja küsib esimese asjana, kas mul on jaanipäevaks plaanid tehtud. Vahel lihtsalt juhtub. Et kes tahab tulla seltskonna hipidega jaanipäeva veetma?
Sattusin blogipuu kaudu lugema mitmeid ülehinnatud blogisid ja jõudsin kompromissitule järeldusele, et mõned inimesed on ikka väga kuradi rumalad. Näiteks need, kes kes leiavad et välismaa mehed on üheselt mökud, kui nad hammastega konservipurki ei oska avada; ei tee gootidel ja emodel vahet; kes toovad esile igas seosusetus kontekstis koduse kasvatuse (Evelyn versus Edgar)... ja üldse kõik taskuteadlased, kelle jaoks on vaid üks ümberlükkamatu tõde, mis kattub ilmtingimata nende pooliku arusaamaga maailmast.
maailm on täiesti putsis, sest osad inimesed blogivad valesid asju. omal ajal ikka siukest jama ei olnud...
lucid dreams
esmaspäev, 30. juuni 2008 · 22:56 · poteito
Sattusin lugema mingit teksti lucid dreamingu (ehk nö. ärkvel või teadliku magamise) kohta ja (mitte just eriti vaimustunult) otsustasin proovida.
Mis asja vähemalt minu jaoks huvitavaks tegi on see, et kuni üle-eelmise nädalani ma ei teadnudki, et ma viimasel ajal ka veel unenägusid näen. Reeglina ma lihtsalt unustan ärgates. Aga et neil kõigil on oma kummastav olustik, subtekst, taustalugu... Justkui pidu, kuhu mind kutsutud pole ja ma pean ise aru saama, kust jooke saab. Ja nüüd ma ei teagi, kas "stsenaariumi arengusse" sekkuda või lihtsalt vaadata kõrvalt, mida mu aju toota suudab.
Unenäod aga tunduvad aina pikemad, üleküllastudes süžeepööretest ja detailidest, mida üles märkida on veel suurem peavalu kui neid jälgida ja kaasa mängida. Seega tänase kohale kirjutasin lihtsalt laisalt "ootasime džunglis praami".
mingi plaat on lucid dreams... mingi sürr muss ja siis mingid elamused, teaduslik tekst vöi soovitused lucid dreami kohta ja ma eriti kuuland pole, sest it freaked me out noh
aga waking life oli mööda. vabalt saab unes tuld kustu panna :)
Anonymous · 2. juuli 2008 · 10:33
ma nägin täna hommikul unes, et Scaberel oli hiigelsuur jooksuratas, milles jooksis kobras ja see pani omakorda mingi süsteemi pöörlema, mis tekitas päris ägeda animatsiooni.
ma hakkangi nüüd siia kommentaaride alla oma unenägusid kirjutama :)
Anonymous · 2. juuli 2008 · 10:41
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonymous · 2. juuli 2008 · 10:42
oh perse, modereeri nüüd väheke, ma kukkusin läbustama! :)
castaneda on jah hea lugemine unenägude kohta. üles kirjutamine võib olla tüütu, aga treenib üsna kiiresti mäletama. ja kui unes lendamise ära õpid, siis.. :)
olen õppind; korduvalt ja üle ühe unenäo. lõpuks kisub ikka vastikuks ära...
shareef don't like it
neljapäev, 10. juuli 2008 · 15:20 · poteito
Ka pole põnev teada, et kui kodust umbes kolmeks päevaks elekter jalga laseb, vajub su kalendris kuupäev paar sajandit tahapoole, toatäis tehnikat muutub hetkega vanarauaks ja soojast veest ning külmast jäätisest võid samahästi Meie Meele suhterubriiki kurba igatsusluulet kribada. Asi läks lausa nii äärmuslikuks, et äärepealt oleks oma elu kriitilise pilguga üle vaadanud. Õnneks on nüüd jälle kõik korras.
Täna õhtul sirutavad Krahlis jalgu vahvad burleskitantsijad samanimelise ürituse raames. Homme sõidan ma komandoga Muhu saarele Fantasti nautima. Inimesed on teretulnud.
üle-eelmine nädal pildis. ma hoidun kommentaaridest ja lasen teil mõistatada. vabalt.
samas ma pean mainima, et kui suur on tõenäosus, et sa lähed juhuslikult ühel päeval linna, põrkad juhuslikult kokku vana tuttavaga kes kutsub sind muhu saarele, sul on juhuslikult kaasas tüüp, kes saaks seal esineda, kel on juhuslikult vaba nädalavahetus ja kelle tüdrukul on juhuslikult seal talu? ja siis sa juhuslikult põrkad kokku oma teise hea sõbraga, kel juhuslikult on huvi selle ürituse vastu ja juhuslikult leiad mingi tüübi kel on auto ja saab mugavalt trippida ilma kompromissideta. i vitun love it when a plan comes together. a-rühm hammusab kadedusest huulde nüüd, aitäh.
Gruusia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul, mis piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. Lõuna-Osseetia on tunnustamata vabariik Gruusias. Rohkem kui 70% Lõuna-Osseetia kodanikest on Venemaa kodakondsus. Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on juba autonoomne piirkond Venemaa Lõuna föderaalringkonnas.
Ma hea meelega võtaks sõna, aga mulle tundub, justkui oleks ma juba kõik ära rääkinud. Ilmselgelt pikalt ette planeeritud (väed mobiliseerusid tundidega) ja täpselt ajastatud (pekingi olümpiamängud ja noor-isamaa suvepäevad) rünnakuga, mille eesmärgiks on separatistlik Gruusia osad (Lõuna-Osseetia ja Abhaasia) kasvõi kaudselt oma kontrolli alla saada. Ja Venemaa ja Gruusia väited kaotuste kohta erinevad kardinaalselt, tuletades meelde vana head Nõukogude aega, kus numbrite kirja panemiseks polnud vaja fakte teada. Mis iganes aitab konflikti eskaleerida, propagandakombain veereb ilusti. Pikemalt konflikti tagamaadest saab lugeda siit.
Küberrünnakute tõttu on Gruusia Välisministeerium sunnitud blogima. Hämmastav on, et läänemaailm paistab asja seekord üsna tõsiselt võtvat. Ma loodan, et seekord astus Venemaa Föderatsioon lõpuks vale konnasilma peale. Samas Lõuna-Osseetiast peab Gruusia arvatavasti siiski suu puhtaks pühkima.
Ma pole üsna pikka aega kirjutanud ja põhjus on väga lihtne - ma ei viitsi. Ootasite mingit muud põhjust? Loodetavasti mitte.
Viimasel ajal on tegevust (minu tavapäraste normide kohta) ikka liiga palju. Mul on plaan raha säästa, aga seda on raske teha, kuna kõik üritavad mind järjepidevalt sotsiaalsetesse situatsioonidesse vedada. Lisaks on mul endiselt vaja elu rööpasse ajada. Ja see nõuab aega ja energiat. Ilmad on ka koledad.
No work and all play makes Jack a worthless hobo.
a job ain't nuthin' but work, right?
esmaspäev, 25. august 2008 · 21:08 · poteito
täna juhtus midagi, mis rebis mind uinutavast unistuste kookonist välja ja viskas julmalt reaalsusesse. ma ei tea enam, kas peaksin endiselt taga ajama õhulosse, mis mu elule siiani sihi on andnud, või peaksin sihtima madalamale ja valima mõistlikuma, aeglase surma?
sealjuures ma siiani päris ei hoomanud, kui vähe usku teistel minusse on. seda on ütlemata sitt teada ja veelgi raskem ümber lükata. ja siis ma ei tea, kas ma peaks "aru pähe võtma" ja olema samasugune kotipoiss nagu mu korterikaaslane (kellest on saanud oma ambitsioonituse ja kompleksidega mu tülgastuse võrdkuju)? või võiksin ma siiski vähemalt üritada oma potentsiaali tõestada, ka läbikukkumise tõenäosuse kiuste?
lihtsalt, et te täpsemini aru saaks. tegemist on trükikojaga, mis asub viletsas rajoonis ühe korrusmaja korteris, hõlmab endas umbes nelja töötajat, kesist palka ja üheksast viieni tööd. see oleks Tartu laks all over again ja ma suht vihkasin seda perioodi. ma vihkasin oma saamatust, tüdimust, rutiini, ambitsioonitust, üksindust. see oli minu sisemine surm. see oli see, mille juurde ma lubasin enam mitte naasta. nüüd on see nagu üks mu reaalsematest valikutest. ja sinna kõrvale ei mahu just väga palju kooli.
see'p see on, kui plaanide ja tegelikkuse vahele liiga lai ruum tekib.
ma ilmselgelt ülereageerisin eelmises kirjutises. või on asi lihtsalt selles, et enamus kolleege on noored kenad tšikid. ja töö ise on ka suht labane ja maksab natuke raha ka. igatahes on täna õhtul tunduvalt rohkema üle mõelda kui eile, sest ma peaks homseks nagu ära otsustama. suht perse.
kool on siiski prioriteetsem, kui need kaks kokku ei lähe, peab töökoht painduma.
Täna maadlesin ma taas pool päeva oma vana tuttavaga, keda ma mitmeid aastaid polnud kohanud - panic disorder. Aga siis andsin talle jalaga munadesse ja kuradi hea tunne oli. Igaks juhuks peab ikka uue tabletipurgi sebima. Homme-ülehomme saavad olema retsilt kiired päevad, asju on korda vaja ajada. Mulle meeldib kui tempo sees on, nende jobude tühimike pärast graafikus mul mitmed asjad seisma jäävadki. Ses suhtes andekas aeg palavikus olemiseks.
Kusjuures üks põhjus miks ma ka kehva töö peale tahaks on see, et stressis olles kirjutan ma obviously rohkem. Blogin ja... kirjutan äkki ühe käsikirja ka valmis.
//Keane - Spiralling
neljapäev noh
reede, 29. august 2008 · 00:30 · poteito
viisin raamatud vanalinna ära ja paberid viisin teise kooli. siis tegin paar tundi tööd, ostsin ristole suitsu, s6itsin liberty city's, lugesin septembri playboy läbi ja sain kingiks üdi eksklusiivse demo. vahetasin köögis elektripirni ära ja hiljem käisin nii muuseas tulevaste kolleegidega piljardit mängimas. neljapäev noh.
säästuinimese kontoribrunch a pole viga, ma sõin eile makarone MITTEMILLEGITA. sool ja maitseained ei loe
kaks võitu
esmaspäev, 29. september 2008 · 16:44 · poteito
hämmastav kui umbep_tsis päev. k6igepealt ei saa öösel hästi magada, siis jään mingi jama pärast tööle hiljaks, saan k6ne, j6uan vihasena kontorisse, ei saa midagi aru, paberit ja muid asju pole, jään kujundustega jänni, l6ikan kaardid viltu, jään kooli veerand tundi hiljaks, putsi pastaka unustasin kontori lauale, yes ei saa konspekteerida, keemia tasemetöö mida kuradit...
samas tegin kliendile vinge visiitkaardi, sain kohvikust saia võlgu ja klassivend kinkis pastaka. olen ootusärev
dude wait what?
kolmapäev, 1. oktoober 2008 · 11:38 · poteito
Lõik mulle saadetud meilist:
Kaspar pane lase need trükki, kui oled need muudtused ära teinud, mida klient allpool tahab:
> Ja veel, seal üks viga, mitte ?*?*?????, vaid *?a????? > *Ja kolmanda juures veel, kui saab, väike parandus: > *Olga,* Massaaz*:*
AH?
COMMENTS (1)
Anonymous · 1. oktoober 2008 · 18:10
haha, dude i feel you're getting pretty lucky! :D
türisalu pank
teisipäev, 7. oktoober 2008 · 17:03 · poteito
"I cut up every single card except one for emergencies. I actually put my remaining credit card in a big plastic cup full of water and stuck it in the freezer. That way, I'd really have to work at it to get that card. Cash only was the rule. If I did not have the cash, I did not need it." Reader Pays Off $14,330 In 20 Months
Üks asi, mis mulle üldise majanduslangusega seoses korda läheb on see, et ka viisakas ülikonnas ärimehed jalutavad julgelt allahinnatud salatite vahel ja vaatavad aeg-ajalt hindu. Kõik see poosetamine naabrite ees liisitud mammonaga hakkab lõpuks taanduma karmi, ent samas mõistliku reaalsuse ees.
Ma pole kunagi viitsinud vaimustusest kiljuda kui keegi liisitud auto, lapse, maja või muu juraga mu nina all vehib. Vajutaks mind lihtsalt knopkana Eesti kaardile kinni ja see ei klapi eriti mu viisaastakuga. Seda enam võiks ma nagu oma mõttetutest võlgadest kiiresti jagu saada. Nagu on mu senine "karjäär" on näidanud, sikutab kaks aastat mind veel suurematesse võlgadesse ilma, et ma tegelikult oma elust rõõmu saaks tunda. Muidugi viimane aasta on mu majandamisele ja kulude piiramisele revolutsiooniline olnud, aga täpselt nii kasinalt ma ka edasi lasta ei taha. Aga kui natuke ikka pigistaks, tuleks Vabadus.
Nägin täna jälle New Yorki unes. Suht kammis ära. Stoori polnud midagi erilist aga see fiil, olla kuskil suures tundmatus, naiivne, ootusärev... Võimas.
2x kuus näen vähemalt NY'i unes. tean mida te tunnete.
aga siia on pealkirja ka vaja
reede, 10. oktoober 2008 · 05:25 · poteito
Kuna mu epic post telesarjade teemal on veninud juba üle poole aasta nagu tigu liivapaberil, räägiks ma parem paar sõna vanadest lemmikutest uuel hooajal.
Californication (teine hooaeg) Sari jätkub kiiremini ja lustakamalt kui esimene ja seal on olemas kõik, mis sarja algusest peale heaks tegi - šarm, keppimine, huumor, elutõed, veel keppimist ja California. Ja teisalt on seda lihtsalt lõbus vaadata. Kas tasub edasi vaadata? Kusjuures jaa.
Entourage (viies hooaeg) Hollywoodis näitlejana läbi löömise juurde kuuluvad vaieldamatult ka karjääri viletsamad perioodid. Paraku pole neid just eriti lust pealt vaadata. Samahästi võiks köögis nõud ära pesta. Kas tasub edasi vaadata? Pese rahulikult, küll ma ütlen, kui midagi juhtub.
Dirty Sexy Money (teine hooaeg) DSM jätkab sealt, kus ta pooleli jäi, keerab natuke vinte juurde, teeb mõned ettearvatavad süžeepöörded ja lõpuks muutub isegi natuke põnevaks. Samas Julieti sarjast ilma ühegi kommentaarita koristamine on täielik huligaansus. Kas tasub edasi vaadata? Mingil määral.
Fringe (esimene hooaeg) J.J. Abramsi uus haibitud sari on umbes nagu salatoimikud 15 aastat liiga hilja ilma huvitavate karakterite ja paeluva süžeeta. Ei julge küll soovitada. Kas tasub edasi vaadata? Ei, õpi parem orgamit.
Dexter (kolmas hooaeg) Kui võtta sari, mis on üles ehitatud ühe geniaalse idee ja hullumeelse poindi peale, on sellele juba teise hooaja leiutamine paras pähkel. Aga sel hetkel kui Morgan oma sumedal häälel neid "kas Harry ikka oli mu päris isa" stiilis küsimusi üle korrutama hakkab, võib rahulikult vannitoa kappi koristama minna. Kas tasub edasi vaadata? Ei, korista vannitoa kapp ära.
Heroes (kolmas, mööndustega) Kõik surnud tegelased ärkavad uuesti ellu. Ja siis veelkord. Alati. Kas tasub edasi vaadata? Kas tasus üldse vaatama hakata?
Lisaks tahab vaadata: Veronica Mars, The Wire, Mad Men, The Shield Andis rõõmuga alla: True Blood, Star Wars The Clone Wars, Knight Rider, The Sarah Connor Chronicles
COMMENTS (3)
Anonymous · 11. oktoober 2008 · 21:49
Dexterist oleme me suga juba rääkinud... etjah, hea sari, aga ta ei suuda enam midagi uut genereerida. See tekitab muidugi küsimusi, et kui väga peab mingi sari midagi uuendama, Dexter võib ju ka Bold & Beautifuli stiilis edasi lasta, keegi ikka vaataks. Või kas mõni sari ei võikski lihtsalt paar hooaega kesta, ära lõppeda ja hea mälestuse jätta... Igatahes, ma ise proovin nüüd õnne NBC seriaaliga Life, mille kohta netis räägitakse, et NBC ei ole viitsinud iseenesest head sarja lihtsalt korralikult promoda. Eks näis.
krt ei tea, nad oleks võinud kahe esimese osaga piirduda ikka:)
the shoplifter dance
laupäev, 18. oktoober 2008 · 19:15 · poteito
Eilne õhtu kinnitas veel üht asja, mida ma aja jooksul õppinud olen - kui pidu tundub igav, stick around kuni midagi huvitavat juhtub. Sometimes it does.
Ja kuna ma arvustusi kirjutada ei oska, siis ma lihtsalt ütlen et looptroop oli hea.
Mu arust on üle pika aja üks korralik Bondi lugu tehtud, sest ega see Madonna electro-katsetus polnud ka just väga lahe. Aga nüüd paluks ka järgmiseks Bondiks ühte metallhammaste, -käte, kuldpüstoli, arminäoga kassi silitav kurikael... because freaks rule!
rafu
ee sul pleiss on vä?
laupäev, 25. oktoober 2008 · 04:48 · poteito
mismõttes nelja tuhande viiesaja eest kuus saab normaalse kolmetoalise? siis on minu kolm tuhat seitsesada üheksakümmend üks ju padulollus. samas ühetoaline on endiselt overkill.
mingid müstilised kommunaalarved tulid jälle. müstilised nagu virmalised, kahtlase päritoluga nagu see kirjadeta konserv mu külmkapis. pluss et korterinaabrid kaklevad iga õhtu selle üle kes seekord köögilauale veepleki jättis, mis nagu muudab siin olemise veel kasutumaks kui see praegu on. paljalt mööda korterit käia ei saa, pidu teha ei saa, köögis nina nokkides ajalehte lugeda, külm... no milleks.
korteri hind sõltub endiselt asukohast ja seisukorrast, vähemal määral ka suurusest. asukoha hinna poolest tapavad endiselt kesklinn, kadriorg, kristiine. seevastu põhi-talna ja lasna jäävad üsnagi odavaimate sekka. ühetoalised jäävad enamasti kuskil 3-5tuhande vahele, kahetoalised jäävad kuhugi nelja ja kuuetuhande vahele. ja siis kolmetoalised, mis hakkavad nagu kohati neljast.
täiesti reaalne on saada kartuli kilohinna eest korter, mille eelmine elanik oleks justkui koidega kampas korterist jalad ees jalga lasknud - toad on täidetud tumepruuni etkvl'i mööbliga, seinu katavad punaseruudulised vanikud, enekesed ilusti riiulil ja vannituba seisab puutumatuna nagu klubipeldik peale praasnikut (sest kõik ju teavad et pensionärid ei pese end, neil koorub mustus koos nahaga maha).
ja suur osa korteritest on sellised lollakat ebamäärast helebeeži värvi siseviimistlusega (sest hele muudab loomulikult su 27m2-se kolmetoalise optilise illusiooni abil suuremaks, nagu teada). kamoon, isegi jeff goldblum teab et beež ei ole värv - see on värvi puudumine (okei yes tean must now shut up smarty pants). vahel harva krooniks ukraina lipuvärvides tualettruum (ma ei oska, see pole isegi naljakas). samas sellise vinge viimistlusega korterid on ikka ehitusaastaga 2005 ja üles.
ma suht nagu tean kus ma oleks elama valmis ja kus mitte. peateema ikka et palju ma standardeid alla lasen et kompromissile minna. mingi kolmetoaline okeis seisukorras kristiine kandis poleks ju paha. pea-asi et soe, ilus, mugav, heas seisukorras, pesemisvõimalusega, madalate kommunaalkuludega, heas asukohas, normaalsete naabritega, pesumasinaga, kodukinosüsteemiga, rösteriga mis leivad peale valmimist ilusti põrandale viskab nagu välismaa filmis, ukraina lipuvärvides vannitoaga, aknalaudadega mille seal peal saab padjaga istuda ja raamatutest värvilisi pilte vaadata, köögi marmortasapinnaga, veinikeldriga, mullivanniga, saunaga, et ei oleks hele tapeet sest hele ei ole värv, eraldi tubadega, sellise elutoaga et kui seal baila käib siis saab rahumeeli oma tuppa magama minna ja teeselda et sind ei ole kodus või et sa tegelikult üldse ei elagi siin ja tulid ainult peole sööma, kaminaga, diskokuuliga ja selle maaja postriga kus mingi kena karmen peal on. ja sellest täitsa nagu piisaks.
aga nagu... alates kolm tuhat kolm tuba? see on minu jaoks küll uudis. ja sütiste tee ei ole enam kesklinn, martti.
putitasin lõpuks natuke oma päevaraamatut. ei ole sugugi see, mis ma alguses plaaninud olin. tahtsin midagi äärmuslikumat, moodset, tuusa ja erksat, välja kukkus nagu alati. sügise värk. aga vähemalt sellest tränasinisest linoleumist sain lahti.
iseenesest peale taustapildi pole midagi muutunud (ja kui ma selle kujunduse vähe ümber optimeerin, saab selle läbuse taustapildi ka ilusama vastu vahetada, praegu peab niisama hakkama saama), lisaks paar rida koodi ja paar uut skripti. mul on veel ridamisi ideid kuidas seda asja paremaks ja ilusamaks teha, samas sisimas igatsen ma kunagi kogu asja lihtsalt wp peale ajada.
kaspar mis sa enda uuest lehest 1920 korda 1440 arvad?
you see, it sucked
teisipäev, 4. november 2008 · 11:12 · poteito
ma ikka üsna polnud selle eelmise kujundusega rahul. ma tean et ma peaks targemaid asju mõtlema, aga pehmelt ajas närvi. ei meeldinud. nüüd on tsipake etem. kuniks ma sellest ka mingi nädalaga ära tüdin.
Mul on lõpuks tekkinud plaan, mida oma lähitulevikuga peale hakata. Samas pole see tei(st)e jaoks just populaarseim variant, seega hoian ma seda sobiva ajani kiivalt salajas. Seniks, kuni ma omadega valmis olen. Ma usun, et te mõistate.
Ma pean vahele mainima, et threadlessis käivad suured näärisoodustused ja nad pillasid eile oma hindu veelgi. Sorage viietaalaseid särke. kui piisavalt tellite, saate soodust peale ka (lisaks: kupongid). Aga olge kiired, sest suurused kaovad kärmelt.
Bounce Camp - Big Dancin'
otsustusvõimetuse-kaspar
teisipäev, 2. detsember 2008 · 19:13 · poteito
On ammu teada, kui väga mulle otsustada ei meeldi. Surve all on mul harukordne talent teha lühinägelikke ja halbu otsuseid. Ja veel suurem oskus selliseid olukordi tekitada.
Kuna mul oli vaja suur hunnik raha väiksemaks lahti vahetada, otsustasin ma enesele teisipäeva puhul midagi pisikest ja ilusat osta. Seadsin sammud kallisse, eksklusiivseid tooteid müüvasse poodi. Veeretasin umbes pool tundi näpu vahel üht vidinat, mida ma väga kaua sihtinud olen ja otsustasin lõpuks, et tegemist on ikka liiga kalli asjaga.
Ja siis jalutasin kaks korrust alla ja ostsin sama raha eest lambist TDK.
Koduteel sain aru, kui mööda mu matemaatika on. Seda teist asja on eestis ainult üks eksemplar. Hetkel. Üldse. Jamps!
Taavi Peterson & Üdi - Story of Life
COMMENTS (1)
Anonymous · 7. detsember 2008 · 03:54
võta see teine asi kaa.
rändom apdeit
teisipäev, 9. detsember 2008 · 07:09 · poteito
Mingid tähtsad asjad on kuidagi eriti venima jäänud. Ei ole motivatsiooni asju ajada. Rohkem nagu polegi midagi öelda.
Pöffiga läks ka nagu alati - küll polnud alul pinget, hiljem aega asjaga tegelda. Samas paar filmi nägin siiski ära. Mõned peilisin netist ka välja, aga Wrestlerist ja Choke'ist on natuke kahju, neid peab veel ootama.
life'i viimane episood tõmbas sama rida. lõpetas reckoneriga. oikuratkuihea. üks parimaid teise hooaja episoode. see dinnertable on kohene klassik nagu. lennake peale poisid ja tüdrukud : )
Taavi Peterson & Üdi on laiali lasknud oma debüütplaadi. Leiab sealt kokku kaheksa lugu, ühe laivisalvestuse ja lisaks video. Saatuse tahtel nimilugu plaadilt veel ei leia. Valdavalt vastutan kujunduse eest mina, video eest Felsland. Plaati saab soetada näiteks Juuksurist, kui huvi on.
energiat pole, kogu mahv on kadunud. öösiti ei saa magada, päeval hea pime, vähe valgust, saab magada. külm ja pime nagu tundras ikka. plikaga olen ka palju koos olnud, muu pahn on täitsa pilla-palla.
tööd oleks kärmelt vaja, valik on kesine. paarist kuust piisaks, ei vaja kauemaks. peale seda võib või kinga anda.
nädala sõimusõna - tolerant (stiilis "hui sa siin tõmbled, kuradi tolerant")
Tead küll, mis tunne - käisid sõbra pool, kuulsid mingit jube lahedat lugu ja nüüd ootad küüsi närides, kuniks msnis roheline pulk valge kasti ära täidab? Juhul, kui oled iTunesi kasutaja (mis windowsil on endiselt paras bag of hurt), on automaatselt üks mure vähem. Sest Mojo oskab su muusikat valutult sõpradega jagada ja seda sõpradelt kasvõi ise alla tarida, kasvõi Valtust Kadrinani. Ja seda ilma eriliste teadmiste või tüütu registreerimiseta. OSX ja Windows ning mitte ainult kohalikus võrgus (nagu shared library), igal poolt. Vali endale lihtsalt mugav kasutajanimi ja jää sõpru ootama. Lihtne.
sa oled haige mees, kaspar. (katsu sa ainult seda video neljandat korda siin vahetada kuna leidsid midagi humoorikamat)
ära muretse, uus aasta tuleb kasin
kolmapäev, 31. detsember 2008 · 06:51 · poteito
Nagu te vast märganud olete, saab aasta kohe läbi. Mina näiteks ei märganud. Aga kuna ma olen ometi nii prominentne ennustaja, pean ma kogu oma üüratut tarkust ka jagama.
Järgmine aasta tuleb raske töö ja rügamise aasta. Kuna majandus pole veel päris põhjas ära käinud ja tagasilöögid meieni jõudnud (eem, 15.3% tööpuudus pakun huupi). Firmad käituvad ettevaatlikumalt, valivad töötajaid hoolega. On tähtis kärpida kulutusi ja võlakoormust vähendada - see aitab rasked ajad paremini läbi saada. Ära ela üle sissetulekute, planeeri ja arvuta.
Samas on järgmisel aastal ka hea aeg võtta mõõdukaid riske, kuna valdav osa majandusest nii konservatiivselt käitub. Ära karda kokku osta pankrotivara või rajada omafinantseeringuga firmasid, kuniks algkapital õnnestub iseseisvalt kokku ajada. Ettevõtteid tasub rajada vastavalt toote nõudlusele, poodide ja kohvikute jaoks on halb aeg. Seevastu näiteks hea, et rajada või arendada erakondi. Kes antud oludes kohandub ja loominguliselt läheneda suudab, seda võib saata märgatav edu.
Peale majanduse? Ei kujuta ette, tead. Väed jäävad aasta lõpuni Iraaki. Kohalikel valimistel tuleb poriloopimine, Keskerakond saab üsna hea mandaadi. Kuna nõrgenev majandus ohustab ka Putini postisiooni, süvenevad Venemaal veelgi etnilised ja ideoloogilised rünnakud. Lõimumine on raskem, aga tähtis. Meelelahutuses on kulude kärpimise aeg. Hollywoodi positsioon nõrgeneb, tuleb indiefilmi kuldaeg. Ja nii edasi. Head vana lõppu!
see nn. majanduslangus on pigem laiskade ja lollide munemise lõpp, mitte midagi muud.
2009
tere 2009
laupäev, 3. jaanuar 2009 · 18:04 · poteito
Del Shannon - I Think I Love You
vegetables
pühapäev, 4. jaanuar 2009 · 16:39 · poteito
Mu mama daragaja kinkis mulle targa aruga lambist jõulutähe (euphorbia pulcherrima). Kes päris marsilt pärit pole jagab üsna kiiresti lahti, kui pirtsaka taimega tegemist. Ma loomulikult ei süvenenud ja juba paari päevaga tundus, et ootamatu külaline viskab üldse võrsed püsti. Aga hetkel peab veel vastu. Eks näeb.
Kuna ma suur lillesõber pole, käisin hankisin enesele hoopis kalifornia ebaküpressi (chamaecyparis ellwoodii). Ma lihtsalt tahtsin öelda, kui elegantne kaaslane ta me pimedale, niiskele kliimale on. Prismas 29 krooni, nagu tõsiselt.
Black Milk - The Matrix f. DJ Premier, Pharoahe Monch, & Sean Price
kuidas elion must anarhisti teeb
esmaspäev, 12. jaanuar 2009 · 19:28 · poteito
Elioni saaga jätkus.
Maksin eelmise aasta märtsis võla ära ja jäin lepingutingimuste rikkumise vaidlustusele vastust ootama. Kümme kuud oli täielik vaikus. Sel nädalal kukkus mu õe postkasti (loe: mitte minu postkasti) kiri, kus nõutakse kiireimas korras astronoomilisi summasid lepingu rikkumise ja, khm, viivise eest.
Minu vastus on resoluutne - kui te ei oska mu postiaadressile (millest te vägagi teadlikud olete) kirjutada, võite te oma võlanõude sisse istuda. Ma jalutan millalgi kontorist läbi, et te sellest ikka kindlasti teada saaksite.
Lugedes Sinu postitust, tekkisid üsna mitmed küsimused ja tegelikult sooviksin väga aru saada, kas oleks võimalik olukorda selgitada. Saan aru, et kolisid Tartust mõnda teise linna ning leping jäi Sinu nimele, teenuse kasutajaks jäi aga õde? Kui nii, siis põhimõtteliselt on võimalik muuta arve maksjat ning ühtlasi aadressi, kuhu see saadetakse. Toodet saab ka loovutada. Ümbervormistus maksab 30 krooni ning õde oleks saanud jätkata samade lepingutingimustega. Samuti on võimalus toode uude elukohta ümber paigutada ja õde oleks saanud sõlmida uue lepingu talle meelepäraste tingimustega. Need kolm varianti oleksid sellele infole tuginedes, mis ma Sinu postitusest sain, hoidnud ära kõik ebameeldivused, mida kirjeldasid. Et teema lõpuni lahti harutada (hetkel palju ebaselgust), oleks mul küsimusi veel :) Ehk kirjutad mulle lilian.viirma@elion.ee ja katsun abistada.
karistamatuse vastu
esmaspäev, 12. jaanuar 2009 · 20:23 · poteito
Internetis on algatatud järjekorde allkirjade kogumine Pronksiöö väidetavate organiseerijate õigeks mõistmise vastu. Selliseid nimekirju algatatakse tihti, ent kohati häirib mind selliste liikumiste äärmuslikkus, lihtne populistlik sõnastus ja radikaalne suhtumine. Igal lool on siiski kaks poolt.
Ent nüüd need absurdsed nõuded nimekirja päises. Demokraatlikus riigis ei saa nõuda süüdimõistvat otsust isegi, kui see moraalselt õigustatud tundub - see on tugevalt süütuse presumptsiooniga vastuolus. Ka on keelenõude rakendamine küsitav, sest demokraatlikus riigis on süüalusel õigus süüdistust teada ja arvatavasti nõuda ka kohtuprotsessi rakendamist oma emakeeles (või tõlgi juuresolekut).
Ma ei näitaks näpuga antud süüdistuse läbikukkumises prokuröri poole ja ei laidaks advokatuuri edukat tööd. Mind häirib just kohtuniku absoluutne küündimatus. Kuidas on võimalik üle vaadata üsna mõjuvatest süütõenditest järjekindla dissidentliku liikumise eest suveräänse Eesti riigi vastu? Ja kohtuniku isiklik heakskiit väidetava anti-fašistliku liikumise suhtes rikub igasuguseid häid tavasid, sest selline tõlgendamine lubaks kaudselt õigeks mõista ka vastavasisulist seadusvastast tegevust. Ja see on õigusriigis pehmelt öeldes kohatu, kui mitte lubamatu suhtumine.
ja minu loogika ei olnud et "võiks kõik väiksemad kurjategijad vangist välja lasta, sest nagunii suuri ninasid kätte ei saada", vaid et kui ei ole piisavalt töendeid siis ei saa lihtsalt süüdi mõista. nendest telefonikönedest siiski ei piisa :/
et noh, ma ei öigusta neid tiblasid, aga ma saan aru, miks neid öigeks möisteti. pole midagi parata.
ja see allkirjade kogumine on lihtsalt jälle üks tobe pateetika.
Ma ütleks, kuni ma veel poliitik ei ole, selle kõige kohta mis praegu toimub, et ever ei oleks uskunud et inimesed nii lollid on või et nii lolle inimesi olemas on. Inimesed, ilma et nende ajupotentsiaal võimaldaks üldse asjadest aru saada võtavad endale õiguse millegi poolt või vastu olla. See on sama idootne kui panna tuumajaama ehitamine rahvahääletusele - 99% inimestest ei tea tuumatehnoloogiast, selle ohutusest või ohtlikkusest mitte halligi - kuidas nad saavad sel teemal üldse sõna võtta?
Praegune ülemaailma majanduslangus ei ole võimul oleva valitsuse süü, see kohtuotsus ei ole läbikukkumine ,eksole. Kazo, sa ka ei tea (ma ka ei tea) kohtupidamisest mitte sittagi ma arvan - ärme siis võta sõna teemadel millest me midagi ei tea. Las räägivad need, kes teavad - kõik muu suurendab ainult infomüra, raskendab kandva info kättesaamist.
Vähkresin hommikul seitsmeni voodis, kergelt uimasena, ent täielikult ärkvel. Ja kui ma lõpuks pärastlõunal ärkasin ja korterinaabrid ikka veel kodus olid ja lällasid, lasin tuimalt silmad kinni ja magasin edasi.
Tead neid päevi kui sa ärkad ja sa lihtsalt tead, et täna ei lähe hästi? Sellest saab üsna kiiresti aru. Selline imelik tunne, kergelt uimane, ebaõnnestumise maik suus ja nigel aura ümber. Sellised päevad, kus isegi lihtsad asjad tunduvad rasked. Umbes nagu võtad laualt lusika ja pillad selle maha, võtad kapist särgi ja kapp kukub ümber? Sellised pisikesed märgid, noh? Ja sul on lihtsalt nagu tunne et fuckit, cancel today. Jätaks terve päeva vahele ja ärkaks homme?
Ei, ma pole mõtlemist lõplikult maha jätnud. Aga kogu selle erinevate maailmavaadete, arusaamade ja tõlgenduste keskel tundub mu kaasakekslemine vastutustundetu ja liigne. Meil juba on piisavalt inimesi, kes pole kompetentsed arvama ja mulle ei meeldi tunda end ühena neist, kuivõrd piiratud mu arusaamad ka te arust poleks. Ma ei viitsi eksida ja ma ei salli, kui minus kaheldakse. Ma ei viitsi olla korrektne ja ei saa olla aus.
Ja kuradi korterinaabrite tülidest on sitt kopp ees. Ma ei talu seda paska enam.
Ma hävitan nüüd täielikult oma indie-aktsiad ja tunnistan, et vaatasin ka seda telekast. Ja oli ütlemata viisakas, lausa kogu ERR'i aastaeelarve oli hakkama pandud, et eurooplastele keskpärast poppmuusikat saata. Mitte, et eesti muusika keskpärane oleks, aga selle peo jaoks puhutakse alati isegi Paulus-Kotkas-Laisaarelt tolm pealt. Soovitakse olla keskpärane ja äraproovitud. Aga sellest hoolimata on tase üsna kõrge.
Las ma pakun, eestlased hääletavad umbes nii: 10. Lowry - You Ain't What I Need 9. Chalice & Maagiline Kuues - Nelikümmend 8. StereoChemistry - Öösiti kõndides 7. Köök ja Kaire Vilgats - Üürnik 6. Ithaka Maria - One Last Dance 5. Janne Saar - I Am Too Good For You 4. Traffic - See Päev 3. Rolf Junior - Fre:dom 2. Urban Symphony - Rändajad 1. Laura - Destiny
Ma oma loetelut siia ei pane, põhimõtteliselt on mu jaoks see üritus ju ikkagi meh. Ja objektiivsuse huvides peaks ma siis ka halbu bände kõrgelt hindama (mida ma ei tee, sest Traffic on ju tegelt ikka jube nõme). Aga see Eurolaulu nimemuutus on umbes "me läksime kontoris JIS C 8303 pistikutele üle, sest me oleme nii noored ja vitaalsed." Ehk pehmelt mittevajalik.
YoutubeMedia unavailable or unidentifiedOpen media
Luke Nukem EP
neljapäev, 19. veebruar 2009 · 03:10 · poteito
Lugupeetud noored ja vanad. Teatame teile heameelega, et meie kodumaine helikunstnik Loopmaster Luke on valmis saanud oma esimese lohakalt komponeeritud mitte-just-eriti-kauamängivaga. Toetage Eesti muusikat ja tõmmake see tasuta netist. kelder.ee/luke | myspace | last.fm
Palju Õnne, Vanamees!
laupäev, 21. veebruar 2009 · 15:46 · poteito
DJ Rafu sai taaskord aasta vanemaks. Häid pühi talle.
Ja pidu oli absoluutselt gnärli.
Mos Def - Life in Marvelous Times
The Outbreak
laupäev, 21. veebruar 2009 · 19:37 · poteito
The Outbreak on selline lahe indie-zombifilm, kus sa saad valida, mis edasi juhtub. Proovi järgi.
Mul tekkis sekundi murdosa tagasi mõte teha säästublog, mis räägiks roppudest soodushindadest, mida kuskilt leida. Praeguses "majandussurutises" leiduks ikka lugejaid lol. Kas keegi teab sellise asja olemasolust või viitsib seda koos muga ajama hakata? Aitäh.
PS. Keldri blogi hakkasime ka uuesti ajama, tasa ja targu.
fort minor (ma sain selle plaadi odavalt lol)
16 krooni
pühapäev, 1. märts 2009 · 21:27 · poteito
Mis sest, et praeguseks aegunud uudis, aga järgmisel neljapäeval on Forum Cinemas sünnipäeva puhul kõik piletid 16 krooni. Välja on müüdud hetkel valdavalt õhtused seansid. Pileteid on veel näiteks filmidele Vasha, Defiance, Frost/Nixon, Wall-E jne. Kel järgmine neljapäev vaba päev, võib sealt isegi veel midagi leida. Annetused lähevad SOS Lasteküla ja Haiba Lastekodu toetuseks. Juhhei!
Vahepeal oli päris mõnus tunda end vabana ja kõike mitte nii pedantlikult võtta. Aga nüüd hakkab see distsipliini puudumine tõsiselt mõju avaldama. And it seems to fucking suck.
Ma jään sind igatsema, semu. Käisime koos läbi kiviklibu ja vihma, päikese ja pori, pool euroopat, Promoe, kolm suhet, 6+ töökohta, 100+ pidu. Head teed, kulla sõber.
Seega täna pole mulle mõtet helistada, sest mu kuradi telefon ei tööta.
Disk Error, Please Insert Disc
reede, 20. märts 2009 · 20:07 · poteito
On teil olnud paanikahäireid? Kui silme eest tõmbab mustaks, lips tõmbab kaela ümber pingule. Ebamugavustunne nii väljakannatamatu, et sa rebid ja röögid, unustad igasuguse arukuse ja eneseväärikuse, kasvõi roomad ja nutad, et minema saada. See on väljakannatamatu tunne.
Mul ei ole enam paanikahäireid. Aga see tunne on meeles. Ja ma hakkan lõpuks enam-vähem haarama, mida ma endale kokku olen keeranud. Salamisi isegi ootasin, aga ei arvestanud, et see nii nüri saab olema. Olgem ausad - mul polnud aimugi. Mu elu on perses ja mul on saanud otsa inimesed, keda selles süüdistada. Ka inimesed, keda usaldada, hakkavad otsa saama. Inimesed, kes mind usaldaks. Kogu sita olen jällegi ise kokku keeranud.
Ma lootsin, et teadvustamine tooks muutust. Olen passinud viimased 15 kuud ärevas ootuses, et midagi juhtuks. Ükskõik mida. Lihtsalt iseenesest. Pööraks asjad ringi, näitaks tee kätte. Mitte et käed rüpes passimine ja bitchimine oleks kunagi olnud parim karjäärivalem, aga ma olen osanud selle ekstreemsusteni viia. Tirida ka teisi kaasa nagu musta auku. Näinud neid välja rabelemas ja edasi liikumas. Ja nad saavad hakkama. Kõik ju saavad.
Tagasi. Tagasi oma mulli. Minu mull. Mu turvaline pingviiniga koobas. Safe spot. Justkui käiks linnas ja kõik kõik ümbritsev paistab justkui läbi udu, iga heli on sust miilide kaugusel ja kõik mis juhtub, juhtub kellegi teisega. Midagi halba ei saa siin aset leida ja kõik saab lõpuks korda. Happy ending guaranteed.
Mind on tegelikult elu aeg sitaks kottinud, mida teised inimesed minust arvavad. Pole minu süü, sain selle verega kaasa. Mind on nii kasvatatud. Valehäbist jätan asju tegemata, ütlemata. Pigem vaikin kui vaidlen. Käin heameelega mööda seinaääri. Olen see vaikne tüüp nurgast. Ei häiri. Kuid viimasel ajal on miski muutunud. Mind ei huvita enam, mida teised minust arvavad. Aga see pole hea asi, mitte minu puhul. Minu puhul on see põhi. Kontroll on maas. Kaputt.
Ainus, millest ma mõelda suudan, on safe spot. Ma tean, et ma ei tohi sinna minna. Ma pean selle pasa alla neelama ja seda händelima. Saama sellest tugevamaks, õppima ja hakkama kõike taas nullist kokku panema. Tükk tüki haaval. Aga ma tunnen end vanana. Justkui oleks ajavoolu kursist kõrvale jäänud. Tuba, mida pole aastaid avatud. Ma ei tea, kas mul on aega ja ma ei julge viivitada. Ja siis ma ei teagi, mida teha. Kas olla lootusetult ambitsioonikas või lootusega ambitsioonitu.
Mõistus on sõlmes. Vaikselt sosistan enese ette, mida siiani iga päev järgemööda - küll homne toob selgust..
mulle ütles kunagi ülemus, et seisma jäämine ei ole mitte see, et Sa oled midagi saavutanud ja siis jääd sinna seisma, vaid see on taandareng, sest kui Sa seisma jääd, siis kõik teised jooksevad Sust mööda...
tark jutt, ma ei taibanud alguses, kuid ajajooksul sain aru
Vägatuttav tuleb ette. Kolmeaasta eest ja tundub et tasapisi sinna tagasi. Meie siinpool zeni mõttelugu ilma mästerplaanita toime ei tule. Ma Ekuga len ka nõus omamoodi ent asju ei tuleks rabada mahajäämise hirmust vaid nende ellusaamise kaifist.
Noja siis veel see veider soe sähvatus et kellelgi veel.
Ma lootsin, et teadvustamine tooks muutust. Olen passinud viimased 15 kuud ärevas ootuses, et midagi juhtuks. Ükskõik mida. Lihtsalt iseenesest. Pööraks asjad ringi, näitaks tee kätte.
Ühtekas! Aga siiani usun, et teadvustamine toob muutuse või noh, mingi jõu või motivatsiooni vähemalt, et muutust läbi viia. Aga Kazo, sa oled okei. Päriselt. Et sa teaks.
It's Sunday afternoon and there are a few things that I have to do and I'm gonna do 'em I'm gonna do 'em.
hakkliha
teisipäev, 28. aprill 2009 · 17:12 · poteito
Naljakas lugu. Korterinaaber läks üleeile oma teispoolega põhjalikult tülli. Kaudselt selle tulemusena käskis ta teispoolel välja kolida. Ja teispool võttis köögitehnika kaasa. Ja korterinaaber andis eile lahkumisavalduse sisse. Ja teatas ühtlasi, et plaanib kuu pärast välja kolida.
And like, seejärel sain mina sellest teada. Ja nüüd ma kardan, et mu hakkliha läheb halvaks.
Orkut sa valelik vesilits
kolmapäev, 29. aprill 2009 · 19:51 · poteito
Orkuti andmetel tuleb mul mingi aja jooksul sünnipäev. Kohane oleks vist seda kuidagi tähistada. Seega vabandage mu jultunult kohatut käitumist. Kaboom.
Neljapäeva õhtul leiab klubis Von Krahl aset iga-aastane Old Skool Madness (facebook rsvp). Kui keegi mingis meeltesegadushoos peaks tahtma mulle õnne soovida, otsige mind baarileti äärest. Järgmise reede õhtul annab Krahlis Red Bull Music Academy infosessiooni käigus tasuta põgusa loengu briti muusik Mr. Hudson (facebook rsvp), lisaks räägivad oma kogemustest DJ Quest, Mr. Nestor ja Ki En Ra. Ja Õllesummeril esineb Moby.
soovin igatahes kvaliteetõhtut! ja õnnitlused ka loomulikult!
any trekkies?
pühapäev, 3. mai 2009 · 16:19 · poteito
Kui ETV mitu aastat tagasi Star Treki originaalseid osi näitama hakkas, olin ma vaimustuses. Sari seadis omal ajal teadus-fiktsioonile televisioonis üsna korralikud standardid. Muidugi umbes esimese hooaja lõpuks hakkas kergelt häirima, et nägus intelligent-atleet Kirk oli sammu võrra ees isegi super-intelligentsetest telepaatiliste võimetega tulnukrassidest. Sellest hoolimata on tegemist ajatu kraamiga, mida sobib siiani häbenemata vaadata (kui mõned piinlikudaction-stseenid välja arvata).
Alates eilsest on mul siis kaks korterit. Lol. Lille istutasin ka ümber.
Muide kas kellelgi on Tallinna kesklinnas mööblit üle või teab mõnd head komisjonikauplust? Oleks vaja kummutit, riidekappi, riiulit või mingit madalat riiulit/lauda. Korralikust kirjutuslauast või kontoritoolist ka ära ei ütleks. Või kellelgi mõni vana stereovõimendi üle? Pakkuge asju.
PS! Nii muuseas, kazo.eu läheb kinni ja jätkab tegevust aadressil kazo.kelder.ee
Ma igaks juhuks hoiatan oma lugejaid, et mu blogi kolib alates sellest nädalast aadressile kazo.kelder.ee ning ei ole alates juunist siit enam leitav. Kui leiate, et oleks lahe mu tegemistega kursis püsida, seadke oma bookmarkid ümber :)
Also, ma luban, et leian midagi huvitavat, millest kirjutada ja kirjutan lõpuni vähemalt paar oma 270-st avaldamata draftist. Kohtumiseni!
Hind24.ee
teisipäev, 19. mai 2009 · 20:57 · poteito
Ma mõtlesin visata paar lauset teemal, kuidas uuenenud säästumarket salamisi hindu tõstis ja kuidas Selveris praegu Salvesti Hiina kaste 10.90 maksab... Aga siis leidsin sellise lehe - Hind24.ee (toiduained)!
See on liiga lahe, et mitte jagada! Super!
Ernie K-Doe - Here Come the Girls
mopp
laupäev, 6. juuni 2009 · 15:25 · poteito
Ühesõnaga ma läksin eile poodi moppi ja toitu ostma, et like täiega korterist ehitustolmu moppida ja siis mopileti ees sõitis mu aju lihtsalt absoluutselt kokku ja ma umbes nelikümmend minutit vihastasin teisi inimesi välja ja loopisin moppe kord korvi kord korvist välja sest no nii brainfreeze oli olla. Kõlab lihtsalt - minna poodi ja võtta üks 22-kroonine vars ja 15.90 mopi ots ja ämber, aga niipea kui teispool tutvustas mulle mingi laia lahmaka mopi kontseptsiooni ja kogu see kaadervärk maksis loomulikult 190 krooni ja ämber lisaks; samas sellise kombo puhul pole tavalise ämbriga midagi teha, sest sellele on ju vaja 359-kroonist eri-ämbrit, aga kuna ma nii jõukaks end ei pea siis nagu ffuuuu...
Viskasin asjad letile tagasi, krabasin 68 krooni eest mitte kui midagi ja põgenesin sealt nii kiiresti kui sain.
Ja pärast läksime uuesti poodi ja ma olin vahepeal peast pehmemaks muutunud seega ma mõtlesin et okei äkki tõesti see lai mopp on siis sitaks parem et ta seda kuradi 92% lisahindlust väärt on ja võtsin laksust spets puitpõrandate mopi hinnaga 215 krooni (kui juba siis juba bljät) ja söögiks enam ei jätkunud.
Ja kõige parem on see, et see mopp on põhimõtteliselt useless, mul on raha otsas ja mu plika nüüd vihkab mind. Can't win them all, right?
Ma üritasin enne arendada sügavamat vestlust (loe: üritasin jäärapäiselt vaielda) teemal, miks ma oma tüdrukuga koos olles kulutan nagu täiesti ohjeldamatult (noh, et jõuda probleemi juureni või nii) võrreldes oma tavapärase sundkoonerdamisega ja siis umbes me läksime tülli sest ta arvas et ma süüdistan oma laristamises teda (ja samas teisalt nagu ma tegelt ju teen seda ka, süüdistan ja laristan, mõlemat) ja ma nagu üritasin... Et nagu...
...Kuidas on see võimalik, et mul üksi olles pole otsustamise ja arvestamisega mingit probleemi aga niipea, kui ma pean teiste inimestega arvestama läheb kogu pask aia taha ja ma teen oma otsused soovist neile meeldida paremini mitte sellest, mida ma ise arukaks ja õigeks pean?
TKHK teeb ka suvel koolitusi, sealhulgas ka kompuutrihuvilistele. Karta pole mõtet, kursused sobivad isegi algajatele. Põhjus, miks kirjutan - tahan minna, ent eelmine kursus jäeti pelgalt huviliste vähesuse tõttu ära. Toimuvad Tartus, koolituse maht 24 tundi. Seega tulge, saate midagi peale päikesepiste ka kõrvade vahele. Hind on mõistlik.
Ma palun juba ette vabandust, et olen täiskohaga släkkinud blogimise kohalt. Olen otsinud ideid, mis oleks piisavalt arukad, et neid avaldada, aga TÄPE ajal on ka normaalsed mõtted defitsiit. Samas seekord tahtsin lihtsalt täiega reklaami panna.
Korraliku teadus-fiktsiooniga (mis ka midagi peale kõõma kõrvade vahel liikuma paneks) on üldiselt s*tad lood. Seda parema meelega saan ma rääkida filmist, mis mind üle pika aja elevusest justkui kaheksa-aastase heeliumilaksu all plika kiljuma paneb. Nimelt jõuab homme kinodesse ulmefilm 9. rajoon, mis jutustab päevakajalise loo Joburgi getos põgenike saatusesse sattunud tulnukatest, keda inimrass suure lustiga taga kiusab. Hoiatan ette, et mida vähem filmist teada, seda uhkem elamus.
Johannesburgis sündinud režissöör Neill Blomkampi debüütfilm põhineb küll kolme aasta tagusel võltsdokumentaalil Alive in Joburg (ja film ise Kaplinna 6. rajoonil), ent tänu Peter Jacksoni abile jutustab sama loo tunduvalt suuremal skaalal, tehes sellest lõdva käega ühe aasta originaalseima teadusfiktsiooni teose. Kinoklubi pilet endiselt 75 krooni.
Meil võeti eelmisel nädalal nett välja. Nüüd on nagu ülivõtmes palju vaba aega. Idee on ju kena, saan ka millegi arukaga peale arvuti tegeleda. Ent kui sa võtad ühe jalaga mehelt kargu, ei hakka ta sellepärast veel kahel jalal käima. Kui mu sotsiaalelu ja karjääri peamiseks vahendiks (ja asenduseks) on siiani nett, tekitab selle puudumine suht peata oleku. Ning kuna kellelgi ei paista mulle väga mingit (arendavat) tegevust pakkuda, siis ma lihtsalt panen täiega tühja. Ei mingit väljundit.
Eriti nüri, et enne septembrit oli vaja räigelt mingid asjad korda ajada, Ja läks ilmselgelt persse. Tööd ka otsida ei saa. Nüüd mis?
Nagu paistab juuresolevalt pildilt, pole ma tykk aega midagi kirjutanud. Pole nagu eriti millest ja millega. Internet toodi l6puks tagasi, ent arvuti hakkas mul h22lekalt k2tte 2ra surema. Eks kilometraaz on ka muljetavaldav. Alguses kadus osa klaviatuuri (loe: joogivesi), seepeale aku, seepeale k6ik muu, alustades ventist ja l6petades kuvariga. Asi on suht fubar, aga rikkaks saamiseni tuleb seda kunstlikult elus hoida. Hea 6nne kprral peab terve yhe filmi vastu.
Teateid tegelikkusest: Graffiti aastast 1997, suurepärane. Saates on esindatud nii Ülo Kiple, Marx, Bach, Lazer, Pets, Streetrave 97, Lillekas, Tartu Hip Hop Club, Illukas... isegi Jarx ja Kayot astuvad läbi. Minu sisemine tõsipea võpatas rõõmust.
Vahel tuleb spontaanselt tahtmine nutma puhkeda. Ja siis sa m6istad, et justkui pole p6hjust. Et toit laual ja soe tuba ja neegritel aafrikas on sajaga viletsam tehing, aga... Tajuda, kui tühi ja perspektiivitu mu elu on, on alati valus. Oh, snap.
This is me, here I am
laupäev, 9. jaanuar 2010 · 08:55 · heigo-ojavee
I've recently found it hard to bitch about my life publicly. I feel as if my input to society isn't sufficient enough for me to have demands of any kind. It's not that i feel any different about things, but certain opinions and feelings could simply be described as hypocrisy.
So my solution is to make my life worthwile. So I'd be in a position to make demands and have means to justify my ambition.
Mul tuli geniaalne idee eile hommikul. Nimelt, kodustes tingimustes töötades on üsna raske luua töist õhkkonda st. keskkonda, kus sa tunned end vähe distsiplineeritumalt ja ametlikumalt. Kellel lihtsam, kellel raskem ent minu jaoks on procrastinating alati tähtsal kohal olnud (eriti kohustuste suhtes).
Kuid siis leidsin ma imelihtsa lahenduse - luua oma arvutisse kaks kasutajat. Täiesti puhas kasutaja ilma mingi rämpsu ja sodita mu teise kasutaja alt. Niisama netis mökutamise saaks teha oma tavakonto alt ja töökonto oleks ilus, tühi, korras ja sisaldaks ainult vajalikku. Pealegi on kontodest sisse-välja logimine arvutites lihtsaks tehtud.
Ilmselgelt elu mu jaoks asja nii kergeks teha ei saa, ega?
Viimasel ajal on mu arvuti jõudnud vanuse poolest seniilsuse perioodi. Keeldub pidevalt sisse lülitumast, voolu sisse võtmast ja lülitab end vabalt valitud hetkedel lihtsalt välja. Suht motiveeriv on töötada masinal, mis iga hetk su pooliku töö ära unustada võib. Probleem on arvatavasti tingitud sellest, et aku on 100% surnud ja AC plug ei jõua muid jubinaid üksi ära toita. See, et lisaks akule ka vent, osad klahvid ja laadija korralikult ei toimi (lõpetades jõudluse- ja iluvigadega) muudab ka arvuti parandamisse investeerimise perspektiivituks lahenduseks. Ainus toimiv lahend on tundub uus osta.
Ühesõnaga. Läksin Accounts paneeli alla ja tegin uue kasutaja, ent enne kui see protsess omadega joonele sai, lülitas mu arvuti end välja. No prob, random shutdownid on mu 42 kuud vana akuta arvuti puhul tavalisemad kui suvaliste meeste lahti imemine Lindsay Lohanile. Ent see nussis mu System Preferences paneeli ilusti ära. Nüüd Accounts paneel üldse ei lae enam ning ma olen stuck login-aknaga iga kord kui masina käivitan.
Lugedes netist antud issue kohta olen ma isegi lihtsalt pääsenud, ent sitaks ajab närvi, et isegi millegi nii lihtsa ja loogilise tegemine on tehnilistel põhjustel raskendatud. Rääkimata siis veel millegi asjaliku tegemisest. Pask.
Martyn - Vancouver (6:08)
jaanuari pleilist
reede, 29. jaanuar 2010 · 14:28 · poteito
Umbes selline oleks mu jaanuari pleilist. Tegin lihsalt listi viimase aja parimatest leidudest, mis mu kõrvades kummitavad. Üsna hektiline valik. Indie-popist minimal techno ja dubstepini. Karen O. & Kool Keith - The Teaser (Original) (link) Jean-Jacques Perrey - E.V.A. (mp3, save as..) Miike Snow - Animal (Mark Ronson Remix) (link) Major Lazer - Keep It Goin' Louder (Kuts Surfs Up Remix) (link) Fool's Gold - Surprise Hotel (Micachu & The Shapes Remix) (link) Hudson Mohawke - FUSE (link) Martyn - Vancouver (link) Skinnz - Ukraine (kuula & osta) Boy 8-Bit - Baltic Pine (GreenMoney Bootleg) (link) Optimus Gryme - Annihilation Of The Ego (ep) Kid Sister - Right Hand Hi (Caspa Remix) (link) Lykke Li - I'm Good, I'm Gone (Metronomy remix) (link) Atlas Sound - Walkabout (w/Noah Lennox) (link) Sufjan Stevens - Chicago (Adult Contemporary Easy Listening Version) (link)
Boonus: Flight of the Conchords - Carol Brown (link ja lüürika)
Disclaimer: ma ei pannud neid lugusid ise sinna üles.
Lasin end nõusse rääkida Garage48-l vabatahtlikuna osalemiseks. Üsna häda, ei ole kompetentne. Pole nagu veebi tegemises eriti käsi, meeldib rohkem niisama oma lõbuks pilte nikerdada. Aga saan hakkama, kuidagi. Pean saama.
esmaspäev, 26. aprill 2010 · 23:13 · therantmarathon
Enesekindlusega pole mul kunagi hiilata olnud. Ja seetõttu on taas järjekordne madalseis, mille raames kõik mu kõhklused ja kahtlused on kuhjunud ning kogu tuleviku perspektiivituse raames tipnenud igasuguse ambitsioonitusega midagi teha, selmet et põrandal looteasendis lesides lasta patukahetsusel enesesse hüübida. Ma tunnen end mõttetu ja jõuetuna.
Üür on maksmata. Kommunaalid on kaks kuud võlgu. Internet on tasumata. Tõele au andes pole ma laupäevast reedest saati eriti midagi söönud. Ebameeldiv tunne. Käin mööda seinaääri. Võtan vastu almusi, tühi kõht ei luba pirtsakas olla. Minust on saamas mittemiski.
Terav valu rindkeres. Umbes paarikümne minuti vältel, mil üritasin rahuneda, mõistsin, et see võib olla tingitud stressist. Milline naeruväärne väide, mis mul linnukesel muret. Ent tõele au andes on end kodus üksi piinates ja kõigis maailmahädades süüdi tundmisel parajalt stressirohke mõju. Tunda end alaväärsena on koormav ja väsitav, asetada end minuga samasse positsiooni on raske. Raske on mõista.
Nägin jälle paari asja, mis eesti noored olid teinud. Nad elavad seda elu, mida mina peaks. Mida ma tahtsin. Ja mille ma mööda lasin. Ning arusaam sellest, kui suur mu mahajäämus nendega võrreldes on, on rusuv. Masendav. Ma ei tea, kas ma jaksan seda tasa teha. Kas mul on veel aega. Olla üks miljoneist ei tee mu olemist sugugi paremaks.
S*tta ma soiun, raisk. Mõttetu mees. Komavead.
the sounds of silence
teisipäev, 27. aprill 2010 · 17:44 · therantmarathon
Täiesti pohhui olekul on üks hea külg. Et on täiesti pohhui. Kui pole midagi võita, pole ka midagi kaotada. Tänane algas kuidagi teisiti.
Karta on, et homne on jälle samasugune. Eks näeb.
you said it!
teisipäev, 27. aprill 2010 · 18:31 · therantmarathon
Kõigepealt tulevad filmid, siis on jupp tühja maad ja siis tulevad eesti filmid.
Anonüümne kommentaar 27.04.2010 16:31
shopping list
teisipäev, 27. aprill 2010 · 19:29 · therantmarathon
Kriso.ee-s Balti Raamatumessi raames 9. maini üle miljoni raamatu kuni 25% soodsamalt. Ma ei tea, mis teema neil pikkade nimedega on.
ringa-ringa
neljapäev, 29. aprill 2010 · 13:53 · therantmarathon
Sain just ühe huvitava telefonikõne ja pole seda kellegagi jagada...
ära nuta lillekapsas
reede, 30. aprill 2010 · 17:32 · therantmarathon
Tänane tähtis kohtumine lükkus esmaspäeva. Kuna mul nüüd terve päev midagi tähtsat teha pole, tunnen, kuidas vedru maha hakkab käima. Lollakas, alarakendatud tunne on.
Saavutused tulevad mul ikka pigem inertsist.
tuleb homne ja siis tuleb ülehomne
laupäev, 1. mai 2010 · 01:09 · therantmarathon
Mu elu on sitt ja ma pole oma elus sittagi saavutanud. Aga ma olen veel elus, puhtast uudishimust, mis edasi saab.
Jap, puhtalt uudishimust. Oleks narr enne peo lõppu jalga lasta.
esimene tööpäev
teisipäev, 4. mai 2010 · 23:00 · therantmarathon
Ühesõnaga, kuna ma pole veel seletanud... Eelmisel nädala keskel helistas mulle üks härrasmees ja pakkus püsivat töökohta trükikojas. Kuna mul niikuinii midagi paremat teha polnud ja hey free money siis ma vastasin, et loomulikult. Ja täna oli juba esimene tööpäev.
Ühtlasi tekkisid mul õhtul koju tulles esimesed kerged kahtlused (aga see on normaalne, sest ma olen homo sapiens sapiens). Tööpäev kestab kaheksast viieni, mis tähendab, et selle aja jooksul olen ma 100% unavailable. Mis nullib ära suure osa mu vabast ajast. Ja 101% mu energiavarust ja kujutlusvõimest. Ei mingeid hommikusi õllejoomisi, videovõtteid, eurotrippi, muusikafestivale ega pärastlõunaseid köögivestlusi sõbrannaga. Ja just see viimane on kuidagi muserdav.
Hea on see, et töökoht on uus ja hea. Tööülesanded on viisakad. Vähemalt ma teen midagi ja ei passi niisama. Ja teenin raha. Ja see kasvatab enesekindlust. Ja võimaldab mul saavutada asju. Ja siis saavad rahast võlad. Ja tegevusest koormus. Ja kohusetundest rutiin. Ja vedru hakkab maha käima. Ma pean vist lihtsalt selle hetke ära tabama, kui nõmedaks läheb.
Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt ei jää mul tulevasest palgast just eriti palju üle. Sellest hoolimata sihin ma tehnikat, mida jubedalt tarvis oleks.
Video: Canon EOS 550D kere (umbes 12000) või kasutatud 7D kasutatud 20-35mm lainurkobjektiiv (3000.-) Sima SL-20LX Video Light ($33.24)
Heli: Azden SMX10 Stereo Condenser Mic ($67.30) Zoom H4n salvestaja ($299, koduleht) Wind Muff ($40) Boom Pole ($150)
Montaaž: kasutatud MBP 15" (umbes 15000) LCD Wacom Bamboo Pen & Touch ($99, 500-1500.-) Keyboard Shortcut Skin for Final Cut ($30) Kõrvaklapid
Kaugem tulevik oleks... eks see protsessi käigus ole näha.
i don't know everything, but i do know something
laupäev, 22. mai 2010 · 15:35 · therantmarathon
Ma olen nüüd viimased paar nädalat viinud end taas kurssi trükitehnikaga. Hea teada, et ma siiski millestki midagi tean. Peaks vist veel lugema ja süvenema, et olla reaalselt ekspert antud alal, mis sest, et sellel töötamine mind vaid mõõdukalt rõõmustab. Prooviaegadest umbes neljas trükikojas, prominentses ajalehes ja fotostuudios on siiski midagi kõrvade vahele jäänud.
Sõnas "ekspert" on lihtsalt nii palju swaggerit.
pingelangus
laupäev, 22. mai 2010 · 15:44 · therantmarathon
Eile oli täpselt selline hetk, kus oli hull tempo sees ja asjad sujusid. Ja siis ühel hetkel sai tegevus otsa ja ma ei osanud muud teha, kui maha istuda. Ja siis ma istusin. Ja kui tegevus tekkis, ei viitsinud ma tõusta.
Peab end pidevalt tegevuses hoidma, muidu läheb, nagu tavaliselt.
the chocolate factory
neljapäev, 3. juuni 2010 · 22:40 · therantmarathon
Töö juures ongi täpselt nii, et hommikul lähed alguseks kohale ja õhtul tuled ära ja vahepeal aega nina nokkimiseks ei ole. Seega pole mult enam mõtet küsida, mis linnas toimub.
Hollywood kohe armastab eriefektide tüüpe, sest nad oskavad vähese rahaga häid tulemusi saavutada. James Cameron, Peter Jackson ja Sam Raimi alustasid kõik ultra low-budget filmide peal, mis olid tehtud oma uneajast ja taskurahast. Ja hollywood hoiab silmad lahti.
neljapäev, 29. juuli 2010 · 13:24 · therantmarathon
Tööd on vähemaks jäänud, mis muudab mind paranoiliseks. Välimuse pärast mind siin tööl ei hoita.
prooviaeg saab läbi
pühapäev, 29. august 2010 · 18:44 · therantmarathon
Täna hommikul kell seitse helises mu telefon. Sõbrad olid just peolt tulnud ja uurisid, kas nad võiks "paar tundi mu köögis istuda, õues on külm". Ma vajutasin kinni.
Ühest küljest pole suur ohverdus lunastada oma sõpradele paariks tunniks oma köögipinda, ent ma olin marus. Kell seitse hommikul aetakse mind une pealt üles, sest mu sõbrad ei oska peale pidu koju minna? Kuid kõige tülgastavam oli arusaamine, et ma olen oma parimaist sõpradest väsinud. Ainult ühed samad näod, samad peod, samad jutud. Copy paste. Rinse and repeat. Ma ei tahtnud nende möla köögis kuulata.
Mis toob mind probleemi tuumani - Ma olen alati võtnud kõiki asju oma elus ajutisena. Teadmine, et asjad võivadki nii püsivalt jääda, on sandistav. Et ma ei saa välja sellest joodikute ja väikekodanlaste ringist oma piiratud mõtlemise ja madalate sihtidega. Sest juba pikka aega on mul raskusi leida asju, mis mulle mingitki rahuldust pakuksid. Inimesi, kes paneks elama. Ja see on murettekitav tendents.
No purpose, no goal. Aeg on oma elus asjad üle hinnata.
motivatsioonipaus
esmaspäev, 30. august 2010 · 00:03 · therantmarathon
Many successful filmmakers either did not attend or dropped out of college and/or film school. These include James Cameron, Steven Spielberg, Quentin Tarantino, Robert Rodriguez, Paul Thomas Anderson, David Fincher, Stanley Kubrick, John Huston, Woody Allen, Steven Soderbergh, Dario Argento, and Orson Welles.
Ma nüüd võtan lahti peatüki Late Bloomers.
joodikud
pühapäev, 5. september 2010 · 23:16 · therantmarathon
"Miks sa Eestist minema läksid?
Ma mängisin mitmes ansamblis ja enamik pillimehi, keda ma tundsin, olid joodikud. Ma ei tahtnud ise saada samasuguseks."
kolmapäev, 8. september 2010 · 00:14 · therantmarathon
House of Cards
pühapäev, 26. september 2010 · 02:34 · therantmarathon
some days i make myself sick.
literally. after passing out on the kitchen floor from malnurishment, i decided to look over some aspects of my life.
also, met a girl who's too good for me. and she knows that.
indecisiveness
neljapäev, 30. september 2010 · 03:56 · therantmarathon
Okei, maybe ta ei pea end liiga heaks mu jaoks. Aga ma põletan täiega oma aktsiaid ja šansse, sest ma ei tee midagi. Ja olen ebaatraktiivselt otsustusvõimetu. Sest ma pole otsustanud, mida teha.
Peab endale tihemini meelde tuletama, kuidas ma minevikus kõik asjad olen saanud. Ikka vastu võttes.
see on postitus
reede, 15. oktoober 2010 · 10:13 · therantmarathon
Geniaalne. Kolleeg läheb tänasest ära ja ma saan ta CFH'd endale. Sest mul on ilmselgelt niigi vähe tööd. Juba praegu on mul raskusi oma tööga, leidmaks motivatsiooni ja põhjust, miks mind peaks huvitama. Aga ei huvita, pohhui on. Võõras mure.
Samas on hetki, mil ma tunnen end õnnelikuna. Ent need hetked on harva ja hajali.
See drastiline muutus. Mulle tundub, et see tuleb varsti.
väikekodanlase elu
laupäev, 13. november 2010 · 18:11 · therantmarathon
i am doing fine, i guess.
sain eile ristoga kokku. tal on eestis ikka sitaks igav. siin ei toimu midagi ja kõik on nii töiseks-koduseks ära läinud. ja nii ka mina.
mul on kolm olekut - ma olen kas tööl, tüdrukuga koos või istun üksi pimedas toas ja vihkan end. ainult et viimase jaoks on hiljuti vähe aega jäänud.
tööl on ka lahedamaks läinud.
ma olen laisk ja mugav.
jne.
head seda-aastat
reede, 31. detsember 2010 · 16:32 · therantmarathon
nii. läbi. finito. selle aasta v6ib kotti pista
kohustuslikud uusaastalubadused? eelmise aasta omadest tuli kaks kolmest, kui ma ei eksi, seega šansid on täiesti olemas.
Järgmiseks aastaks reisima, uus töö ja... mu esimene koostöö filmialal. kas siis kirjutaja, näpuvehkija v6i kaablivedajana. kasv6i pea ees jalg ukse vahele.
ja kui ei vea välja, siis reisima. minema. away.
2011
närviline
esmaspäev, 24. jaanuar 2011 · 14:45 · therantmarathon
Viimased kuud kummitab mind parakas, nagu oleks midagi väga tähtsat meelest läinud. Kogu aeg on selline moosivarga tunne. Eks oma osa andsid sinna andmesideparakas, tööparakas ja mendiparakas, aga tunne ei jäta rahule. Ikka painab miski hinge. Nagu roostetaks servast. Hirm millegi hoomamatu ees.
"You know, it occurs to me - you could solve all your problems by obtaining more money" -Dr Sheldon Cooper
this is the thing
esmaspäev, 31. jaanuar 2011 · 09:57 · therantmarathon
kolmapäev, 9. veebruar 2011 · 17:57 · therantmarathon
Nüüd hakkab lõpuks kohale jõudma.
Plikad olid natuke solvunud, et ma ei jaga nende entusiasmi uue korteri puhul. Oleks palju väita, et siin midagi rõõmustada on. Võib-olla väljendasin ma oma kahtlusi-kõhklusi ja liialt ebaselgelt? Või on asi lihtsalt selles, et ma tunnen, et minu jaoks liiguvad asjad liiga kiiresti. Otsus sai langetatud enne, kui ma otsustanud olin. Ja nüüd tundub, et äkki tegin ma vale otsuse. Või kas see oli üldse minu otsus? Ja miks süüdistan ma selles teisi?
Ja mind häirib, et tüdruk jookseb iga kord toast välja, kui ma temaga ausalt tahan rääkida. Hiljuti ei rääkinud ta minuga mitu tundi, kui ma keset juttu juhtumisi väljendasin kahtlusi kolimise osas. Nüüd ei saa seda teemat üldse üles võtta. Nii tundlik ei saa ju olla, vittu küll.
Palju häirib mind see keset veebruari kolimine. Korter korteriks, see on kõigest koht. Aga kogu see kolimisekamm keset jäist veebruari koos oma 2000 kodinaga on jälk. Pask taiming.
Keda iganes ma ka kuskil ei näeks, kolimisjutt on põhiteema. Ja suht nõme, sest ma ei saa seda endalegi ära seletatud. Et miks, kurat küll. Raske öelda.
Eks ma jonnin natuke ja saan üle.
ignobänn
laupäev, 12. veebruar 2011 · 19:56 · therantmarathon
Praegu on see tunne, et kustutan tuld bensiiniga.
Ütlesin ühel öösel tüdrukule, millest ma mõtlen. Ma teadsin, et ta hakkab nutma, aga ma ütlesin seda siiski. Ta hakkas nutma. Toimivad paarid on ikka in better and in worse, aga mulle tundub, et see in worse pool on tema jaoks täielik ignobänn. Ma ei tea, kaua meie selline roosamanna mängusuhe vastu peab, kus keegi toa keskel elevandist rääkida ei tohi.
Mulle ei meeldi see korter. Liiga madal bang for the bucks (hinna ja kvaliteedi suhe). Ja at no point olin ma hurraaga valmis kolima nii-öelda kommuunikasse. Mu tüdrukule selline asi meeldib, mulle mitte. Ma ütlesin talle, et i don't do crowds. Ta ütles seepeale, et ta ka väga mitte. She really didn't get what I said. Ta on täiesti Elvis.
Minu pool oli oleng. Endiselt venivad mu jaoks liiga pikaks ja valjuks, aga samas oli kuidagi meeldiv. Härdaks tegi. Kui ära hakkasin minema, ütles Ints, et kui enam ei näe, siis proosit. Mul oli nagu, et mismõttes, ma ju elan veel siin. Ja neil oli nagu, et dude. Väga loll tunne, et ma pole vist ikka kaua reaalsuses viibinud, kõik oleks justkui mu eest ette ära otsustatud.
Ekust on kahju, in the middle of this. Mina oma otsustusvõimetusega, tšikid oma paraadijuhtimisega. Ja keegi peab selle lõbu kinni maksma. Undo, undo.
Ma jään praegu hiljaks. Absoluutselt on purpose.
kriso 2011
esmaspäev, 2. mai 2011 · 12:33 · therantmarathon
Kuni kolmandani (homme) hunnik raamatuid soodsamad:
Siit on muidugi mitu olulist postitust vahelt puudu. Tl;dr - kolisime naisega kokku, tassisime mu koli ära, panime kapi kokku, käisime paldiskis, vaatasime avatari kolm hooaega, tuiasime haapsalus... happiness all ova. Tööl läks iga päevaga magedamaks, sest peale kolmanda kujundaja lahkumist ladustati kõik tööd minu turja. Ja ei ole mõnus, eriti kui perspektiivi napib, tasu on kesine, oma aega ja energiat pole ning suurimaks preemiaks tehtud töö eest on... veel rohkem tööd. Sama palgaga.
Today is "the most late I've ever been to work" day.
Woke up this morning... and simply didn't give a damn.
Every time I get a client deaf to the voice of reason, I care less. Every time I'm burdened with more work than I can handle, I care less. Every time I work overtime and am rewarded by 8 additional euros on my paycheck, I care less.
I used to give a fuck...
exactly my point
esmaspäev, 9. mai 2011 · 20:53 · therantmarathon
reede kolmteist
laupäev, 14. mai 2011 · 11:56 · therantmarathon
Is my luck quietly running out?
Kui varem on asjad olnud pigem mustvalgelt feil-vicrory, siis sel nädala on olnud mitu keissi, kus asjad on lihtsalt... samhau. Average. Selline leige supp, nagu on ja ei ole ka. Et ei ole head sooritust, on lihtsalt ristike kirjas. Tsee miinus.
Suutsin eile naisega jälle tüli kiskuda. Ikka mingi tühja pärast. Küll ei meeldi talle mu hilinemine (jah, ma tean, aga minu puhul on see paratamatu), küll ei meeldi talle, et ma ei naudi pidu, mida ma ei naudi. Mis on loogiline jätk sellele, kui ma kuhugi kontvõõraks lähen. Ja mitte sellepärast, et pidu oleks halb, kaugeltki mitte. Pole lihtsalt minu muusika, minu inimesed. Minust oli lihtsalt vale teda sealt vastu tahtmist minema vedada. I should have quielty done what i usually do - make like a tree.
Nüüd ei taha kumbki oma viga tunnistada. Isegi ussimängu tegin läbi, kujundlikult väljendudes.
Peale avalduse sisse andmist oli esimeseks reaktsiooniks eufooria. Et mina olen nüüd enda aja peremees ja saan igal ajal vastavalt oma soovile nina nokkida ja põlve sügada. Ent oma tarbimisharjumusi jälgides hakkas rahulolu murenema ja taevasse kerkisid hallimad pilved - kuidas ma suudan oma kulutamise juures pinnal püsida.
Ma pole küll eriti kallis inimene, ent mulle meeldivad head asjad. Mulle meeldib vabadus, mida raha mulle võimaldab. Ja arusaam, et kolme nädala jooksul tuleb viimane rull (millest pool korteri alla läheb) ja et siis on kõik, oli rusuv. No more McDonalds und Caffe Latte.
Aga on näha, et need seal tööl ilma minuta üsna jännis. Peale avalduse andmist pole tulnud ühtki märkust, etteheidet, kisa. Üks päev, kui ma hilinesin, ülemus helistas - mitte, et küsida, kus ma olen, vaid et kas kõik on korras. Sisuliselt sama, aga psühholoogiline efekt on täiesti teine, sõnastusest tulenevalt. Ja nüüd tuli ülemus ja uuris, et kas oleks võimalik mind seal edasi hoida, pisikese palgakõrgenduse abil.
Ja ausalt öeldes, see ei olegi kõige hullem mõte. Mitte kauaks, nii umbes kuuks. See annaks võimaluse raha ja mõtteid koguda. Sest muidu olen ma järgmisest nädalast põllu peal. Ja mida ma siis oma ajaga ja ilma rahata peale hakkan, hui znajet.
I think I have made a decision.
When you love someone
esmaspäev, 6. juuni 2011 · 19:31 · therantmarathon
Ma pean tõsiselt käsile võtma oma procrastinationi. Aga mitte täna, ei viitsi. Töö kõrvalt ei jaksa ja töötuna ei viitsi.
Naisega on all love. Vahepeal oli hetkeks selline "but the thrill is gone" moment, aga ainult hetkeks. Reeglina me saame kõik ilusti ära kakeldud ja kõik vajaliku välja öeldud.
Mõttetu post.
Socially Impaired
kolmapäev, 8. juuni 2011 · 23:51 · therantmarathon
Mulle ei meeldi sotsiaalsed koosviibimised. See oleks leebem viis seda öelda. Ja meeldi on natuke vale sõna.
Kõigest paar inimest rohkem kui tavaliselt on vaja selleks, et ma tunneks end taas nagu see paanikas ja pisarais tüüp, kes end hüsteeriahoo lävel kooli koridoris nurga taga peitis.
Habras on see mu meelerahu.
Masturbation
neljapäev, 21. juuli 2011 · 13:04 · therantmarathon
On juuli. Seega tööd pole ollagi. Samas väga ei nuta, eesti ilm on, nagu ta on.
Samas ega kuhugi ei liigu ka. Ikka ootan oma kōnet...
Post-vacation depression
kolmapäev, 27. juuli 2011 · 11:36 · therantmarathon
Eelmised paar nädalat on suht virelemise vōtmes läinud - päevad tööl suht tegevuseleiged ja raha ka otsas. Kuni sel nädalal lōpuks tööd tuli. Nōmedat, nürimeelset, perspektiivitut tööd - 80lk tihedat kujundust, et trükkida 50 koopiat. Mōnitamine. Ei meelita just tööd tegema.
Ja siis tuli palgatshekk. Mispidi ma ka ei arvuta, seda tuleb ikka napakalt liiga vähe. Ma olen viimase kuu jooksul saanud alla poole palgast. Ka puhkusetasuga jääb leebelt üle kolmandiku puudu. Ju siis ma ei oska arvutada, aga selle rahaga ei saa ma katta isegi summat, mis mul tööl kohal käimiseks kulub.
Seega jah, shit just got real.
Ahh, I'm also gonna need you to...
neljapäev, 4. august 2011 · 11:40 · therantmarathon
"I don't like my job and I don't think I'm gonna go anymore" - Peter Gibbons
pühapäev, 7. august 2011 · 00:39 · therantmarathon
Iga kord, kui ma käin Tartus pidudel, muutun ma instantly selleks depressiivseks alanikutud 21-aastaseks. Kōik need mälus ōhtud ja tühja siiberdamised... Nagu leetrid, et oled juba korra läbi pōdenud ja väga enam ei kutsu. Ja see juhtub iga viimne kui kord.
Ausalt, mul pole pidudel (üksi) sittagi teha.
adulthood
reede, 19. august 2011 · 19:11 · therantmarathon
Reality check
kolmapäev, 24. august 2011 · 18:33 · therantmarathon
Raske on panna sōnadesse, kui pettunud ma endas eile olin. Proovipäev ei läinud just kōige edukamalt. Tagasihoidlikusel ja tōrklikkusel on vahe ning mu töö ei tulnud ka kōige paremini välja.
Mis aga enim haiget tegi, oli see, et ma olen tükk aega mōelnud end agentuuri pressida. Vaadanud oma tehtud asju ja patsutanud kōhtu. Mōelnud, kuidas ma mingisse halba agentuuri ikka ei kavatse minna. Ja eilne oli siis reality check - ma lihtsalt pole piisavalt hea. Kogu mu roosamanna unelm aknast välja.
Mis minust saab?
40 aastat vana 3D
pühapäev, 4. september 2011 · 14:44 · therantmarathon
Arvutigraafika pioneeridest rääkides ei saa üle ega ümber ka Pixari rajaja Ed Catmulli ülikoolitöödest. Loe pikemalt siit.
neljapäev, 8. september 2011 · 07:28 · therantmarathon
Haridus. Järjest valusamalt torkab see viimasel ajal silma, kuidas igal suvalisel mütsil on mōni baka taskus, olgu siis kasvōi keskkonnakaitse erialal. Läbi on need magusad ajad, kus tööjōu nōudlus käis nii teravalt pakkumise kandadel, et ka minusugune mats sai endale töökohta lubada...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Haritus. Järjest enam torkab silma, kuidas ma lihtsalt ei tea asju. Asju, mida minu vanuses vōiks teada. Ma olen alati neist teemadest viisakalt mööda laveerinud, aga...
Esimest korda tundub mulle, et ma, tōepoolest, ei ōpi koolis kellegi teise, kui vaid enda jaoks. Siiani on see alati olnud näitemäng teiste jaoks, ent nüüd kaevab see mulle auku.
On kole olla loll.
wtf am i doing here?
neljapäev, 8. september 2011 · 12:06 · therantmarathon
Praegu on täpselt see "ma raiskan oma elu" tunne. Nii raske on teha midagi, millesse sa ei usu.
Mul on alati olnud vaja midagi, mille poole püüelda. Teadmist, et see, mis sa teed, omab tähtsust. Teadmist, et see on võimalik ja otstarbekas. Et see on pingutust ja riski väärt.
Mu plika müüb poes plastmassist karpe. Enamus tema tööst seisneb ootamises, et keegi tuleks ja midagi sooviks. St ta on oma tööst tulenevalt sunnitud lihtsalt nö. aega täis tiksuma. Kogu aeg valves olema ilma pidevalt midagi tegemata. Ja mulle tundub, et minu töö on praegu samasugune.
And i find it to be stupid. Kui ma tegelen nö. loomingulise tööga, siis peaks see käima puhangust puhanguni (ilmselgelt teatud piirangud laienevad), ideest ideeni. Töötada lühikeste sprintide kaupa. Soikuda tükk aega ja siis plahvatada, see mulle meeldiks. Selline pidev 12% efektiivus, vesilahus minu võimetest ja oskustest on lihtsalt... Aja raiskamine.
See on minu elu, mida ma siin praegu lahjendan, kurat võtku.
PS! Ma tean, et mu jutt kõlab lapsikult, rewind hilisteismelisusesse, aga laiemas plaanis tahtsin ma rääkida töö iseloomust ja inimeste energeetilisest jaotuvusest. Kuidas mõningad inimesed töötavad vaikselt pikemate perioodide jooksul ja mõned eelistaksid pigem aeg-ajalt end ületada. Ja ma tunnen, et see teine poleks mitte eelistatum variant, vaid loomulikum mu jaoks. Sobiks paremini mu võimetega.
apologizing
teisipäev, 20. september 2011 · 11:37 · therantmarathon
Fonez
reede, 23. september 2011 · 14:43 · therantmarathon
teisipäev, 27. september 2011 · 09:30 · therantmarathon
Mōni päev kohe on nii, et viimane asi, mida sa peale töölt tulekut teha tahad, on jalutada tunniks kuhuti vitriinide vahele ja osta toitu, mis pole end veel isegi kokku pannud. Ma tean, et mu naisele meeldib kokkamist harjutada ja ma peaks tal laskma seda võimalikult tihti teha, ent mōni päev on see küll tagurpidi lähenemine.
Teisalt on mind lihtsalt ära hellitatud sellega, et mind tihti ōhtul koju tulles soe toit ootab. I am a horrible human being.
PS! Toit tuli suurepärane. Üllatavalt.
Kui tõenäoliselt osutud edukaks?
kolmapäev, 12. oktoober 2011 · 11:46 · therantmarathon
"Oled loomu poolest kusagil kohaneja ja uuendaja vahepeal. Sulle sobib nii see, et saad ülesande täitmiseks kindlad juhtnöörid, ent samas ei hirmuta Sind ka see, kui juhised jäävad saamata, sellisel juhul tunned põnevust, et saad vahelduseks oma oskusi proovile panna. Küünarnukkide abil edasitrügija Sa kindlasti ei ole ning karjääritegemine ei ole Sinu jaoks kindlasti esmatähtis, ent võimaluse tekkides ei ütle Sa sellest ka ära. Sa ei ole ehk veel isegi kõigist oma peidetud võimetest teadlik."http://www.cvkeskus.ee/workstyle.php
Tablett
kolmapäev, 30. november 2011 · 13:52 · therantmarathon
Mul oleks tarvis mingit lihtsamat sorti tablettkompuutrit. Dilemma on, kas järelmaksta end vigaseks ja osta korralik või võtta mingi lihtsamat sorti masin kohe välja. Igatahes oleks vaja Androidi (Gingerbread või Honeycomb), et oleks okei aku ja 3G või 3G-Ready neti või netipulga jaoks. Aga samas on ka teisi valikuid...
esmaspäev, 5. detsember 2011 · 18:39 · therantmarathon
Päevad pole vennad. Sest nii sitt pole ikka tükk aega olnud.
Soiguda ka ei taha. Aga peaks vist
Easy Come, Easy Go? Hardly!
teisipäev, 13. detsember 2011 · 11:30 · therantmarathon
Minu vanuses pole just palju asju, mida ma enam kardaks. Aga üks neist asjadest on raha, või õigemini selle puudumine.
Head asjad tulevad ikka koos. Kõigepealt sain ilma mingi seletuseta vähem palka (no nii 50 euri, arvatavasti midagi töötundidega ja tööandja silmakirjalikkusega seoses), siis tuli olematu kütte eest suurem küttearve, siis laenasin natuke raha välja ja nüüd...
"Anname teada, et teil on viimase 6 aasta (2006-2011) liikmemaks tasumata."
Bam! Mu maailm värises. Tead küll neid asju, kuhu sa end kirja paned ja siis täielikult unustad? Ma olin paberite järgi värskelt kaheksateist, maailma jalad mu ees harkis. Ma võisin teha kõike - alkoholi osta, valida... Veel alkoholi osta... Aga see ei tähenda, et ma tol hetkel peast päris täisealine oleks olnud. Vastutustunne pole mul praegusekski korralikult välja kujunenud, mis siis veel teismeeast rääkida. Ja loomulikult kasutasin ma oma õigust erinevatele organisatsioonidele toetuse avaldamiseks. Liikmeks astumisega.
Mailinglist, membership, what's the difference?
Ma pole käinud ühelgi nende kohtumisel, osalenud ühelgi nende üritusel. Ma pole nende voldikuid postkastist välja võtnud ega avanud nende kirju. Ma pole vastanud nende üleskutsetele jne. Ent ometi on organisatsiooniline kuuluvus midagi, millest lahkutakse vaid jalad ees. Hea võimalus minusugustelt mäluhälvikutelt raha ära võtta. Ma ei kahtlegi, et see läheb hea eesmärgi ette, but so does my dinner. And I need my dinner.
Ja kõige kurvem - mul tegelikult ju on see raha. Ma lihtsalt tõepoolest ei planeerinud seda niiviisi maha matta (get it? puud, muru, öko... nevermind.)
#fml
what is this
neljapäev, 15. detsember 2011 · 12:07 · therantmarathon
kolmapäev, 21. detsember 2011 · 15:17 · therantmarathon
Ja jälle.
Iga päev läheb midagi valesti. Tullakse jälle, et a miks see nii on. Ja enamus ajast ei ole mul mõistlikku vastust. Eks ikka hooletus. Ja isegi, kui on kliendi viga, on ikka halb tunne. Sest ei märka. Piinlik on.
Ja mida piinlikum, seda perspektiivitum ja häbiväärsem mu töö tundub. Ei näe nagu pointi päevast-päeva sitta teha. Et keeraks aga kellelegi käru ja ajaks süü nende kaela.
Nõme.
Ja siis on see palganuss. Vahepeal hakkas raha kogumine isegi meeldima. Et koonerdad natuke siit-seal ja saad mõne aja takka midagi ilusat soetada. Teha endale head. Aga väga raske on säästa, kui sa selle säästusumma võrra vähem palka saad (for no apparent reason. Küll nad mingi konksu leidsid, doesn't matter). Et isegi näljutamise kõrvalt ei tule kuu lõpuni omadega välja.
Eelmine kuu sama lust - kuu lõpus pidin ikka säästukarbi kallale ronima, suure koonerdamise peale. Et siis see raha kõrvale panemine pole nagu väga toimiv valem.
Es ist mir egal
kolmapäev, 28. detsember 2011 · 18:50 · therantmarathon
Sain sōimata. Asja eest muidugi. Aga see ei tee mu olemist sugugi paremaks.
Nimelt paar suurt tööd oli tegemata. Sest ma ei teinud neid. Sest ma ei tahtnud. Mul puudus soov neid teha. Ma ei olnud motiveeritud. Mul oli ükskōiksus. Ja hirm.
Viimase kuu jooksul palju tööd aia taha läinud. Üks julge kolmandik, ma pakun. Kas siis just minu, aga vale tuule suuna, möödarääkimiste vōi hooletuste pärast. Ja väga raske on oma töös leida mōtet, kui sa toodad peamiselt praaki. Kui sa tunned, et su panus pole mitte mittevajalik, vaid lausa kahjulik. Ei meelita just tööd tegema.
Ja siis on teadmatus. Selle seal oldud ajaga on harjutud eeldama, et ma tean kōike. Et mulle on kōik selgeks tehtud ja katse-eksitusel järgi proovitud. Ent paraku pole mul uute katsumuste tekkides kellegi poole pöörduda. Teadmatus tekitab riski, risk hirmu. Ja hirmuga on raske midagi saavutada.
Perse.
WAYWF?
neljapäev, 29. detsember 2011 · 10:42 · therantmarathon
kolmapäev, 4. jaanuar 2012 · 18:54 · therantmarathon
Ülemus läks puhkusele. Vaevalt mōne päeva oli. Ma juba lootsin, et tuleb lahedam, aga ju vōttis tal paranoia vōimust.
Mitte isegi selles mōttes lahedam, et ei peaks tööd tegema, vaid sellea mōttes, et väga raske on midagi tehtud saada, kui keegi pidevalt üle ōla vaatab. Ahistav ja segav.
Ja kohe, kui tööd vähem on, on ülemused paranoilised ja närvilised. Ei usalda nad oma töötajaid, kliente ega ka müügimehi.
Väsitav.
Halbadest otsustest
reede, 13. jaanuar 2012 · 10:04 · therantmarathon
Eks halba otsust tunned ikka tagantjärgi.
Nädala algus oli täitsa okei. Money in my pocket, music in my ears, girlfriend on my side and sherlock s02e02 on my memory stick. Aga.
Tellitud tahvelmasin ei toiminud sugugi nii, nagu loodetud. Alustuseks ekraan, mis on ikka sõnulseletamatult halb ja tundetu, ning muudab trükkimise võimatuks. Mina saaks veel äkki hakkama, aga mu ema? Lisaks veel nipet-näpet pisivigu, mis teevad pealtnäha päris normaalsest seadmest kasutuskõlbmatu. 3G Dongle on ka root'imata välistatud. Teleka sain lõpuks siiski tööle - üks kümnest, pole paha. Saab tasuta nelja (!!!) kanalit vaadata. 2160 krooni eest mücke bro, kas pole?
Kuna lepingu punkti 6.3.6 järgi pole võimalik tagastada nn. eritellimusi, pean ma uurima võimalusi, kuidas kallist mänguasjast asja saada. Veel üks mure lisaks. Ise tehtud, halb.
Kõige rohkem on ikka kahju tehtud halva otsuse üle. Tagasivaates ma aimasin, et nii võib minna, aga ma teadsin, et ega enne teada ei saa, kui ei proovi. Ja nüüd on üks neist "poleks vist ikka pidanud" kordadest.
Üks inimene elab juba mitu nädalat meie elutoas sohval ja ma ei tea, miks see mind nii väga häirib.
Also, ma tahtsin kokku klohmida mingi eepilise ranti selle kohta, kui väga mōnusam oli raha koguda, kui palka maksti veel kaks korda kuus. Aga nagu nende blogimistega ikka on - praeguseks on kōik meelest läinud. Pole enam relevant kell pool seitse reede ōhtul.
Ma lähen nüüd oma asendustahvlile järgi.
Mornings
neljapäev, 9. veebruar 2012 · 12:10 · therantmarathon
teisipäev, 14. veebruar 2012 · 09:02 · therantmarathon
Selle kuu budget lendas jälle kenasti aknast välja.
Nimelt kuu alguses istusime naise okulaarid puruks. Mul oli juba tükk aega plaan talle midagi sellist sünnipäevaks hankida, seega ajastus poleks saanud parem olla. Lihtsalt budgeti lōi sassi.
Siis tegime lōpuks uued dokumendid. Tuleta mulle palun meelde, et ma neil ōhtul järel käiks, eks?
Ja siis ostsime seljakotid. Täiesti random. Jalutasime pühapäeval random poodi sisse, kohe seljakottide juurde ja mallu lemparkott oli -40%. Nobrainer, chi-ching. Leidsin endale ka koti, odava ja funktsionaalse. Lihtsalt eelarve lōi sassi.
Nüüd siis veel viisad, kopsupilt ja piletid.
How's it driving?
teisipäev, 14. veebruar 2012 · 09:06 · therantmarathon
Ma olen autokooli ka lohakile jätnud. Ligi kaks kuud mitte ühtegi sōitu. Küll oli tööd palju, ilm halb, muud teha ja tuul puhus valelt poolt. Nüüd vōtan hoogu, et uuesti helistada.
Neli pool kuud väljasōiduni.
Touch it!
teisipäev, 14. veebruar 2012 · 09:12 · therantmarathon
Nii, üks post siis veel. Viimane, ma luban.
Sain asendusraaliks Archos 7G2-e. Esmamulje oli hea, lippas kärmelt ja puudet tundis. Aga Android Marketi puudumine suht halvas selle seade. Peale nädalast jokutamist vōtsin munad kokku ja rootisin ära. Toimis, pea-aegu. Market ikka seadet ei tunnista, aga muud jama saab hōlpsalt peale toppida. Panin podcasti, video, skype'i ja muud jurad tööle. Ainult netipulka pole tööle saanud. Ehk siis hetkel wifi only. Otsin kiiret lahendid. Algne plaan oli täna üle anda.
Tuleb kiire päev. Jälle, kurat küll.
FML
kolmapäev, 15. veebruar 2012 · 17:55 · therantmarathon
Muidugi suutsin ma jälle ühe töö pooleldi persse keerata. Mis andis jälle vōimaluse minu kallal ilkuda. Puhas hooletus - panin plaati ja ei vaadanud korralikult peale. Aga mis on nōme, on ülemuste reaktsioon.
Ei, nad isegi ei arva, et ma passin niisama netis. Nad teavad, et ma tööl tihti midagi suvalist arvutis töö kiuste jahmerdan. Seega loomulikult nad tōsimeeli usuvad, et ma teen konkurentide heaks kahel käel haltuurat. Mis annab neile omakorda aluse etteheiteid teha. Et pōhjus minu vigades on milleski muus, kui tasustamata ületunnitöös.
No tööta siis selliste jaoks.
just Ridley being Ridley
neljapäev, 16. veebruar 2012 · 13:24 · therantmarathon
reede, 17. veebruar 2012 · 10:27 · therantmarathon
So it is done. Viisad on makstud ja saadetud, kopsupilt on tehtud. Ma natuke muretan, et äkki sai taotlusesse mōni näpukas vōi kopsu mōni haigus, aga eks see selgub mōne aja jooksul.
Kuidagi veider tunne on küll. Et asjad liiguvad kuidagi eriti kiiresti. Liiga kiiresti?
Algus.
reede, 24. veebruar 2012 · 13:14 · kazojamallu
Nii.
Esimesed sammud on nüüd tehtud. Viisataotlus ja kopsupilt on saadetud, seljakotid ostetud. Jääb veel ainult valida maandumispaik, leida piletid, teha tervisekindlustus, saada autojuhiload, leida töö ja elukoht jms.
Aga algus on tehtud.
Visa Grant Notification Application for Subclass 417
kolmapäev, 29. veebruar 2012 · 11:31 · kazojamallu
Dear XYZ,
This is to advise that you have been granted a Working Holiday Visa, Subclass 417, on 29 February 2012.
This visa allows you to make your initial entry into Australia no later than 12 months from the date that the visa was granted. Your initial entry into Australia must not be after 28 February 2013.
Kuna nüüd on vaja leida koht, kuhu esimese nädala jooksul maanduda, otsustasime proovida oma õnne CouchSurfingus. Ning juba teisel päeval leidsime potentsiaalse majutaja, kes on küll kolimas, aga raatsiks meid hädast välja aidata. Igaks juhuks hoiame siiski silmad-kõrvad lahti.
Ühtlasi lubasime majutada kaks piffi mõneks ajaks meie elutuppa. Et karmat teenida.
Nüüd jätkame lennupiletite kammimist.
true story
teisipäev, 6. märts 2012 · 11:25 · therantmarathon
Eelmisel nädalal läksid siis kõik peast segi, kui avastati, et ma tahan puhkusele minna. Et ega keegi väga peale mo enda seda tööd ei jaga. Ja ma ise ei kiirga ka just entusiasmist oma oskusi teiste pihta määrida. Seega määrati mulle praktikant mu oskusi omandama. Ja boy, oh boy pole ma end nii rumalana tükk aega tundnud.
Eks sellest on ka aastaid, kui ma viimati paberilt teooriat tuupisin. Aga see, kui räigelt ma oma töö käigus mugavuse huvides oma oskusi piiranud olen, on siiski üllatav. Kaks päeva Graafilise Disaini Käsiraamatuga on olnud üsnagi inspireerivad. Aga teada, kui vähe ma tegelikult tean, ei ole.
Leidsime piletid €675 Tallinn - Brüssel - Abu Dhabi - Brisbane. Ei ole küll kõige odavam pakkumine, aga sõit oleks otse Tallinnast 32tunniga ning sisaldaks endas kaks korda Etihad Airwaysi Coral turistiklassi. Mis ei oleks iseenesest halb, kuna ainuüksi viimane lend kestab röögatud 16 tundi jutti (ma ei ole eriti hea ajavööndite arvutamises)...
chi-ching
laupäev, 17. märts 2012 · 12:28 · kazojamallu
Ostsime üleeile piletid ära. Seega minek on lukus.
Nüüd veel paar kuud tööd ja kooli läbi vägistada punnitada, ning saab hakata kotte pakkima.
Ühtlasi maandus meie juures esimene sohvasurfaja, Alina Barcelonast. Valgevene juurtega neiu jääb meie juurde kuni nädala lõpuni. Eks paistab, kuidas kulgeb.
inventuur
teisipäev, 3. aprill 2012 · 13:53 · therantmarathon
Läksin hommikul tööle. Klapid jäid koju. Koristasin laua ära. Viskasin tonni rämpsu välja. Avastasin, et kõvakettaruum hakkab otsa saama. Tegin inventuuri. Sellised on tulemused.
Peab midagi kustutama, ma arvan.
aprill
reede, 6. aprill 2012 · 13:38 · kazojamallu
Nii. Hunnik surfajaid on ära käinud ja mõneks ajaks võtame nüüd tempo maha, kuna rohkelt on muid toimetusi, mis vajavad korda ajamist (lõputöö, juhiload etc.).
Ühtlasi, vaieldamatult parima reisikindlustuse pakkumise pooleks aastaks (koos reisitõrkega) saime StudentTouri lehelt. Peale palgapäeva soetame need ära. Ja siis jääb ainult reisi jaoks raha koguda.
PussyBljät
teisipäev, 10. aprill 2012 · 09:37 · therantmarathon
Lōin eile natuke numbreid ja tundus täiesti ratsionaalne mōte osta kuupilet, et raha säästa. Natuke panin mööda.
Alustuseks. Kuupiletit müüakse üldse umbes viies kohas kogu planeedil. Teiseks, nagu ma peale ostu sooritamist teada sain, kehtib kuu kaupa. Seega ostes selle 9. aprillil oli juba viisaka nädala jagu sōite raisku läinud. Mis muudab kokkuhoiu mōttes kaardi suht kasutuks. Ja see läheb hullemaks, sest teatud kordadel on mul siiski tarvis kasutada marsruuttakso abi. Seega kokkuhoid kukkus kenasti nulli ja ühtlasi olen ma nüüd piiratud kindla bussigraafikuga.
Mul on ikka päris palju tarvis sel kuul sōita, et see kaart end ära tasuks.
Save me money!
neljapäev, 12. aprill 2012 · 10:25 · therantmarathon
Nii palju siis kokkuhoiust. Ühelt poolt ostan kuukaardi ja arvutan sente, teiselt poolt käin ja pillan, nagu valge inimene - kontserdid, restoranid, kolme euri eest värskeid saiakesi enne tööle minekut... Pillasin kuu esimese nädalaga väljas söömisele 55 euri, lisaks veel üks sushi ja hesburger, mis Madle tōi. Valge inimene to the max!
Aga teiselt poolt. Mul on tekkinud jälle ōrn tahtmine väljas käia, midagi teha ja inimestega suhelda. Kevad on hinges. Kaamos on lōppemas. Ōues on valge. Ja see teeb mind rōōmsaks.
Ja ikka kuradi raskeks raha säästmise.
Drive Steady
teisipäev, 17. aprill 2012 · 16:12 · therantmarathon
teisipäev, 17. aprill 2012 · 17:15 · therantmarathon
Mul on 50 minuti pärast sõit. Ma ei saaks olla rohkem närvis. Ja nii iga kuramuse kord.
Terve nädalavahetuse lükkasin autokooliga seotud asju edasi - ma teadsin küll, et ma jäängi ainult edasi lükkama, aga lükkasin ikka. Ja nüüd ongi käes - ma lähen järjekordselt sõitma oma hirmkallist tundi ilma grammigi teooriat jagamata. Teen oma lolle vigu. Panen punasega üle ristmiku. Annan peateel teistele teed. Pööran valest sõidurajast. Ei tea märkide tähendusi. Teen ristmikul maha sõitmata viis ringi. Ja nii edasi.
See on nagu see lumepalliefekt - kui mingi takistus tundub nii ületamatu, et sa tahad lihtsalt alla anda ja pidurit tõmmata, et "vaatame kunagi hiljem edasi". Sama on ka kooliga - ma olen üsna räigelt maha jäänud ja teades, kui palju üks sõit maksab, tahaks nagu maksimumi saavutada. Efekt on vastupidine - mõtled üle, ei tee midagi ja siis pärast töinad, et järgmine kord.
Oh, näe, 45 minutit.
it is only logical
laupäev, 21. aprill 2012 · 20:06 · therantmarathon
Okei, see nüüd küll hea uudis ei ole - uus elanik tuleb sisse järgmise nädala lõpus. Praegu tundub küll, et just some more fucking stress i don't need. Väga sillas ei ole sellest. Aga noh, eks paistab.
Mu mõistus ütleb, et see on õige samm, aga mu süda ei taha sest sittagi kuulda.
horrorskoop
kolmapäev, 25. aprill 2012 · 19:31 · therantmarathon
Lugesin seda mingi kuud neli tagasi äkki? Ja nüüd tundub see kuidagi veel loogilisem.
Mitte, et ma horosid usuks, aga on hea kindel olla, kui pole põhjust uskuda.
Ma olen oma prokrastineerimise ikka üsna hämmastavale tasemele viinud. Eelmisel nädalal suutsin pea-aegu ühe plaadiriliisi ära rikkuda ja sel nädalal pole ka parem. Et kui ka vaba hetk tekib, teeks kōike muud, aga mitte seda, mida vaja. Ja mitte sellepärast, et tahaks teha muid asju teha, vaid et nimelt mitte asjalikke asju teha.
Huvitav, kuidas ma nii Aussis hakkama kavatsen saada.
Ōnneks käib mul selline jama siiski pigem hooti peal.
Pole sul viga midagi
kolmapäev, 16. mai 2012 · 09:07 · therantmarathon
Kuidagi teistmoodi hommik on.
Suutsin tööl jälle mingi suure sitaga maha saada. See on juba teada, et niipea, kui hakkad end tööl lahedamalt tundma, läheb midagi nihu. Puhas kuramuse hooletus. See ei saaks tulla halvemal ajal.
Mul on erinevaid arstlikke protseduure, mis ma olen täiega viimasele hetkele jätnud. Peamiselt sellepärast, et mul polnud neid üldse plaanis teha. Suur osa reisile varutud säästudest läheb nüüd sinna alla. Mis on jabur, sest samahästi vōiks ma proovida lihtsalt aasta elus püsida ja plekkida seda oma maitsvatest aussi säästudest. Nagu vanasōna ütleb - mis ei tapa, vōib jätta püsiva tervisekahjustuse.
Ja ikka tundub see sōit nii kaugel. Ja samas nii kuradi lähedal.
Lahkumisavaldus4.doc
neljapäev, 17. mai 2012 · 20:39 · therantmarathon
Ja ongi nii. Iga-aastase traditsioonina panin täna paberi lauale. Ja kuidagi väga... selge tunne on järsku. Et hulk aega on seda oodatud ja kōheldud ja nüüd on see siis käes. Viimasest vabast kuust oma tarbeks ei jäänud midagi alles, aga polegi tarvis. Kastid on enam-vähem koos, kotid on valmis. Nüüd veel vaid viimased punktid ja kohustused kokku tirida.
Käisin arstide juures. Hammaste puhastamine 40 raha pani natuke kriitilizemalt mōtlema oma vältimatute kulude peale. Juunis lasen ühe kihva ka ära tirida, muu peab ootama. Load on vaja ka vahele mahutada. Läheb kiireks ja raskeks. Aga peab hakkama saama.
Lahkumisavaldus4.doc oli dokumendi nimi.
le temps détruit tout
reede, 8. juuni 2012 · 17:19 · therantmarathon
Ma ootasin teisipäeva hommikust saati sōidutundi ja reede ōhtul kell pool neli, paar tundi enne sõitu läks tööl püha sitatorm lahti.
Ma vihkan pikalt ette planeeritud asju, sest kōik on suhteline. Kōik vōib muutuda. Ja see ootus ajab mind hulluks.
Death race 9000
laupäev, 9. juuni 2012 · 23:44 · therantmarathon
Kuna see nädal oli autokooliga taas täielik feil, on lubadega puha putsis praetuse seisuga. Mul on kolm nädalat lennuni ja koolieksamid on ainult kord nädalas. Suht perses värk.
Osaliselt saan süüd küll ōpetaja kaela sōidutada - parimal juhul leiab ta mulle aega korra nädalas ja kui paar nädalat vahele jääb, alustame jälle nōmmelt. Osaliselt saan ajada töö kaela, selliste eilsete feilide pärast. Aga pōhifeil on ikka minu enda tehtud.
Peamiselt selle pärast, et kui sul peale tööd kell kaheksa ōhtul lōpuks väsinud peaga meenub sōiduaega kinni panna, on ōpetaja toru juba hargilt. Ja kui sul järgmisel lōunal memo heliseb, pole sul enam aega. Ja nii päevast-päeva, nädalast nädalasse.
Nüri, nōme tunne on.
Juhhei!
kolmapäev, 13. juuni 2012 · 12:04 · kazojamallu
Meil on kolmeks ööseks ja päevaks magamisase ja kohalik, kes rõõmuga on nõus meid siia-sinna viima ja ümbrust näitama!
Natuke vaja selgitada ja äkki saame veel paariks päevaks ühe paarikese juurde.
Automaatne disklahv
neljapäev, 14. juuni 2012 · 09:45 · therantmarathon
Kui eelmisel reedel autokooliga uperkuuti läks, jōudis lōpuks kohale, et see vōitlus on läbi. Sellises tempos pole kuhugi jōuda. Kord-kaks kuus solgutades ei ole mingitki vōimalust sellega lōpule jōuda. Et ōpetaja sōidab vaid lōunast ōhtuni ja hommikud talle ei sobi ja reedeti ta ei taha ja nädalavahetusel ta ei viitsi... Mōni ime, et mul kuidagi sellega ei lähe.
Ja siis esmaspäeval korra sähvatas, et ehk siiski. Et mida ma oleks pidanud tegema juba kuid tagasi. Et mul oleks ülitäpselt kolm nädalat aega ja päevapealt asjad paika pannes ja rajult surudes ehk vōib-olla...
Ja siis läks veel kaks päeva mööda, mil mul polnud aega sellega tegeleda. Ja siis arvutades selgus, et lootus on ikka minimaalne. Ōigemini, seda pole.
Ega mul kedagi peale enda süüdistada pole. Lihtsalt palju raha ja aega on raisatud, mis muud.
Couchsurf
laupäev, 16. juuni 2012 · 23:15 · kazojamallu
Meil on käinud kokku neli surfarit külas.
Kõige esimesena tuli valgevene juurtega hetkel Hispaanias resideeruv Alina, kes tutvustas meile ka oma vahetusüliõpilastest tuttavaid. Sõime kahel õhtul rikkaliku Eesti sööki, rääkisime ja jalutasime pikalt Kadriorus ja mere ääres. Väga vaiksed ja rahulikud hispaanlased olid, võrreldes meie naabritega. Alinaga sai hommikusöögi kõrvale ka päris palju asjalikku juttu räägitud, näiteks Eesti ja Hispaania haridussüsteemidest ja oma erialadest.
Natukeseks ajaks majutasime ka sakslannat, kellega sai käidud Telliskivis ja Balti jaama turul nõuka-aegset kohviveskit taga ajamas. Kuna ta peatus üsna põgusalt, jäi põhjalikum tutvumine seekord vahele.
Kõige toredam ja pikim suhe tuli aga kahe Poola couchsurferiga, Michalina Gliwice'st ja Marcin Katowice'st . Elavad, humoorikad, targad, seltsivad ja avatud kõigele uuele. Palju ühiseid huve ja mõtteid. Käisime nendega Lennusadamas, mängisime bailat ja ahem, jõime Eesti kvaliteet alkohooli. Kindlasti on kavas neile pikemalt külla minna, peale rännakut.
Kuna kolisime mõnd aega tagasi ise elutuppa ümber ja oleme elanud paar kuud kastide otsas, on praeguse seisuga surfajate majutamisega kenasti känsel. Nüüd on aeg end ise majutada lasta.
Telefon
pühapäev, 17. juuni 2012 · 18:37 · kazojamallu
Kuna Aussis võib osutuda kohati vajalikuks ka inimeste ja muude sulelistega suhtlemine, uurisime põgusalt ka kohalikelt telefoniteenuste soovitusi. Ühtlasi känkeldame ära ka oma vanad telefoninumbrid (näiteks Elisa võimaldab üsna lihtsa vaevaga ja raske rahaga oma numbri aastaks kinni panna), seega jutukatel inimestel tasub meid tulevikus hoopis skype'ist ja molliraamatust üles otsida.
Hey Maarja,
There are a few mobile networks you could go through, but i would reccommend either Telstra or Optus.
If your phones are not locked to their current networks then it may be a simple matter of purchasing a pre-paid simcard. (pre-paid meaning pay as you go. You purchase credit use it then purchase more)
Also you can buy pre-paid mobile phones faily cheep some as little as $40AUS.
Üsna häid hindu ja pakette pakub tegelikult ka Amaysim. 12 senti kohalik kõne ja sms, vastav näitaja Eestisse oleks 49 ja 29 senti. Data on 5s/MB. Suurematele lobisejatele on saadaval ka $40 piiramatu pakett.
Räägime siis ämblikest ka
reede, 29. juuni 2012 · 16:17 · kazojamallu
Ämblikmehe film Eesti kinodes juba 13. juulist (Austraalias alates 4. juulist). Erinevalt Peter Parkerist tasuks tavakodanikel ämblikuhammustusi siiski vältida. Siin väike vahva pildiseeria seletamaks, milliseid ämblikke võimalusel vältida tasuks (kudos termite.com.au).
Austraalias on kokku loetletud umbes paar tuhat eri liiki kaheksajalgseid, neist levinuimad on ohutu Huntsman ning ohtlikumad Funnel-web ja Redback, mida leidub väidetavalt igas garaažis. Ühtlasi elab Austraalias 140 maismaa ja 32 meremadu ning kuigi mürgised on neist liikidest sada, on tõsisemalt ohtlikud 12 liiki (loe siit). [allikas] Sealjuures tasub märkida, et kuigi white-tail spider tekitab valusaid paistetavaid hammustusi, on nende eluohtlikkus siiskiküsimärgi alla seatud.
Tasub näppe mitte igale poole toppida, jalanõud ja riided enne selga panemist üle raputada, toolialused enne istumist üle vaadata. Hammustuse korral jääda rahulikuks, kutsuda kiireimas korras ambulanss (kohalik hädaabi on numbril 000), siduda haav ja hoida hammustuse piirkonda jahedas ja kõrgemal ning võimaluse korral neutraliseerida ka ämblikuline. Madude kohta soovitaks joosta paaniliselt ringiratast, taguda trummi ja karjuda appi. Või midagi taolist.
Nüüd on see siis käes. Ligi aastapikkuse planeerimise järel on lōpuks lennupäev käes. Nüüd pole enam midagi jäänud teha - ainult vooluga kaasa...
BRU - AUH
kolmapäev, 4. juuli 2012 · 08:31 · kazojamallu
Oleme Abu Dhabis. Kell on kohaliku aja järgi 9.21, Eestist tunnike ees. Proovisime aega parajaks teha vale värava juures, aga ei lastud. Aeti viisakalt minema. Ōige värava juures on tōsine Mumbai lihtsalt.
Lend Tallinnast Brüsselisse väljus seekord täpselt ja sujus viperusteta. Isegi turbulentsi polnud. Kui Brüsselis kaks tundi hiljem tallad maha saime, tabas hetkeline peatus - polnud meil peale passide ja booking numberi midagi. Hakkasime uljalt teise terminali poole udjama ja saime teada, mida tähendab suur lennujaam. Pisikese närveldamise peale leidsime lōpuks ōige värava ja saime lōpuks ka pardakaardid kätte. Lürpisime frappuchinot ja ootasime boardingut.
Kui alguses tundus, et Estonian Airil pole ka kōige hullemad lennukid, siis Etihad Airways muutis täielikult arusaama lendamisest - tekid, padjad, täis meelelahutussüsteem sadade filmide ja plaatidega, kaks einet, complimentary reisisokid jne. Mallu vōib pikemalt sätendada selle kohta.
Nüüd krabame veel viimast tasuta ōhunetti enne ligi 16-tundi vältavat lendu. Eks ta ole.
Kuskil kohaliku aja järgi kell 23 (18 Eesti aja järgi) tegime vahepeatuse Singapuris. Selgus, et ei olnudki päris otselend, oli vaja vahepeal vanaema poolt läbi pōigata vist. Oma neljandasse turvakontrolli kahe päeva jooksul läksime juba nagu vanad kalad. Ikka üleriided ja seljakott ära, taskud anumasse tühjaks, vedelikud kilekottidesse, vajadusel saapad jalast ja läbi värava.
Tasuta wifit saime siiani ainult Abu Dhabis. Mujal maksab see ränka raha.
Loodetavasti komistate õige pea ikka tasuta wifi otsa, sest meil siin on nii põnev teie liikumist jälgida. Olge mõnusad!
Brisbane, päev 1
neljapäev, 5. juuli 2012 · 15:52 · kazojamallu
Oh ōudust. See on kohutav. Ōhtud on nii jahedad, et peab lausa pusa peale panema.
Aga enne seda. Halva ilma tōttu hilines Etihadi lend Singapurist pool tunnikest. Näitasime kohusetundlikult tollipunktis kōik oma pōieteed ette. Olid vähe kohmetunud küll, et kas see ongi kogu pagas ja et oot kauaks me siia plaanimegi jääda ja mida tegema jne.
Vōtsime rongipileti South Brisbane'i, seal hüppasime maha ja panime kohe esimese auruga ööbimiskohta. Jake'i polnud kodus. Ainus, mis kergelt rohtunud aiast vastu vaatas, oli kämblasuurune majavalvur. Otsustasime otsida lähima telefonikaarte müüva poe.
Peale pooletunnist tuiamist leidsime lōpuks West Endi üles. Haarasime poest esimese asjalikuna tundunud kōnekaardi ja proovisime seda lähimas kohvikus sajakroonise sandwichi saatel aktiveerida. Aussis on nimelt kōnekaartide ja muude teenuste aktiveerimine paras kadalipp, kui ise netis ei taha teha. Peale paarikümne minuti pikkust spelling bee'd operaatoriga oli telefoninumber Kasperi nimel olemas. Oli jälle natuke lootust.
Jalutasime tagasi Jacobe'i maja ette, istusime äärekivile ja tagusime kaarte, kuni naaber meid pea-aegu alla ajas. Uuris, et kes me oleme ja mida me tahame ja kutsus meid sisse kohvile. Rääkis oma pōlveopist, ilmast ja elust Austraalias. Oli tore.
Siis astus Jake ka läbi, näitas meile koha kätte ja lendas edasi. Super cool bloke. Käisime koos The Marketsi toidupoes ja saime natuke... aimu kohalikest hindadest. Väga kilkama ei pannud - elu on kallis. Pika nohisemise peale haarasime paar 70sendist pakki kiirnuudleid ja ühe $10 ahjukana. Pidusöök missugune.
Läksime koju, nosisime kana ära ja keerasime siruli. Ärkamiseni oli veel ligi 20 tundi. Kell oli seitse ōhtul, ōues oli kottpime. Siin loojub päike kiiresti ja tōhusalt.
Lōppu pilt majavalvurist. Peaks olema Nephila edulis.
Brisbane, päev 2
reede, 6. juuli 2012 · 12:33 · kazojamallu
Ärkasime nii kella kolme-nelja ajal. Ōues hakkas hämaraks minema. Oh shitt, niipalju siis sellest. Nosisime kiirnuudleid ja lappasime tööpakkumisi.
Ōhtul kutsus Chantelle (mul pole ōrna aimugi, kuidas tema nime spellitakse) meid linna peale, Valley'sse hängima. Suurem disco jäi ära, sest nad olid eile juba paraja bailaga hakkama saanud. Oli tore.
Kohalikud bloke'id olid toredad, siiralt lahedad inimesed. Kui oli näha, et ōlled enam vabameelselt alla ei lähe, tegime ühe räpase kebabi ja taksotasime koju. Ōhtu arve umbes $60.
Brisbane, päev 3
laupäev, 7. juuli 2012 · 14:35 · kazojamallu
Ajasime end kohe hommikul üles, et eilne viga parandada. Panime kohe hommikul peale kohvi linna poole ajama. Käisime kiiresti Marketsist läbi ja ostsime GoCardid (need ettemaksuga kaardid, millega saab bussi ja praamiga sōita). Paha lugu, unustasime taskuraha kaasa vōtta. Näppu jäi veel vaevalt üle 30 doltsi.
Ekslesime Cultural Centeri juurde ja otsustasime üle vaadata South Bank Parklandi.
Poed, etendused, jaapani aiad ja päike taevas. Linn kihas ja inimesed olid rōōmsad. Vaateratas oli natuke kallis meie seisu arvestades, jätsime seekord vahele. Lisaks, tüübid olid reaalselt vōtnud jupi randa ja lohistanud selle kesklinna, jōekaldale. Koos rannavahtidega ja nii edasi. Oot, ma otsin sellest pildi ka üles...
Otsustasime sibada üle Goodwill Bridge'i kōrghoonete juurde ja vaadata mulle telefonikaart, kui me juba siin oleme. Ilus linn, harukordselt hästi harmoneeruvad vanad ja uued hooned ning vahelduvad rohealadega. Puudub suurlinnale tüüpiline närvilisus, ka kontoriinimesed on suht laid-back suhtumisega. Ja sōbralikud, täiesti ulme kui sōbralikud.
Kōnekaart käes leidsime üles Myeri ostukeskuse. Miljon korrust ja ziljard poodi (valetan, mingi 6-7 on tegelt). Shoppasime kōik aknad ära ja ostsime hoopis alt burkut, sest meil oli täpselt seitse dollarit. Jalutasime Queens parki sööma ja vaatasime jaapani turiste.
Rääkisin Mallu pehmeks, et praamiga tagasi sōita. Nimelt, brissis sōidavad mööda käänulist jōge kiirkatamaraanid, mis peatuvad iga paari kilomeetri järel ja mille pilet on sama palju, kui bussil. Mōeldud-tehtud.
Ōhtul tutvustasime tööst väsinud Jake'ile eesti kohalikke tavasid - Bailat ja Vana Tallinna.
Piltidel mingid asjad. Eespool tekstis on kirjas.
Brisbane, päev 4
pühapäev, 8. juuli 2012 · 14:35 · kazojamallu
Oli pühapäev. Kuna laupäev oli jälle muu tege use nahka läinud, tegime kodus natuke kodutööd, tellisime eelmisel päeval TAX numberid ära ja manti. Panime Jake'i aadressi. Sorry.
Siis läksime linna, et vaataks äkki muuseumi vōi midagi. Oli selline loll tunne, et niikuinii enne esmaspäeva midagi asjalikku ei saa teha, seega oli vaja antud aeg hästi ära kulutada.
Muuseumid on Austraalias tasuta, kogu aeg. Ainult osad näitused on tasulised. Lendasime kohe Queensland Museumi letti ja käisime kōik tasuta osad läbi. Raamatukogus oli lastenäitus veidratest asjadest (long story). Antud king on pärit Sydney olümpia tseremoonialt.
Kuna muuseumis näidati ka parajasti tasuta Rumeenia filmi, oli see ka tarvis ära vaadata. Mustlastest rääkis, kind-of komöödia. Oli hariv.
Ja kuna nüüd oli juba hilja oma ajaga midagi paremat peale hakata, siis läksime toidupoodi, ladustasime end kōige odavamaid asju täis ($20 väärtuses) ja läksime koju pattu kahetsema.
Piltidel siis muuseum ja mitte palju muud.
Euroopa pistik
esmaspäev, 9. juuli 2012 · 15:59 · kazojamallu
12 dollarit Tourist House'is (62 Queen St. Mall, Brisbane QLD). Kui on tarvis.
Hiihaaaarhhaaa... selleks siis oli vaja Austraaliasse sõita ?!
Brisbane, päev 5
esmaspäev, 9. juuli 2012 · 16:48 · kazojamallu
Käisime täna linna peal, tegime ühe tuia. Lasime 199ga otse Myer Centre juurde, otsisime Jake'ile kinki ja leidsime mulle ühe pardli ja suuvee. Sōime KFC-s kanaburksi. Jube huvitav.
Tegime pangakaardid ka. Pika valimise peale osutus vōitjaks ANZ, mis oli Money ajakirja poolt 2012 parimaks hoiustajaks valitud. Ühtlasi pidi automaate olema nii, et mustab. Eks see paistab siis.
Ōhtul leidsime vannitoast geko. Tegime miljon pilti ja tōstsime ta kraani kōrvale tshillima.
Tööga on nüüd nii, et kerge mökutamise peale oleme lōpuks kōik mōeldavad kuulutused ära vastanud, jäävad veel vaid mōeldamatud.
Piltidel mingid asjad.
Brisbane, päev 6
teisipäev, 10. juuli 2012 · 14:48 · kazojamallu
Ärkasime kümne ajal. Vaatasime veel korra kuulutused üle ja läksime West Endi Jake'ile kingitust otsima.
Ilm oli nigel, tibutas ja pilvitas. Vōtsime 7-Elevenist Mallule Amaysimi kaardi ja ostsime Jake'ile peale pikka vaidlemist soolalambi.
Käisime ka Colesis, ostsime pudeli odavaimat veini ja laadisime GoCardile raha juurde. Tulime koju, näsisime 50sendiseid nuudleid ja jäime ōhtut ootama. Tundub, et iga päevaga saame aina vähem tehtud.
Ōhtul käisid külalised ja kōik oli mahe ja hea. Ma jään seda igatsema. Homsest oleme juba teises kohas ja täiesti teises maailmas. Eks ta ole.
Piltidel - Leidsime ühe majata trepi ja jäime maja ootama. Leidsime ka ühe teise hoone seinalt märke 2011 üleujutuste kohta. Eks ta ole.
Bris, päev 7
neljapäev, 12. juuli 2012 · 04:59 · kazojamallu
Ajasime end kohe hommikul pärani, keerasime silmad lahti ja valasime mulgud kohvi täis. Veel viimane avengers ja oli aeg asjad tihkelt kokku pakkida.
Jätsime Chantelle'ga nägemist ja jalutasime peatuse poole. Rääkisin Mallu pehmeks praami osas, sest et lahe. Sōitsime West Endist kesklinna ja nautisime vaadet. Ilus linn.
Nüüd oli Mallu kord mind pehmeks rääkida, et läheksime kohe otse Springwoodi ja asi ants. Eks ta vähe pelgas ka, et kuidas me koha üles leiame jms. Ma olin enne kaarti vaadanud. Ei olnud väga raske.
Brisbane'is on linnaliinibussidele ehitatud täiesti eraldi kiirteed. Ainult bussidele. Koos ristmikega ja puha. This is madness. Tee järgi, Tallinn.
Olime kuskil 40 minutiga Springwoodi kaubanduskeskuse juures. Springwood on siis Logan City suburb (nagu Uus-Ihaste vōi Tiskre Eesti mōistes, ainult et jaburalt suurem), ulatudes iisisti üle kogu idaranniku ja seal asuvate linnade.
Supermarketis oli ka Coles, Aussi oma Rimi, kust saab odavaid store-brand tooteid. Tegin oma elu absoluutse rekordi koonerdamises. Ostsin neli pakki odavaimaid kiirnuudleid, kaks purki suppi, allahinnatud pakk küpsiseid ja kaks apelsini - $7.75. Päris hea. Seda lihtsalt pidi tähistama $20 pitsaga.
Suure venimisega sai kell kolm. Ōues piserdas vihma ja hakkas vaikselt hämarduma, meil oli ikka hea mitu tundi aega jalus. Läksime tagasi ostukeskusesse, nokkisime odavaima $4 latte ja jäime aja möödumist ootama.
Kell viis tundus paras aeg minema hakata. Ketrasin kaardilt välja, kuhu minna on vaja, ja jätsin meelde. Kottpimedas mööda maanteeäärt kooserdades nägime natuke riigi seda poolt, millest linnas olles aimu ei saa. Tüüpiline midwest, ainult autod on natuke paremad.
Ja üleval mäe otsas, otse bussipeatuse ja kiriku juures see ridaelamu oligi. Korraliku värava ja paranoiliste naabritega. Üldse, kirikuid lausa mustab siin kandis.
Zhanna on hea ja tore, üsna konkreetse olemisega noor naine. Näha, et ta on varemgi madratsirändureid vōōrustanud. Endal mees kaugel tööl ja nüüd mingid piraadid vōtavad sohva üle? Kōik seda ei suudaks. Aitäh, Zhanna.
Käisime pesus, sōime, rottisime pesumasinat ja panime ōhtul oma elu parimad kaaskirjad teele. Täiega saavutatud tunne. Homme lähme koaalasid vaatama (spoiler alert).
Piltidel Kaspar avastamas uut maad, pagasi ülevaatus ja teekond tundmatusse.
Hästi mõnus lugemine! Sujuvat sulge edaspidisekski!
Springwood, päev 8
reede, 13. juuli 2012 · 03:26 · kazojamallu
Ärkasime. Ōues on nüri ilm. Jahe ja sajab (eesti mōstes soe). Jōime tuubikohvi ja sōime eilset küüslaugusaia. Panime niisked riided kuivatisse, rest ei toiminud. Liiga jahe.
Otsustasime ilma kiuste väisata lähedalasuvat koaalaparki. Toppisime end veekindlalt riidesse ja hakkasime läbi uduvihma pargi poole udjama.
Tee viis läbi Daisy Hilli, raske öelda, millega tegu on. Justkui nagu suburb oma koolide ja kirikutega, ent ei ühtegi poodi ega inimest silmapiiril. Rohetavatel muruplatsidel polnud ainsat hingelist. Kütsime kord mäest üles, siis mäest alla. Kuna päike sillerdas praeguseks juba jultunult lagipähe, koorisime mammonat seljast vähemaks.
Peale nii tunnikest jalutamist (peamiselt ülesmäge, meie sääremarjade andmetel) jōudsime lōpuks lopsaka pargi väravani. Ōigemini lihtsalt teekohani, sest Austraalias on pargid ja botaanikaaiad ka tasuta.
Koalapunkrisse sisse hiilides leidsime kolm kerra tōmmanud karvapalli ja tegime 628 pilti. Sees hoones leidsime veel ühe magava olendi, kel polnud ümbritsevast sooja ega külma. Ümber olid infotablood ja näituse stendid. Mängisid dokumentaalid koaaladest ja teisel korrusel lasti kino. Oli neljapäev ja inimesi oli hapralt.
Üles korrusele sai kaldteed mööda, millelt oli hea koaalasid jōllitada ja pilti teha. Meie suureks ōnneks ajas üks neist nina aaeglaselt püsti, sügas end natuke, lasi sooja junni ja kui nägi, et magada ei lasta, ronis vaikselt mööda puud alla ja hakkas eukalüptilehti järama.
Välja ilmus ka kohalik pargi um, hooldaja, kes rääkis meile pōgusalt koaalade toitumisest, sigimisest ja erinevate koaalade leiupaikadest. Nice one, mate.
Jalutasime ka pargi rohealadele, kus inimesed selge ilmaga Barbie't* saavad pidada, et kaeda üle kohalik wallabee tootevalik. Paraku oli saada ainult üks väikesemahuline eksemplar, kes häbelikult pōōsaste vahel liblesid näris. Tegime paar klōpsu ja jätsime selle sinnapaika.
Juhatasin Mallu rōōmsast teeotsale, mis viis läbi tiheda dzungli. Teine ots oli viskas meid kuhugi eramajade ja kinnisvaramaaklerite vahele. Tuiasime natuke ja jōudsime kahtlasesse kristlike koolide ja lasteaedade kvartalisse. Hiilisime sealt kiiremas korras minema.
Ahjaa, koaalapargis olles tuli mo kōneposti teade ja kutsuti töövestlusele. Pidada toimuma reedel kell 12.30. Aadressi kirjutasin ka ilusti ja valesti üles.
Kuna intervjuuks oli poiss vaja siledalt riidesse panna, vōtsime jalad selga ja tallasime lähimasse Targetisse, et sealt viikareid ja muud nodi kokku kraamida.
Jäime maheda paduka kätte. Läbivettinutena läksime peale pōgusat vaidlust ja trikoovooru hoopis triiksärgi-vöö-lipsu teed. Kuna koju ei raatsinud keegi meist enam raha eest minna, hakkasime jalgsi udjama.
Riidepoe müüja soovitas meile Hungry Jack'si einet, millega saab tasuta jäätise kaasa. Kuna see ilmselgelt meile ka tee peale jäi, oli vaja loomulikult kōik ära proovida. Vōtsime kaks külmutatud mullinätsulimonaadi. Need olid sinist värvi. Viisaastaku suhkrunorm täidetud!
Ōhtul siis Kaspar avastas, et tal pole halli aimugi, kuhu ta homme minema peab. Vōttis aga kerad pihku ja uuris telefoni teel välja.
Pangakaardid saime ka kätte. Postkastis olid. Ja midagi juhtus kindlasti veel. Ja koaalapargis oli väga halb interneti levi. Ei soovita minna.
Piltidel koaalad, ma loodan.
Springwood, päev 9
reede, 13. juuli 2012 · 10:12 · kazojamallu
Päev algas nagu klassikalises suure kriisi aegses komöödias - naine pani mehe kenasti riidesse, kammis ära, söötis täis, kruvis lipsu ette ja saatis bussiga linna tööd otsima.
Ilmselgelt ei möödunud päev viperusteta. Kōigepealt higistas ta 40 minutit ühe koopiatöökoja saalis proovides ühtainsat e-kirja saata. Ja peale seda avastas, nagu kombeks, kaenla alt suure heleda loigu. Isegi mitte higi, lihtsalt deodorant. Ja laik oli suur ja ilus.
"So, why would you like to apply for a job in sales?" Kaspar ei osanud selle peale suurt midagi kosta. Sisimas ta ju ei tahtnud? Plekk ei tundunud ühtäkki enam suurim mure. Kaspar ütles, et tahab küll ja läks koju teadmisega, et üht kōnet pole ōnneks tarvis oodata.
Kuna naine käskis otse koju minna, haaras Kaspar esimese bussi, ostis nuudleid ja tuubikohvi ning jalutas Springwoodi peatusest jala koju. Ilm oli palav ja niiske.
Pärast muidugi selgus, et cv-d vajaks päris pōhjalikku kohendamist.
Ōhtul tuli koju ka Alex, kes rääkis nii töö otsimisest, cv vormistamisest kui ka NSW härmas mägedest. Oli hariv.
Ühtlasi tegi ta meile ühe pakkumise, millest on raske keelduda. Peab seda vaagima.
...ja jutt jäi nagu nõukaajal Soome telest nähtud Dallase 367 seerias kõige põnevamast kohast pooleli...
Springwood, päev 10
laupäev, 14. juuli 2012 · 15:49 · kazojamallu
Nii. Laupäeva hommikul oli äratus kell kuus. Oli tähtis päev - Kaspar ja Maarja-Liisa tahtsid kanarestorani tööle saada. Tuli ilmselgelt viisakalt riidesse panna ja tuubikohvi juua.
Kuna nädalavahetuseti otsebuss 573 ei sōida, tuli teha kogu lustakas seiklus ümberistumistega. Ikka 572 Springwoodi bussijaama ja sealt 555 kesklinna. Kuna kaspar oli seiklushimuline ja lollpea kaks ühes, siis rääkis ta Mallule augu pähe, et sōidaks hoopis rongiga Valley'sse.
Kōigepealt sai käidud tükk aega perroonilt perroonile, suutmata otsustada mitte ainult seda, millise rongiga minna, vaid ka seda, kummale poole sel hetkel rongi nina peaks asetsema. Kuna Culturali jaam oli remondis ja väravad lasid kōiki sisse-välja, jäi suure tuhinaga jäi GoCardi läbi piiksutamine vahele.
Kui lōpuks olime ühe rongiga tükk aega läbi tunnelite ja kōrghoonete kimanud, jōudsime täiesti lambist otse Metro Food Courti, sest nagu selgus, oligi see pōhimōtteliselt metroojaama söökla, natuke uhkemas mōistes. Koos poodidega. Aga veel enne seda saime teada, mis juhtub, kui sa oma GoCardi ōigel ajal läbi ei piiksuta.
KFC ees seisis juba kümmekond ootusärevat inimest, imikutest raukadeni, pigmendiskaalal nullist sajani. Vōtsime aga sappa.
Protsess oli järgnev - lasti viisakalt trobikond inimesi sisse, anti kōigile isikuankeet ja test. Kribasime oma vastused ära ja jäime vestlust ootama. Inimesi oli vahepeal duubeldanud.
Peale vestlust läksime linna peale uitama. Virutasime mööda tänavat otse valele poole ja jōudsime pea-aegu ringteeni, enne kui mōistus tagasi tuli. Pöörasime ringi.
Kondasime jalgsi kesklinna tagasi ja läksime Myeri KFC-sse. Käisime colesis, ostsime makarone ja tomatipastat ja sōitsime otse maja kōrvalt 572-ga Springwoodi.
Bussipeatuses asju pingile pannes vupsas tooli alt välja poolemeetrine sisalik. Vōi natuke suurem. Pildid valetavad, see loom oli suur. Igatahes Kaspari päev oli tehtud.
Nägime, kuidas kaks vanamemme jäid bussi ukse vahele ja kukkusid ümber. Edasi läks täpselt, nagu Eestis - inimesed ruttasid appi ja aitasid memmed püsti, bussijuht talitas nad pingile ja vōttis kompensatsiooni jaoks kontaktandmed. Oot, ei käi siis nii?
Ōhtul... ma ei mäleta, mis ōhtul. Sōime vist midagi.
Sisalik on tõepoolest suur,eriti võrreldes eestimaistega,ja ilmselgelt vales kohas valel ajal mõne jaoks...Mis selle GoCardiga oli?Või ei taha ma teada...?
Springwood, päev 11
pühapäev, 15. juuli 2012 · 13:40 · kazojamallu
Kuna oli pühapäev, tuli ilmtingimata rohkelt tühja panna. Seega kuskil lõuna paiku sai tehtud otsus minna parki jalutama.
Otsustasime proovida natuke teisele poole minna ja pōrutasime mööda Burgallby Roadi metsa poole. Kuskil poole tee peal hakkasid sildid Garage Sale ja kuna me olime noored ja naiivsed, oli kõik tarvis omal nahal järgi proovida. Hakkasime aga siltide järgi juhinduma.
Kuskil keset mõnusat rohetavat suburbsi ilmuski lõpuks nähtavale üks garaazh, mille sõbralikul omanikul oli rohkelt vana manti, millest oli vaja tingimata lahti saada. Ja silmade sätendades valisime menüüst pika valimise peale kaks raamatut, koguhinnaga 150 senti. Lahkudes andis härrane meile tasuta Austraalia lipu, sest ka lipust oli nähtavasti tarvis lahti saada.
Tee lõpust leidsime ühe kahtlase välimusega silla, mis juhatas sügavale metsa vahele. Kuna seiklus oli see, mida me otsima olime tulnud, põrutasime otse mööda kõige kahtlasemat teed võsa vahele.
Võsa vahel oli ilus ja tore ning keset künkaid ja kaljusid läks sile asfalttee. Kuna Mallul oli veidi hõre olla, otsustasime, et taksotame ringiga läbi pargi ja koju tagasi. Leidsime rohkelt rändrahtusid, ühe niruvõitu oja ja nägime mõnd veidra välimusega sulelist. Välja reklaamitud sisalikke ja mürkmadusid polnud kuskil saadaval. Pargis oli ka eraldi matkarada ratastooliga külastajatele. Eks ta ole. Ronisime mäest alla, ostsime tee pealt limonaadijäätist ja kõpsutasime kerge ringiga koju tagasi.
Peale seda tuli mōnus unnar, ent magada meil ei lastud, sest majaelanikud vaaritasid head ja paremat süüa. Peamiselt taimetoitu, sest majaelanikud olid suured salatisõbrad. Jätsime nende hea nõu kõrva taha ja otsustasime järgmisel nädalal ära proovida.
Ühtlasi nõustusime ka nende pakkumisega, mis nad meile teinud olid.
Peale sööki astus läbi ka üks sõbralik pardimees. Me ei suutnudki lõpuks välja selgitada, mis härrase pärisnimi oli, ent Austraalias on üsna tüüpiline, et kui keegi nime paberi peale välja ei kirjuta, ei saagi keegi kunagi teada, mis inimese nimi on. Midagi A-tähega, ma arvan.
Pardimees rääkis värvikaid lugusid oma, õigesti arvasid, partidest. Härrasel on kaks piiluparti, keda ta kraanikausis peseb ja aeg-ajalt pargis ujutamas käib. Rääkis nimevahetusest Svenssoniks (kõik rootslased on Svenssonid, kuigi onu ise oli Araabia päritolu) ja jättis meile karamellijäätist karamelli ja iirisega. Mida me järgmine päev sõime. Karamellikastmega. Ei tee nalja.
Ühesõnaga rääkisid majaomanikud meile, et sõidavad kuuks ajaks ära ja vajavad kedagi, kes majal silma peal hoiaks ja kalu söödaks. Ja mõõduka tasu eest olime me nõus, sest seiklemine hostelites ja võõrastel madratsitel ei ole kõige parem moodus töövestluste jaoks roosa ja puhanud olla. Ja tuleb tunduvalt odavam kokkuvõttes.
Piltidel... Park, ma arvan.
Springwood, päev 12
esmaspäev, 16. juuli 2012 · 16:39 · kazojamallu
See on siis vist pikim postitus siiani.
Esmaspäeva hommikul pakkusid Alex ja Zhanna meile küüti, kuna neil oli vaja varakult linna minna. Seega juba kella seitsme paiku olid meie peategelased üleval, näod kenasti kohvi täis.
Tee peal rääkisime carpoolingust ja bussiradadest ning sellest, kuidas Austraalias inimesed ka üherealisel viaduktil kaks sõidurida tekitavad, sest nii on viisakas. Viskasid meid viisakalt otse kesklinnas Myeri kõrval Elizabeth Streetil maha ja näitasid meile põgusalt, kus oleks hea lõunat süüa.
Nagu ette planeeritud, otsustasime minna parkidesse tuiama. Nimelt City Botanic Gardens asub otse metropoli kõrval ja sisaldab endas rohkelt taimi ja muru ja... Kaspar pole kunagi suurem asi botaanik olnud. Lisaks avaneb sealt hea vaade Kangaroo Pointi kaljuseintele. Ja taimedele.
Haarasime 7-Elevenist kohvi (sest sealt saab hetkel topsikohvi kaasa naeruväärse $1 eest) ja läksime parki hommikukohvitama. Tegime kiiresti Instagrami jaoks paar tähelepanuhooramiseks mõeldud pilti, lõõpisime kohalikke linde ja jalutasime lähimasse kohta stepslit otsima, sest Kaspar va lollpea oli vahepeal oma aku tühjaks tinistanud.
Kuna pargimurul ei olnud stepsleid kuskilt leida, siis tegime pargile kauni kaarega ringi peale ja keerasime otsa kesklinna poole, et mingit adekvaatsemat kohta leida. Ja kuna päeva teiseks sihtkohaks oli plaanitud 16-hektari suurune Roma Street Parkland otse metropoli teises otsas, siis tundus loogiline sinna suunas põrutada.
Tee peale jäi rohkelt elustiilipoode, mis meie praeguse sissetulekuga kohe kuidagi perspektiivis ei olnud. Sellest hoolimata suutsime kõrva taha panna kaks nokamütsi, ühe reisikohvri, kolm pluusi ja paari retuuse. Justnimelt kõrva taha, sest kaugemale me rahakott ei ulatanud.
Otsustasime linnast Virgini poe ka üles otsida, kuna tahtsime numbri Mallu nimele panna, et see siis Amaysimi üle tuua. Peale vähemalt viis korda nõutult kvartalile ringi peale tegemist leidsime linna ainsa Virgini poe koos kõigi kolme töötajaga. Läksime otse leti juurde, et lasta lepingus number ümber tõsta, sest kes ikka paremini seda teha saab, kui... telefonioperaator. Meile ulatati telefonitoru ja öeldi, et seda saab teha ainult üle telefoni. Sest et Austraalia. Neil on nimelt kallim hoida inimesi kontoris palgal, kui et panna paar india tüüpi kuskil kaugel toru otsa.
Peale 33 minutit telefoniviktoriini, mille käigus enamus poe töötajaid käisid meie eest nimesid välja hääldamas, saime numbri muutmise taotluse sisse anda. Liida siia veel kolm päeva, sest Aussis ei käi ükski asi kohe. Iga klikk võtab kolm tööpäeva. Eks ta ole.
Kuna Mallu oli selle peale üsna pahur ja endast väljas, pakkusin välja võimaluse närve rahustada kerge geopeitusega. Ei kukkunud kõige paremini välja, sest peale ühe kohviku tagurpidi pööramist oli Mallu veel rohkem ähmis, kui enne. Tegin ettepaneku pargis maha istuda ja limpsi juua.
Bris on ilus linn. Lesisime hipsteritega murul ja üritasime tänavalambi postist elektrit välja haududa. Ei saanud. Tegin ettepaneku minna ja vaadata hoopis see park üle. Tee peal tegime käbidest pilti.
Park oli suur ja lai, sisaldas endas nii muruväljakuid, kontserdiplatse, jõgesid ja järvi, loomi ja linde ning metsikuid kodustamata pargivalvureid. Kaspar sai kohe värava juures oma aastase sisalikuvajaduse täis, kui põõsast ronisid välja lausa kaks Iguaani. Kaspar näppis neid, kuni nad plehku panid.
Pargis oli ka oma järv, purskkaevud, sillad ning laudteed, mida mööda sai kenasti kogu dzungli läbi jalutada. Keset kiviteed järve juurde seisis perekond turiste. Me siis arvasime, et nad tahavad perepilti teha ja tulime jalust ära. Aga nemad kutsusid, et eiei, tulge-tulge. Sest kesk kivisid lösutas meetrine sisalik, üsna häirimatult inimeste kohalolust. Kaspar klõpsis paar pilti.
Kuskil pargis oli ka kaks geo-aaret, seega sai mõeldud ka need üle vaadata. Üks juhatas otse silla juurde, mis mööda puulatvu üle pargi sirutas. Sealt ei leidnud me midagi peale kämblasuuruse majavalvuri. Ent natuke maad edasi muruplatside juures sai Mallu meie esimese kätte.
Kuna kell hakkas üsna palju peale kiskuma, otsustasime kodu poole seada. Algul jäi jutt, et Alex helistab, kui hakkab tagasi jõudma linnast, aga kuna meil mõlemal telefonid kenasti tühjad, siis see meid otseselt ei puudutanud. Otsustasime siiski põgusalt uurida, kas kuskil annab natuke telefoni laadida.
Ebamäärase komberdamise peale sattusime ühte Backpackeritele loodud asutusse, mis tegeles muuseas RSA´de tegemisega. Sujuvalt viidi jutt kohe selle peale, kuidas meil seda ikka hädasti vaja on. Kaspar, nagu alati, lõi selle peale natuke vedelaks ja ütles, et vaatame seda asja hiljem. Põhimõtteliselt võib RSA Austraalias täiesti vajalikuks osutuda, ent kuna selle tegemine võtab keskmiselt paar päeva, pole seda mõtet enne kindlat tööpakkumist küll tegema hakata. Laadisime seal natuke telefone, lappasime voldikuid ja tulime tulema.
Otsustasime veel viimase asjana ostukeskusest läbi käia, et mingit söögimanti kaasa otsida. Kuna olime planeerinud paremini toituda, oli üles vaja leida see kuramuse Pesto ja võta näpust - ei olnud. Kaspar ja Maarja-Liisa sebisid asiaatide keskel nagu lollakad, aga Pesto jäigi leidmata. Kuna Kaspar läks vahepeal korraks jalga puhkama, suutis Mallu ta täiesti ära kaotada ja läks üleni ähmi täis . Kui lõpuks Kaspar va lollpea siiski välja ilmus, mindi kärmelt esimese bussiga koju.
Selle postituse avastasin alles täna!Olen vist lugemisega jännis... Tahtsin kommenteerida,et hea,et oma telefonilt ei olnud vaja seda maratonviktoriini teha-niipalju oli ehk kohalkäigust kasu:) NB!Kas nad eesti poissi ei tahaks telefonitoru otsa tööle? Ja veel-mis on RSA? Meil on see silmakliinik...
Veel üks asi-see oli nüüd TALVINE sisalik...Kui suured nad suvel veel on?!
Festivalid 2012-13
kolmapäev, 18. juuli 2012 · 06:40 · kazojamallu
Splendour in the Grass (27.-29. juuli 2012)
Jack White, Smashing Pumpkins, Bloc Party, Hilltop Hoods, The Kooks, The Shins, Miike Snow, Gossip, Azealia Banks, Lana Del Ray, Tame Impala, Kimbra, Ladyhawke, Metric etc. Belongil Fields, Byron Bay, NSW. Piletid $135 - $350 (kolm päeva telkimist).
Parklife(Brisbane 29. septembril 2012) The Presets, Passion Pit, Nero (Live), Plan B, Justice, Tame Impala, DJ Fresh, Robyn, Rusko, Wiley, Benga, Jack Beats, Modestep, Citizens!, Cool Hand Luke etc. City Botanic Gardens, Brisbane. Piletid $145 - $192 (VIP).
Harvest 2012 (Brisbane 18. novembril 2012) Beck, Sigur Ros, Grizzly Bear, Fuck Buttons, Beirut, The Dandy Warhols, Santigold etc. City Botanic Gardens, Brisbane. Piletid $163.20.
Stereosonic (Brisbane 2. detsembril 2012) Tiesto, Avicii, Calvin Harris, Example, Major Lazer, Laidback Luke, Markus Shultz, Diplo, Infected Mushroom, Flux Pavilion, Mr Oizo, Bassnectar, MSTRKRFT, Caspa, Datsik, Dillon Francis, Foreign Beggars, Duke Dumont etc. RNA Showgrounds, Brisbane. Esimese vooru limiteeritud piletid 2.augustil hinnaga $143.95.
Big Day Out (Gold Coast 20. jaanuar 2013) Red Hot Chili Peppers, The Killers, Yeah Yeah Yeahs, Vampire Weekend, Kaskade, Animal Collective, Sleigh Bells, Crystal Castles, Childish Gambino etc. Parklands, Gold Coast. Piletid $165 - $265.
Southbound 2013 (4.-5. jaanuar 2013) Hot Chip, SBTRKT, The Flaming Lips, Totally Enormous Extinct Dinosaurs, Hilltop Hoods, The Vaccines, Bombay Bicycle Club, Coolio etc. Busselton, Western Australia. Piletid varsti.
Soundwave(veebruar/märts 2013) Metallica, Linkin Park, Blink-182, A Perfect Circle, The Offspring, Paramore, Garbage, Tomahawk, Stone Sour, Kyuss Lives, Anthrax, Sum 41, Dragonforce, All Time Low, Flogging Molly, Ghost, Duff McKagan's Loaded, Motion City Soundtrack, Lawrence Arms, Kingdom Of Sorrow, Fozzy, Sleeping With Sirens, Cancer Bats, Madball, Vision of Disorder, Pierce the Veil, Periphery, Shai Halud, Of Mice & Men, Miss May I, Danko Jones, Woe Is Me, The Wonder Years, While She Sleeps, Such Gold, Lucero, Six Feet Under, Deaf Havana, Red Fang, Chunk! No Captain Chunk! and Memphis May Fire! RNA Showgrounds, Brisbane.fb
Future Music Festival 2013 (m2rts 2013) Gypsy & The Cat, The Prodigy, The Stone Roses, Bloc Party, Dizzee Rascal, Rita Ora, Boys Noize, Hardwell, The Temper Trap, Madeon, Rudimental, Ellie Goulding, A-Trak, Future Music Festival, Feed Me, Zeds dead, DJ Fresh, NERVO, Zane Lowe, Borgore, Stafford Brothers, Richie Hawtin, Ricardo Villalobos, Seth Troxler, Magda, Ben Gold, Kill The Noise.Sydney, Melbourne, Adelaide, Perth & Brisbane.
PS! Siia võib neid festareid jooksvalt lisanduda, kui midagi head leiame.
Springwood, päev 13
kolmapäev, 18. juuli 2012 · 07:23 · kazojamallu
Kuna teisipäeval olime ilmselgelt esmaspäevast tüdinud, otsustasime päeva suureks saavutuseks seada toidupoes käimise, kuna uut pudi oli rämedalt kōhtu tarvis pista. Jōime... tegelikult kohv oli vist otsas, nii et jōime teed ja saatsime paar cv-d.
Poodi läksime jalgsi, et räigelt pappi kokku hoida. Meil on küll tudengipiletid ja saame poole hinnaga, aga mis see kaks kilti siis noortele ja näljastele ära pole. Jalad ju küljes ja täiesti tasuta sealjuures.
Meil oli vahepeal tekkinud kuri plaan natuke paremini toituma hakata, mis tuli majanduslikult üsna halval ajal. See raamat, mis me kirbuturult ostsime ei aidanud ka üldse kaasa.
Rääkisin Mallu järjekordselt ära, et vaataks enne Colesi korraks Woolworthsi, et mis nemad pakuvad. See on siis nimelt Austraalia suurim supermarketite kett, nagu selgus.
Ja ka hinna poolest natuke hapum, kuigi tootevalik on vähe rohelisem ja tervislikum. Isegi odavaim riis oli öko ja gluteenivaba. Käisime umbes kaks tundi mööda vahesid ringi ja valisime kōigist ainetest kōige odavamad. Kogusumma tuli 65 dollarit. Ostsime riisi, kana, pestot, mozzarellat, parmesani, spinatit, lasagnet, purukohvi, tofut, piima, limonaadi, purgi ananassi, kiirnuudleid ja karamellikastet. Sest ilmselgelt meie lugejaid jubedasti huvitab. Ning jah, Teie annetused on läinud ōigesse kohta. Banaanihoidjat seekord ei ostnud.
Tulime ka jalgsi koju, sest buss oli värskelt nina alt ära läinud. Ōhtul sōime kana riisiga, kuna kurinahk oli poes sooduses ja ilmselgelt ei saanud seda nii jätta. Vaatasime ühe keskpärase filmi ära, mis Alexi arvutis tolmu kogus ja keerasime siruli. Sest homme oli veel terve pikk päev tarvis tühja panna.
Pildil ostukorv ja kelmikas banaanihoidja, kuhu saab ühe banaani hoiule panna. Ainult 5.95!
Springwood, päev 14
kolmapäev, 18. juuli 2012 · 13:09 · kazojamallu
Ma kirjutan juba ette ära, et kuna kolmapäeval oli üsna niru ilm, siis ei teinud me päev otsa muud, kui istusime kodus, kuulasime Spotify kaudu mussi, kaanisime kohvi ja kirjutasime kaaskirju. Ja õhtul tegime makarone sibula ja munaga. Sest et nii on meile kombeks.
Just love your article.I do always look over your website for new articles.I am recently working on an app spotify premium apk march 2018 thats going awesome and special thanks to you :)
Mis on teisiti
kolmapäev, 18. juuli 2012 · 15:34 · kazojamallu
Selle sissekandega tervitan meie emasid.
Oma silm on kuningas. Onu Kaspari jutupliiatsi vahele natuke kuiva juttu. Teemaks pisiasjad, mis siin on teisiti.
Valgusfoorid. Esimene päev kohe paarishüpetega üle tee silgates imestasime, et kuidas need austraalia inimesed nii ruttu üle tee jõuavad. Tee ületamise mehike kestab kuskil üks silmapilk ja juba läheb punaseks.
Roheline saab tõesti päris ruttu otsa, punane mehike vilgub natuke kauem, vilkumise lõppedes hakkavad autod sõitma. Tuleb välja, et roheline on aeg, mis võib tee peale astuda ja vilkuv punane annab aega, et teed ületada. Sel ajal enam teele ei tohi minna aga muidugi võtavad inimesed seda soovituslikult.
Ühistransport on meeldiv, kuigi tundub, et ka sel on Brisbaneis oma kurikuulsus küljes, pean ma seda ise üheks päris heaks süsteemiks. Reisi maksumus sõltub sellest, mitu tsooni sa läbid. Brisbane ja selle ümbrus koosneb tsoonidest, maksab tsooni ületus. Kui samas tsoonis mingi kindla aja jooksul ümber istuda siis selle eest uuesti ei maksa. Nö reisi jätk. Ühe kaardiga saab sõita nii bussi kui rongiga. Peaasi, et ei unustaks sisenedes kaardi vastu masinat piiksutada ja sama ka väljudes. Kui unustad siis maksad olenemata reisist maksimumi. Rongisõitu tehes juhtus see viimane ka meiega. Bussis on need kaardilugejad sees aga rongijaamades tulev hoonesse sisenedes ja sealt väljudes piiksutada. Rongis endas neid masinad ei ole.
Õpilastele on ühistransport 50% soodsam. Lisaks on ühistranspordis selline aeg nagu "off-peak". - 20% soodustus piletihinnast. See kehtib tööpäeviti kella 9-15.30 ja 19-2. Nädalavahetusel ja riigipühadel on kogu päev "off-peak".
Lisaks, kui sa nädala sees kasutad ühistransporti 9 korda siis terve nädalavahetuse sõidad tasuta. See on väärt värk, eriti kui igapäev näiteks tööl käia.
Stepslid, nagu teada, on siin erineva kujuga, lisaks on nad kõik varustatud toas pisikese nupukesega, kust saab steplist elektri välja võtta. Võttis nii mõnigi kord pead kratsima, et miks telefon ei lae...kuni taipasid stepsli sisse lülitada.
Ukselukud ja -lingid. Võibolla on see ainult juhus ja meelepete aga siiamaani tundub, et ukselingid ja lukud käivad sageli üsnagi teisipidi...aga äkki on see selle maja eripära.
Nuustikud, millega nõusid pesta saab varre otsa panna ja sealt tuleb nõudepesu vahendit. Varre seest. Hämmastav!!
Telefoni simkaardid-tule taevas appi! Kogu protseduur, et sa saaks aktiveerida oma simkaardi on võrreldav haige lehma unenäoga.
Kui Eestis näiteks osta Zen siis piisab kaardi sisestamiset telefoni, isegi kõneaega peaks peal olema. Nojah...siin tuleb ka ettemakstud/lepinguta simkaart registreerida (sinu nimi, su ema lapsepõlve nimi, kodune aadress, teine telefoni number...).
Seda saab siis telefonitsi või internetis. Soovitan soojalt viimast versiooni. Läbi telefoni on see jube kadalipp, eriti, kui su nimi ei ole just kõige lihtsam. nagu näiteks minul. Kasparil ka ei vedanud, temast sai üks kord Kasper.
Hinnad on siin erinevad ja palju kallimad. Eesti palgaga jääb hätta. Siin saaks tunni tööga eine välja teenida. Sai maksab ntks 3-4 dollarit. Odavaima liitrise piima saad dollariga. Kilo riisi peilisime 1.89 dollariga.
Pakendid on siin megasuuruses. Mida suurema pakendi ostad seda odavam on. Mu arust ideaalne, täpselt korra nädalas poes käia. Samas rändurina üsna tülikas kõiki neid liitriseid seepe ja šhampoone kaasas kanda.
Riided on sarnase hinnaga nagu Eestiski aga igasugused aled on ülemõistuse ahvatlevad.
Prügi äravedu toimub kahe autoga kord nädalas. Sulle on antud kaks konteinerit: pakendid ja muu prügi. Kord nädalas tõstad maja ette ja spets autod viivad ära. St. sinu vaevaga sorditud prügi ei visata lihtsalt ühe autosse ja asi korras...nagu khmm..mõnes linnas, mida ma tean.
Arved käivad nagu palk, kord nädalas. Taaskord päris huvitav lahendus. Arvan, et ma tuleks majanduslikult nii paremini toime. Elame ja näeme.
Lindudest, loomadest, muudest olenditest ja inimestest rääkimata.
Kui keegi komistab siis aidatakse(huvitav situatsioon bussipeatuses, kus bussijuht ei sõitnudki edasi, kui uksevahele jäänud kaks vanemat naist komistasid), jagatakse nõu, kui küsid ja kui sa naeratad tänaval, naeratatakse ka sulle.
G'day!
Pildil sõnajala leht ja männikäbid (tegelikult pole meil aimugi, millega tegu on, aga kõik asjad on Austraalias suuremad, seega me pakkusime huupi).
Äärmiselt liigutav oli tervitatud saada! Lugemine oli taaskord väga huvitav ja hariv, eriti "ka väljudes kaardi piiksutamine, stepsli sisselülitamine ja haige lehma unenäolised sim-aktiveerimised". Pisut kaastunnet tekitasid kõrged toiduhinnad, mis sunnivad teid kokkuhoilikusele ja piiravad teie valikuid. Südamest loodan, et tulevik saab selles suhtes kergem olema!Olge mõnusad!
...Ühinen täiesti kõige eelnevaga.Lisaks-on suur pluss,kui inimesed on vastutulelikud ja abivalmid ja sõbralikud.Nii et-küsige julgesti!! Edu teile!
Springwood, päev 15
neljapäev, 19. juuli 2012 · 10:35 · kazojamallu
Neljapäev oli selline vahva päev, et vastu südaööd tuli välja uus Batmani film. Ja Kasparil oli see hirmsasti tarvis ära vaadata, aga Maarja-Liisa leidis, et selline lollus on ebavajalik ja kallis ja ütles Kasparile, et kui tahad, siis mine üksi. Ja Kaspar tahtis, ja läks.
Äratus oli hommikul kella üheksa paiku. Lürbiti kohvi ja lapati töökuulutusi. Kaspar saatis paar tükki teele ja läks poole kolmese bussi peale, et enne peaki linna jõuda. Ja jõudis. Ühtlasi olid vahepeal meie Tax numberid kohale jõudnud ja Kaspar saadeti West Endi neid ära tooma. Sest me olime teinud need West Endi aadressi peale.
Kaspar tuunis aga klapid pähe ja hakkas suure ringiga jalutama. Linnas oli päike väljas ja läppelt palav, aga Kaspar käis ikka jopega, sest ta karm põhjamaa mees ja neile on nii kombeks. Ühtlasi seisis viisakalt iga valgusfoori taga viis minutit ja mõtles endamisi, miks kohalikud küll punasega üle tee lähevad.
Kuna aega oli rohkelt, tegi Kaspar vahva ringi üle West Endi kõige kõrgema künka, kust avanes lahke vaade nii linna kilukarbile kui kaugetele mägedele taustal. Paraku on ta telefon nii lahja kaameraga, et ühtegi pilti ei säti sellest küll siia panna. No hästi, ühe siiski võib.
Tax Numbrid olid ilusti telefoniraamatu alla jäetud. Kuna kedagi kodus ei paistnud olevat, ostis Kaspar nurgapoest sidrunilimonaadi ja läks ringiga linna tagasi.
Kino oli rahvast pungil täis. Oli Batmani esimene päev. Kaspar valis kinoks pika valimise peale South Bank Cineplexi viienda saali. Tegemist oli sealjuures linna suurima ekraaniga (ja suurimaga Brisbane´is).
Nimelt oli tegemist linna odavaima kinoga. Lõks oli siis selles, et kinos koonerdati iga nurga pealt ja näidati enne seanssi keskmiselt pool tundi reklaame. Kuna Kaspar oleks odavama pileti nimel kasvõi kaks osa Väike Maja Preerias enne seanssi ära vaadanud, polnud sellest hullu.
Kui Bätmän lõpuks koju jõudis, oli naispool teinud lopsakat Lasagnet.
Uhh, viimaste uudiste valguses ei taha kohe midagi kuuldagi Batmani-filmi esilinastusest!
Springwood, päev 16
reede, 20. juuli 2012 · 15:13 · kazojamallu
Ma olen kirjutamises härjalt maas, ei taha nagu kvantiteedis ka mööndusi teha, peab ikka kenasti kōik pikalt lahti seletama. Muidu hakka veel hiljem kellelegi üle seletama, kuidas ikka bussipilet läbi sai löödud.
Kuna reede oli eriti lebo päev, otsustasime vōtta eriti rahulikult. Mallu oli näinud teel koju mingit hilbukat ja tahtis selle tingimata üle vaadata. Mōeldud-tehtud.
Kaltsar asus umbes kilomeetri kaugusel ja oli, nagu ka kōik muud asutused, umbes üheksast neljani lahti. Lōhnas nagu humana ja hinnad olid nagu humanas. Home sweet home. Kaspar vaatas endale sealt ühe paksu raamatu* ja Maarja-Liisa nokkis ühe heleda wrap cardigani ja vahetas oma musta pluusi teise vastu välja.
Teel koju vedeles äärekividel väsinud olemisega Knight Rider. Kōik oli viimse detailini autentne, vaid rool oli kummastavalt valel pool. Kaspar tegi pilte.
Läksime koju, pesime pesu ja Kaspar luges raamatut.
Ühtlasi avastasime esimest korda, et meil on hoovi peal avalik bassein koos barbie'ga. Eks ta ole.
*Raamat rääkis Austraalia väliskorrespondendi seiklustest üheksakümnendate Venemaal ja Lähis-Idas. Kasparit on alati huvitanud Kosovo sōja tagamaad.
Piltidel... asjad.
Springwood, päev 17
laupäev, 21. juuli 2012 · 15:13 · kazojamallu
Kuulsime kohalikelt, et West Endis leiab igal nädalavahetusel aset kohalik Farmers Market. Ehk siis maakeeli turg, kus saab osta kohalikku taimset ja loomset toodangut. Kuna oli plaan tervislikumalt toituda, tuli seegi tingimata üle vaadata.
Seadsime nii, et jōuaks hiljemalt 11-12 linna. Turul müüdi rohkelt rohelist. Eks see kohalikele rohkem selline hipster elustiilivärk on, hinnad on poe omadest reeglina veidi kallimad. Valisime tomatit, greipi, tüümiani, värsket sibulat ja naturaalset maapähklivōid. Istusime murule, sōime ahjusooja paellat ja kuulasime kohalikku tütarlastekoori.
Pärast oli vaja loomulikult päris poest ka läbi käia. Tegime kerge tiiru üle Kurilpa Bridge'i, ostsime NightOwl'ist paar jääkohvi ja tuunisime järjekordselt Myeri poole. Haarasime Colesist maitsetut ja odavat lehtsalatit ja hüppasime esimese bussi peale.
Ja ōhtul tegi Kaspar friikartuleid parmesani-pestokastmega. The End.
mnjah... ei oska kohe midagi öelda, sest ei saa kohe midagi sellisest muusikast aru...
Springwood, päev 18
pühapäev, 22. juuli 2012 · 15:13 · kazojamallu
Kuna oli pühapäev ja keegi niikuinii pühapäeviti Aussis meili ei loe, oli hea vōimalus sügada kannikaid ja teha mitte muhvigi.
Rääkisime skaipi mööda ka Ristoga, kes rääkis, et edu tōi talle vaid ukse tagant uksele käimine. Olime isegi juba mōistnud, et praegune strateegia nagu väga ei toimi, sest mitmekümne kandideerimise peale oli meil ette näidata kaks telefonikōnet, kaks internetipettust, üks töövestlus ja kolm äraütlemist. Tuli muuta strateegiat.
Kuna toidumanti sai eile ilmselgelt liiga vähe soetatud, taksotasime pärastlōunal Colesi, et kotid nädalaks täis laadida. Seekord valisime natuke kriitilisemalt külmikusse nänni ja saime hakkama täpselt 50 dollariga. Suutsime leida isegi saiapätsi ühe dollariga!
Ōhtul sōime grillkana (endiselt odavam, kui kanafilee külmletis) ja allahinnatud glasuursōōrikuid. Me oleme lihtsalt liiga vaesed, et siin riigis tervisikult süüa.
Springwood, päev 19
teisipäev, 24. juuli 2012 · 07:33 · kazojamallu
Esmaspäev oli selline huvitav päev, et Kaspar ja Maarja-Liisa pidid linna minema tööd otsima. Seega juba kell üheksa hommikul oli Maarja-Liisa viisakalt kasitud ja karv läikis.
Kaspariga nii hästi ei läinud, sest kuna jobukakk oli eile kogu koduse töö homse varna visanud, ei tahtnud ta üldse kohe linna minna ja eelistas hoopis kalli kaasaga tüli kiskuda. Mis läks umbes nii edukalt, nagu oletada vōib.
Seega, kui ōues juba kergelt hämarduma hakkas, proovis Kaspar rahu teha sellega, et friteeris kartuleid. Ja siis söötis need kaasale sisse. Ja pōletas selle käigus pool kööki maha.
Aga kartulid tulid üsna head ja Maarja-Liisa saatis Kasparile Avengersis staminat. Fin.
Springwood, päev 20
teisipäev, 24. juuli 2012 · 10:33 · kazojamallu
Kuna eilne oli täiega hukka läinud, tuli teisipäeval kõik tasa teha. Seega polnud Kasparil südikust enam vaidlema hakata, vaid printis kenasti oma cv-d välja ja koos sai mindud linna tööd otsima.
Plaan enam-vähem sellega piirduski. Bussiga otse Elizabeth Streetile, sealt ühte kontorikaupade poodi, kuhu Kaspar oli taotluse ära täitnud. Kuigi tõenäosus tööd saada oli reaalselt olematu, ei löödud Kasparit vähemalt suu pihta, vaid kuulati kenasti ära ja võeti paberid ka vastu.
Edasi oli plaan kaeda üle Valley. Täpselt nii ebamääraselt, nagu see kõlab. Udjati kuhugi Chinatowni kanti ja esimesena sai proovitud üles leida mingi mahlabaar, kuhu Mallur end tööle tahtis sokutada. Andsime esimese auruga cv ühte teise mahlabaari, kuna see jäi tee peale ja me juba niikuinii seal olime. Otsustasime ka teise mahlabaari üles otsida.
Kui lõpuks teise mahlabaari üles leidsime, öeldi sealt viisakalt, et manager elab hoopis Gold Coastis ja et saatku me oma avaldus läbi interneti parem. Üks rännak tühja läinud. Samas kõrvalt leidsime ühe Õunatoodete poe, mis otsis ka klienditeenindajat ning Kaspar jättis sinna oma paberid maha.
Kuna esimene aur oli otsas, jalutasime linna poole tagasi. Kui juba jagamiseks läks, üritasime suruda avaldusi ka paari tee peale jäänud asutusse, vahelduva eduga. Üldiselt tundub, et ka isiklikult avaldusi jagades ei ole õnnestumise protsent suurem, kui tavaliselt. Valley meile seekord kätte ei andnud. Läksime linna tagasi, sõime burksi ja läksime koju.
Päeva suureks võiduks oli siis see, et umbes kell 15.09 kadus Maarja-Liisa telefonist levi, mis tähendas, et tema number oli lõpuks Amaysimi üle kantud. Võttis kõigest kaks nädalat lõputuid telefonikõnesid ja kohal käimisi, aga tehtud ta sai. Seega sõbralik soovitus - kui on Austraalias soov numbrit üle kanda, ära tee. Ei tasu. Pole mõtet. Võta lihtsalt uus number.
Amaysim andis mõlemale veel 10 dollarit krediiti sõbra kutsumise eest. Vaieldamatult parim teenusepakkuja, kui soov Austraalias telefoni omada. Ainult sim-kaardi ostmiseks tasub närve varuda, neid müüakse üsna hõredalt.
Eks ta ole.
Springwood, päev 21
kolmapäev, 25. juuli 2012 · 16:08 · kazojamallu
Tükk aega pole nii hea meel olnud kodus olla.
Päeva alustasime põgusa sissemagamisega. Kuna oli plaan Gold Coast üle vaadata, tuli kärmelt jalad alla võtta, sest sõit ise kestis juba leebed kaks tundi. Kallasime mulgud kohvi täis, pakkisime kiirkorras kompsud ja jooksime 572 peale.
Kuna Springwoodi jaamas jäi oma paarkümmend minutit niisama ripakile, mõtlesime Red Roosterile võimaluse anda. Mallu võttis ühe kanaeine ja Kaspar labase kanaburku.
Vaevalt olid hambad saia sisse löödud, kui buss tuli. Kohe alguses suutis Kaspar päeva ilusaks teha sellega, et luges Mallu viipekeelt valesti ja viskas kogemata ta täis kohvi minema. Mallu päev oli tehtud. Kasparil oli loll olla.
Buss viis meid kuhugi Loganlea rongijaama, mis pidi paras geto koht olema. Tükk aega nuputasime, mis otsast siia jaama rong sisse käib. See-eest kaardid oskasime juba ilusti läbi piiksutada.
Rongid on puhtad ja vaiksed. Inimesed ei räägi.
Umbes pool tunnikest hiljem olime Helensvale'i jaamas. Piiksutasime aga kenasti välja ja jäime bussi ootama. Buss sõitis umbes-täpselt kõik kohad läbi. Peale pooltteist igavikku olime lõpuks Broadwater Parklandsi juures.
Ilm oli niru ja tuuline - selline keskmine Tallinna suvi. Jalutasime natuke mööda inimtühja promenaadi ning vahtisime puid-põõsaid. Endiselt ei vahetanud sõnagi. Vaatasime üle kõik lastebasseinid ja rannaribad ning näppisime vett. Eesti keskmine. Keegi ei ujunud.
Venisime vaikselt linna poole, tallad rakkus, et leida midagi ehk hamba alla või nii. Leidsime üles Surfers Paradise nimelise rannariba. Vaatasime Vaikset Ookeani. Näppida ei lubatud, rand oli suletud.
Peale umbes lõputut kõndimist saime kuhugi kesklinna kanti, kus hakkas lisaks kõrgetele korrusmajadele seltsiks ka muid asutusi tekkima. Mallu oli juba üsna väsinud ja pahur ning ka Kasparist polnud väga pidulooma. Oli selline nüri olek.
Põgusa vaidlemise peale leiti Kasparile üks kebab hamba alla, peale mida ei osanudki midagi peale hakata. Ilm oli nigelavõitu, raha polnud ja peohing polnud ka kiita. Otsustati koju tagasi kiigata.
Hüpati kohe esimese bussi peale mis tuli, lootuses, et see meid hukatusest päästab. Lunastaja sõitis seevastu läbi kõik künkad ja tagahoovid enne, kui meid hellalt uuesti Helensvale'i maha sülitas. Jäädi rongi ootama.
Taaskord Loganlea jaamas polnud meil hella aimugi, millisesse bussipeatusesse me end toppima peaks. Võtsime esimese bussi, küsisime, et kas Springville´i ka saab. Juht ütles, et Springville'i te siit küll kuidagi ei saa, aga saate Loganholme'i. No hüva, saab see siis ka üle vaadatud.
Saime lõpuks teada, mis see kurikuulus Logan Hyperdome on - lihtlabane kaubanduskeskus, umbes kolmandiku Rocca Al Mare keskusest suurem. Leidsime sealt puhtjuhuslikult ka bussi 572, mis meid pika tiirutamise peale otse ukse ette viis.
Hea oli kodus olla. Tegime süüa, küürisime pliiti (mis Kaspar ära määris, tubli töö!) ja tegime süüa. Panime ühtlasi oma nime esimesse tööjõubüroosse kirja. Kui need ka midagi head meile ei leia, tuleb hakata muru sööma.
Kangesti oleks tahtnud lõpuks lugeda: "Õhtul sõime kõhud täis, leppisime kokku, et unustame päevased arusaamatused, kallistasime kõvasti ja pugesime magama". Loodetavasti nii oligi, lihtsalt ununes siia kirja panna...
Springwood, päev 22 ja 23
reede, 27. juuli 2012 · 13:29 · kazojamallu
Neljapäev ja reede olid sellised huvitavad päevad, et Kaspar ja Maarja-Liisa ei teinud mitte kui midagi muud, kui et puhkasid Gold Coastist. Ja tegid süüa. Ja puhkasid veel. Ja muretsesid töö pärast.
Hoolikas lugeja on märganud, et postitused peaks nüüd enam-vähem ōiges järjekorras olema, sest Maarja-Liisa käskis Kasparil blogis koristada.
Kirjutised on väga nauditavad! Kraaps ja kummardus autorile. Ja muidugi - üks pilt räägib rohkem ,kui sada sõna. Tänane pilt on eriti meeleolukas - isegi, ma ütleks, et olete juba kergelt kohaliku fauna nägu läinud... (tänane pilt ei erine eriti varasemast koaala pildist).
Kaalikas
pühapäev, 29. juuli 2012 · 09:32 · kazojamallu
Kaspar ja Maarja-Liisa otsustasid, et mōneks ajaks teeme sellise igapäevase postitamisega lōpu ja kirjutame vähem oma igapäevasest söögist ja rohkem asjalikest asjadest. Ja siis, kui on midagi pōnevat öelda. Sest ega päris kōike pole ka mōtet ette kanda.
Ja postitame pilte. Rohkelt pilte.
All mingid suvalised pildid, et lugejaid segadusse ajada.
Nääähh, ei tohi koduseid infosulgu jätta !!!!!! Protesteerime valjuhäälselt selle vastu ja luusime järjekindlalt iga päev teie blogis. (Teate ju küll seda laulu: (haledal häälel) Kas eemaaa süüdamt tunned saaa....)
Huvitavad pildid! Eriti lahe tundub see jaama foto:-)
New Farm
esmaspäev, 30. juuli 2012 · 14:35 · kazojamallu
Täna käisime viskasime kiire pilgu peale New Farmi linnajaole. Maarja-Liisa sai huvitava telefonikõne. Jalutasime pargis, jõime siidrit ja sõitsime laevaga. Leidsime ühe geo-aarde ka. Allpool pildid.
Tore näha,et teie blogi loetakse:-).Ma juba arvasin,et see on ainult selline pisut vanemate prouade Vikerraadio,noored suhtlevad põhiliselt Facebookis.Sellest oleks kahju,sest tegelikult on väga huvitav lugemine,võiks lausa reisikirjana välja anda.Hästi ja muhedalt kirjutatud,infot ka. Ja aitäh laikijale! P.S.Ikkagi-Kaspar,kuhu habe kadus?Ema on mures...;-)
Derp 32
teisipäev, 31. juuli 2012 · 07:35 · therantmarathon
Töötu olemise suurim probleem ei ole mitte krooniline raha puudus ja aja ülejääk, vaid pigem see, kuidas see mōjutab enesehinnangut. Peale kuud aega vōōras riigis isegi mitte nōudepesija ametit saades vōib arvamus endast päris rängalt langeda. Aga siiski hämmastab, kui palju rohkem see mu kaasat mōjutab.
Samas ei ole ma meeleheitel, pigem lihtsat pisut tülpinud ja alarakendatud. Vōtkem seda siis kui puhkust. Mille ma täiel rinnal olen välja teeninud.
Springwood, nädal 4
reede, 3. august 2012 · 11:42 · kazojamallu
Nüüd läks siis nii kehvasti, et Kaspar ja Maarja said mōlemad endale mingisuguse töö. Üsna samasuguse töö kogemata. Eks me vōime hiljem pikemalt sätendada, kui hästi hakkab minema. Mōlemad noored alustavad järgmisel esmaspäeval.
Pildil on Merivale st, kus Mallur töötab. Lōōpisime mitu nädalat Woolloongabba silte mööda linna ja guess what? Arva ära!
Käisime eile linnas üht korterit vaatamas. Oli täiesti kena ja tore. Kaspar alguses tahtis muidugi all-bills-included ja vōib-olla rōduga ja jōe ääres ja jäätisemasinaga, aga pōhjalikumad turu-uuringud näitasid, et jäätisemasin jääb vist meie ressursside juures seekord ära.
Terve reede tagusime arvelauda ja lugesime sente ja laupäeva hommikul vōtsime korteri ära. Kolima hakkame nädala pärast.
Igasugu annetused-toetused on endiselt täiega velkom, sest palka saab hea vedamise korral alles 2 nädala pärast (17.08).
...ilmselt sama kannatamatult, kui teie seal annetusi. Varuge veel pisut kannatust...ja ärge kaotage lootust - Annetame!
fish outta water
kolmapäev, 8. august 2012 · 02:17 · therantmarathon
Kell oli vaevalt üle poole kaheteistkümne. Ütlesin viisakalt ära, jätsin oma särgi, mapi ja muud paberid maha ja jalutasin mõnisada meetrit eemale parki. Ja nutsin.
Ma pole tükk aega oma mugavusetsoonist nii kaugel olnud.
Kui miski pakub väljakutset, siis ma ei võta seda reeglina väga tõsiselt, sest hirm läbikukkumise ees ja panus ettevõtmisesse on raskemad kui lihtsalt õlgu kehitada. Ma ei luba enesel hoolida, sest ma ei taha kiinduda. Ja ma ei taha läbi kukkuda.
Pole tükk aega kirjutanud, sest ei ole midagi kirjutada. Pole tulemusi, millest raporteerida.
Eile oli siis selline päev, et Kaspar saatis hommikul naise teise linna komandeeringusse. Maarja-Liisa sōitis nimelt Toowoongi inimesi Austraalia noorte vōrukaelade ja kodutute toetuseks raha koguma. Kaspar jäi sellal koju hoidma koduilu ja midaiganes. Tühja panema ühesōnaga.
Teisipäeval oli Kaspari esimene ja ühtlasi ka viimane tööpäev. Peale kolme tundi tänaval pidi Kaspar enesele tunnistama, et see töö ei sobi talle. Mitte, et ta oleks lihtsalt alla andnud, aga selline näost-näkku heategevuse pähe määrimine ei tulnud Kasparil kohe üldse hästi välja. Ja Kaspar on liiga vana, et enesele valetamist lubada. Seega ta ütles viisakalt ära ja tegi tulekut. Ja otsib hetkel uut karjääri.
Ja rohkem ei olegi midagi mainida. Paar pilti? Mallu pakub konteksti?
See ongi ju selline väga keeruline töö,mis kaugeltki iga loomusega ei sobi...Maarja-Liisa on väga tubli,kui sellega toime tuleb! Ja ega me teie kirjutisi saavutuste pärast oota-põnev on lugeda ka igapäevastest naljakatest seikadest,millega silmitsi seisate ja mille peale siin teispool maakera ei tulekski,uutest tuttavatest ja muljetest:-).Läksite ju maailma avastama ja uusi kogemusi saama,töö on vaid üks osa sellest-tundke end vabalt ja mõnusalt,vaadake ilma ja inimesi,maailm on ju kirju kui pühademuna...On mida hiljem mäletada. Edu ja avastamisrõõmu! Küll see raha ka tuleb!Püüame anda ka omalt poolt parima:-)
Woolloongabba, päev 41
teisipäev, 14. august 2012 · 06:25 · kazojamallu
Eelmisel laupäeval pakkisime Springwoodis oma 12 asja, pesime linad, panime kaladele süüa ja alustasime oma rännakut Woolloongabbasse.
Gabba, nagu kohalikud seda üldiselt kutsuvad (ilmselgetel pōhjustel) on pōhimōtteliselt tööstuslinnaosa ja tähtis transpordi sōlmpunkt eramute ja ärirajooni vahel. Roostes plekk-katuste ja vildakate traataedadega linnajao populatsiooni moodustavad suuresti sisserännanud ja mōōduka sissetulekuga pered. Noori siin väga ei leidu. Kogu rajoonil on kerge vana mahakantud kampsuni hōng, näpuotsatäie lootusetuse ja kurva reaalsuse tikandiga.
Töö kohalt pole hetkel väga sätendada. Kaspar on üsna jännis oma puuduliku suhtlemisoskusega ning Maarja töö ei ole suuri roosasid tulemusi veel näidanud. Kahe nädala peale on kogunenud parimal juhul nädala rendiraha ja suurt kullapange ei paista kuskilt. Mōrkjas maik tikub kurku.
Aga kōik pole ka täiesti halb. Korter on aus ja hea, korterikaaslased on viisakad ja kammitud ning ilm on normaalne. Ja alati vōime lihtsalt oma 12 asja haarata ja teed virutada. Me tulime siiski seiklusi, mitte mingit keskklassi tatraputru taga ajama, kas pole?
Ütled,et on oluline transpordi sõlmpunkt...Siis peaks seal üksjagu kiirsöögikohti ja kohvikuid olema.Ehk oleks mõtet ka neilt (ajutist) tööd küsida (kui noori ka palju pole,kes enamasti ju valmis teenindajana töötama). Aga et korteri kiiresti ja korraliku saite,siis vähemasti sellega on ju hästi:-)
Loodan südamest, et üks minu tuttav väike stressipall ülemäära stressama ei hakka... Ja kui hakkab, siis Kaspar, väike soovitus sulle: katsu stressipalli teravaid okkaid ignoreerida, kallista teda kõvasti, tee pai ja sosista talle kõrva, et "kallis väike nunnu, koos saame kõigest üle..." (Ja Liisu, sama soovitus, muide, kehtib ka Kaspari suhtes, kui tal mõnikord jälle "mōrkjas maik tikub kurku tulema"!)
Tallinna Ühistranspordist
kolmapäev, 15. august 2012 · 11:13 · kazojamallu
Ekspressis on
artikkelTallinnas
varsti toimima hakkavast Ühistranspordi piletisüsteemist. Pean tarvilikuks
mainida, et täpselt analoogne süsteem toimib ka Austraalias. Ning kellele
antud artikkel segane tundub (ja paistab, et ka ajakirjanikule), siis siin on
maakeelne seletus, mida septembrist saati oodata tasub.
Algusestuleb
minna poodi ja osta 2 euro eest kontaktivaba viipekaart, samasugune, millega
hommikul kontorisse sisse saab. See toimib siis umbes nagu pangakaart, kuhu
saab raha peale laadida. Laadida saab nii müügikohtades kui internetis. Ühtlasi
tasub internetis kaart registreerida ja siduda oma nimega, sest siis saab
nautida vahvaid pealinna elaniku soodustusi (juhhei). Saab teha ka
otsekorraldusega, et raha kaardil kunagi otsa ei saaks. Ühtlasi saab peale registreerimist internetis oma sõite ja kulusid jälgida. Igal kaardil on
oma unikaalne number, mille alusel selle registreerida saab - otsi seda kaardi
tagaküljelt.
Iga kordbussi
sisenedestuleb võtta seesama
plastikkaart ja puudutada sellega validaatorit (see kollane junn ukse kõrval).
Kui piiksutamine oli edukas, vilgutab seade rohelist tulukest ja peaks näitama
ka kontojääki ekraanil. Kui vilgutab punast, tasub uuesti proovida ja
kontrollida, et kaart tühi ei oleks. Kui raha on otsas, tasub minna bussijuhi
juurde piletit soetama.
Viipekaart toimib ka läbi rahakoti või muude õhukeste
pindade, kui seal vahel pole rohketes kogustes fooliumit või mõnd muud
NFC-tehnoloogiat kasutavat kaarti/seadet . NB!Uksekaardid ja viipekaardid omavahel läbi
ei saa, neid tasub hoida eraldi.
Siis selle koha pealt ma kindel ei ole, aga meil tuleb maha minnesukse juures
olevat validaatorit uuesti puudutada, vastasel juhul
jääb sõit edasi kestma. Tallinnas võib see teistmoodi toimida, ei tea.
Üks lahe asi, mis koos süsteemiga tuleb, on reaalajas
toimivad bussiplaanid. Netist või telefonist bussiaega otsides teab arvuti täpselt,
kus buss parasjagu asub ja pakub enam-vähem täpse saabumisaja. Kui buss
hilineb, on see plaanist näha. Ja kui trollid jälle Paldiski maanteel seisavad,
sarved sorakil, on ka see kodulehelt näha. Pretty sweet, huh?
Samas aasta lõpuni võib südamerahuga sõita oma kolme
kuu kaardiga, kui see odavam tuleb. Ja järgmisest aastast sõidad juba... eks
see paistab.
Artikli kommentaare muidugi lugeda ei tasu, tekitab
tunde, et eestlased on harimatu pööbel. Lihtsalt artikkel on segane. Kogu see
vahepealne jaur mobiiltelefonide teemal ei puutu eriti asjasse, sest NFC-d
toetavaid telefone saab ühe käe näppudel kokku lugeda.
Woolloongabba, päev 46
pühapäev, 19. august 2012 · 09:07 · kazojamallu
Juhtus selline vahva lugu, et nüüd oleme mõlemad täiskohaga vabakutselised. Maarjale öeldi viisakas vormis, et ta on muude asjade peale veel parem, kui ta praegune amet. Nii et sellega on korras.
Käisime reedel mööda ümbruskonda ringi ja jagasime paar CV-d. Gabbas ei tundu küll eriti midagi olevat pakkuda, hunnik kinni vineeritud aknaid ja tühje hiina restorane. Tegime tiiru suure ringiga South Bank'ini ja ma tutvustasin Mallule Kangaroo Pointi, kus avaneb vaade enam-vähem kogu linnale. Õhtul pakkusid korterikaaslased meile Bundabergi rummi. Iisisti üks viiest parimast rummist, mis ma elus olen proovinud.
Laupäeva hommikul kutsus Anna meid kaasa parki jalutama. Pargi all pidas ta silmas ilmselgelt tunniajast sõitu D'Aguilari Rahvusparki, umbes 600 meetri kõrgusele Mount Gloriousi vihmametsa. Sest et Austraalia. Mööda kitsast kahesuunalist mägiteed 80km/h kimades tõmbas politsei meid kõrvale ja käskis meil viisakas vormis kiiremini sõita. Sest et Austraalia.
Austraallastel tundub kaudsel vaatlusel autodesse üldse üsna liberaalne suhtumine olevat. Kõigil on vähemalt mõni olemas, sõita võid alates 16-aastasest, liiklusreeglid ja kiirusepiirangud on suuremalt jaolt soovituslikud ja peale purki õlut rooli istumine paneb kohalikud vaid õlgu kehitama. Aga üllataval kombel asi toimib, inimesed on elus ja terved. Liikluskultuur on kohalikel piisavalt käpas, et kunagi ei teki küsimust, mida su ees sõitja peas toimub.
Tegin proovi mõttes osariigi kodulehel liiklustesti ja peale paari veidra välimusega liiklusmärgi panin muu täppi. Sest see on loogiline. Sealjuures enamus liiklusmärke ütleb sulle, mida sa tegema pead. Näiteks selline märk - siin on sama märk Eesti Vabariigis. Ilma bakalaureuseta semiootikas on raske sellist mõttelõnga mõista.
Mäe otsas oli ilus ja tore. Võtsime alustuseks lühema metsaraja, sest polnud aimugi, kui raskeks see kujuneda võib. Kui tunnise raja 40 minutiga nagu niuhti läbi jalutasime, ei tekkinud küsimustki, kas raskem rada ka ette võtta. Austraalias on rajad jagatud riiklikult kolme raskusastmesse, et matkajad ei peaks oma võimeid üle hindama. Oli lahe.
Kaspar sõi tee peal 16-dollarilise burksi. Oli hea.
Lugu on ka mõnus!! Aga 16 dollarit burger...!!!!?? Millest see tehtud oli?Oleks ostnud 2 tükki 8-dollarilisi,oleks Mallu ka saanud.. P.S.Kas üks foto pisut tagurpidi pole?
hiihii... just-just, tagurpidi jah! Ma astusin sama reha otsa! :)
Tl;dr
kolmapäev, 22. august 2012 · 03:13 · kazojamallu
Pōhjalik uuring kinnitas seda, mida me juba niigi teadsime - Brisbane'is pole tööd*. Otsime aktiivselt tööd linnast väljas. Äkki ōnnestub ikka midagi leida, enne kui reisiraha lōplikult otsa saab.
*pikk jutt, palju pōhjuseid.
Mallu joob vaarika Super Slurpee't. Tasuta. Nüüd siis tead.
Napid paar tunnikest peale eelmist postitust olid lennupiletid Adelaide'i olemas ja vōisime rahulikult minna poodi reisikotti otsima. Sest ühe koti lukk oli lootusetult alla andnud.
Buranda Targetis ei olnud küll midagi, samas kōrvalt kotipoest saime mōnusa lahmaka erksinise koti. Woop.
Lugesime sihtkoha kohta ka vastakaid arvamusi, aga otsustasime ära proovida, sest Brisbane pole meile siiani ōnne toonud. Tegime ka B ja C plaani, kui vaja.
Statham polnud uudise üle väga rōōmus, aga midagi paremat meil talle ka pakkuda ei olnud. Eks ta lepib.
Homme hommikul siis juba 1900 km vōrra mujal. Lōppu üks Briss.
...See käis küll äkki!! Edu igatahes! Tervitused vihmasest Eestist!
Loxton, päev 52
laupäev, 25. august 2012 · 13:52 · kazojamallu
Ok. Sellest tuleb pikk postitus.
Neljapäeva hommikul läks ärevusest kell pool neli uni. Äratuseni oli veel aega. Ronisime oma kodinatega alla korrusele ja tegime paar tassi kohvi. Meie eelmine majaomanik Alex oli hämmastaval kombel lubanud meid ise lennujaama ära viia, mis sest, et oli alles päev varem ise Kiievist saabunud. Tōmbasime arvuti puhtaks ja läksime maja ette peale passima.
Alex oli lubanud 5.10 maja ees olla. Närisime küüsi, et äkki unustas ära ja nüüd on kōik läbi. Pika hilinemise peale lōpuks Alex siiski saabus... kell 5.11! Oli rōōmus meid nähes.
Jōudsime aegsasti Domestic Terminali juurde. Tänasime Alexit kōige eest ja lubasime uuesti ühendust vōtta. Ettenägelikult unustasime ta vōtmed ka enda kätte. Sibasime mööda terminali ringi ja otsisime Virgini check-in'i. Näitasime igaks juhuks kōik oma kaheksa patareid ette ja siiberdasime kiiremas korras lennukisse. Jess, uus ja puhas Boeing 737-800. Vaatasime turvaprotseduure ja tōusime ōhku.
Ilmateade oli lubanud vägevat tormi, ent selle asemel vaatas meile illuminaatorist vastu kohev vativaip, sest Brissis oli hommikul tihke udu lasunud. Klōbistasime paar kärmet pilti ja kuulasime mussi.
Adelaide'i maandudes pidi kella pool tundi tagasi ketrama. Justnimelt pool tundi. Saime vaevalt lennukist maha, kellad keeratud ja uriini lastud, kui meie uus erksinine kott juba terminalis lindilt vastu vaatas. Mallu pidi teisele kotile lausa järele kappama, et see uuele ringile ei kimaks.
Lennujaamast välja astudes lahmas meile näkku jäine ja niiske Adelaide'i tuul. Ōues oli vaevalised kümmekond kraadi ja inimesed tundusid sellega seotult üsna mornid. Tekkis korraks kerge kodune tunne.
Haarasime esimese bussi linna. Pilet oli nirud kolm doltsi. Linn tundus kuidagi trööstitult igv ja ilmetu. Mallu oli üsna pahane, kuna me sōitsime ōigest peatusest mööda ja juht ei öelnud midagi. Kahlasime oma 32 kiloga kaks kilomeetrit mööda jäist linna bussiterminali poole, sest see oli ainus moodus kohalikku Kohilasse saada. Muu sinna ei viinud, kui üks buss päevas ja sedagi ümberistumisega.
Adelaide on imelik linn. Rajatud alles napid 150 aastat tagasi endisele abode asundusele planeeritud linnana, moodustab kogu kesklinn üsnagi viisaka ruudustiku. Tänavad on 90kraadise nurga all, mis annab linnale kummalise tehisliku tunde. Iga maja tundub teisest erinev, ent linn ise üsnagi vaoshoitud. Victoria-stiilis kontorihooned vahelduvad klaaskastidega ja tekitavad huvitava dissonantsi. Linn on täis külmetavaid kontoriinimesi, vaheldumas kodutute ja seljakotitajatega.
Tegime kärme ringi kesklinnas ja haarasime süüa. Bussijaama poole tagasi astudes nägime majade vahel tavalist pisikest kaubahoovilikku sissekäiku, kust paistis paar vitriini. Otsustasime üle vaadata.
Ja ah sa sade - tegemist oli linna suurima siseturuga, mis sirutas igas suunas nii kaugele, kui silm vōttis. Sadade sätendavate lettide vahel hangeldati kōigega nii heeringatest kuni mobiilsidepakettideni. Multikultuur vohas. Ostsime kaks juustusaia ja vaarikalagritsat.
Istusime ülejäänud päeva bussijaamas, et mitte päeva ainsat bussi kahe silma vahele jätta. Ilm ei olnud ka kiita, linna lãbis ūle tūki aja suurim torm. Kaspar käis haaras ühest baristabaarist topsikohvi, sest ta oli lugenud, et linna parim kohv. Oli täiesti okei.
Meie buss veeres ette ja kimas pimeduse langedes teadmata suunas. See oli risk, aga me olime ōnnelikud, sest ōhus oli hōrku muutuse hōngu. Eelmine linn ei olnud meile ōnne toonud.
Olime mures, kas ehk olime peatuse maha magnud, kui bussijuht juba 12 minutit peale ümberistumise aega endiselt pedaale litsus. Selgus, et Loxtonisse viib meid hoopis pisike minivan, koos kogu meie pagasi, ühe eksinud seljakotitaja ja kohaliku vanurite bingoklubiga.
Buss peatus täpselt Lodge'i kōrval. Keset hämaravōitu tühermaad lesis väsinud välimusega valge hoone, mida me edaspidi nimetame hellitlevalt näiteks täimotelliks. Juba lopergusest eesuksest sisse astudes lōi ninna kirbe lootusetuse ja hiiresita lōhn. Telefonis nii mesimagusalt kōlanud jutt muutus aina hapumaks ja hapumaks ning selgus, et lisaks nädalasele ettemaksule tuleb täita paaripäevane bürokraatia ja tasuda lisaks kinnaste, korjamiskottide ja t-ra teab mille eest veel. Sisse lōi kerge ahastus.
Loivasime entusiasmitult mööda kōigi aegade räpaseimat koridori, mis paneks nōukogude kaevuridki ōudusest iiveldama, oma toaukseni. Neljasest toast vaatas meile vastu väsinud, ent sätendavate silmadega tüdruk. Eestlane ju ikkagi.
Kaspar ei tundnud end väga hästi ja mida enam uus toanaaber meile värvikaid lugusid rääkis, seda nigelam meil hakkas. Vōtsime peoga rahusteid ja proovisime uinuda. Konditsioneer puhus jäisesse tuppa leiget kōrbenud tolmu lōhna.
Hommik polnud ōhtust targem. Olime keset kuradi mittemidagi ilma pennigi rahata ja ōudusjutud inimestest, kes nädalaid siin tööd on oodanud, ei teinud asja kergemaks. Kaspar muudkui iiveldas ja värises ja oli üldse selline tükk sitta varre peal, sest selliseks asjaks ta väga valmis polnud. Me ei eeldanudki, et siin kerge saaks olema, aga koht oli ōōvastav ja tuju oli miinuses. Me olime teinud halva otsuse ja kustukummi ei olnud kuskilt vōtta. Absoluutne reisi (ja arvatavasti kogu elu) sügavaim madalpunkt.
Räpakas köögis kiirnuudleid sisse pressides proovisime uut plaani haududa, ent ilm oli niru ja tuju nullis. Teadsime, et lähedal asub pakketehas ja eestlased nagu me oleme, pidime selle ise kohe hommikul üle vaatama, eriti kuna me oma eestlane lubas me poolt paar sooja sōna kosta. Mōtlesime, et saameehk niipalju teenida, et saaks linnast ära liikuda. Kribasime paar avaldust ja sibasime täihostelisse tagasi. Istusime oma nigeas külmas toas, sōime küüslaugusaia ja lugesime raamatut. Ja kahetsesime pattu. Niikuinii enne järgmist nädalat meil midagi siin ise teha ei olnud. Jōuetu tunne. Meil oli veel muidugi küsitava väärtusega plaan B, mille Kaspar juba Adelaide'is välja haudus.
Kui ōhtul selgus, et pakketehas oli ka töötajate palkamise kohalt midagi huiama hakanud, tōusis taas esile plaan B. Niru olemisega Kaspar käis Mallule ajudele, et helistamisest ei piisa, tuleb oma silmaga ära vaadata.
Nii saigi, et järgmisel hommikul vägistati Kasparile tops riisi koos kohviga sisse ja aeti maantee ääres näpp püsti, et 20km eemal üks teine hostel oma silmaga üle vaadata. Sest telefoni Kaspar enam ei usaldanud.
Jōudsime vaevu sildi püsti ajada, kui kōva kolmas auto natuke maad eemal seisma jäi. Juhuse tahtel sattus nii, et pereisa ainus välisreis elus (vōi nii ta meile vähemat rääkis) oli aset leidnud Eesti Vabariiki. Rääkisime pōgusalt oma kogemustest ja vahetasime muljeid. Pere viskas meid otse hosteli maja ette. Kaspar andis neile Eesti märgi.
Hostelist leidsime ühe saksa neiu, kes vaba päeva kiuste käis ja otsis meile hosteli administraatori. Juhtus nii, et neil oli ka tööd pakkuda ja isegi transporti sattus parajasti olema. Kuna meeste kohad ja paaristoad olid täis, oli tal pakkuda Kasparile vaid tipit. Kusjuures telgis olla ka puhur ja magamiskotid. Kaspar oli nōus.
Väriseval häälel uurisime, kas neil on ka sooja vett. Nad ei saanud küsimusest aru. Muidugi on. Aga Loxtonis nii muuseas ei ole. Panime omale kohad juba homsest kinni, sest me ei tahtnud Loxtonisse kinni jääda.
Nimelt farmide kohta käivad tüüpilised hirmujutud, kus hosteli omanik annab sulle täpselt nii vähe tööd, et üüri saad makstud, aga linnast minema ei saa. Ja ōnnetute nägude arvu järgi Loxtonis ei tahtnud me seda riski vōtta. Parem kanname oma rahad maha ja alustame puhtalt lehelt. Surusime käppa ja hakkasime raha sebima.
Ōues oli ilus ilm ja Berri oli täpselt selline väikelinn, nagu vaimusilmas seda ette vōiks kujutada. Leidsime maailma odavaima poe ja seletamatu päritoluga raha Mallu arvelt, mis kattis täpset meile vajaoleva summa. Hämming. Kuida lükkad, nōnda läheb.
Loxtonisse tagasi saamine oli keerukam, sest miks peaks keegi sinna vabatahtlikult minema. Jalutasime paar miili linnast vãlja, et auto peale saada. Saime mōne minutiga ühe viisaka proua peale, kes tuli parajasti poest ja oli kogu oma elu Loxtonis veetnud. Oli üsna huvitunud ja üllatunud täihostelist kuuldes. Tänasime küüdi eest ja läksime koju pakkima.
Tegime enne päikseloojangut veel ühe tiiru linnas, sest see kant kihab geoaaretest. Käisime linna otsast otsani läbi (3 kilomeetrit), korjasime kolm tükki ja premeerisime end friikartulite ja koogiga kohalikus pitsaurkas. Mis tundus olevat linna suurim atraktsioon.
Ōhtul saime farmerilt sōnumi, et esmaspäeval kohtume. So far, so good.
Homme hommikul alustame näputamist Berrisse ja juba esmaspäeval hakkame kuskil apelsinivarte otsas monkey-monkey tegema.
Ja tahaks väga tänada omakseid annetuste eest, sest iga sent aitas meid. Proovime nüüd vahelduseks ise ka midagi teenida.
Huuhh, päris horror lugemine seekord! Ah et Loxtonist on juba Berri saanud...okeeii...Ootan juba kannatamatult teie seikluse järge. Loodetavasti ei esine seal enam "ōōvastavat kohta, miinuses tuju ning absoluutset reisi (ja kogu elu) sügavaimat madalpunkti", rääkimata sõnadest "täi" ja "hiir". Jõudu ja sit(t)kust olelusvõitluses!
No oleks võinud ikka :"Hellouu, momy" öelda või "laku panni" või midagigi, aga ei, muudkui nina telefonis ja kaabu silmini! Uh, kodust kasvatust pole ollagi! Aga tegelikult oli päris värskendav seekord hoopis video-sissekannet vaadata! Hea mõte!Loodetavasti videote teinekordki! Olge änksad!
Berri, päev 54
kolmapäev, 5. september 2012 · 13:53 · kazojamallu
Esimene palk käes! Kōigest 32 tundi krōbeda päikese käes puu otsas turnimist ja 156 dollarit meil mōlemal nagu maast leitud.
Sealjuures nädala üür on 150. Seega kuus dollarit puhaskasumit chi-ching! Aga alustame algusest...
Pühapäeva hommikul kell kümme olime hostelis laks platsis. Ajasime Sebastiani ennatlikult üles ja asusime kohe kuuma vett nautima. Koht ise on täpselt selline hipiurgas, nagu selles Alex Garlandi raamatus, ainult ilma selle sureva tüübita. Meie indiaanitelk asub näiteks otse meditatsioonitoa, koitiigi ja lōkkeplatsi vahel. Lisaks saun, soe vesi, piljard, volley, wifi ja muud kujuteldavad hedonistide esmatarbed.
Leidsime hipipunkrist ka paar eestlast, täpsemini kuus tükki, kōik paarikaupa. Lisaks sekka rohkelt sakslasi, belglasi, prantslasi, itaallasi ja kaks kōlava häälega tōmmu nahaga (lōpuni välja) prantsuse noorhärrat, keda oli raske märkamata jätta, kui nad dushi all nii kaunilt täiest kōrist omavahel röökisid. Veetsime suure osa päevast elukeskkonnaga tutvudes.
Esmaspäeva hommikul saime sōnumi apelsinidelt, et tulge hoopis homme hommikul. Natuke nördinult ajasime oma kanged koivad sirgu. Telgis oli veidi jahe, ōu oli härmas. Lōuna-Austraalia ikkagi. Neil on siin asjad endiselt tagurpidi.
Telekatoas raamatut sirvides lendas sisse keebi lehvides Sebastian, kes pakkus meile vaba päeva puhul vōimalust pruningus käppa proovida. Kuna meil sōna otseses mōttes mitte kui midagi paremat teha polnud ja kōht ka nii vahvasti korises, otsustasime ära proovida. Hüppasime ühe itaalia paarikese auto peale, kes meiega hiljem ka mandarine korjasid ja haarasime ühe saksa tüübi ka kaasa. Paar kutti andsid meile nōu ja näpitsad; küsimuse peale, kas nad ise ei taha ka tulla kōlas hellalt "nah, that job is shit". Nad teenisid päevaga 60 dollarit näkku.
Ekslesime tükk aega mööda Renmarki ōiget farmi otsides. Neid on siin lademetes. Kogu ala elatub valdavalt viinamarjadest ja puuviljadest. Leidsime lōpuks oma türgi farmeri. Lōbusalt rohmaka olemisega tüüp näitas kärmelt ette, kuidas oksa näpistamine käib. Ühe rea eest maksti 40 dollarit.
Umbes viis tundi hiljem oli meil kōigil kollektiivselt kōrini. Olime selle ajaga viie peale suutnud teha kolm rida. Lihtne matemaatika ütleb, et iga osaleja sai 24 dollarit. Otsustasime, et jääme siiski mandarinide juurde.
Kaspar, su kirjanikuanne kasvab iga blogimisega! Käesolev annab juba tõelise reisikirja peatüki esimese neljandiku välja. Äärmiselt nauditav kirjutis! Jään põnevusega edasisi postitusi ootama....Palju jõudu teile sinna maakera kuklapoolele!
Viimased paar päeva on ōues mōnus torm olnud. Meie tipi on parasjagu räsida saanud. Lipid-lapid on puha pilla-palla. Panime ööseks ämbri nurka, et metronoomi teha. Aga tähtsamad asjad enne.
Eelmisel teisipäeval läksime Amaroo'sse kohale. Me polnud eraldi sōnumit saanud, aga me ei lasknud end sellest heidutada. Tsitrusepuud sirutusid igas suunas nii kaugele, kui silm vōttis. Sibasime natuke segaduses ringi kontorit otsides. Selle eest leidsime tüdinud välimusega härrase, kes kärmelt passidest koopiad sebis ja meile ōige vao kätte näitas. Anti kindad ja kotid, mis pärast meie palgast maha vōetakse.
Meie supervisoriks sai üks aasia piff, kes alul väga karmil moel meile sōnu peale luges, ent peale esimest bin'i leebus ja käis aeg-ajalt kaemas, kas kōik on Norra.
Kui lōpuks esimese bin'i kella poole üheks kokku saime, oli uhke tunne. Kast oli suur nagu pioneeri süda, kuid seda täita oli kōike muud kui suur rōōm. Oli tore tunne, et meil on midagi teha ja ka raha selle eest pakutakse. Ōhtusöögiks oli sel puhul pizza, kuna kodumaine kett Eagle Boys on teisipäevad kuulutanud hulludeks päevadeks.
Kolmapäeva hommikul käis üks lustakas krōmps ja Kaspar sai natuke jälle oma silmanägemist treenida. Ōnneks paistavad oranzid lörakad rohelisel taustal kenasti kätte.
Reede hommikul tahtsime oma korvide summa kolmeni venitada, aga hommikul tööle kimades läks rehv katki. Seisime segaduses nagu neli sokku tare otsas, sest keegi meist ei osanud rehvi vahetada. Suutsime isegi tungraua auto all kōveraks vajutada.
Saime lōpuks pidama ühe kohaliku, kes suurema raskuseta meile uue rehvi alla lükkas. Jōudsime tööle veidi hiljem, olime kaotanud aega ja ōhtuks oli esimene entusiasm hakanud lahtuma. Korvid tulid vaevaliselt ja nädala skoor läks kaheksa peal lukku. Palka pidada saama järgmisel kolmapäeval.
Laupäeval sōitis suurem osa hostelist kuhugi rahvusparki vōsa vahele tina panema. Me mahajäänud nautisime päev otsa rahu ja vaikust ja tegime ōhtul ise oma disko, koos lōkke, sidrniviina ja saunaga. Kaspar ostis kaheksa dollari eest mōned Uus-Meremaa ōlled. Maitses nagu homöopaatia.
Pühapäeval pakuti Mallule harukordset vōimalust haltuurat teha - üle tee asuv Berri Klubi vajas isadepäeval mōneks ajaks kodusteks toimetusteks abikätt. Paarist tunnist sai lōpuks päris korralikud üheksa ja Maarja pistis taskusse üsna lustaka kopika. Millele oli paraku ka kohe rakendus olemas. Jäänuktoit anti ka kaasa.
Järgmisel esmaspäeval siirdusime tööle juba veidi loiuma meeleoluga. Suured plaanid rekordeid murda tundusid kaugemad, kui kunagi varem. Tegime vaevaliselt kaks kasti. Tuju polnud kiita.
Ka vilets ilm ei aidanud kaasa. Kui teisipäeval oli kuni 30 kraadi sooja, siis kolmapäeval oli kuni 40m/s tuul. Ja kumbki neist valikutest ei pannud juubeldama. Aga vähemalt ei hakanud igav.
Uhh... tegelikult on see kast ikka paganama pirakas küll! :( Tipi kõhus tehtud pilt annab aimu teie öömajast. Mnjah, tõepoolest, nii pisikesel pinnal on isegi prillipaaril kitsas... Taaskord huvitav lugemine ja nägemine! Tublid olete, et meid ikka kõigega kursis hoiate!
Hehee... väga tore ringvaade oli! Nüüd on ikka täitsa reaalne ettekujutus kohast, kus te praegu olete. Kahjuks oli heliline pool kehvake - pidi ikka kõvasti kõrvu kikitama, et räägitut kuulda ja mõista. Järgmisel korral palun kõvemini rääkida! Ikka kohe päris kõvasti! Eks! Enjoy life!
Berri, päev 67
pühapäev, 9. september 2012 · 16:15 · kazojamallu
Neljapäeval saime teada, et nädalavahetusel on kolm päeva jutti vabad. Väga ōnnetud me selle üle polnud, kuna randmed olid tülpimusest juba kanged. Seega neljapäeval pakkisime tund varem pillid kotti ja tegime tulekut.
Oleme nüüd kaks nädalat mandariine nokkinud. Töö on jube nüri - mandariinid on pisikesed ja puudel on okkad. Kukkunud mandariine korjata ei tohi, peab lōikama. Kontrollitakse. Bin peab servini kuhjas olema.
Ka rahaline pool pole ka väga säramist väärt. Ühe 400-500kg bin'i eest mastakse meile hetkel 56.50 ja seda korjame me praeguse tempo juures kahepeale ligi pool tööpäeva. Oleme kuulnud müütilisi jutte aasia tüüpidest, kes korjavad isegi 11 bin'i päevas, aga sellele tasemele pole veel ainuski valge inimene küündinud, mitte kunagi. Tundub, et nad on midagi ninja ja vōluri vahepealset. Oleks sama, kui joosta Usain Boltiga kehkas vōidu. Ja nii me venitame oma päeva kahe bin'i kaupa ōhtusse.
Ka teistel seljakotitajatel pole mandarinide kohta väga sooje sōnu varnast vōtta - reeglina üritatakse ikka esimesel vōimalusel pacing shed'i tööle saada, sest seal tiksub tunnipalk. Enamus packeritest on hetkel eri shedides. Ainult mōned ōnnetud on korjamas (ja asiaadid).
Reede hommikul käisime Randstad'is ja panime nimed kirja. Härrane leti taga ikka kinnitas meile, et pole mōtet, tööd ei ole ega tule, aga me panime ikka. Käisime ka kolmes toidupoes, postkontoris ja prillipoes ning peale mitmetunnist keerutamist andsime tellimuse sisse. Taskusse jäi täpselt $59.40.
Joppas nii vahvasti, et silmakontroll tuli poole odavam, kui algselt pidi ja ka ette maksta tuli vaid pool summast. Käisime ka teises poes, kus olid paremad hinnad, aga valida mitte mütsigi. Neil oli pakkumine, et kahed prillid ühe hinnaga, aga seda oli ilmselgelt poole rohkem, kui meil tarvis oli.
Reede ōhtu veetsime peaasjalikult end Big Bang Theory'ga kurssi viies. Laupäeval ja pühapäeval puhkasime täie raha eest. The End!
Piltidel suured sōbrad ja sōdurite koju ootamine.
Berri, päev 70
kolmapäev, 12. september 2012 · 13:03 · kazojamallu
Viimased paar päeva on olnud täis muutuse hōrku lehka.
Esmaspäeva ōhtul koju sōites läks itaallaste auto nässu. Kohe päris pōhjalikult sōlme. Üritasime igat eri moodi kukalt sügada ja isegi mitu mööduvat autot proovisid abistada, ent lōpuks pidime ikka hostelist endale auto järele kutsuma. Itaallaste Getz nukralt slepis venisime mööda kottpimedaid maanteid hosteli poole.
See lōi aga pōhjalikult vussi kogu meie transpordi. Seega järgmisel hommikul pookisime end hoopis ühe korea paarikese sportkupeesse.
Ühtlasi olime oma mandarinireaga lōpusirgel, sest teisest suunast kimas kärmelt meile vastu üks aasia tüüp, näpitsad nagistamas kärmelt nagu kirp koera kaelas. Meie viimased paar mandarinidest pungil puud seisid nukralt keset rohetavaid inimtühja vagusid. Jagasime sōbralikult puud omavahel ära (loe: vōtsime, mis meile meeldis ja jätsime halvemad aasia tüübile), tegime korvi kuhja ning küsisime endale traktoristilt uue vao.
Olgu mainitud, et traktorist on Austraalia kontekstis väga tehtud tüüp, umbes nagu valuutapoe müüja. Käskis meil masina peale hüpata ja taksotas meid uute, pōlvekōrguste puude juurde. Lōpuks ometi, need kolmemeetrised puud olid paras jama.
Ōhtul saime teada, et Costi shed otsib kaht itaallast ja kuna hostelis üks puudu tuli, pakuti kohta Maarjale. See oli see, mida me tükk aega olime oodanud, seega järgmisel hommikul saadeti Kaspar üksi pōllule ja Maarja läks päris raha taga ajama.
Tuleb välja, et Costi on üks pedantsematest shed'idest ümbruskonnas. Neil on viis eri kvaliteedikategooriat apelsinidele ja nulltolerants vigade suhtes. Iga väiksem kui pragu tuleb apelsinil ära märgata sellal, kui sadu apelsine su nina all lindil läbi vuriseb. Itaallane viskas kohe käpad püsti, Maarja sai veel vōimaluse homme tippklassi näidata. Salamisi loodame, et saab kuhugi mujale.
Ōhtul kuulsime, et eelpool mainitud teine itaallane oli teises shedis oma koha üles ütelnud, ei meeldinud see töö talle kohe teps mitte. Tekkis lootus, et saaks Maarja tema aseme pakkuda.
Eks paistab.
Pildil pisikesed mandariinid, suured puud ja Mallu ketsid.
Loodan et teie ootused täituvad ja Maarja-Liisa saab shedi tööle. Ehkki teisest küljest kardan, et seal saab ränkraske olema. Pole just meelakkumine päev otsa liikuvaid objekte tähelepanuga jälgida... Seega - ärge ikka naba päris paigast kah ära rabelege. Peaasi, et peavari ja ninaesine on olemas ning pisut tagavararaha taskupõhjas. (Midagi vist oli jänesest ja riskimisest ja šampusest kah, aga see ei tule praegu meelde...) Pildid, nagu alati, on nii vahvad vaadata!!! Hoidke ikka mõistus peas ja prillid terved!
Berri, päev 77
reede, 21. september 2012 · 10:34 · kazojamallu
Eelmisel reedel anti meile proovida teist sorti mandariine. Olid teised suured ja ümmargused ning puid, mille otsas kurinahad kasvavad, annab kōige paremini edasi anda sōnadega nelja meetri kōrgune kuhi okastraati. Ning ka kasti eest makstakse üsna nadilt. Nii ongi, et meie peategelased ei ole väga ōnnelikud vōimaluse üle paari penni pärast iga ilmaga ladvas turnides oma kaela murda. Roppraske töö, pikad päevad ja ette näidata selle eest mitte mütsigi.
Esmaspäeval said kōige viimased Afourerid otsa, seega nüüd ongi ainult see ōnnetus alles. Ōnneks räägitakse, et paari nädala pärast saab hooaeg otsa ja siis pole sedagi. Ainult vabadus, lōputu ōōvastav vabadus...
Ära ütle õõvastav...Loodan väga,et asi ei ole siiski nii hull...Püüdke selleski midagi positiivset leida(ehk ikka on?).Saate pisut jälle puhata,kasvõi ümbruskonnas (hääletades) ringi vaadata,puhkate pisut ja pilt läheb helgemaks:-). Raha pärast ärge liiga palju muretsege-nähtamatud toetajad pole sugugi kadunud. P.S.Võhiku lisaküsimused:Kas pakketehased lõpetavad ka samal ajal?Siis ehk algavad farmides muud tööd?Või oleks kohalikes puhkekeskustes vastu suve abikäsi vaja? Igal juhul hoidke pea püsti ja mõtted positiivsed,enamik meist siin sügiseses Eestis kadestab teid kõigist teie ette kerkivaist raskustest hoolimata ikkagi.Kevad teil ju ka käes...
Berri, päev 81
pühapäev, 23. september 2012 · 12:09 · kazojamallu
Neljapäeval läksime varakult platsile ja otsustasime, et teeme oma senise rekordi üle. Ja tegime. Rahaliselt täiesti mōttetu summa, aga rohkem selleks, et endal hea oleks. Päeval öeldi meile, et selleks nädalaks on töö läbi, mis sobis hästi meie tüdimusega. Kuid kui ōhtul selgus, et tööd pole kuni järgmise kolmapäevani, polnud meie päevakangelased just eriti lilles, sest hooaeg oli niigi ääri-veeri läbi.
Reede hommikul tallasime jälle Randstad'i et lindi pealt sama juttu kuulda - tööd pole. Samas lähedal Madec'is saime parema suhtumise osaliseks, ent nemad meile paraku ise tööd ei otsi, vaid pigem vahendavad, kui midagi tekib. Käisime tegime pika poetiiru ja ostsime head-paremat nädalaks. Vōi kaheks. Ehk siis jätkub paariks päevaks arvatavasti.
Reede lōunal sōitsid meie korealased pōhja poole maailma avastama, mis tähendas seda, et me saime lōpuks OMA TOA. Sel puhul tuli kiiresti ōlut juua ja hosteli teiste eestlastega jauru ajada ja teisi taga kiruda.
Laupäeva hommikul korraldasid ühed tüübid kerge barbie ja soovijad olid oodatud liituma. Peale seda oli minek rahvusparki päikeseloojangut vaatame. Me olime alul vähe virilad, sest juua vōib kodus ka, aga lubati ilusaid vaateid ja metsloomi. Seega läksime.
Rahvuspark tähendab South Australia mōistes muidugi kōrbe ja tühermaad, mis klappis hästi meie plaaniga tōelist Austraaliat kogeda. Hiilisime ülejäänud pundist eemale ja käisime jalutamas. Nägime paari totakat wallarood, metskassi ja sipelgaid. Eks ta ole.
Olgu mainitud, et pühapäeval ei teinud me mitte kui midagi.
Loodetavasti kraamisite-küürisite peale korealasi ja enne eestlasi toa hoolega puhtaks. Nüüd siis palun paari pilti kah uuest elupaigast...ikka seest ja väljast ja alt ja ülevalt ja vasakult ja paremalt...ja soovitavalt üks panoraamvõte kah. :)
See wallaroo seal põõsaste vahel on üpris kelmikas...:-)Ja pildid on ilusad!!! See,et lõpuks oma toa saite,on väga tore.Arvutasin välja,et veetsite telgis peaaegu 3 nädalat!Loodan väga,et leiate lahenduse ka oma tööprobleemidele.Jõudu ja vastupidavust!Fännklubi on teiega!
Ma tahtsin lihtsalt mainida, et teil on kift blogi! Side lõpp :)
Berri, päev 86
teisipäev, 25. september 2012 · 03:43 · kazojamallu
Kuskil teisipäeva paiku hakkasid hostelis maad vōtma vähe murelikumad toonid. Amaroo oli andnud teada, et kuni kolmapäevani pole mingit korjamist. Kui siis lisaks teisipäeva lōunal tuli sōnum, et neil pole aimugi, kas üldse enam korjamist toimub, oli noortel kass majas. Hostel oli täis uusi näljseid inimesi ja korjajad panid vabadel päevadel tujutult tühja. Meie itaallased panid ka ida poole ajama. Nii oligi, et paariks päevaks tundus, justkui kolimine on ainus mōeldav valik, sest järgmine suurem viljategu - stonefruit - algab alles millalgi novembris.
Ja siis kolmapäeval ikkagi tuli sōnum, et homme korjame. Ja korjasime neljapäeval ja korjasime reedel. Ei teinud erilisi rekordeid, üritasime lihtsalt purgi täis teha. Maarja-Liisa kaotas kahed näpsid ka ära.
Ja siis reedel üüri makstes saime teada, et Maarja saab kolmeks nädalaks mandleid sortima. Otsustasime, et mandariinidest mōneks ajaks ehk piisab.
Pildil meie rida, meie kindad ja meie sääred.
Berri, päev 91
neljapäev, 4. oktoober 2012 · 00:12 · kazojamallu
Esmaspäeval oli meie osariigis Labour Day, seega tööd keegi teha ei viitsinud. Passisime telekat ja tegime tiiru linna peal. Kasparil hakkas tosi paha, seega viisime ta koju ja panime magama.
Teisipäeva hommikul ajasime end tavapäraselt vara üles. Kaspar oli endale korraliku tatitōve külge korjanud ja polnud väga sillas vōimalusest kuskil puu otsas tuulega turnida. Aga sellest polnud hullu, sest Amaroo'st polnud kippu ega kōppu kuulda (päriselt, mis kuramuse väljend).
Maarja-Liisa saatsime seevastu inductionile, kus talle näidati pōnevat telelavastust erinevatest lustakatest moodustest tööl viga saada ja lasti täita poolteist mustmiljonit paberit. Kogu selle jama peale saab ta kolm nädalat pähkleid sorteerida.
Kaspar oli samal ajal teinud hea plaani päev otsa tatitōvetseda, ent seda rōōmu tal kauaks ei jätkunud, sest Randstadist tuli lampi kōne, et tööd on pakkuda. Kaspar haaras ühe sakslase ja prantslase ning vedas oma tagumiku pikema jututa kontorisse. Ja sai ka lustakat mängufilmi kaeda.
Kolmapäeva hommikul ärkasid mōlemad noored juba koos, et Renmarki poole ajama panna. Maarja sordib endiselt pähkleid ja Kaspar on tsitruse sortimiskeskuses abikäeks, köhatōve kiuste. Loobib kaste ja teibib tsitrust. Püüab hakkama saada. Eks vaatab, kauaks lille jätkub.
Tore, et tööd on, sest "kes töötab - see sööb!" :)
Berri, päev 98. Maarja-Liisa sai blogida
kolmapäev, 10. oktoober 2012 · 11:53 · kazojamallu
Kirjutan täna oma tööst. Sain lõpuks kaua oodatud ja hästi tasustatud tehase töö.
Kus: Renmark (meie naaberlinn)
Mida: Mandleid
Kuna: E-N 7.15-16. R 7.15-14. Erandjuhul, kui sobib L 6.15-15.05 (eelmine laupäev kutsuti ja läksin, see nädal ei kutsutud).
Kauaks: 3 nädalat. Täna sai nädal seal oldud.
Mida teen: Sordin vastavalt tellimustele ebasobivad välja.
Sortimine toimub kahe erineva masina peal. Esimest ("hopper") on neli. Iga hopper koosneb kahest liinist. Liini otstes istuvad sorteerijad. Mõnikord üksi, kaksi või neljakesi (viimast siis kui ntks teistel hetkel pole muud teha). Mandlid jooksevad suurtest mahutitest liinile, kus nad sorditakse, ja sealt kas teise masinasse või siis suurde kasti. Kui mandlid jooksevad teise masinasse siis ei asu sorteerijad hopperil vaid "küna" kõrval. Teist sortimismasinat kutsutakse künaks sest ta on sellise kujuga. Künast rapuvad nad edasi järgmisse monstrumisse, mis pakib pisikestesse müügivalmis kastidesse.
Mandlite sortimine toimub kahes erinevas staadiumis. Kui nad on veel sisemise koore sees ja siis kui nad on täielikult kooritud. Künas, kuni tänaseni, sordime koorituid.
Ebasobivad mandlid on: rohelise koore sees, katkise koorega, ilma kooreta(kui sordime koorega mandleid siis on sobivad ainult kinnised), hallitusega, nokitud/nositud ja kõik puu sodi.
Mandlid on ennem läbinud masinad, mis tuvastavad metalli ja klaasi. Kui peaks juhtuma, et sa seda leiad siis võetakse kõik partii kokku ja tehakse uuesti.
Kuna tegemist on toiduga on tehases ranged reeglid. Iga päev ootavad sind kapis puhtad ülariided, enne tööle asumist paned juuksevõrgu ja meestele on ka kelmikad habemevõrgud. Igakord kui sa lähed või tuled tehasest välja (paus, wc, nina nuuskamine) siis pead käsi pesema. Jah, nina nuuskamiseks peab minema riietusruumi sest taskurätti ei tohi taskus olla. Samuti on ehted, küünelakk ja tugevad parfüümid keelatud.
Firmat tutvustav video.
2.37 ja on näha küna. See jõnksutab mõnusasti. Sealt mandleid nokkida oli alguses päris raske. Kolmandast minutist on näha kuidas neiud sordivad liini peal (hopper).
Esimene nädal võtsin teiste soovitusel reisihaiguse rohtu - ingveri tabletid. Nädal on möödas aga ikka vahel vajud liini vooluga kaasa ja kaldud külje peale. Paha mul õnneks ei hakanud, mõnel nii hästi ei läinud.
Esimene nädal tekkis vahel tunne, et liin seisab ja mina liigun tooliga edasi ja edasi ja edasiiiiii. Küna rappumist nägin õhtul kui silmad kinni panin.
Aga nüüd ei ole enam asi nii dramaatiline. Töö on käpas, seltskond on hea ja päevas on kolm pausi.
Ps: pildid on tänasest, ilm oli üle tüki aja tugevalt vihmane ja tuuline.
Taaskord väga informatiivne sissekanne! Loed kirjeldust ja vaatad videot ja...oled justkui ise seal ekskursioonil käinud. Kõik selge! :) Meil siin on korjamiseks järgmine sortiment: värvilised lehed (erinevad sordid), kastanimunad, tammetõrud (peamiselt ühte sorti), hilised sügisõunad (erinevad sordid) ning iga päevaga nirumaks muutuvad sügislilled (erinevad sordid). Vihm ja tuul võimutsevad, mistõttu päike saab järjest vähem õigust oma nina pilve seest välja pista. Seltskonda pole ollagi - kõik ilmalaanen laiali! Aga muidu on elu siinpool maakera samasugune kui kuklapoolel - üks päev korraga! :)
Hehee...ma ütleks, et üks ilusamaid pilte üle tüki aja! :)
Berri, päev 99
pühapäev, 14. oktoober 2012 · 16:03 · kazojamallu
Neljapäeval oli huvitav päev. Kasparil vähemalt.
Meie peakangelased ei tahtnud hommikul kuidagi jalgu alla saada, kuna ōues oli nadi paar soojakraadi. Seega hommikukohv ja muu muinasjutt jäi vahele. Jalad ees sai end riidesse ja auto peale veeretatud ning unest rähmaste silmadega vabrikusse kohale veetud. Kaspar jättis suure kiiruga lausa pōiepeatuse vahele, et ōigeks ajaks jōuda.
Nimelt töötab Kaspar vahelduva eduga shedis. Nii harva, kui sinna ka mehi tahetakse. Peamiselt laob kastiliinil karpe kuhja, vahel tōstab vōi teibib/tembeldab midagi, vahel roogib masinate vahelt ōliseid tsitruseriismeid ning kui ōnn naeratab, saab liinil lihtsalt kaste ringi pöörata.
Nimelt on trikk selles, et kui vale kast valel lindil valesse liimimasinasse sōidab, läheb püha fekaalisadu lahti ning apelsine pritsib liimimasinast nagu häid mōtteid valitsuse pressikonverentsil. Ja siis peab keegi vaene ludri selle jama ära koristama. Ning tavaliselt pannakse keegi valvesse, et seda ei juhtuks. Mitte kōige glamuursem tegevus, aga vähemalt ei murra konti.
Kastiliin on siis see, kus tsitrust täis kastid kokku liimitakse ja külmiku jaoks alustele pakitakse. Selle jaoks on lähedal asuvatelt Tonga saartelt müütiliste proportsioonidega hiiglaslikud mehemürakad kohale sōidutatud, kelle kōrval meie kangelane nagu roots maltsa keset tammemetsa välja näeb. Ja sikutab näost sinisena kaste tōsta.
Tööle saabumisele järgnes umbes pool tundi, mille vältel kogu tooteliini töötajad said harjutada erinevaid viise käte taskus hoidmiseks. Kui siis lōpuks töö virutamiseks läks, sai tubli pool tunnikest vaadata, kuidas üksikud nukrad kastid mööda linti stackeriteni roomasid ja laduda need laisas tempos hunnikusse. Ja siis läks maja pimedaks.
Kogu Renmark oli pime. Tehasel oli tükk tegemist, et ilma elektrita töölistele otstarvet leida. Osad said harjad kätte ja läksid ōue tuule kätte lehti riisuma, teised ōnnetud ladusid erinevaid greipe vōrkudesse. Kaspar pandi kaste tembeldama. Ja siis saadeti kōik mōneks ajaks kohvipausile.
Kuskil kolmveerand kümneks oli elekter tagasi. Tüübid virutasid mōne tunni kaste pakkida ning Kaspar sai Tonga tüüpidelt kastitōstmise kiirkoolitust. Ja siis öeldi viisakalt, et vōite minna, me saame siitmaalt ise hakkama.
Nüüd ongi suur küsimärk, kas üldse läheb neil abiväge enam tarvis. Kuni teisipäevani saab Kaspar puhata, siis selgub ehk midagi. Keegi ei tea. Eks ta ole. Nagu need asjad siin käivad.
...loodetavasti tähistasite seda mõne kohaliku maiuspalaga :)
Murray, päev 101
pühapäev, 14. oktoober 2012 · 16:06 · kazojamallu
Laupäeva hommikul ōnnestus meie superangelastel end kampa saada Ükssarviku peale lebo panema. Ükssarvik on siis hosteli omaniku, norra päritolu Viggo paatmaja. Selline, nagu MacGyveril kolmandast hooajast saati. Tehti sauna, joodi lahjat ōlut, sōideti paadiga ja käidi kajakiga vastuvoolu hulpimas.
...ja pizzat söödi ikka ka! (nagu ilusamast/pikemast selgitusest lugeda sai). Hämmastav,kui suured õhutemperatuuri vahed seal on.Kirjutasid ju hiljuti,et mõnel hommikul on vaevu plusskraadid;samas päeval võib päevitada ja isegi ehk ujuda.Uudistest nägin,et Sidney lähistel tuli koguni lumi maha,kängurud hüplesid hangedes...Aga parem vist ikka,kui pidev +30 või kogu aeg +3. P.S.See MacGyveri osa oli ka väga huvitav lugeda:-).
Nii-nii-nii lahe!!! Rohkem selliseid väljasõite ja ühisüritusi! :)
Berri, päev 105
kolmapäev, 17. oktoober 2012 · 02:19 · kazojamallu
Teisipäeval pani Kaspar edukalt päev otsa tühja. Seega kui Mallu ōhtul koju jōudis, oli Kasparil selleks päevaks aur väljas. Ent niipea, kui istuti maha ōhtust sööma (mille Mallu valmistas, sest jätkuvalt, Kaspar oli pikast päevast väsinud), pakuti Kasparile vōimalust Berri klubis haltuurat teha.
Miks just talle, on igaühe parim pakkumine. Seega jättis ta toidu nukralt taldrikule kärbuma, vōttis jalad selga ja vedas end klubisse.
Kōigist tegevustest, milles Kaspar halb on, on tolmuimemine iisisti top 50-s. Tundub olevat tegevus, mille isegi orangutanile saaks selgeks ōpetada, ent Kaspar ei ole juhtumisi orangutan. Seega ei olnud see tema elu parim klubiskäik. Ent raha talle selle eest maksti.
Kolmapäeva hommikuks oli Kaspar rosterisse pandud, mis tekitas üksjagu segadust, kuna keegi teine hostelist ei olnud. Kaspar ausalt öeldes eriti ei uskunud, et on. Seega tööle saamiseks tuli ōlekōrt tōmmata.
Ka Randstadist ei paistnud kedagi olevat. Kohal olid vaid püsikohaga töötajad ja paar üksikut kollase vestiga tüüpi. Millega Kaspar selle ōnne ära teenis, on siiani teadmata. Ent kirevad lärmakad lōunapausid kahes vahetuses olid muutunud vaikseteks kohviluristamisteks kööginurgas. Kasparil oli kohmetu ja loll seal üksi olla.
Reede hommikuks oli ärkamisest saanud pea ületamatu takistus. Rähmaste silmade ja valutavate liigestega sai end vaevalt kümme minutit enne väljasōitu üles veetud. Kuna järgmiseks nädalaks pidi töö arvatavasti otsas olema, läks päevakangelane ja ütles ise oma koha üles. Oli hea tunne. Sel puhul tuli burksi ja ōlut osta.
Huhh, ma mõtlesin, et no nüüd olen küll peast segi läinud, et kogu aeg tundub, et sellel pildil silmad liiguvad....aga no, pagan võtaks, liiguvad ju! Igatahes väga kriipi kogemus...
Berri, päev 108
laupäev, 20. oktoober 2012 · 16:10 · kazojamallu
Täna juhtus selline rumal asi, et ka viimane eesti paarike läks hostelist minema. Eelmine paar läks nädala alguses ning Aap ja Laura juba kobe mōni nädalat tagasi. Seega hea eesti tava kohaselt tuli kōik laokile jäetud nänn endale kahmata.
Kuigi Vahuri ja Ingridi tuba oli juba ära haaratud, ōnnestus meil endale krabada Helgeri ja Kristiina muinasjutumaja. Lisaks andsid nad meile helgelt oma soola, jahu, netipulga, näpitsad ja kuhjaga muud nodi, millega neil mütsigi peale polnud enam hakata. Ja läksid ise puhkama. Neil oli ka juba päris pikk Berri seljataga, aeg oli kodused üle vaadata.
Aga kurjad keeled räägivad, et mingi hetk peaks siia eestlastele lisaväge saabuma...
Ohhoo... seekord olete omal maja koos majavalvuriga saanud! Mõnus! :) Täiuslikust kompositsioonist on vaid trepil istuvad õnnelikud majaomanikud puudu. Äkki keegi kunagi viitsib teid ka koos ühele fotole jäädvustada?!
Berri, päev 111
teisipäev, 23. oktoober 2012 · 23:05 · kazojamallu
Esmaspäeva hommikul läks Maarja ilusti kella seitsmeks tööle ja Kaspar magas nii kaua, kui torust tuli. Ja nautis täiel rinnal oma töötust. Jōi kohvi, passis telekat ja käis poes. Ja tegi Satay kana.
Ōhtul pakkus Sebastian mingit pruningulaadset tööd. Kaspar ei olnud ilmselgelt väga sädemes, kuna järgmiseks päevaks oli teda kutsutud ka tasuta laeva peale pidutsema, ent Maarja käskis Kadparil end kokku vōtta. Seega järgmisel hommikul ajas Kaspar end raske hingega üles, jättis hommikukohvi vahele ja sōitis koos kolme tüdrukuga viinamarjafarmi.
Ja naases viis tundi hiljem pataka raha ja paari katkiste kinnastega. See oli lihtsaim töö, mis talle siiani sattunud oli. Ōhtul söödi sel puhil pitsat ja joodi limonaadi.
Ja kolmapäevaks pakuti Kasparile uut tööd. Nimelt puude värvimist. Eks ta ole.
Berri, päev 112
kolmapäev, 24. oktoober 2012 · 09:44 · kazojamallu
Kolmapäeva hommikul enne kella kuut ajas Kaspar end virgalt üles, keetis kohvi, käis kusel, pani puhta töösärgi selga ja jäi maja ette transporti ootama. Veel kaheksa ōnnetut hinge olid end sel ebainimlikul ajal jalule kangutanud. Pidime maja ees nö.ülemust ootama, kes meid siis ise ōigesse kohta veab. Hiljem muidugi selgus, et tema oli omakorda alltöövōtja. Aga sellest hiljem.
Mōnusa pooletunnise hilinemisega ta tuligi ja asusime teda kahe autoga jälitama, pardal hunnik näljaseid tüdrukuid ja kaks tüüpi, kel oli mōōdukalt pohlad ja kes olid kaasas, sest neil polnud midagi targemat oma ajaga peale hakata, Kaspar sealjuures.
Sōit läks läbi Renmarki ja Paringa, pool teed Mildurasse (see on teises osariigis)... ja siis keerasime Loxtoni poole tagasi. Ja kütsime Lyrupisse, mis on siit üle jōe umbes pooleteise kiviga visata.
Kogu asi tundus sama aus nagu Andropovi sōnavōtt, aga kuna me juba nii kaugele olime tulnud, vōis sama hästi ka töö järele proovida.
Paistis, et tüübil polnud hallimatki aimu, kuhu me lōpuks omadega välja pidime jōudma. Kruttisime mööda tänavaid edasi-tagasi, keerutasime mööda ristmikke, aga mida ei olnud, oli sihtmärk. Lōpuks suutis Victoria numbrimärkidega härrane siiski farmeri üles leida, kes näitas meile ōiged puud kätte.
Me teadsime, et palk selle töö eest on paras nali. Mida me sealjuures ei aimanud oli see, kui palju selle nimel tööd teha tuleb. Härrane näitas meile kärmelt ette, kuidas puu kahe minutiga kokku lötserdada ja andis meile ämbrid kätte. Ja läks siis puid üle lugema, sest selgus, et neil pole farmeriga kahepeale aimugi, palju neil isegi puid on.
Neli tundi hiljem olid tüdrukud omadega läbi. Kōigil olid uued kenad valgete polkatäppidega pusad, valged sääred ja varrukad, ainult meie peategelane oli ainsana kodust kindad kaasa haaranud. Kui siis tehtud töö eest raha mindi küsima selgus, et kuna töö on tegemata, pole ka raha mōtet oodata. Sest farmer maksis talle vaid tehtud töö eest. 2100-st puust oli vōōbatud selleks hetkeks umbes neljasaja kanti.
Pärastlōunal olid kōik kodus näost värvi kraapides kergelt pahurad, kui nii vōib öelda. Vesi jōe all, vōi mis?
PS! Ma kujutan juba ette, kuidas meie emad kodus keepe selga topivad, ōiglusevikat käes sätendamas, aga vahel on lihtsalt targem oma kulud maha kanda ja kogemusest ōppida, kui et tuuleveskit taga ajama minna. Kütus farmi ja tagasi oleks maksnud pea et rohkem, kui tasumata palk.
No mida kuradit!!! See jutt mulle küll ei meeldinud! Mis tegemata? Kuidas need 400 puud siis valgeks said? Ise kargasid värvipotti? Ja kuipalju see härra vahendaja selle 400 juures lille liigutas? F.....g Pig! Hea veel, et te talle ekskursiooni eest raha võlgu ei jäänud! Ptüi!Huh, ma olen ikka tõeliselt tige praegu! Kas tõesti mitte-mitte pennigi????!!!!
Hotelli manager lubas igatahes , et sinna ta enam inimesi ei saada. Kellegile vahendaja oli lubanud, et tuleb järgmine päev ja maksab....mida muidugi ei toimumud. Raha pidavat enivei sendikopikad olema.
esmaspäev, 29. oktoober 2012 · 08:36 · kazojamallu
Pühapäeva hommikul küsis Sasa, kas me tahame järve äärde minna. Eestlastena mōtlesime me, et kastaks end korra märjaks ja siis teeks muid tähtsaid tegevusi edasi, nagu näiteks lakke passimine ja nina nokkimine. Ent kella viieks ōhtul oli üsna selge, et enne päikseloojangut meil siit pääsu pole.
Nii juhtuski, et kulutasime kogu päeva järve ääres taevasse passides ja nina nokkides, ise üdini tülpinud ja näljased. Koju tagasi jōudsime juba kottpimedas. Ja läksime magama, sest mis seal ikka. The end.
Nädala alguseks olime mōlemad täiskohaga töötud. Maarja oli oma mandlid kenasti sorteeritud saanud ja Kaspar... Oli nagu ta oli.
Kehvem uudis oli aga see, et me polnud sugugi ainsaid. Töötus pressis sisse aknast-uksest ja teisipäevaks olid ka enamus eri shedides töötanud inimestest kinga kannikasse saanud. Nii oligi esmaspäeva-teisipäeva lōunal hostel uimaselt lonkivaid seljakotirändureid täis, sest kōigil oli järsku ropult vaba aega ja mitte paganatki sellega peale hakata. Sisse on tilkunud ka paar uut nägu, kes samamoodi näljasel ilmel tööd ootavad.
Kolmapäevaks pakuti meile mōlemale mandariinide korjamist. Lubati ise hommikul üles korjata ja raha pidavat ka seekord saama. Mōtlesime, et mis seal ikka.
Ja saigi! Nimelt oli ühel farmeril hunnik vilja puu otsa rippuma jäänud, mida ei tahtnud keegi korjata ja polnud kuhugi müüa. Siis sai sellest üks ettevōtlik tuttav haisu ninna. Farmer ütles, et kui korjajad leiab, on vili poolmuidu tema. Ja siis saab seda Adelaide'i turul lihtsameelsetele maha müüa.
Kuna vili oli suuresti juba pehme ja niisama keegi seda teha ei viitsiks, maksti ühe kasti eest leebed sada dollarit. Aga seda kasti muidugi andis ka korjata.
Esimese päevaga saime nelja peale täpselt ühe, kuna lōunaks oli kōigil nahk märg ning targem otsus tundus basseini ääres vedeleda. Teisel päeval vahetasime ühe korjaja välja ja tegime kaks kasti. Reede hommikul läks Maarja rikki ja poisid tegid kolme peale ise asja lōpuni. Aga jube kopp oli kōigil ees ja üksmeelselt otsustati, et sellest tööst piisab.
See kollane kast keset mandariinisalu on kuidagi nii nukker...
Halloween
reede, 9. november 2012 · 14:33 · kazojamallu
Polegi jōudnud vahele mainida, aga vahel leiavad hostelis ka mingeid sündmused aset.
Septembris oli rahvustoitude ōhtu, kus kōik oma rahvustoitu tutvustada vōisid. Teised eestlased olid targa aruga nimme hostelist varvast teinud, seega jäi kogu rahvusköögi tutvustamise raske taak meie kanda. Tegime pika leiutamise peale ilmselgelt mulgiputru, singi ja vōiga. Läks peale küll. Sakslastele vähemalt.
Siis oktoobris ilmselgelt Oktoberfest. Jällegi oli kōigil esialgu range ükskōik peal, ent lōpuks andsime alla ja vōtsime siiski osa, sest Kristiina oli kokku keevitanud vinge küpsisetordi. Sortiment oli sedakorda natuke kitsam, aga nälga otseselt keegi ei jäänud.
Novembris leidis aset Halloween. Nagu juba heaks tavaks saanud, ei plaaninud me taaskord sellest osa vōtta, aga peale paari ōlut tundus see järsku jube hea mōte. Laenasime näovärvi ning panime end vōimaluste piires rääbakalt riidesse. Käras küll.
Laupäeval tegid poisid burkuōhtu. Viie dollari eest sai värskelt grillitud juustuburksi. Kaks lausa. Oli väärt.
Tore, et vahelduseks ikka üritusi kah toimub. Ainult... loodan, et te seal alkoga ei liialda! Halloween muidugi on minu arvates...võeh, päris kole! "Pärdik peas" burksiõhtu pilt on palju helgem! :)
Berri, päev 128
teisipäev, 13. november 2012 · 21:52 · kazojamallu
Maarjal on siis neljapäeval kaks palgapäeva.
Eelmise nädala alguses käis kogu Riverlandist üle lustakas äikesetorm. Kaspar sai sel puhul vōimaluse klubi eest natuke lehti koristada ja pistis taskusse lōbusad kümme dollarit. Sel puhul otsustati minna Riverland Plazasse Mallule üsapuutrit kaema. Aga kuna sealne valik oli nigelam kui Kauburi kaubamajas, jäid meie kangelased seekord tühjade kätega.
Ōhtuoodet nosides sai Maarja kōne, et on oodatud selleks nädalaks üksi Almondco'sse haltuurat tegema, mis oli hea uudis. Ilm polnud niikuinii vaatamist väärt ja telekast ei tulnud ka midagi head. Kaspar jäi taaskord kodurahu valvesse.
Neljapäeval tuli siiski ka tema vōimalus. Üks india farmer vajas paariks päevaks inimesi viinapuudelt vōrseid noppima. Lubas maksta 12 raha tunnis. Nimelt tuleb viinamarjapuude tüved vōrsetest enne puhtaks nokkida, kui neid pestitsiitidega piserdada kannatab. Appi tōttavad seljakotirändurid!
Kuna väga nina kirtsutada polnud kohane, olid korjajad hommikul kell 7.24 farmi juures letis. Kaspar sai oma vōimeid katsetada koos kolme suurbritannia tüdruku ja ühe sakslasest patoloogilise pohhuistiga. Töö ise oli umbes selline, nagu oodata vōis - jaluta, kummarda, noki, jaluta. Nüsida palju polnud tarvis. Hommikune krōbe külm asendus kiirelt talumatu leitsakuga. Olime ōnnelikud, kui saime veidi varem tulema.
Järgmisel päeval saime sama asja lōpuni teha. Kasparil hakkas jube halb ja seetōttu tegi ta ilusti tööd edasi, sest nii on Eestile kombeks. Koju jōudes oli kangelane pool ōhtut siruli ja niru. Aga see-eest oli nädala üüriraha koos - 156 dollarit. Jäi isegi üle paki makaronide ja tomatipasta jaoks. Ja natuke on meil endal ka.
Juhtus ka üks huvitav asi. Keskpäeval sai Kaspar teate, et vajatakse nelja inimest luuvilju korjama ja siinkōneleja oli ka oodatud. Paar hostelis viibivat itaallast olid eeltöö ära teinud. Töö algab laupäeva hommikul kell pool seitse ja makstakse tunnipalka.
Kui siis ōhtul selgus, et paar piffi kambast olid ka sorteerimisse tööd saanud ja lōid katsumuste ees vedelaks, haaras Mallu vōimalusest ja hüppas kampa.
Ja laupäeva hommikul kell 6.24 hakkasime me luuvilju korjama.
Tore on lugeda, kuidas te seal elate ja tore, et teil ikka tööotsi on...aga lubage küsida, mis või kes on alumisel pildil kujutatud maja katusel? Personaalselt Kasparile tugevat tervist!
Maja katusel on peenemat sorti metallikunst - kukk.
Bookpurnong, päev 133
kolmapäev, 14. november 2012 · 05:54 · kazojamallu
See käis küll kärmelt.
Laupäeva hommikul olime kell 6.24 platsis. Jälitasime itaallaste autot ja saabusime pisikese külmhoone juurde jōe serval, umbes kaheksa minutit hostelist. Platsik seisis paar Mad Maxi stiilis kokku keevitatud romu. Meie hostelist oli seal üks itaalia paarike, lisaks meie, Lynn - pisike mōōdukalt pirtsakas iiri tüdruk ja Jack - suur ja sōbralik inglise pullimees. Vastu vōttis meid Jason (st. Big Boss), kes andis meile kodus määrimiseks bürokraatiat ja seletas pōgusalt tööd.
Töö toimus suurtes kampades. Terve kari eri rahvusest korjajaid lasti lärmaka rohutirtsuparvena mööda puid laiali. Ma tahaks seletada pikemalt, mida täpselt me seal tegime, aga asjad muutusid nii kärmelt, lihtsalt ei mäleta. Esimesel päeval tegime igatahes nektariine. Anti aga kindel suurus kätte, mida korjata ja minek. Väiksemaid ei tohtinud korjata ja lödid tuli maha loopida.
Teisel päeval saime natuke latvu teha, kuniks uhke masin poole rea pealt puruks läks. Siis pandi meid hoopis ploomide peale, kus tuli valida ainult ilusaid ja tumedaid - musikasiniseid, kui täpne olla. Paras ajude keetmine oli küll. Just olid nektariinid selgeks saanud ja siis see. Poole pealt pandi Kaspar latvu tegema, ühe sellise monstertrucki peale. Keskel olid kastid ja ümber neli korjajat. Lōpetasime paar kübet peale nelja, kui kaks sellist masinat vōidu ridade lōppu tegid.
Esmaspäeval oli juba üsna raske ärgata. Ega me nädalavahetusel töötamisestki väga leilis polnud, ent jahedad hommikud tegid une iga päevaga moosisemaks. Esmaspäeval... pagan seda mäletab. Aprikoosid, nektariinid, virsikud, midagi neist. Teisipäeval tegime mōlemad päev otsa aprikooside latvu. Kaspar ajas känguru taga. Oli vahva.
Kolmapäeval tegime nektariine. Käis lageraie, kōik tuli puhtaks tōmmata ja pisikesed läksid väetiseks. Kesklōunal enne söögipausi paluti meil neljal kotid tühjaks teha ja öeldi, et on meile kōik. Kui küsisime, et millal siis jälle, siis saime teada, et meie jaoks ongi nagu kōik. Jack, lōbusaim tüüp kogu universumis, oli üllatavalt tujust ära. Tema läheb koos Lynniga homme veel tagasi, aga isegi nemad olid olukorra pärast üsna nördinud. Lubatud kahest-kolmest nädalast saime meie neli ja pool päeva.
Niisiis panime end Maarjaga uuesti töötute nimekirja.
Jõudsin just rõõmustada, et leiate seal ikka teenimisvõimalusi, kui juba loen, et olete jälle töötud... Elu nagu Ameerika mägedes! Pidage vastu!
Berri, päev 136
reede, 16. november 2012 · 08:16 · kazojamallu
See käis küll kärmelt.
Kolmapäeva pärastlōunal teatas Sebastian, et leidis meile uue töö aprikooside korjamises. Kuulsime, et tegemist pidi olema suht hullu farmeriga, aga raha pidi makstama. Panime siis hommikuks äratuse.
Neljapäeval ajasime end krōbeda külmaga üles, pakkisime kōik peale lōuna kotti ning sōitsime ühe ägeda inglise paarikesega uut kohta kaema. Ilm oli sombune ja nōme ning erilist tuju tööd teha küll polnud. Küprose päritolu farmer ise oli ilmselgelt karm ja poolemeelne, täpselt nagu lubatud. Kärkis rangelt ja käskis mitte rohelisi korjata. Poleks arvanudki.
Korjamine käis koos tema naisega. Mallu tegi edumaad, inglased proovisid järge pidada ja Kaspar käis sabas ja korjas oma pikkade kämmalde abil kōik vahele jäänud jubinad. Kuskil poole päeva peale oli selge, et kauaks neid ridu ei jätku. Enne kahte ütles farmer, et aitab ka, teeme kella kaheni ja kirjutas meile kamba peale kuue tunnni eest $390 kviitungi (4539 krooni). Käisime sel puhul KFC's kanaburksi söömas. Pilti ei teinud, polnud millestki teha.
Reede hommikuks olid inglased leidnud meile sidrunikorjamist. Kuna hommik oli kirbelt vihmane, rääkisime nad nōusse veidi hiljem minema, et saaks kauem lebotada. Maarjal oli üheteistkümnes päev jutti töötamist. Kasparil seevastu oli pool kuus uni läinud. Käis ja töllerdas mööda hostelit ja luristas kohvi. Lōpuks tuli päike välja ja vōis hakata sidruneid korjama.
Olime kuulnud, et sidrunid on rasked. Sidrun kohe on selline asi, mis ei taha, et teda korjataks - väike kollane mügarik hapet viiemeetrise okkalise puu keskel. Seega nende kättesaamine on üsna tülikas ja valulik protseduur. Aga me harjumuse suurest elevusest tahtsime ära proovida.
Farm ise asus Renmarkist poolel teel Victoriasse. Farmer oli muhe ja sōbralik india turban, kes hoiatas, et sidrunid on rasked korjata. Nokkisime umbes kolm tundi, tegime ühe kasti ja otsustasime, et pole ikka päris see. Ütlesime viisakalt ära, lunastasime oma 60 dollarit (700 krooni) ja läksime linna ōlunaadi ostma. Igaks juhuks.
Koju jōudes ootas meid ees Maarja uus arvuti. Üsna pisike ja tagasihoidlik pill, aga peaks meid reisi lōpuni tegevuses hoidma.
Ōhtul leidis hostelis aset laiemat sorti läbu, millist polnud tükk aega toimunud. Kella neljani öösel müdistati kōvemini kui Soome Sepa sepakojas. Maarja polnud antud üritusest väga leilis, kuna oli lubanud hommikul minna haltuura mōttes meloneid müüma. Kaotasime hunniku populaarsuspunkte, kui läksime noori korrale kutsuma. Eks ta ole. Hommikul selgus, et me polnud siiski päris ainsad.
Laupäeval müüs Maarja möödasōitjatele mangosid. Kahekilose koti eest küsiti kümme dollarit, millest kaks läks otse Maarja taskusse. Alguses suht skeptilise meelega töö muutus hulka toredamaks, kui Maarja esimese tunniga julmalt kümme kotti maha lükkas. Kella poole neljaks oli kōik peale ühe koti müüdud ja Maarja pistis kuue tunniga taskusse leebed 70 dollarit (815 krooni).
Ja siis me ostsime poest krōpsu ja tulime koju sedasama postitust kirjutama.
Berri, päev 138
esmaspäev, 19. november 2012 · 08:29 · kazojamallu
Esmaspäeva hommikul läks enamus hostelist tööle ning meie jäime kahekesi inimlagedasse hostelisse vaba päeva nautima. Lōpuks ometi, vaikus.
Üldiselt on lōviosal hostelist hetkel töö olemas, kuigi palju on ka uusi nägusid. Paljusid neist ei tea isegi nägupidi, nimest rääkimata. Enamus on sakslased, kel on kombeks peale keskkooli seiklema minna. Mitte, et meil midagi sakslaste vastu oleks, aga vahel tundub hostelis küll nagu Varssavi sügis aastal 1939.
Nüüd on meil aga käärid, mida edasi teha. Siiani oli plaan detsembris läände minna, ent kuna seal algavad hooajad alles veebruarist ja pōhjas on sellisel aastaajal läppelt umbne, vaatame praegu pigem kagu poole. Eks paistab. Melbourne, Tasmaania, Sydney ja Uus-Meremaa on veel tarvis läbi käia. Ülejäänu vōib oodata.
Ja Riverlandis on jōulukaunistused väljas. Lōpuks ometi - on ju juba novembri keskpaik.
like, like, like!! me siin kodumail juba vaikselt hakkasime muretsema, et ega te liiga paikseks ja koduseks ei jää. tore kuulda, et plaanite edasi kihutada. pange täiega! ijee! (ps. kui te uus-meremaale jõuate, siis me oleme väga kadedad. ja siis ka, kui tasmaaniasse jõuate)
Kass mõjub küll teraapiliselt ja stressi maandavalt...isegi läbi foto...isegi teiselt poolt maakera...
Berri, päev 146
teisipäev, 27. november 2012 · 14:56 · kazojamallu
Juba esmaspäeva ōhtul, nagu vōis eeldada, pakuti Maarjale uut tööd. Viinamarjade kohitsemine vōi midagi taolist. Tunnipalk, lühikesed tööpäevad ja okei töö; samas üsnagi vähe töötunde. Kaspar jäi taaskord ootele.
Kuskil nädala peale hakkas tunduma, et siin töödega üldse ei lähe ja Mallu vōttis pähe, et peaks kiirkorras jalga laskma. Tegime isegi reisiplaani... ja siis Kaspar hakkas jukerdama, ei tahtnud ikka minna ja tōmbas pidurit. Ei sobinud talle see asi teps mitte. Ja kustutasime aga kava maha ja alustasime otsast.
Ja siis reedel sai Kaspar lōpuks mingi sutsaka tööd. Noppis nektariine vōi midagi taolist. Ja kuskil poole päev peale lasti koju, sest leebelt palavaks läks. Ja siis ōhtul selgus, et ongi nagu kōik. Paar dollarit peo peale ja aitäh.
Ja laupäeval oli paatmaja. Tegime kajakiga kiire tiiru, sōime pitsa ära, tänasime ja tegime tulekut. Ōues oli läppelt palav ja pidasime paremaks hostelis puulehe varjus kärbseid sööta.
Palju häid inimesi on hostelist läinud vōi minemas, sealjuures ka praegune manager. Isegi endine koristaja toodi tagasi - seesama, tänu kellele noored hommikuti tunde jalalt-jalale keksivad, sest ta hommikuse tipptunni ajal peldikuid raatsib küürida. Uued inimesed on sealjuures märkimisväärselt igavad, osalt isegi antipaatsed. Selline tapeet rahvas, kellega ei oska paraku midagi peale hakata.
Ja on ka mingil määral tüdimus ja kerge pettumus - midagi ei ole teha, kuskil pole käia ja tööd ka ülearu palju pole. Aga tundub, et varsti muutub nii mōndagi.
See keskmine pilt....Kas sealt kaugusest paistab Antarktika või on need hoopis mõne suurlinna tuled?Või on läheduses mõni töö ootamas?
Berri, päev 149
esmaspäev, 3. detsember 2012 · 10:42 · kazojamallu
Nädala jooksul käis Lōuna-Austraaliast üle leebe kuumalaine. Neljapäevaks näitas joonlaud ligi 47 soojakraadi ja öösiti tuli ära üle kahekümne. Ma arvan.
Nädala alguses tegi ilmataat selle puhul taevas vägevat valgusmängu ja vahupidu. Müristas nii, et seinad värisesid. Pikast kuumutamisest tüdinult ei hoidnud taat end tagasi ning lasi tuult ja tormi nii et... maa oli ōrnalt niiske. See oli küll veidi pettumus, arvestades, et oli ikka korralikku kismat lubanud.
Nii juhtuski, et teisipäevaks keeras ilma jälle soojemaks tagasi. Meie kaks kangelast istusid väsinult ja nukralt pōōsa all varjus ja nutsid kehva karmat, kui tuli üks prantsuse piff ja pakkus Kasparile paariks päevaks oma tööd, et saaks ise minna aprikoose korjama. Tööks olid kirsid. No hüva, mōtles Kaspar.
Töö ise oli jube lihtne ja raha selle eest ka väga ei makstud. Kaspar käis lihtsalt laia mulguga kirsse närimas ja sai pealekauba vastavalt omale soovile iga kell päikse käes kukalt sügada ja raadiot kuulata. Kuna ōues oli jube leitsak, kannatas vaid parimal juhul lōunani töötada. Seega raha kogumisest ei saanud juttugi olla.
Kaspar plaanis veel ōhtuti ka korjamas käia, kui vähe jahedam on - aga mida ei olnud, oli jahedam. Ōhk oli 40+, äärekivil vōis muna praadida ja basseinivesi oli 29 kraadi. Ja läbipaistmatu nagu kodune sidrunimahl ning tihkelt inimesi täis pakitud, sest sellise ilmaga ei tahtnud keegi väga ōhu käes olla.
Reedeks oli läppest palavast juba mōōt täis, aga pageda polnud kuhugi. Tuli oodata ilmavana grandioosset naasmist. Ja reedeks paistis, et on midagi tulemas.
Tulemas olid ka teised eestlased, kes oma VIC-NSW ringreisilt naasesid ja kellega sai käidud pargis konspiratiivkoosolekut pidamas. Ja sai tehtud üks plaan järgmiseks nädalaks. Autos seljad kangeks istunud Ingrid ja Vahur sisestasid meisse jälle törtsu entusiasmi.
Lausa nii palju, et Kaspar otsustas käia järgmisel päeval pealinnas muusikafestivali kaemas. Eelmised olid niigi juba vahele jäänud. Maarja ajas jonni ja ei tahtnud tulla. Rääkis midagi raha säästmisest. Tumedate pilvede varjus sähvivate välkude valguses silkasid noored hosteli poole. Esimeste piiskade saatel sai netis piletid ära ostetud. Ōues möllas vägev torm. Ilmataat pani ikka kurjalt.
Ja ühtäkki tundus ōhk jälle värskem.
...
Pildil muide üks väiksem välgurajakas, mis on komposiit mitmest pika säriga tehtud pildist. Muud moodi Kaspari nigelast kaamerast hämaras pilti kätte ei saa.
Jubedusega mõtlen 47 soojakraadile... Eriti ajal, mil omal rasvapall akna taga ripub ja rasvatihased selle otsas olelusvõitlust käivad pidamas. Tore, et Inku ja Vahur lõpuks saabusid! Nüüd siis ootavad ees uued põnevad rajad ja seiklused... Selleks ikka uudishimu ja optimismi! P.S. loodusnähtuste kirjeldused on lahedad!
Berri, päev 157
pühapäev, 9. detsember 2012 · 08:12 · kazojamallu
Laupäeva hommikul kella poole seitsme ajal ajasid noored end ärevile, laadisid akud täis, kallasid kohvi näost sisse, vedasid asjad maja ette ja jäid kõnet ootama. Oli aeg Berri tolm jalgelt pühkida ja Lääne-Austraalia üle vaadata.
No pea-aegu. Lehva-lehvad tehtud ja pagas autosse laotud, sõitsid noored koos Inku ja Vahuriga mõne kilomeetri eemale karavanparki, et seal öö mööda saata. Kuna eelmsel õhtul olime teada saanud, et meie rent kehtib vaid laupäeva hommikuni, sai otsustatud sirge seljaga juba laupäeva hommikul minema minna. Hoiab natuke raha kokku ja saab värsket õhku. Tuju oli hea ja ilm oli ilus.
Südant väga ei valutanud, sest sel nädalal läksid hostelist ka viimased sõbrad, tööd niikuinii polnud ja Kevin polnud ikka köögi koristamist selgeks saanud. Reedel oli pisike lehvalehva ka hosteli rahvaga kõrval asuvas kõrtsis, kus Jake aasta võrra vanemaks tehti. Tundus, et on kõik jutud räägitud.
Värsket õhku saime muidugi kuhjaga. Olime hostelist leidnud paar magamiskotti, ühe õhukese telgi ja ostnud Renmarkist 19 dollariga täispuhutava madratsi. Tegime leitsakuga kerge tiiru basseninis ja grillisime friikartuleid. Õhtuks pakuti meile mõnusat jahedat 40m/s tuuleiili, et telgis liiga palav poleks. Keerutas ja raputas korralikult, aga ära magatud saime kenasti.
Hommikul kraabime kihvad puhtaks, topime molud toitu täis ja alustame teed Port Augusta poole.
Port Augusta, päev 158
pühapäev, 9. detsember 2012 · 13:49 · kazojamallu
Hommikul kraapisime kihvad puhtaks, toppisime molud toitu täis ja alustasime teed Port Augusta poole.
Tee läks üle mägede ja küngaste, läbi sillerdavate viljapõldude ja nagisevate jōepraamide (võeh, koolikirjand). Seadsime esimeseks sihiks Mt Remarkable rahvuspargi, mis jäi enam-vähem tee peale (nii palju, kui see Austraalia mōōtkavas vōimalik on).
Kohe pargi parklas ootas meid täismōōdus emuparv. Vaevalt saime emud minema peletada, et autot parkida, kui prügikasti kōrvalt loivas välja meetrine sisalik. Pigem 1.20 isegi. Peletasime sisaliku kenasti puu otsa ja pildistasime aasta varu täis.
Valisime rännakuks kōige lühema raja, kuna pikad rajad vōtsid kuni päeva. Mōni minut hiljem kalpsas pōōsast välja üks känguru ning pistis ummisjalu mööda mäge üles plagama. Pole paha, mōtlesime.
Peale tükk aega kaljude vahel kōmpimist tundus, et selleks korraks on siis faunaga kōik. Ja siis samal hetkel passisid meid pōōsas kaks känguru. Vahtisid meid ja sügasid kōrvu. Jube pōnev.
Mäe otsa jōudes oli natuke dissapoint, kuna vaateplatvormi asemel pidime vaadet piiluma pōōsaste vahelt. Otsustasime, et sellest täiesti piisab ja jalutasime alla tagasi.
Ma ei tea, miks ma olin arvanud, et Port Augusta võiks mingi lahe sadamalinn olla. "Shallow end of the gene pool," nagu keegi märkis. Peale kiiret McDonaldsis käiku kimasime edasi lääne poole.
Kuskil keset kuldset mittemiskit hakkas hämaraks minema. Valikute puudumisel otsustasime telgi püsti seada maantee ääres pōōsaste vahel. Mitte kōige glamuursem valik, aga öö saime veedetud.
Nullarbor Plain, päev 159
esmaspäev, 10. detsember 2012 · 13:50 · kazojamallu
Hommikul ajasime kanged seljad sirgu, pühkisime telgi sipelgatest puhtaks ja sōitsime edasi.
Hommikusöögi tegime ühes autode peatumispaigas, olleks selleks hetkeks söönud ära juba poole oma varudest. Tundus, et tuleb korra veel poodi väisata.
Kuskil pärastlōunaks jōudsime Ceduna'sse. Pisike seedrite alleest koosnev suvituslinn pakkus meile toidupoodi ja pōiekergendust. Käisime kärme tiiru mööda kaid ja kimasime edasi.
Mida kaugemale tee viis, seda vähemaks jäi puid ja liiklejaid. Ainult hullumeelsed ja rekkad viitsivad omal jōul kogu Nullarbori läbi sōita. Sōitsime, kuni puud ja pōōsad said otsa.Tegime esimese kaamlisildi juures pilti ja kimasime edasi.
Kuna tee läks täpselt rannikut mööda, oli tee ääres hulgaliselt kohti, kus pankrannikut vaadata. Kusjuures kogu Nullrbor peaks olema üks maailma suurim 1200km pikkune kivimass, mis seletab haljastuse puudulikkust. Tegime paar pilti ja kimasime edasi.
Hakkas hämarduma, seega tuli kiirelt leida koht kämpimise jaoks. Ühes autode peatumispaigas oli pisike tuulevaikne padrik, seega lükkasime sinna oma nodi püsti.
Piltidest ja nende puudumisest
kolmapäev, 12. detsember 2012 · 15:08 · kazojamallu
Toimetus vabandab postituste puudumise pärast. Viimasest 3000st kilomeetrist lōdvalt pool on möödunud täielikus leviagus keset kuldset mittemiskit. Levist veel haruldasemad on sealjuures stepslid. Nii et kannatust.
Ostsime kolmapäeval Maarjale Esperance'ist pisikese fotoka. Loota on lōpuks veidi kaunimaid pilte.
Nimelt Maarja telefon otsustas korralike piltide tegemise lōpetada. Kas oli see siis taskus kriimustada saanud vōi oli see tarkvarauuendus, mis selle tuksi keeras - igatahes fookusesse see enam naljalt asju ei vōta. Pildid kōik puha udused, nagu oleks korra kodutu kaenla alt läbi käinud. Vaadata need igatahes ei säti.
Kaspari telefon pole kunagi suurem asi seade piltide tegemiseks olnud. Pildistada saab vaid ilusa ilmaga ja detailidest ja tōetruudest värvidest ei saa juttugi olla - hea, kui pildistatav asi pildile saab. Enamasti jääb vaid porine lörakas.
Selle asemel, et oma närve pōletada, otsustasime Maarjale jōuludeks pisikese taskukaamera kinkida. Samsung ST66 on 25mm f/2.5 ava ja 5x zoomiga kuni ISO3200 16MP toru, mis mahub kenasti pintsakutaskusse ja teeb 720p30 videot ka.
Kallid lapsed, mul on nii-nii hea meel, et te olete nüüd lõpuks ka ringi sõita saanud ja Austraaliat rohkem näinud! Ja väga-väga tublid, et fotoka ostsite! Palju põnevaid ja vahvaid elamusi... ja fotosid! :)
Pemberton, päev 164
pühapäev, 16. detsember 2012 · 11:53 · kazojamallu
Laupäeva hommikul ärkasime esimeste päikesekiirte saatel keset muinasjutuliselt sätendavat metsa mündipuude keskel ja... hüva, rōvedalt külm ja märg oli eelmisest ööst. Pakkisime kiirelt kodinad kokku ja sōitsime edasi.
Juba ennelōunal jōudsime me Pembertoni, terve päeva vōrra varem, kui plaanis. Pisike ühe tänava laiune linn keset mägesid ja vihmametsi. Kaspar oli veidi pahuras tujus, kuna keegi peale tema ei olnud majanduslikel kaalutlustel puude latvades jalutamisest huvitatud. Asja ei teinud paremaks ka tōsiasi, et Pembertoni hostel oli paras logu ja omanik lausa regionaalse kuulsusega persevest. Ütles, et kohti hostelis on, aga tööjärjekord on umbes paar nädalat. Oli täiesti selline Loxtoni moment; eriti, kuna teised eestlased plaanisid pärastlōunal edasi sōita. Jätsime oma andmed ja läksime kohvi otsima.
Leidsime odava kohviku, kus ilmselgelt stepslid ei toiminud. Meie väsinud räpakad seiklejad jōid lurinal oma kohvi ja mōtlesid, et eks ta ole.
Ja siis pärastlōunal sōitsid lambist meie teised eestlased mööda, kui me parasjagu pargis kärbseid söötsime, kuniks hostelis koristaja lōpetab. Needsamad, keda tarvis oli. Ja nad rääkisid, et tööle saaks vast juba esmaspäevast ning kuu lōpus saaks nende juurde sisse kolida. Enne peame paar nädalat hostelis aega surnuks lööma.
Ning veidi hiljem helistasid nad meile tagasi ja ütlesid, et teate - ärge üldse minge hostelisse, vōite samahästi meie aias telkida. Tegime Vahuri ja Ingridiga lehvalehva ja kraapsu ning jäime oma koliga parki transporti ootama.
Eestlastel on nimelt oma maja mäe otsas, sest ka nemad ei viitsinud väga hosteli p_rsepeast omanikuga jahmerdada. Odavam oli vōtta lihtsalt eramaja.
Ja sinna, otse kuue eestlase tahaaeda, seadsime me oma bush plaza püsti.
Käesolevast kirjutisest võib järeldada, et igasuguste jamade vahel teil mõnikord natuke veab kah! :) Aga oi-oi-oi, kus teil alles on varandust, mida endaga kaasas tassida!!! Minge siis pea püsti uutele seiklustele vastu! P.S. Peitepildil olev elulahe elukas on tuvastatud! :)
KAUNEID PÜHI TEILE KÕIGILE-KÕIGILE!!! SEIKLUSI JA EKSOOTIKAT JA UUSI SÕPRU!!
Mulle tundub,et pole ju siiani väga hullusti läinudki,ikka on mingi lahendus leidunud (ja sõpru,kes sellele kaasa aidanud). Lisaks sai jällegi kinnitust tõsiasi,et enam-vähem igas Austraalia linnakeses on oma eestlased ees ootamas ja see on ju tegelikult tore....
P.S.Eluka tundsin ära:-)
Pemberton, päev 180
esmaspäev, 31. detsember 2012 · 03:32 · kazojamallu
Aeg teha vahekokkuvōtteid. Päevi Austraalias 180, osariike läbitud 3, erinevaid aadresse 5, erinevaid tööandjaid mōlemal 14, kilomeetreid läbi sōidetud 2976, kilomeetreid läbi lennatud kokku 20426, neist 1620 Austraalias.
Ilmselgelt kukkus Kaspari suur plaan tee pealt kirjutada läbi, seega ta proovib nüüd tagantjärgi nädalate vältel kokku kleepida, kus siis täpselt käidud sai. Ja eks ta üritab vahel siia mingeid pilte ka toppida.
Oleme nüüd kahe nädala jagu koos kuue eestlasega elanud. Pembertonis ja Manjimupis on neid käe-jalaga segada. Osad on hostelis, osad elavad ümberkaudsetes. Täna hommikul sõitsid Mart ja Marek minema ning nüüd oleme taas kuuekesi.
Esmaspäeva hommikul ilmusime koos teistega viljapuuaia kontorisse. Kontoris töötava väsinud silmadega töötaja ohkas korra sügavalt ning ulatas meile kohustusliku paberimajanduse. Ja pool tundi hiljem noppisime me juba avokaadosid.
Nädala noppisime avokaadosid, korrastasime tamarillosid ja pruunisime kiivisid. Soe ilm ja erinevad tähtpäevad ei lubanud konti murda, seega sellest polegi midagi märkimisväärset kirjutada. Kolleegid on ägedad, tööandja on okei ja töö lihtne. Kui ainult ilm lubab.
Kahekümne neljandal lōime maja läikima, tōime maja eestlasi täis ja tegime pisikese Eesti-teemalise jōulusööma. Päev peale seda käisime hunniku rahvaga hostelist Windy Harbouri lähedal rannas Siiri sünnipäeva tähistamas, siis kütsime jälle sooja ilma kiuste paar päeva tööd teha. Laupäeval saatsime Maarja Busseltoni kääbikufilmi vaatama ning pühapäeval sai käidud veel korra Salmon Beachil nahka jahutamas.
Väga meeleolukas (ja soe!) pilt - kaart - poster !!!! Põnevat uut aastat !!!!!
Pemberton, päev 183
laupäev, 5. jaanuar 2013 · 11:53 · kazojamallu
Täna hommikul pakkisime end kenasti sisse, kallasime kohvi alla, toppisime pudru näkku ja sōitsime seitsmeks tööle. Olime rōōmsad, kuna lubati veidi jahedamat ilma.
Ja niipea, kui puude alla saime, hakkas tibutama. Ja siis sadama. Ja siis sabistama ja padutama, hiljem udutama ja tuulutama... kella poole üheksaks oli pudruse muda keskele jäänud vaid hunnik läbi vettinud tompusid. Pakkisime kotid kokku ja loivasime pettunult koju.
Ja siis kella kaheteistkümneks kutsuti uuesti välja. Vōite ise arvata, mis tunne oli. Ei olnud väga hea. Tarisime kapipōhjast mingid kuivemad riided ja vedasime end märgade puude vahele tagasi.
Eks ta ole... looduse vastu ei saa... No pole midagi, nina püsti! Viru veri ei värise! :)
Pemberton, päev 185
laupäev, 5. jaanuar 2013 · 11:55 · kazojamallu
Laupäeva hommikul olid meie jalad raskemad, kui tavaliselt - nimelt olid tööandjad pillanud reede ōhtul, napid pool tundi enne päeva lōpou pommi, et ka laupäeval on tarvis kohal olla. Iseenesest polnud meil lisatöö vastu midagi, kuna hea mitu päeva oli pühade nahka läinud. Asjaolu tegi aga nōmedaks see, et päev otsa lasti meil hullu tempot teha ning jäeti lausa tunniks kauem tööle, enne kui eelpool mainitud tōsiasi selgeks sai. Üks asi, millega Austraalias arvestada tuleb on see, et keegi ei tea kunagi mitte midagi. Elame-näeme ei ole siin vaid kōnekäänd, vaid elamise mantra.
Aga mida me seal teeme üldse? Avokaado on rohekat värvi puuvili, mis ripub okste küljes punga otsas, ja meie sirutame oma käe välja ning tōstame selle endale korjamiskotti. Ja siis kordame sama tegevust kuni kott täis saab. Ja tühjendame selle suurde valgesse bin'i. Ja siis traktor viib need minema ja toob uued.
Töö käib rühmade kaupa, enamasti 6-8 vaest hinge, kel pool elu veel elamata, vaevalt ema kaenla alt plehku pistnud. Korjatakse ka redelite abil ning turnimine jääb enamasti poiste hooleks. Puud on enamasti hōredad ja kōrged, mōningate jaburate eranditega. Ja seal me siis tatsutame, ajame lolli möla ja loobime tonnide kaupa hirmkalleid puuvilju kottidesse.
Vahel antakse ka mōni teine ülesanne. Mōnikord peame kiivisid hōrendama, kuna kurinahad viskavad pidevalt uusi pungasid ning lutsivad taimelt kogu energia ära. Vahel pandi meid tamarolillode varsi raamide külge kinnitama, et traktorist peadpidi pōōsasse ei sōidaks. Vahel pandi meid tigusid mürgitama ja nii edasi. Farm on suur ja tööd jagub.
Farm ise asub kōrgete sirakate karripuude vahel otse paisjärve ääres. Putukaid on ka, valdavalt lummava suminaga puuviljakärbsed, kes katavad inimesi nagu upsakus ministrit. Leidub ka erinevaid ämblikke, kellest enamus üsna ohutuna tunduvad. Räägitakse ka madudest, ent nende osakaal on julgelt ülehinnatud. Maod sealjuures on rangelt mürgised.
Farmerid ise on suuremalt jaolt normaalsed. On Tanja, kes kogu seda paberimajandust haldab - esmalt karmi moega naine, kes sulades päris roppu nalja oskab visata. Siis on Rob, selline asjalikum keskealine, kes on kogu aeg hōivatud. Ning klassi kloun Steve, kes on sama palju tark kui ta on ilus (üldse mitte palju). Steve on keskealine kiilanev poissmees, kes armastab nilbet nalja ning kelle abitud katsed end noorte seas kehtestada sisustavad kenasti meie päeva. Ta on ühtlasi meie otsene ülemus.
Väga-väga tore on pikki ja põhjalikke "pildikesi Pembertoni elust" lugeda ja fotosid vaadata! Oled kohe nagu ise seal ekskursioonil käinud, kui postitused läbi loed... Aitäh! Ja ikka jätkuvalt teravat sulge!
Samad sõnad !!!! Aitäh!!! Võiksite ehk lisada ka mõned fotod oma elukohast (ja kaaslastest)...!?
Pemberton, päev 195
esmaspäev, 14. jaanuar 2013 · 12:01 · kazojamallu
Meie ülemused on kretiinid. Pole ilusamat moodust seda sōnastada.
Esmaspäeva hommikul aeti meid kella poole seitsmeks välja, et maksimaalselt jahedat aega ära kasutada. Polnud abi, juba poole üheksaks oli väljakannatamatu. Noppisime unesegaste ja higist nōretavatena päeva peale kokku napid paarkümmend bini. Ja järgmisel päeval pidi veel palavam olema.
Teisipäeval ärkasime veel pool tundi varem, ent sellest hoolimata polnud lōunaks palju parem. Kella kahe ajal lasti meid minema, kuna termomeeter näitas 37 kraadi. Läksime eestlastega end järve jahutama.
Kolmapäevaks oli juba veidi jahedam. Meil oli ilmselgelt reisikindlustus selleks hetkeks läbi ja mis paremat moodust selle tähistamiseks kui redeli pealt kukkumine. Maarja käis paar tundi käsi sidemes ringi, kuni ülemus ta autoga koju viis. Tasu kannatuste eest? 50 dollarit vähem palka. Me ülemused ikka armastavad meid.
Ühtlasi kukkus kolmapäeval parklas seistes meie majakaaslaste tagaaknasse puu otsast jupp palki, seega nädal otsa on nad saanud palju värsket ōhku tagaistmel. Kahjude hüvitamine on endiselt lahtine teema.
Siis tegime paar päeva vōikaid ületunde, et kaotatud aega tasa teha. Nimelt järgmisel nädalal pidi tulema mitu päeva kōva tormi, seega kamandati noored ühegi puhkepäevata ka nädalavahetusel tööle. Kaspar tōsteti Maarjaga samasse rühma, sest nende tiim vajas natuke abi.
Pōhjus oli ilmselge - tiimi liider, kel on pidevalt mañana, paar lohakat korjajat ning üks eesti tüüp, kes vōiks parema info puudumisel tunduda raske vaimse hälbega. Aga paraku lihtsalt väga vilets töötaja.
Positiivsest küljest ōpetati Kaspar traktorit sōitma. Alguses vagude vahel punast logu nihutades, hiljem juba suurematega ringi kärutades. Esmaspäeval viis tüüp juba bin'e shedi. Andis törtsukese enesekindlust ja vōhma.
Laupäeval kamandati meid välja hommikul kella poole seitsmeks ning lasti vastupidiselt lubadustele töötada täispikk päev. Kōik olid väsinud ning ōhtul pidi olema Emersoni sünnipäevaläbu. Mis ilmselgelt toimus, tööst hoolimata.
Pühapäeval oli Kasparil raske hommik. Sellest hoolimata pidime poole seitsmeks puuviljaaias olema. Lōōskava päikese käes lasti meil aeglaselt kella kaheteistkümneni tiksuda, siis saime räpaste ja väsinutena koju, et homme taas naasta.
Esmaspäeval kella üheteistkümneks lubas sadu. Taevas oli selge ja sinine nagu Kalevi ujula basseinivesi. Kella kümne ajal pigistas taevast kaks tilka, siis sätendas päike edasi. Et meie kaua oodatud ja teenitud puhkust tähistada, lasti meil lōōskava päikese käes kella viieni töötada.
Kogu jama tipnes teisipäevaga. Kōigi ennustuste kohaselt pidi kindla peale sadama. Aga kuna kompanii poliitika on see, et kerge vihmaga käib töö edasi, taksotati meid pōllule. Müristamise saatel ajasime kotid selga ning tibutamise saatel korjasime vaevalise ühe bini. Ning siis läks kogu Jehoova viha valla ning tavevast kallas lahinal, nagu oleks ülevalt naabritel taas köögi segisti umbes. Kaspar pidi napilt bagist kukkudes kaela murdma, ent situatsioon lōppes seekord paari sinika ja ehmatusega.
Sōit puude vahelt kuurini kestis terve igaviku, shedi tagasi jōudes polnud isegi sokitallad kuivad. Palgalehele läks kirja üks tund, sellest pool kulus edasi-tagasi sōitmiseks. Läbivettinutena läksid noored koju Kaspari selga ravima.
Ning kui kella poole kaheteistkümneks tagasi kutsuti, saatsid paljud ülemused mōttes p*rsse ja passisid parema meelega kodus lage. Olla loobitud ähvardusi ja lubadusi, aga jah, austraallase lubadus maksab vähem kui pōhja-korealase töötund. Mitte kui kuradi midagi. Seega väga ei muretseks.
Tänaseks oleme saanud töötatud 16 päeva kohta täpselt ühe puhkepäeva. Jagatud on tühje lubdusi ja vigaseid tähtaegu, vastukäivaid otsuseid on muudetud iga tunni takka ning ühelgi sündmusel pole nähtavat tagajärge.
Eks kohalikud ülemused sōltuvad oma otsustes ja käskudes megabossidest, kel pole oidugi aju ratsionaalsest rakendamisest ette nähtud moel, kuid see ei peaks sundima neid vähemalt oma töötajate kulul seda nalja tegema. Kui otsesed ülemused vastuseid ei tea, vōiks nad kasutada vähemalt loogilist mōtlemist, ent meie puuviljaaia telefonimängus tunduvad vigased käsud oma peaga mōtlemisest ilmselt tähtsamad.
Seekord oli postitus nagu mingis Hiina lapstööjõu kasutamisest rääkivas romaanis...põnev ja natuke kurb. Aga no eks see inimese elu olegi üks olelusvõitlus... nagu sealpool nii ka siinpool maakera :) Üllatusega märkasin listis veel kahte tuttavat nime - Ingrid ja Vahur. Hmmm... kuidas küll nemad jälle sinna said? :)
Hmmm... kas ma mäletan midagi valesti või oli enne ülemuste iseloomustamiseks hulga vängem sõna...? Midagi riietuseseme taolist... ;)
Pemberton, päev 207
pühapäev, 27. jaanuar 2013 · 14:37 · kazojamallu
Kogu tööjant kulmineerus meie jaoks üle-eelmisel kolmapäeval, kui sai end pilvise ilma kiuste end tööle veetud. Nagu arvata vōis, hakkas kenasti udutama. Külmunult ja märgadena ajasime kotid selga ja andsime kätele valu. Päev otsa sai ladistava vihma käes tööd tehtud ilma, et keegi oleks üles näidanud vähimatki initsiatiivi meid minema lasta. Selle asemel pidi tööpäev kestma kella viieni. Igatahes, kui kella kolme paiku ühe töötaja nipsaka kommentaari peale kōlas vastus "then go get your shit and get out of here", ei olnud kellelgi vastuväiteid - kōik kobisid kärmelt autodesse ja kimasid koju.
Neljapäeva hommikul tööle jōudes olid kōigi kotid ilmselgelt läbi vettinud, sest kellelgi polnud meeles neid varju alla pista. Paistis, et algus on hea. Vähemalt ei hakanud sel päeval sadama.
Ja sama kiirelt, kui see algas, see ka lōppes. Reedeks olid ülemused leebed nagu kreemitort. Eks oli mingi kiire tellimus jalust ära saadud. Ühtäkki polnud kellelgi etteheiteid ei meie kiiruse ega töötahte kohta. Life was good.
Järgmise nädala jooksul solgutati Kaspar teise gruppi ümber, kuna neil oli tarvis pikki sihvakaid mehi redelile korjama. Kuna ülejäänud tiimis olid puha naised, ei teinud ülemused mingeid etteheiteid ja käisid hoopis takka kiitmas.
Palju tuli ka uusi tüüpe, kellest osad ei paista eriti tööd oskavat teha ega oma ka eriliselt suurt soovi selles vallas pingutada. Paar hollandi tüdrukut, kes on rohkem mures oma soengu pärast; mōned saksa noored, kes eelistavad pigem niisama pulli teha ja siis veel mōned, kes alles harjutavad. Varsti läheb kuhi vanemaid töötajaid ära, eks siis paistab, mis saab.
Nädal otsa sai lahmitud, et üks tüütu suur blokk vilja jalust ära saada. Neljapäeval sai Steve'il sellest ilmselgelt villand, sest seal polnud midagi korjata, ning meid tōsteti uue bloki peale ümber. Ühtlasi viimase peale. Maarja tegi nädala jooksul ka sprinkleritele hooldust ja korjas kolmapäeval mingeid eriti pisikesi puid.
Neljapäeva ōhtul läksime peale tööd koju, käisime pesus, imesime pōranda ära ja sōitsime oma kolme kodinaga karavanparki. Ja päris hea tunne oli. Tähistasime ōhtut väljas söömisega.
Reede ōhtul peale tööd väisasime korra toidupoodi ja ostsime paariks päevaks elemsentaarset. Kohalik pood on röögatukt kallis ja palju sealt nosimiseks lubada ei kannata, ainult hädapärast ja vältimatut. Seega vōtsime hoopis paar ōlunaadi ja käisime ōhtul Rafa ärasaatmispeolt läbi.
Laupäeva varahommikul pesime kihvad puhtaks, lürpisime oma kohvi ära, pakkisime telgi ning läksime linna ootama, et kell kaks saaks ja hostelisse vaba ruumi tekiks. Kuid juba pool üksteist kutsuti meid välja, et meile tuba anda. Paarikese tuba oli kinni, seega pandi meid ööks ühte neljasesse. Polnud viga midagi.
Ja pühapäeva hommikul saime päris oma toa. Hostel on küll veidi räpakas ja mürarikas, aga vähemalt on katus pea kohal ja päris oma ruum, kus end vabalt tunda. Ja aeg-ajalt makarone keeta.
Pemberton, päev 210
reede, 1. veebruar 2013 · 15:29 · kazojamallu
Kolmapäeval oli veidi palavam ilm, seega otsustasid kōik korjajad alateadlikult, et ei tasu eriti tööd teha. Selle tōenduseks tegime pooleteise tunniga kolm bin'i, umbes poole vähem, kui oleks normaalne. Ja siis pandi pool meie tiimist sprinklereid tegema.
Ülejäänud ōnnetud jagati kahe tiimi vahel. Järgmise kolme tunni vältel olid tulemused vähemalt sama viletsad, sest kui eestlased veel varieerivad korjamist puhkamisega, siis itaallaste mañana on täiesti next level. Istusid pool päeva oksa peal, kimusid suitsu ja vatrasid pesupulbritest (vōi millest iganes suudab kaheksa tundi rääkida).
Ja siis tuli Steve ja ütles, et ülemused on majas ja olge nüüd nii kenad ja tehke ilusti tööd. Mis ilmselgelt ei olnud see, mida packerid kavatsenuks teha. Seega kui Rob tuli ja avastas, et me pole päevaga midagi teinud, ütles ta, et homme kōiki siin enam ei ole.
Ja tōepoolest, järgmisel päeval mahtus töötajate nimekiri lōpuks ühe lehe peale ära.
Tomorrow
reede, 8. veebruar 2013 · 13:41 · therantmarathon
Pemberton, päev 236
esmaspäev, 25. veebruar 2013 · 15:11 · kazojamallu
Üle-üle-eelmise neljapäeva hommikul anti Kasparile lōpuks vōimalus liituda cherrypickerite uhke armeega. Cherrypicker on selline kollane kolmerattaline ühemehetōstuk, millega ladvast kenasti puuvilja kätte saab. Kuna alt enam eriti korjata polnud, pandi kōik vabad kraanad töösse. Tööd pidi jätkuma ehk paariks nädalaks, kui niigi palju, aga perspektiiv puu all suitsetavate itaallaste eest pääseda oli ahvatlev.
Cherry juhtimine käib puhtalt jalgade abil ja püsti seistes, et käte abil hea korjata oleks. Kogu kaadervärgiga ulatub korjama seitsme meetri kōrgusele ning tippkiiruseks on hingetuks vōtvad neli kilomeetrit tunnis. Pickeril töötamise eeliseks oli teoreetiline vōimalus boonust saada ja vōimalus üksi töötada. Selleks tuleb päevad vähemalt viis bini korjata ning tänu kergele segadusele arvestamisega tuli Kasparil see kokku juba teiseks päevaks. Ent hōisata oli vara.
Järgmise nädala jooksul oli palju kuumapühasid. Sel puhul sai tööle käidud kuuest ja lahti juba peale lōunat, mis ei jätnud erilist vōimalust rekordeid teha. Ka palavus ei aidanud palju kaasa.
Maarja sai vahepeal vanemaks. Sel puhul ostsime pudeli sovetskojet ja bavariani kooki. Ja kommi, Maarjale meeldivad kommid.
Keset kuumapühasid sai lōpuks maast korjamine otsa. Selle jaoks toodi posu itaallasi kuskilt juurde, ent peale korjamist polnud nendega suurt midagi peale hakata, seega tōmmati esmaspäeva ōhtul tubli seitse inimest töötajate nimekirjast maha.
Nädala jooksul tegime ühe lapi kiiresti lōpuni, mispuhul sai ka laupäeval platsil käidud. Maarja jäi koduilu valvama. Siis soputati kogu trobikond kraanasid viimaste äbarike ridade peale, mida oli kokku umbes paarkümmend. Kuna need asusid kallaku peal, oli tükk piinamist, et kogu kollast kaadervärki oma soovidele allutada. Aga Kaspar pole suhkrust poiss.
Kogu valdava osa nädalast käis Maarja teises farmis uusi puid mürgitamas ning sai ägedat traktorit sōita. Ent kuna eestlased on ikka karm töörahvas, siis said 120 rida puid kiiresti otsa. Seega järgmiseks nädalaks oli Maarja tagasi meie farmis ning sai rōōmuga rakkus näppude kiuste umbe kasvanud kiivitaimi pruunida.
Nädala lōpu solgutas kenasti ära vihmane ilm. Kuna vihmase ilmaga jäävad cherry'd mutta kinni, lasti neljapäeval kōigil pool päeva kiivisid pruunida, kuniks vihm veel hullemaks läks. Mida muud sealt oodata oli. Reedene päev polnud märkimisväärselt parem, kuna poolest päevast polnud enam vōimalik midagi teha. Lapsed lasti vabadusse ja avokaadode lōpetamine lükkus järgmisesse nädalasse.
Nädalavahetus sai sisustatud kenasti toas redutades, sest ilm ei jätnud palju valikut ning kuhu meil rääbakatel ikka minna on. Ostsime limpsi ja krōpsu ja mängisime arvutit (he he he).
Ja täna, 25. veebruaril said avokaadod lōpuks korjatud. Lōplikult. Kogu selle 14 päevaga suutis Kaspar kokku korjata kōva 46 bini. Eks ta ole.
Mis edasi saab, ei tea keegi päris täpselt. Kurjad keeled vestavad, et tuleks kiiresti muid plaane välja mōelda, sest kiivide järel ei paista suurt midagi olevat, kindlasti mitte kōigi jaoks.
Aprilli keskpaigaks on meil päris äge plaan olemas, ent sinnamaani tuleb end kuidagi tegevuses hoida. Samas uue töö otsimine ei paku meile kummalegi just erilist pinget.
Ning Ingrid ja Vahur läksid aasiasse puhkama, aga nukrustada oleks kohatu. Sest puhkus on hea.
Väga lahe ohtrate fotodega illustreeritud reportaaž!
Pemberton, päev 239
neljapäev, 28. veebruar 2013 · 13:54 · kazojamallu
Eile hommikupoolikul vōeti Maarja ja Kaspar kiividest ära. Olime juba harjunud mōttega, et nädala lōpuks on kiivid otsas ja inimesi üle, seega uus töö andis lootust, et tööd jagub kauemaks. Uueks tööks oli umbrohu rookimine.
Lisaks muule leidsime vōsa vahel hekseldades paar redbacki ja ühe lustaka meetrise tiigermao (notechis ater occidentalis), kes meie mürgli peale vao vahele minema siiberdas.
Ühtäkki ei tundunudki enam mōte töötu olemisest nii ebameeldiv...
PS! Kuna maost pilti pole, siis pildid madude toidukraamist - inimestest.
notechis ater occidentalis-ele klikates nägin nüüd, et tiigermadu on ikka tõeliselt kole (ja päris agressiivne) tegelane... Huuhhh!!!
Pemberton, päev 246
kolmapäev, 6. märts 2013 · 13:32 · kazojamallu
Eile oli siis meie autojuhil viimane tööpäev. Ei jätnud temalegi umbrohu rookimine kustumatut muljet.
Kuna tööd on farmis kokku kuivanud ja tööandjad ei taha otseselt kedagi meist kahekümnest ka koju saata, on meile jäänud ainult kōige absurdsemad tööd. Me kuuekesi kōplame umbrohtu, poisid lōikavad mootorsaega oksi ning Siiri saadeti konkreetselt kiivisid üle lugema.
Kuna lähitulevik on üsna ebaselge, oleme teinud rohkelt reisiplaane. Maarja vōttis pähe, et tuleb Indias ära käia ja Kaspar oli kōhklemisi nōus. Teiste sakslastega rääkides selgus, et Indiasse on viisat ka tarvis. Enamikes aasia maades saab turistiviisa kohapeal kommiraha eest ära teha, ent Indias on vaja päris viisat. No hüva, tundub loogiline.
Lähemal uurimisel saime teada, et viisat saab taotleda ainult eestist, pass tuleb ümbrikus Soome saata ning kogu selle rōōmu eest küsitakse napid 63 eurot (pluss postikulud). Ei tundu enam väga loogiline. Eks paistab, mis sellest India värgist saab. Äkki saab ka kohalikust saatkonnast.
Ühtlasi, eelmisel reedel leidis töö juures aset pisike barbie avokaadohooaja lōpetamise puhul. Praeti viinereid ja mängiti kitarrega. Oli täiesti okei.
Kiivisid üle lugema? India??? Pass ümbrikus Soome? - olete ikka terved?!!
Madu
reede, 8. märts 2013 · 12:12 · kazojamallu
Nonii, palusite pilti maost ja siin see on.
Igatahes täna lōuna ajal hüppas taaskord maltsa vahelt madu välja ja siiberdas lehtede vahele peitu. Pisike tiiger. Otsustasime seepeale, et metsa sellega, lähme parem lōunale.
Seega peale lōunat tagasi minnes oli meie üllatus suur, kui madu endiselt Kaspari vao vahel redutas ja samme kuuldes oksa alla peitu punus. Tshikid tahtsid kohe suure hurraaga näppima ja togima minna, et facebooki pilte panna. Saime ōnneks eitedele siiski aru pähe seletatud ja läksime kutsusime kellegi targema appi. Tuli Camillo, otsis tüübi üles ja lōi nätaki pooleks.
Asja teeb pōnevaks see, et me olime enne ligi pool tundi täpselt tema juures käpukil maltsa välja rookinud ilma, et tüüp sellal vurrugi oleks liigutanud. Ja Camillo jaoks oli see esimene kord madu nottida.
Tegelikult madude maha nottimine Austraalias muidugi lubatud pole ja trahvid on rängad, seega teeskleme, et midagi pole juhtunud, eksole.
Ja ausalt öeldes on ka maost veidi kahju, sest tiigrid ei ole üldiselt agressiivsed. Seal ta lihtsalt rahumeeli ussitas, kui tulime meie ja ta peajagu lühemaks tegime. Ei olnud lihtsalt tema päev.
Tegelikult võttis see postitus ikka natuke tuju ära. Ja kurb on kah... Isegi täitsa-täitsa kurb, et asi nii lõppes...
Pimelea, päev 256
pühapäev, 17. märts 2013 · 15:37 · kazojamallu
Esmaspäeva ōhtul kuskil kolmveerand kaheteist paiku jalutas Maarja meie toa kõrval asuvasse hosteli kööki ja sõimas rahulikul toonil seal lällavatel itaallastel näo täis. Kellele tegi see nalja, kes pööritas niisama silmi, aga paistis, et sõnum kohale küll ei jõudnud.
Seega kui teisipäeva hommikul sakslased töö juures küsisid, kas oleme huvitatud nende juurde kolimisest, ei tulnud vastust pikalt oodata. Nimelt läksid kolm inimest nende cottage'ist mööda ilma laiali ja kogu tuba jäi täiesti vabaks. Mõtlesime viis minutit ja olime nõus.
Laupäeva hommikul ärkasime kell kaheksa, panime netipulga kinni, tarisime oma asjad hosteli ette, andsime üllatunud managerile võtme ja kimasime minema.
Sakslased elavad Pembertoni lähedal Pimeleas, otse meie farmi kõrval pisikeses cottage'is, mis tundub meie standardite järgi tõelise luksusena - puhas köök, kaminatuba, soe vesi, veranda, barbie, pesumaja, kitsed ja hobused... Põhimõtteliselt kõik peale telefoni leviala. Tegime saabumise puhul känguruburksi ja jõime rummikoolat.
Inimesed vajavad küll natuke harjumist, aga siiski paremad, kui hostelis. Igatahes.
Aga, ilma naljata, känguruburks?! Tegelikult ikka ei olnud...? Või oli...? Oligi vä...?...Hõkk!
p.s. Kui see alumine pilt on teie uues pesas tehtud, siis... tsiteerides klassikuid: "Pole paha!"
Pimelea, päev 279
laupäev, 13. aprill 2013 · 03:15 · kazojamallu
Mõnel päeval kohe tundub, et ei oleks pidanud üldse ärkama.
Teisipäeva hommikul otsustas meie peategelaste äratuskell vaikida. Uimaste nägudega sai näost paar saia sisse surutud. Ei aidanud ka see, et tööle jõudes tuli mitu lahmakat vihma. Kohe üldse polnud abiks see, et Maarja saag puude vahel konkreetselt tükkideks lagunes.
Ilmselgelt on see universumi moodus öelda, et aitab ka juba.
Pimelea, päev 283
laupäev, 13. aprill 2013 · 13:21 · kazojamallu
Nii. Koos Kaspari vana telefoniga läks ka kuhi varundamata pilte ja mitu kilomeetrit poolikuid kirjatükke. Aga pole hullu, teeme lühikese kokkuvõtte.
Peale paari päeva akumuleerumist ja kitsedega sõpruse sobitamist uues majas oli aeg taaskord sammud töö poole seada. Kuna tööd oli aina vähemaks jäänud ja umbrohi peaaegu otsas, olid kõigi pead paku peal. Eriti halb oli seis paaril eesti tüdrukul, kes leiti paar nädalat varem vao vahelt põõsast pikutamast, ent neil polnud ka midagi väga kaubelda.
Seega kui Teisipäeva hommikul Rob tuli, oli teada, et neljapäevaks on nimekiri taas lühem. Ja oligi, ent seekord mitte meie, vaid paari majakaaslase võrra. Ning sellal, kui nad ligikaudseid farme läbi sõitsid, rookisime meie umbrohu lõpuni.
Eks Kaspar ja Maarja hoiti alles, sest Robil oli plaan Kaspar cherrypickeriga oksi saagima panna. Ent kuniks saed vabanesid, pandi meid mõlemaid teistele appi, kes puudelt maha saetud oksi rea vahele kuhja ladusid ja pisemateks tükkideks saagisid, et need hiljem traktoriga saepuruks lasta.
Mingil seletamatul põhjusel tundus see kui kõige nigelam ülesanne siin farmis. Nagu harutaks kaheksa tundi päevas umbsõlmi, ainult et töö ei lähe kogemusega lihtsamaks ega kergemaks. Poriste jalgadega mootorsaag näpus lehesodi ja toorete avokaadode vahel oli aega päris põhjalikult elu üle järele mõelda. Ja seda me ka tegime.
Märtsi viimasel pühapäeval käisime Margaret Riveris surfivõistlust kaemas. Ei osanud me sellest väga midagi pidada, olime pigem rõõmsad telefoni leviala üle. Käisime tegime pargis kerge barbie ja leidsime ühe geoaarde. Ja nii oli.
Ja siis ühel esmaspäeval tuli Robil järsku kaval mõte, et oleks jubedalt tarvis jupp asfalti lahti raiuda ja betooniga ära täita, mille lohakad veetorude paigaldajad olid ära sonkinud. Ja võite huupi pakkuda, kes saadeti seda rautoru ja kirkaga lahti taguma. Õnneks ühepäevaga see ka piirdus - kuna teisipäeval olid meil vihmapühad, lasi Rob kogu töö meie shedi sekretäril ära teha. Eks ta ole.
Ja siis olid munadepühad ja saime veel neli päeva vabaks, mis meie rahakotile sugugi meelt mööda polnud. Plaanisime minna düünidele või treetop walkile, aga otsustasime, et eh... Veeretasime mune ja mängisime arvutimänge. Time well spent.
Ja kui jõudis lõpuks kätte Kaspari kord saag kätte haarata, oli meie üllatus suur, kui meie asemel hoopis kaks eelmisel õhtul Manjimupist tulnud eesti tüüpi töö endale said. Kaspar ja Maarja jäid sedakorda oksi kuhja laduma. Ja oi, kuidas kondid hommikul tunda andsid.
Ja õhtuti kükitasid noored pesumaja ees ja tegid piinlikult viletsa internetiga ja külma ilma kiuste oma reisiplaane. Ostsid pileteid ja panid marsruudi paika.
Ja nii ongi, et aprilli keskel alustavad noored oma pikka teekonda ida poole. Ja loodetavasti on seekord ka seiklust pakkuda...
Arvan, et Robil oli ikka päris kahju küll, et kõige tublim töötüdruk ära läheb...
Pimelea, päev 287
kolmapäev, 17. aprill 2013 · 06:37 · kazojamallu
Kolmapäeva hommikul kell viis jätsid meie peategelased majaelanike ja Pembertoniga hüvasti ning alustasid oma teekonda Perthi poole.
Perth, päev 288
neljapäev, 18. aprill 2013 · 08:34 · kazojamallu
Peale põgusat kaheksatunnist bussisõitu saabusid meie peategelased Perthi ja asusid oma hostelit otsima. Asjad maha pandud ja kasin tuba üle vaadatud, tegid kerge jalutuskäigu linnas, panid seitse kilo kola merepostiga Tartusse tiksuma ja sõid kanaburgerit.
Ja sõitsid järgmisel hommikul liinibussiga 37 lennujaama ja astusid 10.05 lennule JQ977, et läbida 2113km ja kohtuda Adelaide'is oma sõpradega, kellega natuke Austraaliat ära vaadata.
Adelaide, päev 291
esmaspäev, 22. aprill 2013 · 20:12 · kazojamallu
Kerge hilinemisega maandusid kella poole kolme ajal noored Adelaide'is. Alustuseks tuli sebida end linna ning pidupäeva puhul ninad McDonald'sis täis toppida. Oh neid linnaelu võlusid. Motell asus kesklinnast natuke väljas, sest tahtsime proovida vahelduseks rahu ja vaikust. Ja nii edasi.
Reedel käisime poodides tuiamas ja ostsime igasugu nodi kokku. Laupäeval käisime Botaanikaaias ja Graffiti näitusel. Pühapäeval sadas päev otsa ja puhkasime motellis. Sõime pitsat ja valmistusime ringreisiks.
Esmaspäeva hommikul kella kümne ajal korjasid britid meid motelli juurest üles. Sihtkohaks seadsime esialgu Mt Gambieri, et rohkem aega surnuks lüüa.
Ilm oli üllatavalt normaalne. Mount Gambier oli normaalne. Blue Lake oli sügav ja sinine (google it). Peale põgusat ringkäiku oli aeg hakata majutuspaika otsima. Valisime ühe väheste viisakustega tasuta karavanpargi Dartmooris ja ütlesime Lõuna-Austraaliale nägemist.
Ilm oli üsna nigel ja telk sai üles pistetud kerge sabina saatel. Keetsime gaasipliidil makarone ja vaatasime multikaid. Miks ka mitte.
Kaspar sai oma hea kaamera ka kätte, aga kuna seda kuskil laadida pole, peab piltidega vähe kannatama.
Kolmandal pildil on meie auto. Auto taga on näha puukuju, mis peaks sümboliseerima ANZACi sõdurit (midagi seoses esimese maailmasõja ja Austraalia ja Uus Meremaalastega)..
Selle päeva puhul oli palju üritusi ja linn oli täis sõjaveterane. Kõigil medalid uhkelt rinnas ja parim pintsak seljas. :)
Port Campbell, päev 293
teisipäev, 23. aprill 2013 · 15:06 · kazojamallu
Reisi teise päeva hommikul ärkasime jäises ja kondensatsioonist vettinud telgis. Otsustasime kõigi rõõmuks hommikueine kohviga asendada. Kuna Dartmooris suurt midagi peale motoriseeritud vähi ja paari puukuju vaadata polnud, sõitsime edasi.
Tegime Warrnamboolis kiire peatuse ning keetsime avaliku barbie peal kiirnuudleid. Leidsime ühe geoaarde ka, ent kui me teise juures jänni jäime, otsustasime käed õhku visata ja edasi kimada.
Sõit kulges üsna üksluiselt üle viljapõldude ja lehmakarjade. GPS juhatas meid muidugi pidevalt vale tee peale, seega Great Ocean Roadile jõudmine oli paras tükk tegemist. Vaatasime veidi kaljusid, tegime kohustuslikud turistikad ja sõitsime edasi.
Port Campbellist läbi sõites otsustasime huupi vaadata, kallis kohalik hostel on. Kuna sellist ränkrasket raha meil üle polnud, vaatasime üle ka karavanpargi. Mitte just kõige odavam, ent kuna kerge tüdimus oli peal ja õues hakkas hämarduma, haarasime õlekõrrest.
Peale seda, kui olime kõiki mõeldavaid karavanpargi luksusi ära kasutanud (stepslid, soe vesi, wifi, k88k), tegime õrna tiiru linna peal. Ilm oli jaheldane ja pime, ent linn. Lürpisime paar õlunaadi ja käisime kai peal ukerdamas. Oli täiesti tore õhtu.
Tore, et üle pika aja on blogi hoogsalt sissekannete ja piltidega täienema hakanud! Ja mõnus on teie argitoimetusi kah näha! 5+ väliköögi pildi eest! Kodused tugitoolireisijad elavad teile täiega kaasa ! :)
Mitte nüüd just nii hoogsalt, kui loodaks...Ei tea, kas apostlid ehmatasid ära? Ja elamusterohket sünnipäeva, Kaspar!!
Ocean Grove, päev 294
kolmapäev, 24. aprill 2013 · 13:58 · kazojamallu
Kolmapäeva hommikul ärkasime esimeste Kookaburrade saatel ja ajasime end kööki sooja. Must ja suhkuta hommikukohv ning Chicken & Chips näost sisse aetud, oli aeg Great Ocean Road üle vaadata.
Panime küll esimese pauguga üldse mööda, aga umbes 11 paiku olime lõpuks apostlite juures. Ilm oli kesine ja kaua klõpsutada ei kannatanud. Tegime kohustuslikud turistikad ja kimasime edasi.
Great Ocean Road meile väga sügavat muljet ei suutnud jätta, sest kitsal mägiteel tuulise ookeani ääres paremale-vasakule songerdamine ajas lõpuks kõik merehaigeks. Tegime paar pisikest peatust, vaatasime üht nigelat kokku kuivanud koske ja otsustasime Kolgata võimalikult kiiresti läbida.
Õhtu peale tuli hakata ööbimist otsima. Kuna hind oli faktor, siis leidsime põgusa sonkimise peale ühe kahtlase koha Ocean Grove'i juures ja kahtlesime, kas koht üldse olemas on. Tüüp telefoni tagant andis meile telefoni teel uksekoodi, kui teda ennast kohal pole.
Park ise oli üllatavalt heas seisukorras ja hämmastavalt lahmakas - tänavatel olid nimed ja karavanidel numbrid. Kogu pargi äärest läks kena kergliiklustee, kust avanes hea vaade lahele. Tegime känguruburksi ja pildistasime kajakasuurusi nahkhiiri, kes meie peade kohal ringi lasid.
Tüüpi telefoni tagant meil ei õnnestunudki leida, seega kuskil kauges kohas on meie neli noort arvatavasti rangelt tagaotsitavad.
I never seem to stop fucking up. And when I try, I fuck up even more. And It's not even like the Universe is against me, throwing sticks and stones on my pathway, no.
It's the things that I do, myself.
*I've said some horrible things recently. And by some, I mean all of them.
Kiire märge
pühapäev, 5. mai 2013 · 01:18 · kazojamallu
Lihtsalt kiire märge, et jõudsime eludega Uus-Meremaale. Interneti ja leviga on siin nii, nagu alati - siis, kui taevas annab. Aga suurem põhjus on pigem see, et palju värki toimub kogu aeg ja kirjutamiseks pole aega. Ja pildid ilma tekstita ei ole ka päris see, eriti, kui neid on omakorda tarvis sorteerida (kahe nädalaga üle 700, kui huvi pakub)...
Kuid see ei tähenda, et me alla annaks - küll need lõpuks ikka tulevad. Võite aeg-ajalt lihtsalt allapoole piiluda, kas midagi uut on tekkinud.
Või veel parem - pange oma meil siia samasse paremale üles nurka ja saate uutest postidest esimesena teada.
Käisite Kääbikumaal! Klõpsige, klõpsige - küll me kunagi ikka neid pilte näeme ka:-) P.S. Kas alumisel pildil on teie plaanitav teekond Uus-Meremaal?
Bangkok, päev 320
esmaspäev, 20. mai 2013 · 11:05 · kazojamallu
Ilmselgelt oli internetti Uus-Meremaal raskem leida kui vikerkaare otsa (mida me leidsime, i shit you not, vähemalt kolm korda), seega suur plaan tee pealt blogida läks suuresti tuksi. Proovin lähiajal mingi lühikokkuvõtte teha, aga hetkel tahaks natuke puhata. On juba täpselt 34 päeva raskelt kütet alla loobitud ja täpselt 17 päeva on veel ees. Armu ei anta.
Jõudsime reede õhtul Bangkok'i. Täpselt selline, nagu kujutada võib - räpane, lärmakas ja omamoodi veetlev oma rohmakuses. Tänavad on täis pealetükkivaid tuk-tuki juhte ning rohkelt tänavakaupmehi, kes klientidele suuremat tähelepanu pööramata säravates nutitelefonides vihaseid linde loobivad. Õues on leebed 39 kraadi (öösel 29) ja aeg-ajalt kukub taevast leiget vett.
Kogu linn elab varbaidpidi oma s*** sees, aga sealjuures tundub, et sugugi mitte halvasti. Mahe tänavatoidu lõhn vaheldub iga paari meetri tagant hingematva kanalisatsioonilebraga ning temperatuur välisõhu ja konditsioneeritud siseruumide vahel kõigub julgelt üle 20 kraadi. Interneti leidmine pole sealjuures Bangkokis probleem - see on kiire, odav ja laialt levinud. Lihtsalt kirjutamiseks pole aega.
Täna õhtul alustame rongisõitu Chang Mai poole, mis peaks kestma umbes 14-18 tundi, sõltuvalt tuule suunast.
Kui midagi üldse kurta annab, siis ainult seda, et kogu seda värki on lihtsalt nii paganama palju... (:
Väga-väga huvitav Bangkoki kirjeldus! Pilte vaadates tundub tõesti kõik nii kirju ja hiiglama põnev olevat... ja milline uhke idamaine arhitektuur, millised mosaiigid ja katused !!! Elamusterohkeid seiklusi ja palju meeleolukaid avastusi!
Väike soovitus - pange siia blogisse oma Aasia marsruut üles, siis on meil kodus hea näpuga järge vedada...
Chiangrai, päev 322
kolmapäev, 22. mai 2013 · 19:40 · kazojamallu
Rongisõit Chiangmai'sse võttis lõpuks kokku 16 tundi. Nagu me hiljem teada saime, oleks lennukiga sama distantsi läbimiseks kulunud tund. Aga eks see peabki seiklus olema.
Empress Hotell oli sätendav ja suurustlev. Ka hommikusöök pidi seal aset leidma, aga kuna rong hilines, pakuti selle asemel hoopis lõunat. Oli täiesti viisakas, vaid joogid pidi ise ostma. Wifi maksis kaheksaks tunniks 500 bahti, seega väga ei.
Kuna kumbki meist majanduslikel kaalutlustel ka tiigreid paitama ei tahtnud minna, saime terve päeva vabaks ja investeerisime selle pikemalt mõtlemata magamisse. Oli väärt otsus.
Õhtul sebisime Chiang Mai tänavaturult paar sandaali, ent kogu ülejäänud tavaar oli meie jaoks juba leige supp - lettide kaupa täpselt sama koli, millele siis erinevad putkad oma juurdehindlust peale üritavad suruda. Kui alguses oli tingimine põnev ja kasulik, siis nüüdseks juba paratamatus. 250 bahti maika eest - jääb ära.
Järgmisel hommikul vaatasime üle Doi Suthepi templi 1053 meetri kõrgusel merepinnast. Seejärel tegime kerge eine Condoms & Cabbages nimelises kohas (mhm, pikk lugu) ja maandusime oma uhkes ja sätendavas Wangcome Hotellis. Nimedega pole neil siin ikka väga vedanud.
Pärastlõunal käis Maarja pikakaelalisi mägielanikke vaatamas, kes valgete inimeste rõõmuks oma rituaale paljastasid. Ja igasugu nodi müüsid, sest siin on kõigil midagi müüa. Kaspar jäi kodurahu valvesse.
Ja õhtul viis meie giid Pongsak (nimed-nimed) meid nn.ööturule (mis kestab tegelikult kuskil kümneni õhtul), et proovida krõbedaid ritsikaid, vaadata ladyboy'de tantsuetendusi ja soetada ohtrates kogustes riietusmanti. Sest nii on siin kombeks.
Küll teie seiklus on nüüd huvitavaks läinud! Loen blogi ja vaatan neid Aasia pilte suurte silmade ja lahtise suuga...nii-nii huvitav on !!! Ja nii nunnu, et teie blogi loeb päevi kojujõudmiseni... ega te ometi kerget koduigatsust põe?!... ;) Ahmige veel Aasiat nii palju kui saate! Head trippi (ükskõik kui veidralt see ka eesti keeles kõlab) !!!
Väike kaart meie reisist.
Täna naudime vaba päeva Vang Viengis.
Siem Reap, päev eelviimane
kolmapäev, 5. juuni 2013 · 08:28 · kazojamallu
Asjad on siis lõpuks nii kaugel, et istume praegu Siem Reapi pisikeses kaunis lennujaamas ja ootame oma lennuki pardalekutset. Kogu see jama lennupiletitega, mis meid nädal otsa ärkvel hoidis, lahenes umbes poole minutiga check-in'is ja nädala jagu närve sai niisama tühja kulutatud (kes teab, see teab). Peaksime umbes kahe tunni pärast Bangkokis olema ja siis üritame koha pealt transiitviisat taotleda. Eks näeb, kuidas läheb.
Ja siis on umbes 19 tundi järgmise lennuni ja umbes 12 tundi lennuaega läbi Helsinki. Seega homme õhtul kell viis (Tallinna aja järgi) peaksime kõigi eelduste kohaselt olema Lennart Meris ja saame kõigest hiljem pikemalt jutustada.
Mitte, et see erilise üllatusena peaks tulema, aga asjad minu ja mu elukaaslase vahel pole hästi.
Olen äraootaval seisukohal.
So many reasons...
laupäev, 22. juuni 2013 · 03:04 · therantmarathon
In a piss-poor attempt of cheering myself up over my shambling relationship with the best friend I´ve ever had, I decided to list some potential things that might get slightly better after a horrible and disgraceful break-up.
1) more time for your own shit, whatever it is
2) exploring unknown territory without repercussions
3) not having to take into account other persons feelings/thoughts/schedule
4) financial instability
5) lonerism
I'm all out now. That's all I've got.
Running away
kolmapäev, 31. juuli 2013 · 17:00 · therantmarathon
Today I found myself at crossroads. On one side was the new and interesting and on the other was old and familiar. And I found myself geniuinely confused as of what to do.
So I ran.
Not because I wanted to, but because it was the only thing I knew...
...I never want to be that person again who runs.
The Flying Man by Marcus Alqueres
teisipäev, 6. august 2013 · 03:38 · therantmarathon
Sel filmil on väiksem tegijate nimekiri kui keskmisel BFM'i tudengifilmil. Mida on võimalik teha, kui ideed on.
teisipäev, 6. august 2013 · 16:06 · therantmarathon
Umbes neli kuud tagasi esitles Vincent Laforet nimeline auhinnatud fotograaf uut kaamera stabiliseerimissüsteemi MōVI M10, mis üleöö tundus muutis filmimaastikku ning tõi Ultimate Arm'i videokvaliteedi kättesaadavaks kõigile, kasutades selleks põhimõtteliselt quadkopteritelt tuntud gürostabiliseerimist. Mis eristab movi tavalistest gimbalitest on just 3-axis stabiliseerimine ja tundlike ja kärmete brushless mootorite kasutamine. Hoolimata populaarsusest on asja levikut siiani piiranud selle krõbe hind - umbkaudu 15,000 dollarit.
Seega ilmselgelt on välja hakanud lekkima trobikond odavamaid koopiaid, millega on võimalik saavutada sarnaseid tulemusi.
esmaspäev, 2. september 2013 · 03:38 · therantmarathon
mis sellest, kui palju segavad su käitumist tunded,
tegelikult sõbrannast jätkubki sulle,
ja eks sõprus ongi nagu täiuslik suhe -
kuni ta leiab kellegi, veab, kui too uus kutt
lubab öelda sulle veel lihtsalt heia heia teregi
igatahes pole terel koma ees,
kuigi neiu tõotab su südames edasi olla see-eest
pole sõber talle enam iial nii kallis, kui oma mees
- Jarek Kasar
nevermind, I'll find someone like you
neljapäev, 19. september 2013 · 23:44 · therantmarathon
What happened in my life in the last week:
1) My girlfriend found a new guy. So that's that, then.
2) My roommate will move out soon. Got a better offer. No hard feelings.
3) Got offered yet another job opportunity. I wish I hadn't.
4) Completed a tiny design project, congratulated myself, procrastinated, still not finished.
5) Realised some of my friends are unwittingly just using me. And I am letting them, for whatever reasons.
6) Failed to properly deliver another urgent design project. Simple project.
7) Skipped school. On the second week. Great job.
So yeah.
like a virgin
kolmapäev, 25. september 2013 · 19:28 · therantmarathon
neljapäev, 26. september 2013 · 09:23 · therantmarathon
Käisin eelmisel nädalal ühes firmas eksprompt töövestlusel. Kutsuti ja mõtlesin, et miks pagan mitte. Raha oleks nagu tarvis.
Ühesõnaga oleks nad valmis mulle ka koheselt tööd pakkuma. Samas, mida kauem me vestlesime, seda selgemaks sai, mida minult seal firmas (väidetavalt) oodataks. Ja sidrun muutus aina hapumaks.
Tegemist on põhimõtteliselt kujundusbürooga, mille peamiseks ülesandeks on trükiste ja kodulehtede küljendamine ja kujundamine. Ent kogu jutust jäi mul mulje, et firma prioriteet on kiirus - võimalikult kiiresti kliendile mingi asi kokku ja trükikotta. Selline puusalt tulistamine, kiiresti ja lohakalt.
Õigupoolest isegi mitte lohakalt, aga kiirus on see, mida firmas enim hinnatakse ning ma olen näinud, milliseid tulemusi see toodab. Mitte, et tüübid ei teeks tingimusi arvestades ägedat tööd, aga saate aru küll. Ja mulle on põhimõtteliselt juba vastumeelne sellesse panustada, sest maailmas on niigi palju halba disaini. Ja see ei ole see, millega ma tegeleda tahaks. Lisaks on see töö üheksast kuueni ja no fuck that shit.
Ning ilmselgelt lõin ma süldiks ja võtsin vastu proovitöö - peamiselt selleks, et omi võimeid testida ja saada veidi paremat aimu töö iseloomust. Ja nüüd pillan ma sellega ka palli, sest ma ei suuda endale selgeks teha, miks ma seda tegema peaks.
neljapäev, 3. oktoober 2013 · 18:07 · therantmarathon
Some days are better. These days you forget all your problems.
But then there are those other days. And today is one of them.
breaking better
neljapäev, 3. oktoober 2013 · 19:25 · therantmarathon
"And this morning? I am Walter White. Arrogant. Conceited. Selfish. Entitled. Looking for ways to blame everything and everyone but myself, even though it is perfectly clear the situation I find myself in is of my own making. And here's the worst part: I'm still naive enough to believe I can attain some level of redemption."
reede, 15. november 2013 · 07:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Tallinn, Estonia
Agadir
reede, 15. november 2013 · 12:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Agadir, Morocco
arrondissement de Marrakech-Medina مراكش المدينة
reede, 22. november 2013 · 12:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · arrondissement de Marrakech-Medina مراكش المدينة, Morocco
Tangier
laupäev, 23. november 2013 · 00:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Tangier, Morocco
Tarifa
laupäev, 23. november 2013 · 12:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Tarifa, Spain
Gibraltar
laupäev, 23. november 2013 · 13:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Gibraltar, Gibraltar
Benalmádena
laupäev, 23. november 2013 · 23:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Benalmádena, Spain
Lisbon
laupäev, 30. november 2013 · 22:00 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Lisbon, Portugal
Tallinn
kolmapäev, 4. detsember 2013 · 22:30 · Polarsteps · Morocco - Gibraltar - Spain - Portugal · Tallinn, Estonia
by this week, i am among that 75%
pühapäev, 15. detsember 2013 · 00:44 · therantmarathon
2014
hindsight is 20/20
laupäev, 4. jaanuar 2014 · 15:34 · therantmarathon
If I have any regrets about the past few months, it's that I have made no posts about them. It has been a very transforming time and I would have loved to watch my progress and pour my false perceptions of the future on these pages here, just to see them change as I learn and grow.
But I did not, so that's that.
Hello darkness my old friend
laupäev, 1. veebruar 2014 · 17:03 · therantmarathon
Mul on probleeme ja ma ei tea, kellega neist rääkida. Mitte, et keegi ei hooliks, aga nad üritaksid mind aidata. Nad üritaks nõu anda.
Ja mul oleks lihtsalt vaja, et keegi kuulaks.
Nine to five, sheeple wanted
laupäev, 1. veebruar 2014 · 17:21 · therantmarathon
Sain eelmisel nädalal meilile tööpakkumise. Ja vastupidiselt kõigile instinktidele vastasin ma sellele. Ja hilinemise kiuste (!) läksin isegi töövestlusele. Ja kõik oli okei.
Aga (seal on alati mingi aga, eks?) nüüd pean ma esmaspäevaks tegema proovitöö ja andma teada, kas ma olem tööst huvitatud. Et nad teaks, kas minuga arvestada. Aga ma ei tea, mida teha. Sest ma ei tea, mida ma tahan. Ja ilma tahtmiseta pole seal midagi teha.
Minu tööülesandeks oleks kõikvõimalike firmatoodete trükiettevalmistus ja kujundamine, mis tundub huvitav ja... Teostatav. Ent lisaks selleks peaksin ma suhtlema ka tootjate ja tarnijatega ning haldama projektide teostust. Ehk siis topelttöö. Müügimehi on viis, kujundajaid oleks üks. Kas ma mainisin juba, et ma töötaksin endale pooleldi tundmatu aegunud tarkvara peal ja pole täpselt sellist asja kunagi varem teinud?
Mind kütkestab ja hirmutab samaaegselt idee midagi uut proovida. Mind motiveerib palk. Mul oleks tarvis asju, mis sunniks mind päevakava moodustama. Aga ma lihtsalt ei tea, kas ma saaksin sellega hakkama. Sest kolme nädala pärast peaks ma seda kõike üksi tegema. Ja see on kuramuse palju uut tehnilist teadmist, mida nädalaga omandada.
...
Ja siis lisaks veel see fotoprojekt, videoprojekt, kujundusprojekt ja helikopteriprojekt. Ja mu ema lagunev aed. Ja mu tüdruku tähelepanu vajavad kumerused. Kui selline koormus oleks mulle igapäevane, poleks probleemi, aga ma pole sellisel tasemel enam tükk aega toiminud...
See kõik kordub taas
laupäev, 1. veebruar 2014 · 17:29 · therantmarathon
Ma tajusin täna, et mul on vaja abi. Kõigil on halvemaid ja paremaid päevi, ent kui need halvemad domineerivad su elu? Kõik teevad aeg-ajalt vigu, ent kui vigade teemine muudab sind toimimisvõimetuks? Kui su suurim vaenlane oled sa ise ja kõik on sinu peas?
I can't stop fucking up. Ma lasen end pidevalt tõmmata erinevatesse tegevustesse, sest võimalusi tuleb vastu võtta ja pealegi pole mingit põhjust, miks ma nendega hakkama ei saaks. Eriti, kui saan aeg-ajalt millegagi hästi hakkama, on mõnus high peal ja hea samaga edasi lasta.
Ent siis tuleb see teostamise osa, ning ma langen oma vanadesse impulssidesse. Ma lakkan uskumast selle võimalikkusesse. Ma ei pane piisavalt effortit sellesse. Ma tegelen muude asjadega. Eesmärk ei stimuleeri piisavalt. Misiganes põhjustel lasen ma asja hapuks hätte. Kas siis laiskusest või huvipuudusest.
Ja siis tuleb see kibe osa - tagajärjed. Palju hapusid nägusid ja pisaraid. Kilde ja koristusprahti. Kogu selle käigus unetuid öid, vähkremisi ja ületunde. Ja kui siis kõige lõpuks õnnestub midagi poole persega valmis teha, üheteistkümnendal tunnil, jääb mõru maik suhu, et oleks saanud paremini. Et ei ole midagi, mille üle uhkust tunda. Et ei tahaks sama viga uuesti korrata.
Ent siis terendab horisondil mõni uus business venture ja see kõik kordub taas...
10 Awkward Moments When You're Unemployed
esmaspäev, 3. veebruar 2014 · 00:21 · therantmarathon
esmaspäev, 3. veebruar 2014 · 12:55 · therantmarathon
I have a confession to make. Something i have never admitted to anybody, not even myself.
...
Ever since i was little, i have been living a double life. One of those lives involved my family, friends and immediate surroundings. The other one, however, was further away - in my head. Throughout my hole life I have been building this world, adjusting and crafting; occasionally starting over and resetting, as I saw fit. A whole fictional life, with it's own failures and victories, sacrefices and gains. And IT FELT REAL. In there, anything was possible. But now, at the age of 27 it's weighing me down.
You see, somewhere down the road that world started to substitute reality for me. I was having lavish parties with celebrities, finding great success in any endeavour I decided to get myself involved in. There were problems, sure, but even those were made up. And without actually having to work for it, I was able to get a kick usually associated with any kind of achievement. It was like my own meth lab, right there in my head. Whenever I wanted to feel good, I could just go there. Free endorphins for life. And as time went by, I kept going there, more often than ever.
Hence, I had found myself in a position, where real life no longer substitutes for fiction. It paled in comparison. Since I was so preoccupied building a world in my head, I had no time for the real one. And as time went by, I kept holding on to it, harder and harder. I wasn't just going to let it go. I built it. Like a father with a meth lab in his basement, who still goes to work every morning. It was the only getaway i had for the seemingly ever more cruel world around me, where you actually had to work to achieve anything; where you had to get along with different personalities and work in groups; where yo had to acquire skills to pull off great things.
But then something happened. I met somebody. We got along naturally. I found it to be a delight to spend every moment awake with her. We just... clicked. And as my real life was suddenly more fulfilling, I ran away less. We got furniture, made plans, travelled. We lived. And yet, in my head, I still found myself longing for that stronger kick.
Eventually she gave up on me. As I was left alone in the ruins of the world we had built together, she moved on. She found herself. Suddenly, all I had was my refuge. And a lot of free time I had no idea how to occupy. So I started going there again. It did not feel as it did in the past, but I felt it was the best that could be had, considering. I relapsed.
And now I am struggling to get out. I don't want to be in that world anymore; the one I had built for myself. I know it's not real, the illusion is gone. But I have no idea what to substitute it with. I have lost so much time, careerwise. And people who complete me don't come around every so often. So far there has been one. And I am desperate to replace her, making unwise decisions in the process; burning bridges and wasting assets.
I need help. I just have no idea what help is supposed to be like.
Olen viimased paar päeva nii efektiivselt palli pillanud, et täna saab olema raske. Kohustused on kuhjunud ja nüüd paari päeva jooksul on oodata depressiooni relapse'i. Kui jõuab kohale, kui tuksis asjad endiselt on.
Reede
pühapäev, 9. veebruar 2014 · 17:19 · therantmarathon
Reede, nagu arvata, oli järjekordne lowpoint. See algas rahulikult, kui täiesti impulsiivselt ja harjumuslikult lasin pooleliolevad kohustused poolsihilikult (!?) hapuks minna ja see oli halb. Aga ma ei tahtnud ka sellises muserdunud olekus üksi koju jääda ja inimestel oli minu suhtes ootusi, seega fine, party.
Ja siis peol järsku tuli kõik see sajaga sisse. Kõik see tühjus ja pealiskaudsus ja alusetud lubadused ja pettumused ja kire puudumine kõigi ja kõige suhtes... ja kõik need vastusteta tunded ja rahulolematus oma tööga ja... Peole eelnenud vestlus ei aidanud sugugi kaasa, vaid kinnitas mu kahtlusi mu suhte osas. Ja siis lõpuks peale mõnd aega peol tuttavatele naeratuse teesklemist tekkis mul vastupandamatu impulss lahkuda. Lülitada oma telefon välja, jätta oma kaaslane ja kõndida üksinduses vihma saatel koju. Liguneda oma nigeluses, lasta kõigil oma kontrolli alt väljunud tunnetel vabalt end tühjaks rahmeldada.
Ent siis tuli mu parim sõber peole. Ja ma ei käitunud selle impulsi kohaselt. Ma ei oleks suutnud seda tema silme all teha. Ja otsustasin selle välja higistada ja hambad ristis vastu pidada. Kuid suutmatusest, või õigemini tahtmatusest oma keelt vaka all hoida, suutsin ma järjekordselt valimatult haiget teha inimestele mu ümber, kes must hoolivad.
See tühjus pole kadunud. Kõik mu tunded on endised. Praegune stabiilsus on ajutine. Vaid see, kuidas ma seda probleemi lahendada üritasin, oli kohatu. Ja vale. Ma suutsin järjestikku teha kõige valemaid otsuseid ja mässida end veel sügavamalt oma sisemistesse vastuoludesse.
Locked Out of Heaven
pühapäev, 9. veebruar 2014 · 23:42 · therantmarathon
Minu maailmas on siiani asi olnud enam-vähem simple - Sa oled kas sügavas suhtes, sekspartner või sõber. Ent nähtavasti on olemas ka neljas kast, sest just seal olen ma viimased mõned kuud veetnud. Ja see ajab mind hulluks.
Ei, see pole ka puhtalt friend-zone. Me oleme enamat, kui sõbrad, ent meil pole suhe. Me sebime, aga ei seksi. Kõige hullem on see, et mul oleks olnud täiesti reaalne võimalus olla selles teises kategoorias, kuhu ma tahtsingi jõuda, ent lõin õigel hetkel kõhklema oma soovide ja vajaduste suhtes, ning tõmbasin täiega pidurit.
Ja nüüd olen ma stuck ainsas kastis, kus ma tõesti olla ei taha. Ja sellest välja pääsemine on eriti raske, sest silt on juba küljes. Ja sinna kasti vedasin ma end ise.
Nuta mulle jõgi.
Wise Words from Woody
teisipäev, 11. veebruar 2014 · 00:28 · therantmarathon
Kõik sujus meie vahel suurepäraselt, kuniks meil oli pealiskaudne sõprussuhe reisikaaslastena. Ent niipea, kui saabusime tagasi Vabariiki ja oli aeg oma koht otsida, et külmas ja pimedas tundras ellu jääda, hakkas saatus süüdimatult meie erinevusi välja mängima. "Studies have shown that the pain of a loss is felt almost twice as strong as the reward felt from gain."
Umbes selline tunne valdab mind hetkel, kui ma ei suuda kuidagi oma usalduseta ja ükskõiksest suhtest loobuda. Seda hoolimata tõsiasjast, et oleme täiuslikult ebaühilduvad, seda nii oma mõtetelt ja vaadetelt, hariduslikult ja kultuuriliselt taustalt. Seda hoolimata sellest, et meie isiksused veavad meid pidevalt konflikti, et ta ei mõista minu nalju (literally) ega mõtteid ning kehtestab mulle süüdimatult topeltstandardeid. Et ma ei tunne end temaga kui täisväärtuslikus suhtes. Tema ideaalne elukaaslane oleks konkreetse mõtlemisega praktiline ja töökas põmmpea, mitte mingi enesepettuses suplev tundeline taskupoeet.
Ja sellest kõigest hoolimata kaalub hirm keset talve üksi olemise ees (ja õhkõrn, ent alusetu lootus kubeme piirkonnas) selle üle. Olen endiselt suhetes oma südame ja suguti solgutada. Sest ega palju muud meie vahel ei ole.
Samal teemal:
How We Decide - Jonah Lehrer
Sway: The Irrisistible Pull of Irrational Behaviour - Ori & Rom Brafman
Thinking, Fast and Slow - Daniel Kahneman
Predictably Irrational - Dan Ariely
Eelmisel nädalal tundus, et asjad lähevad endiselt stabiilselt allamäge. Hoolimata tõsiasjast, et sain osaliseks uues äriplaanis ning pakuti ka haltuurat, olid mul reservatsioonid antud lubaduste suhtes. Ja asi läks umbes täpselt nii, nagu ma arvestanud olin, ainult selle vahega, et otsustasin kogu asja kui kogemust võtta ning keskenduda kujuteldavaile eesmärkidele. Sest on raske skoorida, kui sa ei tea, kus värav on. Pidin selle endale ise ette kujutama.
Ja kui reedel kiirustasin heas meeleolus linna, et sõbrapäevast viimast võtta, siis ilmselgelt läks, nagu alati - bowling oli täis broneeritud, restoranide ooteajad tundides ning kinod välja müüdud. Sai saba sorgus kahekesi koju mindud ja pitsat söödud.
Ent asjad hakkasid natuke paremuse poole minema siis, kui peale kaht päeva teineteise põrnitsemist ootuses, et teine pool midagi teeks, ma lõpuks otsad enda kätte haarasin ja tüdruku liistule võtsin. Pigistasin, peilisin ja rääkisin ausalt. Üht koma teist sai selgemaks ja minu mõistus sai tervemaks.
Selgeks said ka paar muud suhet ja äriplaani. Hambad ristis nurisesin lõpuks välja, mis mulle ei sobinud, ning inimesed hakkasid minust paremini aru saama. Kes oleks arvanud, et kui inimestega vabalt suhelda, võid sa olla neile arusaadav? Olen juba vaikimisi nii harjunud olema valesti mõistetud, et ei hakanud isegi proovima.
Ja siis sel nädalal, kui võitsin mingi pisikese mõõduka väärtusega jubina, tuli järsku mingi täisjuut peale ja otsustasin likvideerida likviidseid varasid kiire raha omandamise eesmärkidel. Kaubaks läheb kõik, millele saab hinna külge mõelda. Suur (ja täiesti ajuvaba) siht silme ees hakkasin planeerima.
Ja juba samal õhtul tulid esimesed tagasilöögid, kui teenitud rahadest said kulud, kogu raskelt juuditud raha lausa sulas mu näppude vahel ja loodetud sissetulekud ei mänginud välja. Ja see tõmbas moraali nii alla, et pole siiani veel juudilainele tagasi jõudnud.
Üks on kindel - tüdruksõber käib hetkel puhtalt kulutuste alla, ROI on praktiliselt olematu ja seega ebaoluline sihtmärk. Tuleb tähtsamatele asjadele keskenduda. Nagu näiteks telefon.
if/then
reede, 21. veebruar 2014 · 05:10 · therantmarathon
Millegi pärast kujutasin ma ette, justkui seks lahendaks midagi. Või olin ma lihtsalt selle kütkestatud sellest kui ideest. Igal juhul tabas mind taaskord tühi tunne, et mis nüüd edasi. Justkui oleks midagi saavutatud ja võib selle lõplikult listist maha tõmmata. Tehtud, olemas.
Ent samas lahendas nagu ka. Sest ühtäkki oli selge kui sulavesi, kuidas ma olen mitu kuud obsessinud suuresti ühe asja üle (jättes kõik muud aspektid oma elus lohakile), mattes sinna meeletult aega ja ressursse, sealjuures endale aru andmata, mida ma täpselt siiski otsin. Et justkui tahtsin sisimas lihtsalt keppi, aga otsisin praktikas suhet? Et ei läinud tuimalt selle peale välja, et lihtsalt mingit eite põrutada, aga jahtisin lootusetuse kiuste ikka kedagi õiget?
Ja siis tabasingi end mõttelt, kui tihti olen ma varemgi mingi mõtte taha kinni jäänud, et justkui ei saa enne edasi liikuda, kui mingid tingimused on täidetud - isegi, kui tean sisimas paremini. Kui mingist mõttest ei saa enne edasi, kui see on täide viidud. Kui jään mingite suvaliste nurkade taha toppama.
Aga samas, vahel õnnestub need täide viia. Ja peale seda olen ma taas vaba.
your problems do not excuse your behaviour
laupäev, 22. veebruar 2014 · 04:57 · therantmarathon
Käitusin täna ühe inimesega väga halvasti. Ja isegi sellest hoolimata, et mul oli enda arvates põhjust, ei vabanda see minu labiilset käitumist.
pühapäev, 23. veebruar 2014 · 19:55 · therantmarathon
Läksin eile õhtul vastu tahtmist korraks välja, et natuke end tuulutada ja midagi hamba alla pista. Peale üsnagi kesist einet viis sõber mind spontaanselt õllebaari degusteerima, hoolimata mu peotuju puudumisest. Hästi, ühe võib, mõtlesin ma isekeskis.
Võite kaks korda arvata, kes sisse jalutas. Of all the gin joints in all the towns... Ma ei näinud mingit varianti seal enam edasi olla. Mitte puhtalt põgenemise pärast, pigem variantide puudumise tõttu. Pakkisin pillid kotti ja tulin tulema.
Ja siis kuskil (sõna otseses mõttes) ristteel seistes ma järsku mõistsin, et on asju, mille eest ei saa põgeneda. Et teesklen, justkui poleks teda olemas? Ja iga kord, kui näen midagi, mis teda meenutab... Ma ei saanud ju asju lihtsalt sinnapaika jätta ja koju minna!? I needed closure.
Ta võttis minu vabanduse vastu. Ma soovisin talle kaunist õhtut.
Ja läksin veetsin oma õhtu kellegi teise pool.
so hooked on books (updated!)
esmaspäev, 24. veebruar 2014 · 18:46 · therantmarathon
Criterion
esmaspäev, 3. märts 2014 · 18:27 · therantmarathon
esmaspäev, 10. märts 2014 · 15:34 · therantmarathon
Mul on pikaajaline traditsioon sisse magada. Suuresti tuleneb see ka minu vabast graafikust ja sellest, et enamasti pole mu kellaajad kivisse raiutud. Kui olen mõelnud mingi kokkuleppelise aja, mil oleks viisakas ärgata, on snooze tunduvalt kergem tulema. Ent vahel on ka päriselt vaja ärgata, seega sel nädalavahetusel õnnestus mul proovida mõlemad meetodid inimkatseliselt järele.
Magasin pühapäeval sisse, sest panin kella pool tundi liiga vara helisema. Tead küll, ärkad varem, jõuad rohkem? Bullshit, unehimu võidab alati (lisaks ei toiminud mu snooze nupp mingil põhjusel). Aga kui paned kella täpselt õigeks ajaks ja jätad endale minimaalselt aega? Bloody brilliant. Sul pole vaja hommikukohvi kõrvale lehte veerida või pesu pesta; sul on vaja välja puhata ja päeval asjalik olla. Võta oma unest maksimumi ja ärka täpselt vajalikul ajal.
Ja ärka esimese korraga.
Vanusega seonduvalt pole reede õhtuti kodus passimises enam midagi erilist. Kui ikka ei taha kuhugi minna, siis keegi sulle selle eest sousti pähe valama ei hakka. Inimestel pered ja muud loomad, pealegi peab ka enesele lõõgastumiseks aega jätma. Ja mida seal peo peal nii väga enam vaadata, mida varem näinud poleks või millest mingi hinnaga ilma ei saa jääda?
Ja siis järsku, kell üks öösel tabas mind täielik FOMO Attack. Et mida ma mõtlen, mismõttes ma reedel toas passin? Hirm millestki ilma jääda pole mulle kunagi oluline tundunud, kui et praegu.
Update! Täpselt nii juhtusiki, et juhtus asju ja mind ei olnud. Mu suurimad hirmud millestki ilma jääda said haledalt tõeks!
6 Questions
kolmapäev, 26. märts 2014 · 03:13 · therantmarathon
#1 What would you attempt to do if you knew you could not fail? I would start a video production company working on advertisements, music videos, TV-series and films. Also, it would branch out of Estonia. With me.
#2 What if I fail--how will I recover? I would have to sell all my earthly belongings, half a kidney and get a day job. Luckily, my reputation is irrelevant.
#3 What if I do nothing? Then absolutely nothing will continue to happen for several eternities, until eventually i will get a day job anyway.
#4 What if I succeed? I get to make a living from something I love.
#5 What’s truly worth doing, whether you fail or succeed? Anything. Anything at all. But mostly living, not being alive.
And film. I still sort-of love that shit.
#6 In this failure, what went right? I did something. And that matters.
Olen viimasel ajal oma vaba staatusega päris rahul olnud. Kellegagi hetkel enda sidumine oleks meeletu ajaline ja rahaline väljaminek, mida ma hetkel lubada ei saa. Ja sellest hoolimata juhtus eelmisel nädalal just see, mida ma kiivalt vältida olen üritanud.
Mulle hakkas üks tüdruk meeldima. Ilmselgelt on süüdi selles rohked kogused erinevaid substantse, ent mu aju oli kui suletud ringis vaid temaga seotud mõtetest. Õhtu arendes sõlmlesime teineteise suhtes aina lähemaks. Hommikul ilma temata ärgata oli valus.
Ja ta oleks suuresti võinudki vaid intsidendiks jääda, sest kuskil nädala elasin ma õndsas teadmatuses, teadmata ta nime ja mäletamata midagi peale ta uimastava parfüümi ja lummava naeratuse. Seda seniks, kui ma järsku, puhtjuhuslikult, ta üles leidsin.
Loogiliselt on olukord komplitseeritud ja vähetõenäoline. Kuid minu elamustest ammendunud süda lausa haarab selliste olukordade järele, ihaldab igatsust, tahab tunda ja tunnetada. Ja nii olengi ma taaskord oma enese alusetute unistuste küünistes.
Yo. Sa tead seda tunnet, kui sa ei suuda otsustada, kas minna või mitte? Ja siis sa siiski lõpuks otsustad minna ja siis see ei õnnestu? Aga sa ei suuda enda peale pahane olla, sest sa proovisid?
See on hea tunne. Pea-asi on selle nimel töötada, mitte kõhelda.
Küsi mult hommikul uuesti. #purjus #arakysi #maolenkohutavinimene
Jim Carrey
pühapäev, 15. juuni 2014 · 20:20 · therantmarathon
Kõik oli väga lihtne. Päev oli ees, taskusse oli lambist tekkinud natuke raha ja ilm oli vilets. Polnud midagi lihtsamat - pakkida kõrvaklapid kõrva, toppida pusa selga, jalutada poodi, osta firma arvele mälukaart, vaadata endale teksaseid ja triiksärki ning korjata tagasiteel veel sõbralt peegelkaamera homse pildistamise jaoks. Hell, kui aega üle oleks jäänud, oleks veel sõbranna poolt läbi liibunud.
Ja siis ma lihtsalt... jäin... kuidagi...
Nüüd on õhtu, pole pükse ega särki - kaamerast rääkimata. Ja kuidagi pean ma nüüd jälle hakkama kõike seda kokku lappima.
...
Ja päris ausalt, ma olen oma probleemist teadlik, aga ma ei oska seda millegagi asendada. Nagu diiler, kes oma kraamist sõltuvuses, aga ei oska ka midagi muud. Ning mind isegi hirmutab see mõte, et kui ma peaks ühel hetkel selle raali kaane kinni panema, siis... Kuhu ma läheks? Mida ma teeks? Ma olen aastate vältel nii suure osa oma elust puhtalt internetiga sidunud, et ma ei oskagi enam ilma. Mul justkui puudub alternatiiv. Või vähemalt kujutlusvõime.
...
Boo fucking whoo, pane see kaas kinni ja tee oma fucking elu korda. Live.
Yolo
esmaspäev, 7. juuli 2014 · 17:29 · therantmarathon
Eelmine nädal oli üle pika aja üks kiiremaid. Asjad hakkasid liikuma.
Teisipäeval käisin pildistamas üht neidu, tegin paar õlut; kolmapäeval parandasin pead, ärkasin, pesin, ostsin telefoni ja triiksärgi, läksin linna, tegin sõbraga kella neljani topeltjäägreid, kohtasin vanu klassikaaslasi ja sõbrunesin nendega; ärkasin paha peaga, lendasin linna, tegin sõbrannaga eine, viisin raamatu raamatukokku, võtsin eksilt paar riietuseset, käisin lõbustuspargis, parandasin suhteid oma parima sõbrannaga ja jõudsin viimase bussiga koju. Ärkasin kell 6.30, pesin, käisin sõbrale viis tundi tööl abiks, lõin pea ära, sõin, tulin koju, puhkasin, läksin linna, sõin, käisin peol, hängisin vanade tuttavatega, maandusin paariks tunniks sõbranna pool, jõudsin koju, magasin.
Laupäevaks oli vedru natuke maha käinud, õigemini, kõik mu sõbrad olid kuhugi vaiba alla kadunud. Juba reede õhtul linnas ei olnud ilusate tüdrukute kiuste mitte ühtegi tuttavat, kohe mitte üht. Ja laupäevaks olid needki linnast välja palmi alla kadunud. Ja ma olin purukaine, kohe täielikult. Seega haarasin oma viimast õlekõrt ja läksin sõbrannaga viimsisse majaläbule. Man, am i too old for this shit or what?
Ärkasin valusa pea ja lapsiku maasikaga saunalaval. Ma ei saanudki ta nime teada. Telefoni lõhkusin ka ära.
Pühapäev. Laulupidu. Hängisin emaga. No shame.
----------------------
I don't quite know what to make of it all. Is this life? Am I doing it right? Should I feel ashamed?
Addiction
neljapäev, 10. juuli 2014 · 20:59 · therantmarathon
neljapäev, 14. august 2014 · 19:13 · therantmarathon
All my friends are drunks. Or what else would you call drinking five to seven nights a week.
However, they are mostly functioning alcoholics, whereas I am a non-functioning non-alcholic, since I can’t afford to become an alcoholic. Alcoholism is an expensive hobby, you know.
Well, they work in the alcohol industry, surrounded by it every moment of their lives. They can’t help it.
I’m just a passenger, passing by.
Hyperlapse
laupäev, 23. august 2014 · 20:05 · therantmarathon
pühapäev, 24. august 2014 · 02:15 · therantmarathon
So I lent my bike to my mom for a few days.
I miss my bike. It really feels as if I've lost a friend. A sense of freedom. A readon to wake up in the norning. Something to strive for. The physical challenge.
Since moving around with public transportation had become impossible and moving on feet was just too damn slow, I dug up the old rusted up Brownie, pumped the broken tires and started coasting.
I was also intrigued by stamina boost it gave me. And it made me want to challenge myself, to try to beat my own records as I gently flew on the city streets, dodging tourists and irritating drivers. And what a sense of freedom. To be able to move whenever… wherever.
neljapäev, 11. september 2014 · 02:00 · therantmarathon
Something interesting happened about a month ago. It started out as a regular evening, I got dressed and put my game face on, but had no expectations whatsoever. I was seriously lowballing it. So imagine my surprise when I woke up somewhere other than my own home the next day.
And she was just… stunning. Georgeous. The most magnificent being I’ve ever had the honor to encounter. Her smooth skin under my fingertips, her pearly white smile… I was absolutely dumbstruck. Se was so very much out of my league. It just didn’t feel real.
And for a few days I felt as if this was it. That something could really come of it. But as much as I was ecstatic, I was worried - seriously questioning, wether I had anything to offer to another person? How would the logistics work? The budgeting, the entertainment, the career and hobbies… It made me realize I needed to make some serious changes in my life in order to make anything between myself and another person work.
So I was almost relieved (although bittered and obviously a little hurt) when she told me off. That this really was a one-time thing. A vacant space in my heart with not much else but a pale memory. Then again, it reminded to sort my life out, so if another opportunity should arise, I wouldn’t miss it.
People
neljapäev, 11. september 2014 · 10:38 · therantmarathon
esmaspäev, 15. september 2014 · 12:00 · Polarsteps · Витебск (Беларусь) · Tallinn, Estonia
Break stuff
esmaspäev, 20. oktoober 2014 · 01:10 · therantmarathon
I suppose I should feel bad for what I've done, but I find it so hard to do. Because fucking up shit by doing something is so much better than not doing anything.
Come on, Mr. Person, what are you doing playing with young girls' heads?
Problems solving themselves
pühapäev, 9. november 2014 · 23:21 · therantmarathon
You know how they say that if you ask for something, the universe giveth? I was bitching about new shoes, pants and a bag for a while now. And after months of wearing broken down baggylight jeans i walked into a store and they had pants that fit me perfectly, on sale. For 8 euros. Eight. I celebrated by spending 30 on food and alcohol.
In regards to the bag, i happened to be cleaning my room out of boredom when, i shit you not, found a bag that was small enough, had a separate laptop compartment and tons of pockets. My roomie had thrown it out during spring cleaning. It had been there the whole time.
In regards to shoes, well... My roomies mom brought gifts from Finland, as she occasionally does. This time it was socks, undies and shoes. Proper winter sneakers. When she gave them to me I nearly broke down in tears, since it had been a brilliantly shitty week. I hugged her, went to my room and broke down in tears. Despite all I had done there were still people who cared.
Sorry. Come to think of it, it's a silly post. Ignore that.
Nipernaadi
teisipäev, 25. november 2014 · 06:22 · therantmarathon
Viimane nädal on minu elus olnud üllatavalt rahulik. Olen lasknud täielikult lahti kõikvõimalikust ängist, mis mul antud lubadustega seoses on olnud. Loobusin eelmisel nädalal sisuliselt oma viimastest klientidest (veriselt, mitte ilusti, nagu peaks), aga esimest korda valdas mind sisemine rahu.
Sellega seonduvalt on saabunud justkui sisemine selgus mingites asjades, või pigem sisetunne, kuhu poole peaks liikuma ja mis kogu selle aja vältel valesti on läinud, kui olen järginud sisetunde asemel mõistust ja sidunud end meelevaldselt asjadega, mis mulle huvi ei paku ja millesse piisavalt usku pole.
Täielik hülgeila on see postitus siiamaani. Musta pesu tahate? Saab.
Viimase kuu jooksul olen lausa mitu asja putsi keeranud sellega, et hoolin liiga palju ja tahan, et mind igale poole jaguks. Sisemine maailmaparandaja teadis ratsionaalselt väga hästi, et päeva sisse üle 25 tunni ei mahuta ja et ka kirge pole kõigi nende tööde vastu piisavalt. Ent mingil moel suutsin ma end siiski lõhki lubada ja kõige selle juures veenvalt iseendale valetada, et see kõik on teostatav ja võimalik. Ja võite ise arvata, mis sellest kõigest välja tuli.
Ja siis on suhete maastik. Peale aastakümneid üksiku tiineka elu ja paari päris magedat suve pimpimise vallas olen muutunud piisavalt ükskõikseks, et kusiganes olukorras kõhklusteta kätt tulle pista. Seega olen teinud mitmeid otsuseid, mille pärast peaks end justkui süüdi tundma mingit pidi. Ja eks häbi on, aga ei tunne.
Reklaamipaus.
Üks neist arusaamadest, mis aina selgemaks hakkab saama, on see, et hoolimata parimaist kavatsustest on mu parim sõber hetkel mu jaoks halvim valik. Mitte sellepärast, et ta oleks mingit pidi halb mu vastu, vaid vastupidi - ta on lausa häirivalt loogiline valik parima sõbra kohale. Ent samas on minus kripeldanud juba viimased poolteist aastat miski, mida ma olen alati kahtlustanud.
Nimelt, et temaga koos olles ei saa ma olla kunagi ma ise. Ega pole kunagi olnud.
Suure jaa ja hurraaga võin ma tema plaanidega kaasa minna, sest need on paremad kui need, mida ma ise lauale suudaks tuua. Ja samamoodi suudab ta mind alati üllatada oskusega olla tähelepanelik asjus, milles seda temast peale vaadates kunagi ei ootaks. Ta on best friend igas parimas mõttes. Võiks isegi öelda, et täiuslik sõber.
Ent vale otsus oli temaga koos äri teha. Sest on arusaadav, et kas alateadlikust soovist talle inimesena meeldida või siirast soovist konflikte vältida pole ma kunagi tema vastu päris aus saanud olla. Või on ta pannud mind tundma, et ma ei saa tema seltsis end loominguliselt vabalt väljendada. Sest mis meeldib mulle, ei pruugi meeldida talle. Meie maitsed erinevad, meie perspektiivid tuleviku suhtes klapivad vaid osaliselt. Me justkui leiame alati mingi kattuva suuna, ent jätame paratamatult elevandina ruumis kõrvale muud, mis ei kattu. Ma ei taju, et kui me koos midagi teeme, oleks sel perspektiivi või visiooni. Seda valusam on see, kui on paar projekti, millest võiks isegi midagi saada, aga küsimus, mis kõiki ruumis siiamaani kõditab, on alati sama…
Mida mina tahan?
Ei saa teha tänapäeval asju ilma kireta. Eelmiste generatsioonide jaoks võis see toimida, ent praegune generatsioon otsib ahnelt midagi spetsiifilist, millesse klammerduda, milles olla parim - lihtne pädevus on kompromiss ja keskpärasus ei müü. Võimatu on lihtsalt tehtud tööga silma paista, konkurentide kirg ja obsessioon võidab alati üle.
Põhjus, miks olen üldse oma parima sõbraga eri projektidesse jalutanud, on alati üks - mul pole midagi paremat teha. Suures segaduses selle suhtes, mida ma ise tahan, olen lasknud end vedada kõigest, mis iganes mulle tee peale jääb. Ja sellest ka sisemine konflikt ja valu suutmatuse ees neid asju teostada, kas siis kire või puhtalt oskuste puudumise pärast. Ma ei näe pointi, perspektiivi.
Ja nüüd mulle hakkab järsku tunduma, eriti viimastel nädalatel, kui olen end lõpuks kõigist sisemistest ärritajatest lahti lasknud, neelanud lõpuks alla kibeda maine kaotamise pilli, teinud kõik oma vead lõplikuks ja kaotanud kõik, mis mul oli… Ning olen mõistnud, et vastus on alati minu sees olnud. Ma lihtsalt pole seda kuulanud. Ja nüüd, kui mul on tõesti enam mitte kui midagi võimalik kaotada, sest kõik on lõplikult porri tallutud, olen ma vaba seda enesele tunnistama.
Ma tahan ära, ma tahan reisida. Ma tahan ärgata suvalistes peldikutes ja sosistada kohalikele neidudele lugusid kaotatud armastusest. Ma tahan teha pilti kolkatänavate taganurkadest ja hambutute meeste naeratustest. Ma ei pea jooma peatänaval uhkes kohvikus chaid, vaid vahetaks selle iga kell ühe kärbatanud pätikohvi vastu kuskil räpases favelas. Sest ma olen elanud kuradi iga sekundi oma elust siiani vaid lugude jaoks, et neid ühel päeval vesta - ahminud endasse aplalt õppetunde ja võtnud iga läbikukkumist kui kogemust, mitte liialt tagajärgedel peatudes. Eks sellest Nipernaadilikust pealiskaudsusest tulenevalt ongi mul raske end millegagi siduda, millegi püsivaga. Sest kallis, ma ei mõtle ju nii. Ma ei mõtle sellele, et käiks nüüd veel kuuke tööl ja saakski föönile uue pikendusjuhtme osta, et siis vana enam vannitoa kraani kõrval vanikut ära ei kraabiks. Mind ei huvita see. Ma olen põletanud oma elus sildu puhtalt selleks, et näha, mis juhtub. For the fuck of it. Pistnud kätt tulle, käinud teisipäeviti joomas, seksinud kummita, just for the fuck of it. Armastanud, kaotanud, armastanud jälle. Ja putsi, kui ma lasen oma mõistusel taaskord endale aru pähe panna.
Ja siis, kui ma tunnen ühel päeval ärgates, et kael on kange ja et ei jaksa enam seigelda, nagu Indiana Jones, võin ma tulla tagasi ja teha konservatiivseid valikuid. Rajada oma äri, ajada raha kokku, keskenduda oma kirele. Ning jep, ma tean, et sellega peaks way varem alustama, aga mu sarved on veel küljes. Mu sisemine seiklushimu pole veel alla andnud. Nagu sügelus, mida pole saanud kraapida. Mind ei huvita see, et sebiks praegu mingi töö ja paneks vaikselt pappi kõrvale, nussiks firmale mingit pappi ja siis teeks mingeid investeeringuid. Hangeldaks mingi fucking… Tehnika vahendusega? Are you bitch forreal? Fuck if I care. Ma ei taha reisida siis, kui ma olen vana - koos pensionäridest turistigrupiga neljatärnihotellides või äripartnerite kutsel siis, kui esimene valge sats juukseid end juba peast välja pressib. Ma tahan reisida, kuniks olen veel noor, julgen ja saan teha vigu ning end proovile panna. Mind ei koti mingid vanilla reisid esimeses klassis, mister Gert. I like it raw. Ja selleks, et sellega leppida, peab olema noor.
Ning üks asi veel. Asi, mida ma olen alati peljanud, aga mis muutub järjest selgemaks. Ma pean seda kõike tegema üksi.
why people cheat
kolmapäev, 10. detsember 2014 · 23:31 · therantmarathon
Don't bite the hand that feeds you
esmaspäev, 15. detsember 2014 · 00:58 · therantmarathon
Ma olen lõpuks suutnud välja vihastada ühe viimastest inimestest, kes mind veel kui sitta pilpa peal on hoidnud. Ja kuigi ma olen solvunud ja hurt selle põhjuse pärast, ei saa ma seda talle süüks panna.
Ja kõige tobedam kogu asja juures on see, et kõik olukorrad, kus ma inimestele haiget olen teinud, on tekkinud mu impotentsest soovist head teha.
FML.
2015
Kurosawa & mise-en-scene
esmaspäev, 2. veebruar 2015 · 04:59 · therantmarathon
neljapäev, 12. veebruar 2015 · 13:01 · therantmarathon
Eile oli üle pika aja ilus ilm õues. Päike paistis ja temperatuur oli väidetavalt väga tore. Olin pikka aega puuduliku unegraafikuga maadelnud ja mingitel abstraktsetel aegadel maganud, seega oli ütlemata hea meel ärgata punkt 7.30 ilusti puhanuna. Oli mõte käia kiirelt pesus, kütta veidi ahju ja siis minna kolleegi juurde linna kohvitama.
Mida ma ilmselgelt ei teinud.
In fact, kuskil kella kuueks õhtul olin oma mittemillegagi nii ametis, et kui üks kena neiu kirjutas, et sooviks kokku saada, jätsin ta konkreetselt vastuseta õhku rippuma.
Ja täna on absoluutselt kohutav ilm. Ärkasin kell 11. Tuba on külm, sõbranna on tööl, kolleegiga kokku saamiseks on hilja. Kerge downer või mis?
this is a headline
pühapäev, 5. aprill 2015 · 13:46 · therantmarathon
So. After months of self-pity, feelings of inadequacy and completely letting myself go and becoming detached from my surrounding environment in disappointment... I got offered a job. The kind that I would have gladly taken a few months ago and am currently quite desperate for. And yet I'm feeling more anxious than ever, completely refusing to figure out whether I should take the offer. Because the job is as dead-end as it gets.
It's warm. It's comfortable. It's easy. And it leads nowhere. I've been down that road long enough to know that.
And yet. It is logical. Since I've depleted most of my other options and completely wreaked havoc on my ability to get anything done at all, having a simple carrot and stick environment might be a good move to practice some discipline (disclaimer: my mind wondered off in the midst of writing that sentence for a few hours, so I've no idea what I've just written). It would also help to recuperate some losses in my finances and help me get things moving in any direction.
Pros: money, stability, a sense of purpose, discipline, cool toys Cons: missing out on other opportunities, loss of freedom (either of which have done any good for me), a bummer summer
What the hell am I saying, I've spent now nearly two years pretty much unemployed and it sucks balls. All that freedom and multitude of options has done me no courtesy whatsoever. If for nothing less than that, I have to take that job to be able to get fired glamorously.
One of You!
neljapäev, 23. aprill 2015 · 12:09 · therantmarathon
Lugupeetud XXXX, XXXX
Alates 01.07.2014 peavad kõik tööandjad oma töötajad registreerima Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.
Seoses sellega anname Teile teada, et XXXXXX OÜ on registreerinud Teid töötamise registris alates 09.04.2015.
e-maksuameti/e-tolli rubriigist "Töötamine ja väljamaksed" saate ülevaate, kas tööandja on Teile tehtud väljamaksed deklareerinud ja maksud tasunud.
Lugupidamisega
Maksu- ja Tolliamet
in regards to my sexual life and the lack thereof
reede, 15. mai 2015 · 02:34 · therantmarathon
So, anyways. I like the crib I live in. The rent is reasonable, the location is impeccable and the roommate is totally kosher. Yet there are some things that do bother me.
Tonight, for instance, i had a 90/10 chance of getting laid. And yet, I had no place to take a girl to. I feel like I'm 19 again - no place to fuck in.
Sigh. White people problems. Ask me tomorrow. If the deal still stands, I'll take it.
5 reasons why having a desk job is the worst
neljapäev, 28. mai 2015 · 15:22 · therantmarathon
1. I don't exercise.
I didn't before, but I don't do it now either. I sit on a chair. Not good.
2. I waste money.
I have been undiscriminately spending money for the last three weeks. Literally anything goes and nothing is off limits. It's both liberating and depressing.
3. I don't learn.
Often I need to use my brain at work. Then, at times, I simply want to listen to music. My audiobook/manual book habits have gone completely off rails.
4. I skip and avoid any extracurricular activities.
I will use work as an excuse to skip freelance projects, hobbies and artistic development.
5. I don't get any rest.
Since every minute off work seems suddenly so valuable, I am either outdoors mingling with strangers and alcohol or clicking aimlessly on my computer all night. Not good.
tl;dr - work is a job. not good. i need a plan.
hard come, easy go
esmaspäev, 15. juuni 2015 · 14:56 · therantmarathon
Ja just siis, kui ma tundsin, et palgast võib veel jääda midagi üle muudeks investeeringuteks, ilmus kurat teab kust välja mueks. Meil jäid omal ajal mõned majanduslikud lahkarvamused läbi arutamata ning nüüd oli ta kuskilt välja nuhkinud, et mul läheb paremini. Eks omavahel öeldes võlgnen ma talle kordades rohkem, kui vaid raha, ent siiski on valus tunda, kui lootused paremale tulevikule su mineviku poolt minema pestakse.
Ma ei laena kergekäeliselt teistelt raha. Sest ma ei maksa tagasi. Like, never.
And for a while it was perfect
reede, 26. juuni 2015 · 15:14 · therantmarathon
Ma ei jõudnudki lõpuks laupäeva õhtul Tartusse. Ja ma kõike muud kui et kahetsen seda otsust.
Svaipisin eelmisel nädalal tinderis ringi ja sain sõnumi ühelt neiult. Ajasime veidi juttu, tundus mõistlik. Otustasime kokku saada, täiesti suvalisel põhjusel. Olin veel veits ähmis, et mis, otse töölt ja ilma raamatuta. Ja siis me jõime kohvi ja pikalt ja kuidagi mingi hetk said aru et... Me maailmad kuidagi klappisid. Hobid ja huvid ja eluvaated. Et ei olnud mingit teesklust ega kohmetust, see tundus nii naturaalne. Nii et umbes seitse tundi hiljem üksi koju jalutades oli selge, et ma tahan seda inimest veel näha.
Pühapäeva hommikul ärkasin ma pehmes valges magamistoas blondi neiu ja tema kassi kõrval. Ja siis me lihtsalt rääkisime, vabalt ja eelarvamusteta. Ja see oli maagiline.
Kuniks eile unise peaga sain sõnumi, et ta pole ikka valmis selliseks asjaks ja ära pikka viha pea. Ja nüüd on veits selline crash and burn peal. Poleks arvanud, et inimene, kelle eksistentsist ma veel paar nädalat tagasi teadlik polnud, võib nii kõvasti korda minna.
Tallinn
reede, 3. juuli 2015 · 22:30 · Polarsteps · Vilnius · Tallinn, Estonia
Vilnius
laupäev, 4. juuli 2015 · 06:55 · Polarsteps · Vilnius · Vilnius, Lithuania
Vilnius
pühapäev, 5. juuli 2015 · 22:30 · Polarsteps · Vilnius · Vilnius, Lithuania
Tallinn
esmaspäev, 6. juuli 2015 · 06:55 · Polarsteps · Vilnius · Tallinn, Estonia
asdfg
reede, 10. juuli 2015 · 06:46 · therantmarathon
add another name to my long list of non-conquers.
Yesterday. Went out. No expectations. Ended up at a female friends' place. Nothing happened.
I know I should be glad that nothing happened this time, but... Knowing how it works, If it didn't happen now it probably never will. So there's that.
Shouldn't lose sleep over it.
Tallinn
teisipäev, 14. juuli 2015 · 22:30 · Polarsteps · Puhkus 2015 · Tallinn, Estonia
Vilnius
kolmapäev, 15. juuli 2015 · 06:45 · Polarsteps · Puhkus 2015 · Vilnius, Lithuania
kolmapäev, 29. juuli 2015 · 15:41 · therantmarathon
Veits piinlik on tööl lihtsalt passimas käia, ent paraku pole mul midagi peale päris töö tegemise vastu panna. Lausa nii igav, et hakkasin võimalusi kammima haltuurat teha ning võtsin ajutise õhtuse gigi puskaribaaris õlut valades.
Pilte pole ikka sortinud, ei viitsi.
congrats
esmaspäev, 3. august 2015 · 14:14 · therantmarathon
sain keppi ja kellelegi pole praalida.
vajalik
pühapäev, 30. august 2015 · 19:54 · therantmarathon
kolmapäev, 2. september 2015 · 18:33 · therantmarathon
>be me 4am
>horrible banging on the door
>go see, some random chick, nuclear hammered
>can i help you
>noop, just walks in
>i'm like, yeah, sure, whatever
>starts making out
i wish i was making that up.
so i might be a psychopath
neljapäev, 24. september 2015 · 16:10 · therantmarathon
esmaspäev, 5. oktoober 2015 · 10:46 · therantmarathon
Sometimes you blast a song in your headphones for days before noticing that shit as lyrics and such. And then realize those words speak about you. True story.
teisipäev, 6. oktoober 2015 · 14:35 · therantmarathon
Tänane päev on mitmeski mõttes a new low mu käitumise seisukohalt. Mõeldes tagasi oma öistele tegevustele ei saa kohe mingit pidi uhke olla. Ma luban endale ikka veits liiga palju.
Also, the alcoholism. I need help.
so much happening
reede, 23. oktoober 2015 · 17:00 · therantmarathon
See feel, kui avastad, et su endine best friend on sind facebookist maha võtnud. Burns!
Sel nädalal on kõik eelmiste nädalate asjad kuidagi kulmineerunud. Et kõik varasemalt mulda küntud seemned on oma viljad maha saanud või umbrohtu kasvanud ning jooksed kõpla ja kastekannuga vagude vahel, et mis jääb ja mis peab minema. Eriti sel nädalal.
Võtsin neljapäeval süüdimatult poolvaba haiguspäeva, sest ei suutnud tempoga kaasas püsida. No ragrets, õigesse kohta läks.
Ja see ei tundu, nagu see oleks tulnud liiga kiiresti - pigem see, et nüüd on see hetk käes, kus mingeid vastuseid enam vältida pole võimalik. Tööl on tunda veits silmuse kitsenemist ja sõbrad ning sõbrannad ootavad paikapanevaid otsuseid. Selline tunne, nagu seisaks rambivalguses, publik vaikuses ootamas, et "noh, ütle lõpuks midagi". Ja parim, mis sa teha saad, on improviseerida puusalt.
So much shit happening right now... I need a fucking vaca.
PS! Sidenote. Kunagine parim sõps võttis kind-of ühendust. So I have that going for me which is nice, i guess.
Nädalakoroskoop: 24.10.2015-30.10.2015
kolmapäev, 28. oktoober 2015 · 10:05 · therantmarathon
Töötamine ei edene eriti. Ajuti võib sind lausa laiskus vallata, nii mõnigi ülesanne tundub ebameeldivalt tüütu ning kipud selle täitmist edasi lükkama. Sind köidavad hoopis kergemad ja lõbusamad teemad – naudid inimeste hulgas viibimist, uute tutvuste loomist, tantsu ja flirti.
2016
Kobayashi Maru
neljapäev, 25. veebruar 2016 · 09:17 · therantmarathon
What a bitch of a morning.
Kui su elus on kaks inimest, kes mõlemad tahavad mingil põhjusel samal toolil istuda ja sa sellest hoolimata üritad kompromissi leida... ja seda lihtsalt ei ole?
Lose-lose situation.
NutriBar™
kolmapäev, 9. märts 2016 · 22:21 · therantmarathon
I don't have the time, energy or necessary means to feed someones ego.
anna aega atra seada
esmaspäev, 21. märts 2016 · 06:25 · therantmarathon
Inimesed küsivad minult tihti, et mis mu plaan on või mida ma teha kavatsen. Ja ma ei saa neile midagi vastata, sest mul pole olnud aega selliste asjade peale mõelda. Kogu viimase aja käitumine on olnud pigem reageerimine, kui et planeerimine.
Mul oleks veidi privaatsust vaja, et asjad läbi mõelda. Asju hakkab juhtuma.
Relationshit problems
neljapäev, 7. aprill 2016 · 22:01 · therantmarathon
People get into relationships for mainly two reasons - they either like the convenience or they really like the other person.
Why am I in a relationship?
halfway homeless
teisipäev, 26. aprill 2016 · 00:09 · therantmarathon
There's no nice way of putting this, but for the very first time in my life it's either one friend or the other, no middle path. No compromise. There can only be one.
One of them is my on-again-off-again girlfriend whom I've tried to dump for months, only to be pulled back even stronger. The other is my best friend, a person who could read my thoughts without me even having them, yet has recently been very obsessive, bitter and judgmental - not quite the vibes I need in my life.
I'm not quite ready to let go but we are drifting apart, so fast, so hard. Thankfully I have a harbor.
An exciting fear
reede, 13. mai 2016 · 21:09 · therantmarathon
So I accidentally quit my job today. The boss lady came over to tell me how one of the workers had quit and how we could handle the vacation process and... I slyly dropped the bomb. It felt akward. Awkwardly liberating.
I can't remember the last time grass smelled that fresh, the air buzzing from anticipation, sizzling in my hair. It was an incredible, undescribable sense of freedom, combined with a sense of fear about the future.
But it was an exciting fear.
Port Authority
teisipäev, 17. mai 2016 · 10:59 · therantmarathon
Minu geniaalses Ameerika turismireisi plaanis on vaid üks pisike auk - majutus. Ma olin selle pisiasja sootuks viimaseks jätnud. Tegin aasta alguses researchi ära neli kuud ette ja siis nüüd avastasin, et hindadel on vastavalt nõudlusele tendents muutuda. Ups.
Tundub, et ka parimate arvutuste kohaselt ei tuleks säästutripist säästutripp. Ja päris full-on rikkuritripiks mul vahendeid pole. Mis toobki tõsiasjani, et ehk peaks oma ressursse kuidagi arukamalt kasutama?
Mäletan, kui eelmine aasta emaga euroopas sai tripitud, olin uhke, et olin paar sotti kõrvale pannud ja ei pidanud otseselt raha pärast põdema (va. need pagana rongipiletid). Seekord on kogunenud veidi suurem ja üsna substantial summa, mille iga ratsionaalne inimene investeeriks hoopis oma karjääri edendamisse. Kuid peale umbes 13 kuud 40 tundi nädalas pausideta dead-end töö peal rügamist... all i want is a vacation.
And fuck no am I sleeping in no damn hostel. I'm an adult.
Mul on veidi kahju, et mu eilne eepiline rant blogisse ära kustus. Kui tavaliselt tundub hea lasta mõned mõtted lihtsalt minema voolata, on seekord mul isegi kahju, et kogu see konserveeritud sisemine sapp paberi peal kirja ei saanud.
Tl;dr i have wasted my whole life. My life is meaningless.
eat the frog
teisipäev, 5. juuli 2016 · 10:32 · therantmarathon
Eelmisel reedel sain töönädala lõpetuseks mõnusa ootamatu uudise kaela - nimelt oli mind ootamatult vaja nädalavahetuseks baari appi. See uudis tuli üsna halva ajastusega, kuna olin end lasknud nädalavaheuseks ka teise baari tööle panna. Lisaks oli olnud eelviimane nädal, masinad ei toiminud korralikult ning üle kõige oleks mul olnud tarvis vaid puhata. Elus täielikult pettununa läksin reede õhul koju ja leidsin eest tühja korteri, kuna neiu oli sõbrannadega välja läinud.
Ja ma läksin magama. Ja see oli fantastiline.
Ja siis järgmisel päeval mõistsin, et fuckit, i'll make the best of it. Virisemisest pole kasu, sest tingimused sellest ei muutu.
Decisions 2016
esmaspäev, 18. juuli 2016 · 10:31 · therantmarathon
I can't stop making bad decisions. God help us all.
For the past year I've done nothing but bad decisions. Every single choice I've had to make has yielded the worst results, yet the only person I can hold accountable is myself. Well, I suppose I've taken my fair share of peer pressure and bad advice as well, but still. To get into a relationship, give up my job AND my damn apartment and to burn all the bridges with my old friends. And for what? Why? Some of the choices I can easily pinpoint to a different era of my life and an attempt to pursue the same goals I had years earlier, when the conditions were different. Those old solutions do not work for new problems however.
And most recently. I had to do a rough price estimate for a client. Despite my best attempts I couldn't reasonably justify a high initial offer. Yet after having added up the cost of the equipment and rentals, it still came short. It will be nowhere near profitable, yet will cost a lot of time and leave little in terms of gains. A promise is a promise, I will have to deliver. But I won't be getting anything out of it in the process. So I'm hoping the project falls through.
Please don't make me decide anything anytime soon. I will fuck this up.
arguing with my girlfriend like
pühapäev, 7. august 2016 · 11:25 · therantmarathon
the feeling when someone does something before you without asking and then blames you for not doing it
kolmapäev, 24. august 2016 · 22:22 · therantmarathon
you either let me do that or you don't get to blame me. it's that simple.
You do you
reede, 2. september 2016 · 21:35 · therantmarathon
Man, you are here because of your decisions. This is exactly what you wanted. Otherwise you would have made different decisions.
Or maybe, just maybe you took advice from the wrong fucking people and now are suffering because of that?
I don't fucking know, how could I, I'm just a blog. Make up your damn mind already.
2017
Tallinn
teisipäev, 25. juuli 2017 · 06:15 · Polarsteps · Venice · Tallinn, Estonia
For the past year I've often found myself in a situation where I have to make a simple binary descision - option A or option B. No gray area - just a simple A or B. Bring milk or not bring milk. And in those moments I've never known what choice to make - it is only in hindsight that I'll know whether I've made the right call or what the best option would have been.
Which is a problem. Because I keep picking the wrong option. Singular moments in my life when my whole future goes in two different lanes and I'll have often managed to choose the poorer option.
Man, am I out of sync with myself.
PS! Post edited for clarity.
The Invention of Lying
laupäev, 16. september 2017 · 17:14 · therantmarathon
I know when I started lying.
I was maybe four years old. I would often play with my nephew and he would often cause a mess or break something. Sometimes it was the both of us. Kids play, things happen. But despite my attempts to try and explain the situation I’d always take a beating. My attempts at setting the record straight were futile. If he had broken something it was his word against mine. And my words were weaker.
So I learned how to lie. I leaned how to mitigate truth. How to reframe the reality. How to avoid the direct fallout from my mistakes by using half-truths and inaccuracies. And for a while it worked. Less beatings and less punishments.
In fact, it worked so damn well that when I made it to my teens, it became my default modus operandi. Whenever there were missed deadlines or even simple slip-ups I'd lie. When I was lazy and wanted to avoid obligations, I'd lie. It was a defence mechanism. It was easier to avoid truth than to deal with consequences.
Eventually things got worse. It started to significantly hinder my career and education. I'd get into trouble. But it was still my default hardwired behaviour. Whenever I'd find myself in a sticky situation I'd default to illustrating the truth.
So, as a last desparate attempt, I learned how to be bad at lying. I would contradict myself, miss emotional cues, intentionally talk myself in. Make my lies implausible and wouldn't follow through with them. I made it impossible for me to lie effectively. So eventually I'd have to come clean.
It had moderate success. It still did not help me get better at life. But it forced me to be mildly more honest. To learn to trust people again. To build rapport. To accept that life is not a zero-sum game - with winners and losers - but a symbiosis.
That to become trusted again, one must trust themselves.
2018
never settle
esmaspäev, 1. jaanuar 2018 · 12:23 · therantmarathon
2017 was one fuck of a year. It was the year of settling, in every sense of the world. Accepting and embracing the relationship with all it's flaws and merits, letting go of unreal expectations and making some hard choices and decisions. Getting to stare your true market value in the face, understand where you fit in. I wanted to try some normal-ass comfortable middle-class life and that's exactly what I got. And in 2018 I want to do some things differently.
1. Social life. Man, have I fallen behind on this. Literally secluded myself from other people. 2018 I'm not gonna do that shit. I want to go out again. Do things. Feel things. Get hurt. Keep moving. Follow up with friends, many of whom might still not resent me. Go see how they are doing.
2. Career. I have no idea where my current job is going. If anything, it feels like it's not really going. Aside from the salary, it's not quite "goals" either, with me still feeling like a useless rabbit in the corner. The confidence I lost in 2016 and 2017 made sure I'll never shine there. So in 2018, I'mma do me. Whatever that means. Sacrificing a normal career for some random opportunities? Sure. I'm game.
3. Family. I don't have a lot of family left and the ones I have I don't spend nearly enough time with. In 2018 I want to spend more time with my mother, as long as I have her. I wanna help her move out or at least try to fix that awful dump she lives in. Cut some trees, take out some trash, rent or buy an apartment.
4. Investments. I've always felt I've never had enough to invest. The truth is the opposite. It's the pennies you piss down the drain that eventually adds up. I've spent a lot of money on absolutely nothing over the years, going bust before the payday. In 2018 I will start putting money aside, get some cryptocoin and maybe even think about getting some property.
5. Travel. I love to travel. Now that I'm old and comfortable I love to travel in comfort. If you play your cards right, travel does not have to be super expensive. In 2018 I'd love to get out of the country at least once in every 2-3 months. Iceland and US might still be some time away (May-June 2018), but weekend getaways to nearby places with cheap flights are a real thing.
In 2019 we can start thinking about marriage and other goals. But try and keep them off the map for this year, okay?
Tallinn
reede, 27. aprill 2018 · 14:05 · Polarsteps · Oslo · Tallinn, Estonia
Oslo
laupäev, 28. aprill 2018 · 15:05 · Polarsteps · Oslo · Oslo, Norway
Tallinn
esmaspäev, 30. aprill 2018 · 13:05 · Polarsteps · Oslo · Tallinn, Estonia
Tallinn
reede, 17. august 2018 · 18:20 · Polarsteps · London (august 2018) · Tallinn, Estonia
London
reede, 17. august 2018 · 22:40 · Polarsteps · London (august 2018) · London, United Kingdom
Tallinn
esmaspäev, 20. august 2018 · 14:25 · Polarsteps · London (august 2018) · Tallinn, Estonia
Tallinn
reede, 14. detsember 2018 · 12:00 · Polarsteps · London · Tallinn, Estonia
London
reede, 14. detsember 2018 · 14:50 · Polarsteps · London · London, United Kingdom
Tallinn
esmaspäev, 17. detsember 2018 · 10:45 · Polarsteps · London · Tallinn, Estonia
never settle (the sequel)
esmaspäev, 31. detsember 2018 · 18:15 · therantmarathon
2018 was pretty fucky year, we can all agree. The whole year delivered poorly, plans did not pan out, things failed to manifest and big enlightenments were few and far between. But it was also a year of liberty and a newfound sense of responsibility for your feelings and actions. Life gave me an abundance of options, but also made me work hard for any actual results.
1. Social life. It was a year of randomly running into old friends and relatives. It felt like there was a strong sense of clarity; why some people remained in your life and why many disappeared. I loathed being so dependant, but often found many of my fears and anxieties holding my relationships back were, in fact, not mutual. There was little resentment on the part of others. I did not know that. Maybe next year I manage to actually connect with some of them on a deeper and more meaningful level.
2. Career. More or less the same. I did manage to get more comfortable once my fear of getting fired subsided. I allowed myself to open up a little, took greater responsibility for my work and also started to respect my own time more. Overall, not quite there, but a whole lot better than the last time we met.
3. Family. I tried, man, I really did. Made sure to show up to family events, spend quality time with sis and mom whenever possible. That being said, it rarely was. Everyone was always overwhelmed, since 2018 was ruthless for our schedules. At least there was intent and desire. Maybe nex year, eh?
4. Investments. Haha. Nah. Nil. Moving four times and making short-sighted expenses guaranteed that I would end the year with my head barely above water. Still owe my mom like €560, so let's just meet in the middle and say I failed miserably.
5. Travel. My piss-poor resources and planning skills guaranteed this year I would not make it far. All my travels ended up being WAY more expensive than planned, flushing any hopes of saving down the drain. At the same time I never denied myself any experiences or comforts. Travelled like an adult, airport lattes and all. Can't say I have too many regrets. Maybe next year just try and make it further than Oslo and London.
And 2019 will definitely not be the year of marriages or children. Like, so very much not.
2019
the beauty of settling
teisipäev, 31. detsember 2019 · 17:28 · therantmarathon
2019 was a hard one for all of us. More than we would have guessed. But it was also time for healing. For laying the foundations for the future. Playing it safe and gaining control over my life. And for the most part, it kind-of worked.
1. Social life. I The beginning of the year was interesting. Since I was semi-homeless, I was definitely depending more on the kindness of strangers. And friends. And it was good to know there are people who still care. But it also outlined the futility of fighting the future - we are all getting older. We have lives of our own. Getting wasted on a tuesday no longer fits in the schedule. But since some of my friends are reluctantly back from their travels, I have high hopes for next year. Let's just keep each other in mind, okay?
2. Career. No clue. 2019 was a stagnant year. The most fun I had was when I was slacking off, and there was nowhere near enough of that. My personal projects stalled and my freelance dried up. But I have built the foundations to have better options in 2020.
3. Family. I had presumed I'd have more time for family this year. That turned out to be not the case. Not meeting my mom for two months in a row was probably the low point. At least I've kept in touch online. But efforts were made to meet more often and maybe 2020 will make time for those arrangements.
4. Investments. None. Nil. The beginning of the year started in a deep dark financial hole. The constant moving and homelessness did not help. However, as the year progressed my finances eventually improved. I was able to save up some money, build a basic home office, spend 400 on presents and still have some money left for living. So investments - no; savings - yes. This year I aim to save up at least 3 grand (harder than it sounds)
5. Travel. Aside from a brief stint to Helsinki and Stockholm, not much. Spent a week in the middle of Finland, and it was all the vacation I could have ever hoped for. But travelling as a concept stresses me out these days. Home and bed is where my goals lie. Also, my female being busy with uni is not helping. But this year I aspire to have at least two reasonably sized trips (lofty goals, I know) without breaking the bank. At least that's the plan.
And 2020 will be a complete unknown. And that's not a bad thing. I've played it safe, so I might be ready to take some risks soon. Only time will tell.
2020
trivial pursuits
neljapäev, 6. veebruar 2020 · 13:55 · therantmarathon
Umbes kuskil eelmisel nädalal sõitis mul korraks katus ära.
Enne eelmisi jõule olin kindel, et pean rahaliselt peale seda veel tükk aega käppa imema. Kuid kui peale pikki pühi ning nii 400+ eest kingituste ostmist jäi mul veel üle raha igakuiseks säästmiseks, sõitis mul korraks katus ära.
Tegin suure hurraaga ära ka paar pisemat ostu, mida kuid kuni aastaid olin edasi lükanud. Ja peale seda oli järsku... Mis siis nüüd? Põhivajadused on justkui kaetud, soe korter ja kõik eluks vajalik. Lappasin oma pikaajaliste ostude nimekirja, ning kõik tundus nii tühine ning materjalistlik. On mul vaja uut amoled nutikella? Uut kohvimasinat? Tagavaraläpakat? Robottolmuimejat? Need kõik olid vaid asjad. Esemed. Tarbetu tavaar. Consumerist garbage. Eriti, kuna paljude asjade puhul oli nende jahtimine just see põnevaim osa asjast. Peale ostu sooritust seisis suur osa neist asjadest nukralt nurgas.
Aga millega asendada tarbimisest saadava endorfiinipuhangu puudumist? Umbes peale nädalast värisemist sõitis lõpuks lahendus justkui kaubarong mu kolbast sisse. Nii elegantne, nii glamuurne, nii närvekõditav lahendus.
Ma hakkan fucking aktsiaid ostma.
Bad Investments
teisipäev, 25. veebruar 2020 · 15:28 · therantmarathon
Kannustatuna suurest hurraast, et ma jaanuari lõpus nii riccas olin, otsustasin sukelduda pea ees investeeringutesse. Enam pole ma see vaene proletariaat, kelle kaelal rikkad pursuid saavad ratsutada. Nüüdsest on tulevik mu enese kätes!
Vähemalt nii ma arvasin. Ilma viitsimata vähimalgi määral süveneda (peale ühe 4lk pikkuse blogipostituse) suunasin kiirelt sadakond eurot LHV Kasvukontole. Nähes, et juba päevadega portfelli väärtus euro võrra oli kasvanud, suunasin sinna sadakond eurot lisaks. Kuid kuna hetkel on turud üsnagi volatiilses seisus ning juba viimased kümme aastat kõva bull peal, siis on oodata peatset investeeringute väärtuse kahanemist. Juba kuu viimastel päevadel sain tunda, kuidas mu neljast eurost kasumist oli saanud kuus eurot kahjumit. (9nda märtsi seisuga rohkem nagu -50€).
Samuti tegin lõpuks esimesed isiklikud ostud Funderbeamis. Ostsin väriseva käega osakuid idufirmadesse, millesse olin olnud piisavalt tahumatu ja vaene paar aastat tagasi investeerimaks. Suure hurraaga ostsin veel poole lisaks. Ning hetke seisuga on mu osakud punases (loe: tasuks tegelikult juurde osta). Aga eks ma panustan ka nende puhul pikemale kasvule. Et kuskil kümmekonna aasta pärast oleks hea neid kõrgema väärtusega edasi lükata.
Kogu selle pullitamise ning pillamise tõttu on mu lootused sel kuul 50% palgast kõrvale panna korralikult tümaks tehtud. Eks peab mõnesaja euroga palgapäevani (ülehomme) välja vedama. Õnneks peagi laekuv ülemakstud tulumaks veidi aitab.
2021
I'm all out of me
kolmapäev, 18. august 2021 · 14:49 · therantmarathon
For the past few weeks, I feel like I've worn myself thin between different people. Like there is no more myself to give. I'm all out of me. And I've come to realize It's not me who's lacking with emotional output - it's the excessive emotional dependencies of other people that are draining me. And I don't know what the best course of action is. Obviously, those people need me, but a complete lack of boundaries on all of their part makes them feel entitled to subjugate me to each of their emotional whims.
2022
Tallinn
neljapäev, 17. märts 2022 · 13:15 · Polarsteps · Napoli & Rome · Tallinn, Estonia
Naples
neljapäev, 17. märts 2022 · 16:35 · Polarsteps · Napoli & Rome · Naples, Italy
Rome
esmaspäev, 21. märts 2022 · 12:45 · Polarsteps · Napoli & Rome · Rome, Italy
napoli
teisipäev, 22. märts 2022 · 23:20 · Polarsteps · Napoli & Rome · Naples, Italy
Tallinn
neljapäev, 24. märts 2022 · 12:50 · Polarsteps · Napoli & Rome · Tallinn, Estonia
Tallinn
neljapäev, 14. juuli 2022 · 15:50 · Polarsteps · Positivus (Riga) · Tallinn, Estonia
pühapäev, 17. juuli 2022 · 20:50 · Polarsteps · Positivus (Riga) · Tallinn, Estonia
maybe that ain't quite it
neljapäev, 15. september 2022 · 11:19 · therantmarathon
Umbes poolteist kuud tagasi tegin oma eelmise tööga mõneks ajaks lõpparve. Tekkis võimalus proovida edu uues keskkonnas ning kuna olin eelmises täpselt viie aasta vältel hea palga ja rahuliku töö peal jube paksuks ja laisaks läinud, siis tundsin, et oleks õige hetk teha see drastiline liigutus ning end maast lahti rebida, et uutesse kõrgustesse tõusta.
Esimesed paar nädalat olid ekstaatilised. Juba esimesest päevast istusin de facto kõigil koosolekutel ning olin hõlmatud kõikmõeldavate projektidega. Spontaanselt sain ülesandeid ja väljakutseid paremalt ja vasakult, mis panid igakülgselt mu oskusi proovile ning võimaldasid haarata ka sabast kinni asjadel, mida ma justkui peaks oskama, ent mille ise aastateks soiku olin jätnud. Teiseks nädalaks tegin pilti, katsetasin uusi rakendusi, liigutasin motionit ja lõikasin videot. LrC, Ps, Ai, Ae, Pr ja Xd huugasid täiega. Tagatipuks haarati mind veel kaasa ühte grafitiprojekti nii foto kui teostuse osas, kuna kolleegil polnud võimalik ise osaleda. Raske, väljakutseid täis, ent põnev.
Ja siis eelmisel nädalal tõmmati mind ootamatult ühe suure kliendi tööde pealt maha, millesse ma end justkui olin just jõudnud sisse elada. Tulin esmaspäeval tööle ja sain teada, et on otsustatud teisiti ja nüüd oleks ühel teisel tiimil vaja hoopis 130 kahepoolset kaelakaarti. Ja lootuses, et nädal veidi leevendust toob, siis nädala lõpuks sain enda kaela terve posu mingi kolmanda kliendi bännereid. Neidsamu, mida ma käsi südamel olin vandunud, et ma mitte kui kunagi kellegi heaks teha ei kavatse.
Ja siis see nädal leiab mind ägamas nende bännerite all. Kõik vähegi põnevad asjad, millega ma end eelnevatel nädalatel sain siduda on kadunud kui tina tuhka. Kõik fotoprojektid, igasugu liikuvad jullad ja ägedad värvilised sotsiaalmeediajubinad.
Ma seadsin töölt lahkumisega endale eesmärgiks, et tähtis pole niivõrd uues kohas sisse sulanduda ja ellu jääda, kuivõrd leida endale see õige uus koht. Koht, kus ma ise sisse sulanduks. Koht, kuhu ma sobiks. Kui ma olin valmis loobuma oma mugavast pehmest laisast kontoritööst, siis seda eesmärgil, et teha mõtestatumat tegevust, mis võimaldaks mul rohkem end loominguliselt teostada. Hetke seisuga tunnen end taaskord kui sibi kellegi teise unistuste tarbeks.
Äkki reklaam pole ikka päris see? Või olen ma taaskord lihtsalt valel aasal?
I need a damn vacation to think things through.
900 miljonit sekundit
neljapäev, 20. oktoober 2022 · 14:11 · therantmarathon
15 miljonit minutit. 250 000 tundi. 10 000 päeva. 1500 nädalat. 342 kuud. 28,5 aastat.
Umbes nii palju on mul veel pensionini aega. Absoluutselt viimane hetk kodulaenu peale mõelda.
kes pudelit ei korja, see krooni ei saa
reede, 28. oktoober 2022 · 16:53 · therantmarathon
Kui ma mõned nädalad tagasi avaldasin soovi aega ja võimalust asju läbi mõelda, ei olnud ma võib-olla päris kirglikult valmis variandiks, et see võimalus nii kiirelt tuleb. Ent kui reede pärastlõunal mu ülemused mind kõnesse tõmbasid, ei kulunud just üleliia kaua aru saamiseks, millest jutt hakkab olema. Paar bürokraatlikku pisiasja, mõned kasinad viisakused ja läksin rahulikult oma lauda ja kappi puhastama.
But here's the thing - I HAD been planning for this. Juba enne eelmiselt kohalt lahkumist olin valmis variandiks, et uuel kohal ei pruugi kõik lilleline olla ning võib-olla olen pannud oma panused valele hobusele. Seega olin rohkelt puhverdanud oma sääste, planeerinud nii kodukontori võimalusi, soetanud uue arvuti ning muid tehnilisi vahendeid ning valmistanud end igakülgselt ette olukorraks, kus ma ühel päeval end igapäevaselt enam kella peale kontorisse ei pea jooksutama.
Mitte ainult - suuresti tänu elukaaslasele olin ka põhjalikult kaardistanud töötukassa poolt pakutavaid lahendusi ning teadlik, et kui kõik tähed peaks sirgel mu ette riita langema ja mu töösuhe peaks mingil põhjusel lõppema katseajal, võin kõigi eelduste kohaselt kuni järgmised 100 päeva saada 60% oma eelmise aasta keskmisest töötasust (ning peale seda 40%). Saada pool kuupalka absoluutselt mitte kui millegi tegemise eest (eeldusel, et kasutan siis seda aega reaalselt enese täiendamiseks ning tegemaks asju, mida pikalt olin soovinud) ei ole just halb tehing. Eriti, kui olen sellesse maksude näol juba aastaid investeerinud.
Lisaks, kui ma ei eksi, võiks see lükata ka mu selle aasta sissetulekud alla mingi lävendi, mis võimaldaks järgmisel aastal rohkem maksutagastust taodelda. I think. Not sure. Whatever. Squeeze every penny my man.
2023
Tallinn
reede, 27. jaanuar 2023 · 10:05 · Polarsteps · Italy 2023 · Tallinn, Estonia
kolmapäev, 13. september 2023 · 09:16 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Tallinn, Estonia
3 photos · swipe to browse
Hommik möödus seekord pehme ja maheda närvivapustuse saatel. Kui hommikul juba seitsme paiku mürisevad äikesepilved ning esimesed ritsikad õues oma diskensit alustasid, ei saanud Kaspar enam und ning oli sunnitud paar tundi voodis ringi vähkrema. Rahulikku äratust saatis aga arusaam, et Kasparil on endiselt kõik nodi pilla-palla ja hambad takkapihta puseriti ja pesemata. Kui siis Johanna vankri ohjad enese kätte haaras, selgus, et Tallinna tõllakaarikute hinnad sel sombusel hommikutunnil panid pikalt ja sügavalt tengelpunga põhja kraapima. Ummikute kiuste jõuti siiski juba veidi peale poolt kümmet lennujaama ning jäädi huviga Viivit ootama, et veel viimased lehvitused ja kallistused kaelalt ära saada. Ja vaevalt olime check-in'ist end suuremate sekeldusteta läbi surunud, kui valjuhäälditest kõlas, et algab juba Priority boarding meie lennule. Ummisjalu värava poole pressides ning end pardale piiksutades avastasime, et lennuk oli seks hetkeks vaevalt rattad maha saanud ning meid ootas pooletunnine lõõgastav puhkus otse lennujaama trepikoja põrandal. Et sellest justkui veel ei piisanud, hilines väljumine oma paarkümmend minutit, kuna nii muuseas oli lennukisse lastud lademetes ilmakodanikke, kelle jaoks tegemist justkui väljakutsega pardapersonali head nõu kindlasti kohe mitte kuulda võtta 🇷🇺. Kuid umbes 11:15 saime rattad maast siiski lahti ning kõigi eelduste kohaselt saame varsti juba hotellis põrandapragusid üle lugeda. Peace ✌️
Kutaisi
kolmapäev, 13. september 2023 · 15:38 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kutaisi, Georgia
1 photo · swipe to browse
Esimese ropsuga Kutaisis maandudes ootas meid lubatud äiksetormi asemel kerge seenevihm ning kaks vikerkaart.
Martvili Municipality
laupäev, 16. september 2023 · 09:02 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Martvili Municipality, Georgia
5 photos · swipe to browse
Okatse Canyon
laupäev, 16. september 2023 · 11:48 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Gaghma Nogha, Georgia
Rioni
esmaspäev, 18. september 2023 · 13:03 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kutaisi, Georgia
3 photos · swipe to browse
Ootame rongi Rioni jaamas (Kutaisist 15 minuti autosõidu kaugusel), mis viib meid (loodetavasti) Urekisse, kust tuleb võtta takso Grigoletisse. Ärevate reisijatena tulime varuga 2h enne rongi kohale. Seda osaliselt ka sp, et erinevatel veebilehekülgedel on sama rongi väljumiseks erinvad ajad pakutud. Põnev on ka see, et mingit tablood vm siin pole. Ka rongidel puuduvad liini või suuna märgistused. Tuleb umb- ja kehakeelele ning saabuva rongi konduktorile loota. Vetsu siin ka pole ja Johannal on pissikas. Algus seega igati hea.
PS. Grigoleti sai Ureki asemel valitud, sest see peaks teoorias olema veidi eraldatum ja vaiksem rannakuurort. Saame näha. :)
Kutaisi muljeid Ureki rongist
esmaspäev, 18. september 2023 · 14:01 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kutaisi, Georgia
13 photos · swipe to browse
Kutaisi 13-18.09
Lülitun nüüd ka siia (Johanna). Plaanis on olnud juba mitmel korral alustada, et vähemalt vahetud emotsioonid ja muljed ära markeerida, kuid olen veel endiselt kohanemise faasis. Proovin selles osas enda vastu leebe olla ja aktsepteerida, et igaüks kogeb asju omas tempos. Fred Jüssi ütles ka, et nagu valgest toast pimedasse minnes läheb silmadel aega, et ära harjuda, tuleb ka vaimselt endale uutes keskkondades kohanemiseks aega anda, seega nii ma teengi. Kaspar vist aklimatiseerub kiiremini.
Istusime just Rionist rongile, mis viib meid Urekisse, kust on plaanis skoorida takso, mis peaks meid u. 15 minutiga Grigoleti rannakuurortisse viima. Kasutangi praegust paari tunnist rongisõitu, et ka enda jaoks reisipäeviku pidamise ots lahti teha. Kunagisest Georgia pealinnast ja suuruselt teisest linnast Kutaisist lahkudes on see “Miks peab alati just siis ära minema, kui lõbus hakkas?” tunne. Viis päeva pole kuigi pikk aeg, kuid kuna tahtsime põigata ka Musta mere äärde kuurorti-idülli ning lubada endale normaalselt aega ka Tbilisis (minu vanaisa sünnilinnas) olemiseks, siis tuli teha valikuid. Veidi tausta – algseid reisiplaane peas veeretades, oli ideaalis iga riigi jaoks vähemalt kuu, kuid päriselt kalendrile ja sihtkoha soovidele otsa vaadates sai kiiresti selgeks, et päris nii ei saa. Aga ideaal polegi eesmärk. Otsustasime, et kuna vähemalt hetkel käib Tallinna ja Kutaisi vahel soodne otselend, siis Georgiasse on kergem tagasi tulla ja pühendame sel korral rohkem aega Kagu-Aasias ringi vaatamiseks.
Jõuame Kutaisi väiksesse lennujaama õigeaegselt. Seisame passikontrolli sabas, mis meenutab Schengeni-eelseid aegu, mil mitu korda aastas Soome minnes emaga sarnases järjekorras seisime. Miskipärast oli see alati minu jaoks natuke pingeline, nagu ka lennujaama turvakontrollis olemine, justkui oleks võimalik, et äkki on mu passiga mingi jama või et äkki on mu pagasisse kogemata kilo heroiini vmt kukkunud. Kutaisi passikontroll tekitab aga lihtsalt kerget nostlagiat.
Lennujaamast välja astudes sajab päiksepaistel sooja padukat ning sõidame taksoga vikerkaare ja Kutaisi suunas. Tee äärtel mööduvad madalad hooned, lugematud töökojad ja lehmad. Jõuame viperusteta kohale. Meie majutaja on tagasihoidlik, kuid sõbralik mees. Tuba on lihtne ja mingit luksust pole, kuid kõik vajalik on olemas. Koos hommikusöögiga on ühe öö hinnaks ühele inimesele 10€.
Olles end põgusalt sisseseadnud tunnen, et kõht on tühi. Mõlemad K'ga teame, kui ohtlik see olukord peamiselt talle on ning ostustame võimalikult kiirest midagi haarata. Ehk käiku läheb lähim spot, mis mapsis enam-vähem normaalse skooriga ette satub. Meie esimene einestamine on aga alla ootuste ja Gruusia köögi tuntud headusest peame suud puhtaks pühkima. Teenindus on tõre, toit jura. Aga õnneks tuleb arve väike - 4 klaasi veini, veiseliha soust ja megruli khachapuri (khachapurisid on mitmeid erinevaid versioone, megruli on juustuga täidetud ja kaetud) läheb kokku 40 midagi lari, mis teeb kuskil 14€. Üldiselt ongi Kutaisis Tallinnaga võrreldes hinnad väga mõnusad. Rikkaliku pearoogadega eine koos veinide ja kohvidega saab ka tasemel restodest kätte 10-15€ eest/inimene. Peale esmast jama kogemust läheb aga kõik ainult paremaks ja satume Kutaisis mitmetesse sooja vastuvõtu, hea toidu ja hubase miljööga paika sööma. Nende seas kindlasti lemmikud Fleur (hästi sõbraliku ja toreda teenindusega pere bisness) ja Palaty (cottage-core/shabby chic interjööri ja räigelt hea pähklikastmes kanaga armas resto). Laseme endil ka priisata vast kohaliku kõige luksuslikuma hotelli (Newport Hotel) baaris, kus mekutame mega hästi tehtud amaretto souer’eid, espresso martinisid ja vaarika margariitasid. Ühe kokteili hinnaks 16 lari, ehk veidi üle 5€. Ohtlik.
Kui oleme olmeasjad nagu kohalikud sim-kaardid jmt ära ajanud lähme linna vaatama. Kutaisi hakkab mulle end avama tegelikult päris kiiresti. Enamus kultuuriasutusi ja paremaid baare/restorane/kohvikuid on koondunud n-ö vanalinna piirkonda Rioni jõe kaldale. Siin asuvad ka eelmainitud lemmikrestod. 1 lari ( 30ish eurosenti) eest saab sõita vanakooli köisraudteega üles amortiseerunud lõbustusparki. Logisevalt vaaterattalt näeb ilusaid linna ja seda ümbritseva Kaukasuse mäestiku vaateid. See kant saabki siin mu lemmikuks. Meie majutusest on sinna kuskil 15 minutiline jalutuskäik.
Teadsime juba enne Georgiasse saabumist, et tahame minna ka kanjonitesse ja mägedesse. Kohalik Budget Georgia pakub selleks erinevaid võimalusi. See teenusepakkuja on veebis kõige rohkem soovitatud ning pärast nendega Martvili ja Okatse kanjonite ja Prometheuse koopa külastust olen arvustusega väga nõus. Suurima elamuse pakkus Okatse, kuid ka Martvili türkiissinisel veel aerutamine on kindlasti kogemist väärt. Ma pole suurem asi koobaste fänn ja ei näe nendes mineraali tompudes ja orkides erilist ilu, kuid koopa külastus oli küllaltki lühike ja ega mul seal igav otseselt ka ei hakanud. Lihtsalt, oleksin võib-olla selle aja pühendanud pikemalt Okatses võimaste roheliste nõlvade vahel kulgemisele. Meie tuuri giid ja seltskond olid mõnusad, pigem relaxed kui liiga entukad, mis minule kui introverdile hästi sobis. Igati positiivne kogemus. Nad tegutsevad erinevates linnades ja ehk õnnestub meil ka Tbilisis nendega mingi tuur ettevõtta. Vaatame, kuidas ajaga ja rahaliselt.
Teema, mida esialgu oli keeruline vastu võtta, on kodutute loomade rohkus. Pole sellega enam harjunud. Tänavatel märkab palju koeri, kes viludas magavad või lootusrikkalt saba raputades inimestele lähenevad. Kui koera kõrvas on kollane märge, on nad marutaudu vastu vaktsineeritud. Enamusel seda märkangi. Pikemal vaatlusel tundub, et enamus koeri näevad siiski pigem terved ja tugevad välja. Küllap nendest siiski siis mingil määral hoolitakse. Ma vähemalt loodan. Üks veidi hirmus seik on meil koertega seoses ka. Tahame minna vaatama üht suurt seinamaalingut ning maps juhatab meid märkamatult kesklinna melust ühele kõrvaltänavale, kus endast veidi välja koerte kamp (5-6 koera) paari kassi tagaajavad. Neil kollast “kõrvarõngast” ei hooma. Kui kassid on plehku pannud hakkavad koerad meil kannul käima. Lõrisevad ja hauguvad, küll vist rohkem omavahel, ei julge nende poole liialt vaadata ja silmsidet luua, et päris kindel olla. Hirmus on igal juhul. Meie reisimeditsiini konsultatsioonil rääkis arst meile, kuidas tema tuttav oli just Georgias hammustada saanud ning soovitas meile ise tungivalt enne reisi n-ö mitte rangelt soovituslikest vaktsiinidest ka marutaudi oma teha. Otsustasime selle vastu. See oli kallis ja kahe doosiga ning mõtlesime, et kui saame hammustada, tuleb nkn haigalsse minna ja siis tehakse vaktsiinid n-ö tagantjärgi. Selles närvilistest koertest ümbritsetud momendis keerutab mul peas muidugi ainult “oh shit! marutaud, marutaud, marutaud!”. Kaspari: “Kuhu sa meid toonud oled,” sisin muidugi ka ei aita (oleksin ise samamoodi sisistanud, kui Kaspar oleks mapsi hallanud). Hoian siiski mingil moel külma närvi ja jõuame koerte saatel tagasi inimeste keksele. Koerad pudenevad meie kannult ja mu esimene impulss on putkast suitsu osta. Ostan hoopis mingit lääget arbuusikommi, mida värisevate sõrmede vahel paberist välja pusin. Üldiselt on siiski kodutud koerad siin sõbralikud ja veidi kurva pilguga. Loodan neile parimat.
Ka meie majutuses on loomasõbrakesed - veidi vanemad kassipojad. Neid on 5 tükki, nad on üliarmsad ja nad ronivad võimalusel aknast tuppa. Mulle tundub, et kuigi nad pole justkui hotellipere n-ö ametlikud koduloomad, hoolitsetakse nende eest siin nii majarahva kui külaliste poolt. Viimasel õhtul murdun ka mina ja luban ühel hallil nunnul meie toas veidi ringi vaadata ja pai saada.
Täna hommikul lahkudes kingib meie host meile kaasa kohaliku veini, mille etiketil tema vanaisa, hotelli asutaja pilt. Ei tea, kas see on lihtsalt hea PR või ongi tegemist sellise sulni mitmendapõlve perebisnesiga. Igal juhul on see žest armas ja jääme oma Kutaisi-koduga igati rahule. Majutuse nimi on muide Book Hotel, mis viitab tubade teemale, mis erinevate raamatutega seotud. Meil on Tolstoi “Anna Karenina” tuba. Loodame, et meie kogemused rongidega pole nii dramaatilised ja traagilised kui Kareninal.
Ureki
esmaspäev, 18. september 2023 · 14:56 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Ureki, Georgia
2 photos · swipe to browse
Grigoleti
esmaspäev, 18. september 2023 · 16:37 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Grigoleti, Georgia
10 photos · swipe to browse
Kui rong lõpuks Urekis peatus, tegi Kaspar abivalmilt ettepaneku kohalike taksojuhtide asemel need paar kilomeetrit ise rannani jalutada. Lehmakookide ja uitavate lehmade ning koerade vahel viis Ureki rannani siiski üsna viisakas kõnnitee. Nimelt oli mõte teha kerge brunch Urekis ja võtta takso pigem sealt, kuna tegemist suurema turismimekaga, kui seda on obskuurne rannaküla Grigoleti.
Ent lahti paistsid sel lämbel esmaspäeval olevat vaid paar üksikut kohta ning peale erakordselt keskpärast hinnalist kebabi otsis Johanna meile kohaliku takso ning saime 20 lari eest otse maja ette letti. Kuna me siiski täiesti kindlad polnud, kuhu vaja saada, hulkusime alustuseks siiski mõnisada meetrit vales suunas, et siis mõista, et olime siiski õiges kohas.
Majutus oli veidi kasinas seisukorras ja lopergune, ent viisaka merevaate ning mullivanniga (mida meist keegi muidugi kasutada ei julge). Rand asub mõnekümne meetri kaugusel, liiv on must ja kuum ning vesi soe nagu vannis. Kohalik floora ja fauna vahelduvad robustselt poolikute ning pooleldi hüljatud rannavilladega, mis tihkelt kohalike pikkade mändide vahele pigistatud, sekka veidi prügi ja kiviklibu.
Kuna linnas toimisid kõik poed ja asutused pigem viipemaksega ning sularaha peale vaadati pikalt viltu, ei tulnud meil kohe pähegi, et asjad käivad siinpool veidi teistmoodi ning cash is king. Peale seda, kui olime valdava osa oma laridest majutuse eest sulas peo peale ladunud, koitis järsku arusaam, et tasku põhja jäid vaid riismed. Aga eks kindlasti saab kuskil siin kaardiga maksta. Automaati pole, aga hotellis ikka? Poes vähemalt? Tanklas?
No dice. Tankla näol oli tegu vaid härrasmehega tanklapüstol näpus ning poodides ja putkades laiutati kolmes eri keeles käsi. Viimases hädas pöördus Johanna kohaliku nelja tärni hotelli valvelauda, kus meile lõpuks halastati ning lubati veits keelekastet ja kesvamärjukest haarata. Kohalik service küll ei möllanud, aga see on teine jutt teiseks päevaks.
Ureki
neljapäev, 21. september 2023 · 08:12 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Ureki, Georgia
3 photos · swipe to browse
Tbilisi
neljapäev, 21. september 2023 · 16:55 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Tbilisi, Georgia
5 photos · swipe to browse
Peale justkui silmapilgul möödunud seitsmetunnist rongisõitu kohaliku suslaga (come on, pilet oli €3.80) saabusime veidi enne kella kuut Tbilisi veidi lagunenud raudteejaama ning otsustasime ilma suurema draamata kohaliku takso kasuks, mis meid kenasti öömajja letti viiks. Kesklinnast veidi välja sõites ning näiliselt kuhugi suburbiasse jõudes käis küll korra võnks läbi, et kas sai ikka õige valik tehtud. Ust justkui ei avatud ja isegi muidu sõnaaher taksojuht tundis muret, kas me ikka teame, kus me oleme. Tõmbasime siis majutusele kiire kõne peale, et noh, põmm põmm põmm, ja selgus, et maps oli meid küll õige numbri, kuid vale tänavani juhatanud.
Ent õnneks oli ülevoolavalt viisakas host meil krõbinal vastas ning peale kiiret sularahas tuhlamist ootas meid... Tõenäoliselt puhtaim tuba, kus kunagi reisides viibinud olen. Makiga telekad, pesumasinad, föönid ja kõik muu triviaalne luksus, mida reisil olles enim võib ihaldada. Me olime vaimustuses. Plahvatasime oma kraami mööda tuba laiali ja läksime kiirelt õhtuoodet otsima.
Esmamulje linnast oli eufooriline. Grigoleti tolmuste teede ning Kutaisi pöörase autoliikluse asemel leidsime 1.2 miljoni elanikuga suurlinna, mis tiksus täiesti omas tempos ning kus kompotina olid omavahel segunenud mõjutused nii Ida- kui lääne kultuuriruumist. Ka kohalik liiklus tundus eelmistele kontrastina tsiviilsem ning rahulikum. Takkapihta suht subtroopiline kliima, mõistlikud hinnad ning rahulikud inimesed. Madluba!
Haarasime lähima mõistliku hinnanguga söögikoha, kus sai kaardiga maksta ning tundsime end kui kuninga kassid. Siin võib veel meeldima hakata.
New Delhi
kolmapäev, 27. september 2023 · 05:54 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · New Delhi, India
4 photos · swipe to browse
Kitsaimad istmevahed mu elu jooksul siiani. Magamisest võis vaid und näha. Suht lagane ja suur lennujaam, aga tasuta wifi on 4h ja saab lunastada passi näitamisel automaatidest. Pudel joogivett maksis 11 senti. Tüütu turvakontroll.
Kathmandu
kolmapäev, 27. september 2023 · 12:29 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kathmandu, Nepal
3 photos · swipe to browse
Viietunnine öine lend Tbilisist Kathmandusse. Vahemaandumine New Delhis. Suur ja koristamata lennujaam. Bumpy maandumine Kathmandus. Soojus ja niiskus. Kahtlased taksojuhid, segane olukord. Hektiline, aga sujuvalt kulgev liiklus. Müra. Hotell, mis eksisteeris ja oli absurdselt odav. Väga sõbralikud kohalikud. Fantastiline, aga viisakalt spicy toit. Üks sääsk meie toas. Saime kätte.
Kathmandu, päev 2
kolmapäev, 27. september 2023 · 22:44 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kathmandu, Nepal
6 photos · swipe to browse
Magasime suurema osa hommikust. Kell 8:55 saabus meie lauale pisike, aga maitsekas continental breakfast, sest olime valinud kulukama hotelli hinnaga €11 per night. Kuna eelmisest õhtust toibumine oli võtnud aega, aga päeva ei saanud raisku lasta, carpe diem jne, siis seadsime sihi lähimate templite poole. Sest need olid lähimad meie Thameli linnajao majutusele. Ning sinna jõudes avastasime oma hämminguks, et seal on rahvast rohkelt, kuna toimub mingi festival. Nimelt iga-aastane kaheksapäevane Indra Jatra, mälestamaks lahkunuid ning palvetamaks hea saagi nimel vihmajumala Indra poole. Rahvamassis veidi ringi hekseldades sattusime juhuslikult ühe rongkäigu vahetusse lähedusse, ning selgus, et meist vaid käeulatuse kauguselt möödus Kumari isiklikult. Legendi järgi pidi ka vaid põgusalt Kumari silmamine head õnne tooma. Nii et jäime huviga ootama.
Suures näljas otsisime lähima viisakate arvustustega restorani, milleks sattus The Guchha Mo:Mo and Cafe. Lisaks täiesti adekvaatsetele, ent vürtsikatele momodele pakuti meile ka päeva erirooga - Phoksot, mille kreemjas krõbe tekstuur viis keele alla. Hiljem uurides, millega siis täpselt tegu oli, selgus, et keedetud ja praetud kitsekopsudega. Eks ta ole.
Kogu piduroa hinnaks koos jookidega tuli umbes €3.50.
Nagarkot
laupäev, 30. september 2023 · 11:15 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Mandandeupur-01, Nepal
4 photos · swipe to browse
Kuskil kolmandaks päevaks oli meil Kathmandust kerge siiber juba ees. Hotell oli näkasem, kui brošüürist tundus, satikad ja mutukad lasid mööda lehkavat vannituba ringi ning kõike saatis umbne palavus ja katkematu linnamüra. Magamata ja pahurana otsustasime, et linnas redutamise asemel proovime siirduda paariks päevaks hoopis mägedesse, õhkõrna lootusega seda kõige kõrgemat näha. Kerge mossitamise järel suundusime linna peale sööma ja asju ajama - fotograafi jahtima, oma Durbari pääset pikendama ning õiget kaugliinide bussijaama otsima. Nimelt pakuti meile taksosõidu hinnaks kuskil 40 eurot, see-eest kahe kohaliku bussiga tuli hinnaks rohkem nagu €1.58... kahepeale kokku. Mõeldud-tehtud. Broneerisime hotelli, saime paari kohaliku daami käest abi peatuse leidmisel ning tähistasime õhtut pisikese kokteiliga Dunbar Square'i katusekohvikus. Õhus oli taas kerge lootuse ja elevuse hõng. Oli kütkestav mõte korraks linnast minema saada.
Järgmisel hommikul pakkisime kotid, tankisime kiirelt hommikusöögi sisse ning kalpsasime kohalikku Bhaktapuri bussijaama, kus saime end kenasti kohalike vahele tihkelt ära suruda. Bhaktapuris hakkasime kenasti Kaspari suuniste järgi kuhugi ummikusse marssima ning jäime laviini kohalike õpilaste alla, kes alguses veidi kõheldes, ent siis ülevoolava entusiasmiga meid tervitasid ning vaimustuses olid. Kerge jumaluse taaga alt põgenedes leidsime umbes tunni aja pikkuse seiklemise järel siiski ka Nagarkoti suuduvate busside peatuse, ning saime jätkata oma lihtsureliku valge inimese elu. Tee viis mööda käänulisi, juukspeenikesi mäeserva tahutud teid, kus võrrid ning veokid kõik läbisegi sõiduõiguse eest kemplesid.
Jõudsime vaevalt bussist maha saada, kui Kaspar suure suuga väitis, et pole siin neid koledaid ämblikke ja madusid, ning üleüldse pidasa nad sõbralikud olema. Ja niipea, kui ta selle öeldud sai, libises meie varvaste eest läbi poolemeetrine must madu, kes meid seepeale passima ja sisisema jäi. Lasime tal rahus minna, kinnitades enestele püüdlikult, et siin nii käibki ja jumalast tavaline tiks.
Mäeserval ootas meid robustse välimuse ning panoraamvaatega punakas telliskivihoone, mille puhtas ja hubases fuajees tervitas meid sõbralikult Rak, endine kogenud kõrgete mägede trek guide ning kohaliku asutuse haldaja. Rak lasi meil valida nooblitest nooblima toa kõrgeimal korrusel ning peale end pehmelt sisse seadmist ning lummava vaatega lähemalt tutvumist käisime tutvumas ka kohaliku toidukultuuriga. Seda siis all korruse restoranis. Sest kuigi meile seiklus väga meeldis, oli meil sellest selleks hetkeks keege väsimus ning otsustasime mõneks hetkeks veidi vabamalt võtta. Seega järgmiseks päevaks planeeritud jalutuskäigu otsustasime vahele jätta, et nautida täiel rinnal puhkust ja vaadet.
Jeesus, sorry, nii pikk gemüse tuli. Järgmised kirjutan lühemad.
Kathmandu
kolmapäev, 4. oktoober 2023 · 17:44 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Kathmandu, Nepal
1 photo · swipe to browse
Viimane päev Kathmandus. Õues ladistab muljetavaldavalt. Kaspar käis mööda linna ladistamas, Johanna tegi hotellis kiire Menty B.
Pärastlõunal panime oma Pokhara plaanid lukku ning broneerisime treki ära. Kuna tundub, et Nepaalis on tabu ilma trekkimata käia, sõidame homme kümnetunnise sohvabussiga Pokhara poole, veedame mõned päevad järve ääres hotellis ning 10.-14.10 teeme kerge viiepäevase sutsu Poon Hill Trekil (3210 m). Nimelt tegi ettevõtte asutaja ja omanik Suman meile head müüki ja peale seda, kui ta oli hinda juba kolmandiku võrra allapoole klõbistanud, oli juba veidi piinlik selline seiklus vahele jätta. Eriti, kuna Nagarkotis käies jäid Himaalajad suuresti nägemata.
Trip to Pokhara
neljapäev, 5. oktoober 2023 · 17:53 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Pokhara, Nepal
Hommikul veidi enne seitset ootas meid Sorhakhutte tee äärde sirutunud pikas bussiderivis lopsakate istmetega nagisev ja veidi koltunud sohvabuss. Hotell oli nii vastutulelik, et oli meile isegi pisikese hommikueine poole seitsmeks kaasa pakkinud. Kahesaja kilomeetrine teekond mööda looklevaid käänulisi mägiteid, kus on rohkem auke kui teed ennast, peaks võtma orienteeruvalt 9-10 tundi, väidetavalt teetööde pärast. Lennukiga sama vahemaa läbimiseks kulub umbes 25 minutit. Paraku on lennupilet mõnusad 12000 ruupiat, kohalik turistibuss seevastu 1600...
Kui olime end lõpuks bussiga Kathmandu suburbiast läbi surunud, ootas meid ees uimaselt mööda väänlevaid mägiteid roomav kilomeetrite pikkune veokikolonn, taustaks paksust pilvevaibast pealpool hõljuv Himaalaja mägede kirgas siluett. Kirusepiirangu märk ütles küll 30, ent sellisetel meeletutel kiirustel ei suudaks ka Ott Tänak neil teedel püsida.
Kui alguses tundus, et reisi pinevamaks osaks on tihe liiklusummik, asendus peagi kitsas asfalttee muldteega, seejärel kuumaastikuga, seejärel viisakate kraatrite ning mudaga ja lõpetuseks täieliku seisakuga. Teetööd tõepoolest, ent valdavalt maalihete ning varingute tõttu. Keskmiseks kiiruseks nii umbes 18 km/h. Samuti leidub igas bussis alati vähemalt üks reisija, kel on juba uusim Covid-23 Pro Max 512GB. Liigagi jahedas konditsioneeritud bussis mõõda istmeid ringi pekseldes ei tundunudki ühtäkki see lennupilet nii kallis.
Algse 9 tunni asemel tuli lõplikuks skooriks 11 tundi. Maandusime kottpimedas Pokharas keset subtroopilist paduvihma ja otsustasime õhtul pigem hotellis tervise ravimisega piirduda. Algus on hea.
Hile & Ulleri
teisipäev, 10. oktoober 2023 · 13:23 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Annapurna-09, Nepal
16 photos · swipe to browse
Meie takso koos giidiga roomas vaevaliselt mööda mäestikuservadel looklevaid lopergusi asfaltteid gravitatsiooniga võideldes ülesmäge. Majesteetlikud vaated rohetavatele riisipõldudega kaetud mäeservadele asendusid pika tiheda pilvevaibaga, mis kõrgus alt orgudest nii kõrgele, kui kui kael vähegi paindus kaema. Jahe niiske mäestikuõhk pakkus leevendust vaikselt ligi hiiliva keskpäevase päikese eest.
Üksikud rändrahnud ning lahtine rataste all põrkuv kiviklibu meenutasid kohti, kus tee taas hiljuti looduse rüppe oli naasnud ning töölised suure vaevaga neid auke lappida üritasid.
Kuid tihedad pilved polnud vaid me ümber, vaid ka sees. Hommikul pooltõbistena ärgates olid tunded Johanna ja Kaspari vahel korralikult puntrasse kerinud. Mured tervise, sääskede, treki halva korralduse, infosulgude ning prussakatest puretud hotelli ümber olid nende vahele korraliku emotsionaalse kraavi kaevanud. Ei aidanud ka see, et Kaspar aina tihedamalt osavõtmatult enesesse kapseldus. Kui meie matkalised lõpuks odavate nagisevate vakstutega kaetud viiest kahetärnises einelas korraks maha istusid, lõid lained lõplikult üle pea kokku ning tundus, et siia kogu see retk seekord lõpeb.
Ent siiski. Peale pea puhtaks nutmist ning plaani pidamist otsustati järgmise pidepunktini vastu pidada. Nimelt selgus, et Suman oli prooviga meie tervisele vastu tulla reisiplaane veidi kohendanud, et lihtsamaks see meie kannatusi ei teinud, tekitas vaid rohkelt segaseid tundeid. Algselt maasturiga mäkke sõitmise ning sealt 3,2 km jalutuskäigu asemel ülesmäge oli meie katsumuseks veidi laugem, ent hoopis 8 km pikkune jalutuskäik. Ütleme nii, et õnnelikuks see teadmine ei teinud. Kogu ajakava oli kenasti vussis.
Ning siis. Ühest pisikesest asumist läbi jalutades tundus Kasparile hetkeks, et nüüd oleks õige hetk peatuda. Taustal looklevad lopsakad mäed ning pisikesed teemajad kõlasid kutsuvalt. Tuba oli küll kasin, toit maitsetu ning soe dušš andis vaevu kümmekond kraadi välja, ent vaade oli kena ning koht üsna puhas ja vaikne. Ehk liigagi vaikne, sest õhtupimeduses ei peatunud külakeses peale meie kolme näiliselt kedagi. Ent Thikitunga tundus sel hetkel magamiskottidesse tihkelt mähituna vaid kauge unelm.
Teine päev algas kiirelt. Magamiskotid rulli, hambad puhtaks ja maitsetu kaerahelbepuder sisse. Teadsime, et tuleb vara alustada, kuna tänane ronimine ei saa kerge olema - küll vaid kolm kilomeetrit, ent 650 meetrit puhast tõusu. Tikithunga ootas meid vaevalt kümmekonna minuti kaugusel - kose kõrvale surutud pisike kitsas asum, kus paljud näljased rännulised tihti öö mööda saata otsustavad. Rohmakad kosed raiumas end jõuliselt läbi kaljuservade, krigisevad rippsillad nende kohal uljalt kõikudes. Kitsad järsud kivitrepid surumas end põikpäiselt läbi hõreda taimestiku. Tikithunga ning Hile vajus üha kaugemale sinetavasse pilvemassi.
Tegime pidevaid pause, et end mitte liialt ära suretada, ning meie kannatustest oli kasu. Kõigest paari tunniga leidsime end kõrgel mäeserval alla orgu vaatamas, Annapurna Dakshin meid salamisi mägede vahelt piilumas. Lasime valada enestele tassi piimakohvi ning õnnitlesime end - täitsa tubli tulemus kahe valge virolaise kohta, kes end ka trepist üles kõndides hingeldamas võivad leida.
Homme ootab meid mahe 8km jalutuskäik laugelt ülesmäge Ghorepani suunas ning sealt peaks Poon Hill juba kiviga olema visata. Boom!
Poon Hill
reede, 13. oktoober 2023 · 04:15 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Annapurna-06, Nepal
18 photos · swipe to browse
Tõusime hommikul sõna otseses mõttes enne kukke ja koitu. Ehk ka kuked ja Koidud lasid alles magusat iluund. Kottpimedas ning jahedas laatsaretis all korrusel kogunes terve trobikond pealampidega reisilisi, kelle jaoks antud hetk oli mitmepäevase või isegi mitmenädalase reisi kulminatsiooniks. Kolmepäevasest rännakust lödide jalgadega hakkasime kell 5 hommikul karjakesi mäetipu poole marssima.
Umbes 1,3km pikkuse ning umbes munamäe kõrguse tee läbimiseks kulus 52 minutit. Teel mäe otsa õrritasid vaated Annapurna mäetippudele ning kadestusväärsele Machhapuchhare'le, ent mäe otsa saabudes ootasid meid... kohevasse pilvevaipa mattunud mäetipud. No pagan. Tundus, et juba teist ning seekord viimast korda jäävad kõik Himaalajad nägemata. 360-kraadise panoraamvaate asemel vaatas vastu õrn pehme udu ning mäetippe võis vaid kaardirakenduse järgi ette kujutada. Ootasime veidi, jõime teed, nautisime päikesetõusu ning otsustasime giidi utsitusel hakata vaikselt mäest alla jalutama. Eks ta ole.
Ja siis teel alla otsustasid pilved järsku haihtuda ning puude ja põõsaste vahelt vaatasid pehme kreemja päikesetõusu taustaks meile otsa kõik kolm Annapurnat ning terve posu kõikvõimalikke muid Himaalajate aardeid. Seisime vaikselt ja võtsime tsikaadide hüüete saatel vaateid sisse. For a moment, everything was right with the world.
Bangkok
kolmapäev, 18. oktoober 2023 · 17:32 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Bangkok, Thailand
15 photos · swipe to browse
Me polnud kumbki päris kindlad, mida oodata, kui umbes 45-minutise hilinemisega meie Thai Smile Airbus 320-232 rattad lõpuks õhtuhämaruses lennujaama asfalti kraapisid. Kaspari mälestustes oli Bangkok justkui mürane, segane, hektiline, külluslik linn, mille meeletult laiuval territooriumil end Hangoveri stiilis lädramälus kiratsevate baaride ja vuhisevate tuk tuk-ide keskel ära kaotada. Mida me tõenäoliselt kumbki ei oodanud oli puhas ja tsiviilne linn laiade teede, töötavate valgusfooride ning rahulike inimestega. Kui meie lennujaama kiirrong, mis €1.16 eest sind iga 9 minuti tagant linna suhtelisse keskmesse viib, meid 28 minutit hiljem linnas maha asetas, vaatas meile vastu luksuslik ja moodne pealinn kõigi kellade ja viledega, kõrghooned kraapimas uhkelt pilvede alumisi kihte. Lasime taksol end €2.60 eest hotelli ees sumedas niiskes õhtupalavuses maha asetada ning paiskasime oma träni laiali. Haarasime lähedalt Samsen 4 Alley'lt kuuma Pad Thai ning ei jõudnud ära ahhetada, kui mõnus ja odav siin tundus. Kathmandu mürgliga harjunutena tundus see tõelise puhkusena.
Ja järgnevad paar päeva oli puhas hedonistlik hägu. Bangkok on kõigi võimaluste linn, kus soovide täitumine sõltub vaid bahtide arvust su taskus. Templid, kokteilid, katusebaarid, Khao San, äikesetormid, hiinalinna tuled, tuk tukid, coffeeshopid, jazzbaari ülehinnatud õlled ning uhked itaalia restoranid.
Oli lausa kahju kogu seda luksust hüljata, et kuhugi tundmatusse lennata. Ent kuna me tahtsime siiski ka korraks lõunat kogeda, astusime siiski ühel nukral pärastlõunal lennukile, et veeta paar nädalat Krabi ja Koh Phangani seltsis...
Ao Nang
pühapäev, 22. oktoober 2023 · 16:36 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Ban Ao Nang, Thailand
1 photo · swipe to browse
Meie lennuk maandus taaskord ööpimeduses keset kerget äikest. Lennujaamas ootas meid vastas meie kallis, ent luksuslik konditsioneeriga ฿500 transfeer, mis meid niiskes ja palavas õhtuhämaruses koos pagasiga otse 24km kaugusel asuva hotelli ees maha prantsatas. Esimese hooga ei osanud me sellest justkui midagi arvata, sest Bangkoki elamus pulbitses alles soontes, ning idee veeta aega kuskilt troopilises perifeerias või läänelikus rannalinnas tundus veidi võõrastav.
Manager tuli meile otse autole vastu, ta oli spets meie jaoks tol õhtul veel objektil, ning aitas meie sumadanid alla tuppa lohistada. Tuba oli lihtsakoeline, ent puhas ja vaikne. Otsustasime tähistada saabumist ühe korraliku smash burgeriga.
Otse lakoonilise, ent puhta välimusega pitsa- ning burgerikoha kõrval asus noortehostel ning baar, mille leidmiseks ei olnud just pikalt vaja leiutada, kuna kriiskava häälega ning vaid juuksekarvapidi rütmist kinni hoidev Wonderwalli karaoke ei lasknud end just kaua otsida. Selge. Täielik düstoopia. Purjus briti noorukid ja agressiivsed pintsakukaupmehed. Kaugel see Koh Phangan siit täpselt ongi?
Ent järgmisel hommikul kesk lõunakuumust avastasime end muinasjutuliste rannajoonte ning kuldkollaste kaljudega palmirannalt, mürisevad longtailid ja pehme tuulekohin taustaks puhumas. Jalutasime spontaanselt üle kerge mäeserva sirutuva viltuse laudtee ning avastasime end kuldkollaselt maailmast eraldatud rannalt... kui paadid ja kohalikud kuurortid välja arvata. Vesi 29 kraadi, õhk 30. Harvad tuuleiilid pakkusid kerget leevendust. Ent hõljudes soolaka vee ning pehme kuldse liivaga rannas ei omanud ka kuumus mingit tähtsust. See siin oligi paradiis. We had freaking found it.
East Railay Bay Beach
pühapäev, 29. oktoober 2023 · 07:06 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Krabi Province, Thailand
1 photo · swipe to browse
Nam Talu Cave
reede, 3. november 2023 · 09:01 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Ban Ta Khun, Thailand
2 photos · swipe to browse
Käisime koopas möllamas. Peale umbes 45-minutist jalutuskäiku läbi mudase ja metsistunud vihmametsa jõudsime kaljude vahele peitunud jõesuudmeni, kust oli läbi kitsa avause võimalik ronida küll hooajaliselt suhteliselt üleujutatud kottpimedasse Nam Talu koopasse. Kuna hetkel oli veetase kõrge, õnnestus meil koopas käia vaevalt mõnikümmend meetrit, ent elamus sellegipoolest. Kui jõudsime sügavikku, kus vesi juba korralikult üle pea ning vool tugev, ei olnud enamusel meist uljust sinna ronida. Ent mitte Johannal, kes koos ühe teise hullumeelsega kõhklusteta vette kargas ning seiklust jätkas.
Nong Khai
kolmapäev, 8. november 2023 · 01:37 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Nong Khai, Thailand
4 photos · swipe to browse
Sisenesime Lao Demokraatlikku Vabariiki mööda suurt Sõpruse Silda. Protsess oli iseenesest üsna sirgjooneline. Nimelt tuli selleks Kathmandus teha paar passipilti Visa on Arrival jaoks, käia üle-eelmisel päeval jõepaadi ja metrooga Hua Lamphongi raudteejaamas ning osta sularaha eest rongipiletid, käia vahetada viisa jaoks sularahas 3000 bahti dollariteks, jääda vihmaga lootusetult pooleks tunniks kinni Bangkoki tipptunni liiklusummikusse, joosta ummisjalu hotelli, haarata pagas, tellida 460 bahtine luksusmaastur raudteejaama (läbi ummikute, muidugi), jõuda vaevalt minuteid enne väljumist alles sel aastal avatud pooltühja ja hiigelsuurde jaama, joosta väravat otsides jalad rakku, jõuda hingeldades rongile, sõita hüpleva öörongiga 10 tundi läbi kottpimeda Tai, saabuda pooleldi magamata Nong Khai raudteejaama, võtta 40 bahti eest tuktuk piiripunkti, lahkuda ametlikult läbi piiripunkti Taist, astuda 35 bahtisele bussile üle sõpruse silla, täita Lao piiripunktis hunnik pabereid, siksakitada mööda aktiivsetest taksojuhtidest, istuda 30 bahtisele kohalikule sääskedest kihavale bussile, sõita tunnike kesklinna, võtta automaadist kaks miljonit, haarata esimene kallivõitu tuktuk ja sõita kompsudega hotellini... ning avastada, et kell on alles 9 hommikul ning check-in on tundide kaugusel.
Siiski õnnestus meil läbi mingi anomaalia teha oma check-in 5 tundi varem. Ees ootas küll suhteliselt kulukas, ent kõigi mõeldavate mugavustega puhas tuba. Tõmbasime sokid jalast, panime AC tööle ning viskasime põõnama.
Me olime lõpuks Laoses.
Vientiane ja COPE keskus
neljapäev, 9. november 2023 · 09:52 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Vientiane Capital, Laos
7 photos · swipe to browse
Tuleb välja, et mu (Johanna) ajakirjanduse kraad ja kommunikatsioonitöö taust ei kandu üle reisipäeviku pidamise tuhinaks, ning Kaspar on pidanud selle osa enda peale võtma. Panen siis ka üle pika aja miskit siia kirja.
Kuna reisiplaanide muutuste tõttu on meie aeg Laoses piiratud 13 päevaga, siis jätsime pealinnas olemiseks teadlikult võimalikult vähe aega ehk 1 terve kohalolemise päeva. Olen selle otsusega igati rahul, sest Vientiane on saginat täis tolmune, autokeskne linn, kus sarnaselt Kathmandule, tuleb pidevalt vaadata, et sulle midagi otsa ei põruta. Aga märkmisväärseid muljeid pakkus Laose pealinn sellegipoolest.
Kuumus oli hea ettekääne veeta osa päevasest ajast hotellis, et reisiplaane paika loksutada ja viimased majutused/lennud ära broneerida. Lisaks saabus koos meiega Laosesse ka kerge kõrvapõletik, seega võtsime uimaselt ja rahulikult. Siiski olin ära märkinud mõned tegevused, mida kindlasti kogeda tahtsin. Üheks neist COPE keskuse külastus, mille eesmärk on aidata inimesi, kes on saanud vigastada UXO'de (unexploded ordinance) ehk plahvatamata jäänud lõhkeainetega seotud õnnetustes, nii ravivõimaluste pakkumise ja rahastuse kui ka teavitustöö kaudu.
Teadsin seda küll enne reisile tulekut, et Laos on enim pommitatud riik maailmas per capita, kuid COPE'i keskuse näitust külastades mõjusid faktid ootamatult julmalt.
Veidi uskumatut statistikat – Vietnami sõja ajal, perioodil 1964-1973 korraldati USA poolt Laose kohal 580 000 pommitamist, mis võrdub pommitamisega iga 8 minuti tagant 9 aastat järjest. Ehk kujuta ette, et 9 aastat järjest, 24/7 iga 8 minuti tagant kukuvad ja plahvatavad su kodus pommid... Kukutati peamiselt kobarpomme (clusterbombs), mis koosnevad õõnsast kestast ja selles sisalduvast kahest kuni 2000 väiksest pommist. See kurjus aga ei lõppenud 1973. aastal, vaid sõja "pärand" räsib ja kummitab Laose inimesi tänaseni, sest kuni 30% pillatud pommidest ei täitnud toona oma eesmärki, ehk ei lõhkenud. Sõja järgsel ajal on UXO'dega seotud õnnestustes saanud surma või raskelt vigastada 20 000 inimest (nendest 40% lapsed). Kuigi UXO'de eemaldamisega on tegeletud aastaid, siis juhtub tänaseni aastas 100 taolist õnnetust.
Mis veel südant murdis oli fakt, et kuigi eelnevalt juhtus enamus õnnetusi farmitööd tehes, siis nüüd on enim õnnetusi põhjustavaks tegevuseks teadlikult UXOde käsitlemine ja maametalli/vanaraua otsimine. UXOde hangeldamine on tulus äri (KES OSTAVAD SELLISEID "MEENEID"?!). Selleks kasutatakse aga odavaid metallidetektoreid, mis ei pruugi funktsioneerida ning millega otsivad vanarauda ka lapsed.
Lisaks kasutatakse UXO elemente igapäevases majapidamises – suurematest pommikildudest ehitatakse redeleid, väiksematest nõusid, neid kasutatakse lillepottidena jne. See aga tähendab, et lapsed on harjunud neid nägema, ega oska alati nendes ohtu näha. 11% õnnetustest juhtub UXO'dega mängides. Ühesõnaga karm.
Sellegi poolest ei mõju COPE'i keskus ängistava "misery pornona". Organisatsioon on oma missioonis ja olemuses pigem inspireeriv ning keskendub lahenduste otsimisele ja paranemisele, toimetulemisele, edasiliikumisele.
COPE aitab jäseme kaotanud inimesi vajaliku ravi, proteeside ja (füsio)teraapiaga. Et teenused abivajajateni jõuaksid, tegeleb organisatsioon ka teavitustööga, sest üheks suureks tõrkeks on ka info puudumine – eraldatud maakohtades pole inimesed teadlikud pakutavatest teenustest ja abist ning COPE tegelebki infokanalite ja võrgustike loomisega.
Tunnen, et mainimist väärib ka see, et 2008 aastal allkirjastati Oslos Convention of Cluster Munitions (CCM) dokument, mis keelab kobarpommide tootmise, transpordi, kogumise ja kasutamise. Eesti pole sellele dokumendile allkirja andud.
COPE'i kohta rohkem siin: https://copelaos.org/
Mulle läheb tohutult hinge Laose inimeste sitkus, vaim ja soojus. Annan endale aru, et näen siin olles vaid pealispinda ning ei tea muidugi millised on siinsete inimeste sisemaailmad ja mõtted hingesopis, aga ma ei taju siin inimestes kibestumust ja viha, kuigi see oleks igati õigustatud. Ma ei tea kust nad selle jõu leivad, aga imetlen seda.
Peale COPE'i oli plaan külastada päikeseloojangu ajal üht templit, kuid selgus, et see on suletud ning jalutasime siis niisama linnapeal ringi, jõime Belgia õllebaaris külma krieki (best ever!) ja sõime minibrukse. Õhtu lõpetuseks vaatsime Patuxay monumendi juures kitši purskaevu shõud ja läksime vara magama, et jõuvarusid järgmise päeva minivani reisiks Vang Viengi koguda. Aitäh Vientiane!
Nam Xay viewpoint
pühapäev, 12. november 2023 · 10:32 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Ban Phon Sai, Laos
8 photos · swipe to browse
Pildil kujutatud, mis juhtub, kui tellida kohalikku kanasalatit. Tehniliselt on esindatud nii kana kui salat(ileht)...
Pildil kujutatud ka, milline näeb välja higine ja punane inimene pärast Nam Xay vaateplatvormi külastust, kust allatulek on suurem katsumus, kui järk ülesminek (aga totaalselt seda kadalippu väärt!).
Vang Vieng, iiri disko, laguun ja paramootor
esmaspäev, 13. november 2023 · 13:17 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Viman Vang Vieng, Thai German Restaurant, Laos
8 photos · swipe to browse
Kasutan (Johanna) kirjutamise hoogu ja Laosest kogutud inspiratsioonist ära ning muljetan edasi. Vang Viengi jõudes tunneme end juba karastunud vandersellidena. Meid ei kõiguta enam nii palju väikesed hilinemised reisigraafikus ja tuugalt täis topitud minivan'i sõidud. Kohaneme uutes majutustes kiiremini ja tunneme end askeetlikes oludes aina mugavamalt, peaasi, et pole +30 kraadi ja/või 10cm'seid prussusid!
Vang Vieng on väike, turismile suunatud linnake, mis pakub oma külalistele igasugu aktiviteete – paramotoring, kuumaõhupalli sõidud, tube'ing jne. Kuigi turism tundub siin jõuline ja kõigi eelduste kohaselt peaks see siia ka resursse tooma, ei peegeldu see eriti linnapildis. Ehitised on räsitud ja vajaksid korralikumat kõpitsemist ning kohalike elu-olu ei tundu turismist eriti kasu saavat. Siiski tundub siinne olemus muretu ja rõõmsameelne. Ja natuke läbune, seda siis pigem väliskülaliste, mitte niivõrd kohalike poolt.
Oodatust pidusem tuleb ka meie esimene õhtu. Alustame avastamisega prantsuse restoranis. Paar minutit peale tellimuse esitamist kaob elekter, aga õnneks on köögis gaasipliit, seega saame oma pastad kenasti kätte. Oleme ainsad kliendid ning linnapeal jalutades tundub kõik kuidagi tühi. Saame alles järgmistel päevadel pihta, et siinne rütm on järgmine – linnapeal asjaajamiseks on temperatuur sobilik vaid varahommikutel ja alates päikeseloojangust. Päeval on turistid hõivatud laguunide ja vaateplatvormide külastustega, kohalike käigud põrgukuumuse ajal jäävad meile saladuseks. Kuskil 17-18 ajal voolavad inimesed linna tagasi, käivad pesus ja suunduvad sisi õhtusöögile ja -joogile.
Olles juba paaris tühjas baaris istunud, võtame sappa ühele pundile, kes viib meid ühe klassikalise iiri-pubi ette. Happy hour? Miks mitte? Ma-ei-tea-kui-mitu kokteili (ja baaripersonali poolt iga natukese aja tagant pakutavaid shot'e) on pubi läbinud metamorfoosi suureks tantsuplatsiks. Inglise ladide ja noorukite asemel tõmbab mind üks vanem seltskond hollandlasi, kellega õhtu lõpuks käest kinni tantsin ja härdalt, silmad kinni Natasha Bedingfieldi "Unwrittenit" laulan. Täielik pop-eufooria! Loo refrään tundub alkoholist ekstra sentimentaalseks ja juustuseks muutunud ajule rännakute kontekstis eriti tähenduslik –
Feel the rain on your skin. No one else can feel it for you Only you can let it in No one else, no one else Can speak the words on your lips Drench yourself in words unspoken Live your life with arms wide open Today is when your book begins The rest is still unwritten.
Häbi on, aga ei tunne. Usun, et edaspidi seda lugu kuskil kuuldes meenub soojalt see õhtu ja Vang Vieng ning paneb naeratama. No ragrets. Küllap oli meil siis seda pidu ja tuulutust tarvis, kuid maksame selle eest järgneva päevaga, mille veedame kuni õhtuni kondega toas. Siiski ei luba süümekad niisama vedeleda ja saame oma viimased lahtised otsad ära plaanida ning siit edasi, ei tohiks meil olla ühtegi lendu ega majutust broneerimata. Imeline!
Järgmisel päeval teeme eelmise tasa ning sõidame renditud jalgratastega ühte linna lähedal asuvatest laguunidest. Laguune on Vang Viengi mägede vahel lausa mitmeid, kõik selguse huvides numbritega tähistatud. Siirdume neist lähimasse, kuna lähistele jäi mitmeid häid vaateplatvorme. Vaated teel sinna on ilusad ja tee sile. Jahe, türkiissinine vesi on mõnus. Kanajalgadega salat mitte nii väga. Note to self – kui on tegelikult friikartulite isu, siis telli südamerahuga! Haaran ka võimaluse eneseületuseks ja hüppan 5 meetrisest kõrgusest vette, mis on nii hirmus, et tõmban kõik siinused ja kopsud korralikult vett täis. Aga lähen teist korda veel. Peale vettehüppeid leiame ühe vaba platoo, kus oma väsinud koibi sirutada.
Tagasiteel lähme vallutama Nam Xay vaateplatvormi. Nepali treki veteranidena mõtleme ülbelt, et: "oh mis see siis ära ei ole." Ou mai gaaaš, kuidas on. Väga järsk, libedate kividega rada on alla tulles veelgi hullem, kui üles minnes. Higi voolab silmadesse ja igalepoole mujale, aga tegime ära ja saime vastutasuks fantastilised vaated.
Oma vägitegudest tiivustatuna otsustame Vang Viengile nägemist lehvitada paramotoringuga, ehk siis tandem rakendis mootori ja langevarjuga taevas liuglemine. Kogemus on muidugi fun, kuid pean tunnistama, et oleksin võinud vabalt selle ka vahele jätta. Siit jälle kinnitus ja rahu teadmisest, et kõiki kogemusi pole vaja hordida. Tunnen ka, et on väga õige aeg edasi rännata.
Vang Vieng oli kokkuvõttes igati lõbus ja seikluslik ning võõrustas meid hästi. Oleme siin kogetu eest tänulikud ja liigume uue energiaga edasi Luang Prapangi. Khob chai, Vang Vieng!
Luang Prabang
reede, 17. november 2023 · 03:27 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Luang Prabang, Laos
18 photos · swipe to browse
Vabakava-reisi üks võlusid ja valusid on lõputu valikute rohkus. Teadagi võib see otsustusvõimetus inimestes tekitada väiksema või suurema identiteedikriisi. Kui millegi ära valid, jätad ju kõik ülejäänud variandid kõrvale ja äkki on just nende seas midagi eriti erilist ja elumuutvat. Ehk FOMO to the max. Aga tunnen, et tuleme sellega juba paremini toime ja proovime praktiseerida hoopis JOMO ehk "joy of missing out".
Igal juhul vaagisime, kuidas teha – kui mitu päeva jätta Vang Viengi seiklustele ja kui mitu Luang Prapangile. Sisetunne ja K eelnev kogemus Laost 10 aastat tagasi külastades ütlesid, et Luang Prapang olgu Laose nael. Ja thank god, et nii tegime, sest siin on niiii mõnus! Kunagine Laose Kuningriigi pealikk on oma aeglasema ja rahulikuma rütmi, templite ning tänavatel oranžides rüüdes jalutavate noorte munkadega väga võluv. Miljööd loob ka siit läbi voolav Mekongi jõgi. Arhitektuuris peegeldub suuresti prantsuse koloniseerimise jälg. Siinne ajalooline linnaosa kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Seni on meie menüüsse mahtunud hubased, väiksed kohvikud ja baarid, maailma parim massaaž, templi tuur ja juhendatud meditatsioon (sama, mida mungad praktiseerivad) koos endise mungaga, päikeseloojangud Mekongi kaldal, kokteilid Icons baari, mida peab ungarlanna Lisa, kes 2009. aastast siin elab ning kellel oli heameel üle väga pika aja eestlasi kohata. Plaanis on kindlasti külastada veel ka lähedalasuvaid Tad Sae ja Kuang Si koskesid, TAEC'i ehk Traditional Arts and Ethnology Center'it ning Laose folkloori ja muinaslugude etendust.
Tad Sae waterfalls
laupäev, 18. november 2023 · 09:37 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Nounsavath, Laos
2 photos · swipe to browse
Louangphrabang, viimane päev
pühapäev, 19. november 2023 · 18:05 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Louangphrabang, Laos
7 photos · swipe to browse
Viimane päev Luang Prabangis möödus üsna tagasihoidlikult. Olime käinud eelmisel päeval korralikult ratastega möllamas ning vändanud 43 kilomeetrit lähima kauni, ent veidi obskuurse koseni, kuhu tuli sõita mööda auklikke käänulisi asfaltteid kesk künkaid ja mägesid ning tagatipuks võtta veel paat, mis sind koseni kohale viib. Kaspar oli ka esimese soojaga valinud ratta, mis, nagu katse-eksituse meetodil selgus, polnud suuteline mägedest üles loivama, ilma, et kett kolinal maha ei tuleks. Seega kulutasime lisaks kümmekond kilomeetrit kuumaga tihedas liikluses ratast vahetades. Ent kosk ise oli muidugimõista võrratu ja kogu seda jauramist väärt, sealhulgas ka rattaretk päikeseloojangul läbi mägede koju, ent suurest väntamisest ja tõrelemisest olime mõlemad õhtuks üsna lödid. Seega otsustasime teha lühikese õhtu ning rullida end juba varakult teki vahele burritoks.
Luang Prabangi viimaseks päevaks olime planeerinud teha Green Jungle'is kerge massaaži, võtta Oklao'st paar Tai jääteed, nokitseda Two Little Birdsi fantastilisi poke bowle või Restaurante Local'i suurepäraseid €1.10 pad thai'sid... ning võib-olla katsetada aja ülejäägi korral ka Kinnaly võõrastemajast laenutatud elektrirolleriga Kuang Si vulisevate kaljudeni vuriseda. Suur oli siiski me pettumus, kui pühapäeva puhul enamus neist kohtadest suletud olid. Eks ta ole. Mossitasime veidi, tõrelesime, käisime Phousi mäe otsas vaateid vaatamas ja kirjutasime veidi postkaarte. Kuna algne ajakava oli vussis, tegime lähimas Outbackis ühe burgeri ja kanasalati (mis seekord oli veidi lähemal algsele kontseptsioonile, ent seda siiski vaid suhtelises mõistes) ning otsustasime jagada ajakava kaheks - Kaspar käis kohalikus viisakas juuksuris ning Johanna tegi... Johanna asju. Veetsime õhtu kuulates põnevaid rahvajutte Garavek Storytelling rahvateatris ning noolisime hästi peidetud pastakohas Viva Pasta parimaid whiskey sour'eid siinpool ilmakera (äärmiselt sõbraliku hinna ning fantastilise bolognesega).
Homme juba varajane äratus ja Chiang Mai.
Lennukid, rongid ja autod...
reede, 24. november 2023 · 16:26 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Phet Pha-ngan, Thailand
6 photos · swipe to browse
... ja bussid ja praamid ja kastitaksod. Alguses taksoga Chiang Mai raudteejaama, siis öörongiga 13 tundi Don Mueangi lennujaama, sealt tunnikesega Surat Thanisse, kerge sandwich, siis poolteist tundi turistibussiga Donsaki sadamani, umbes kaks ja pool vana amortiseerunud praami peal Thong Sala sadamasse ning sealt 400 bahti eest kastitaksoga Haad Yao randa. Ehk kui me umbes 25 tundi hiljem oma bougie's rannakuurortis lõpuks maha prantsatasime, olime mõlemad korralikult sõelapõhjaks lastud.
Tellisime toateenindust ja vaatasime Amazing Race'i, mis tundus tänase seiklusega võrreldes nagu puhkus Mehhikos.
Istanbul airport
esmaspäev, 4. detsember 2023 · 06:18 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Arnavutköy, Turkey
4 photos · swipe to browse
Uhiuus Istanbuli lennujaam läheb mu shortlisti ühe ebameeldivama lennujaamana, kuhu õnne on olnud sattuda. Hiigelsuur, täidetud segaste juhiste, luksuspoodide ning ropult ülehinnatud söögikohtadega. Kohalikud pidada teadma, et asuvat ka kaugel linnast väljas ning ronge ja busse kesklinna ei minevat. Wifi on nigel, istumiskohti napib ning tagatipuks... Kui olime läbinud Bangkokis ühe põhjalikeimast turvakontrollidest siiani, pidime veel Istanbulis läbima kaks ebameeldiva suhtumisega turvakontrolli, millest teine üritas püsiva järjepidevusega mu aluspesukotist lõhkeaineid leida. Null nullist. Ei ole hea. Jäta vahele, kui võimalik.
Huddersfield
kolmapäev, 6. detsember 2023 · 18:45 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Huddersfield, United Kingdom
2 photos · swipe to browse
Käisime tuterdamas mööda Johanna vana ülikoolilinnakut.
Johanna kirjutab siia midagi.
Riga
esmaspäev, 11. detsember 2023 · 14:56 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Mārupes pagasts, Latvia
Õues on miinuskraadid, ninna lööb tihke kopituse ja kõdu hõng. Inimesed on mornid ja nühivad läbi lumiste hangede tuimalt igale poole. Vana kodune tunne.
Tallinn
esmaspäev, 11. detsember 2023 · 23:34 · Polarsteps · Kaukaasia ja Kagu-Aasia 2023 · Tallinn, Estonia
3 photos · swipe to browse
okay, let's go
pühapäev, 31. detsember 2023 · 02:00 · therantmarathon
2023 was a very interesting and relaxing year. It was a year of travelling and letting go of prior inhibitions, of zoning out of relationships and obligations that brought you no enjoyment or evolution, small relapses, more adventures, some drama, arguments and fights, make-ups, shake-ups and a newly found sense of calm. Mostly due to medications. Thanks, Ecitalopram.
1. Social life. Dead. This year saw a big regression in my social life. Despite having more free time than ever, the desire to socialize and mingle was at my lowest. I tried to keep in touch with the loved ones, but due to my hermit life at home, some financial pressures, sudden health issues and reduced social standing due to unemployment made me a little… socially avoidant. That being said, I did spend an obscene amount of time at my mother-in-law’s this year. For the next year… If I’m being honest I don’t want to give any false promises or fake goals. We’ll see.
2. Career. Dead. This year has been really humbling in terms of career prospects. Mostly filled with procrastination and rejection letters. Getting rejected repeatedly and feeling frustrated for a lack of progression in both my work and my skills. I did take a couple of 3D courses to extend my skills and capabilities, but even there has been very progress since. The travel and everything associated with organizing it took most of the time. So the next years goal? Get a job. A paying job. Consistent office job. No fluff. Just have a sustained income and build up some finances.
3. Family. Alive. Read point 1. They are still there. Sister is raising her newborn, mother is still working in that dungeon and my partner’s uncle still has cancer. We meet rarely but try to make the most of it. Next year? Mostly the same, I’m afraid.
4. Investments/finances. Not great. The markets were harsh this year. It would have taken a lot of effort to make good investments this year, especially considering my precarious financial position (you know, being unemployed). But investments don’t have to be purely financial. I went through two introductory courses on 3D graphics and focused mostly on bettering my mental state and five-year relationship. But I wasn’t a complete dummy - I managed to get all the compensations from previous employer, have a full year of financial support and courses from unemployment office and still have most of my savings left. That is… until the fifth item on this list. Next year I expect to advance my skills in UX/UI, develop a skills framework to allow me to work from anywhere in the world, figure out some form of passive or steady income or find a well-paying full-time position to build up some funds to either invest in a down payment or do round 2 of travelling. I am open to all options. I just don’t want to stay still.
5. Travel. Venice, Florence, Rome, Stockholm, Helsinki, Kutaisi, Grigoleti, Tbilisi, Kathmandu, Nagarkot, Pokhara, Bangkok, Ao Nang, Khao Sok, Surat Thani, Nong Khai, Vientiane, Vang Vieng, Luang Prabang, Chiang Mai, Koh Phangan, Manchester, Huddersfield, Liverpool, Riga. Or something like that. The big trip finally happened. 90 days of relentless adventure. I expected to be exhausted by this, longing to get back. But being back has been anything but pleasure. Even though I would love nothing more than to turn around and do a second round, at the moment I need to focus on my career and finances. Build up some buffer.
2024
Enskededalen
reede, 24. mai 2024 · 11:27 · Polarsteps · Stockholm 2024 · Stockholm, Sweden
6 photos · swipe to browse
Tallinn
reede, 31. mai 2024 · 10:21 · Polarsteps · Helsinki · Tallinn, Estonia
3 photos · swipe to browse
Linnanmäki
reede, 31. mai 2024 · 14:36 · Polarsteps · Helsinki · Helsinki, Finland
6 photos · swipe to browse
Käisime lõbustuspargis, muuseumis, šoppamas ja restoranis. Oli tore.
A whole lot of problems
kolmapäev, 5. juuni 2024 · 18:44 · therantmarathon
Täna oli veits sitt päev. Elukaaslasel oli tööga seoses sitt tuju, mul oli intensiivne koolituspäev raamatupidamise teemal. Selgus, et üks ettevõte oli saatnud mulle proovitöö ning ma polnud seda meili lihtsalt märganud. Lisaks selgus, et tasuta Figma koolitusele registreerimine lõppes 02.06, kolm päeva tagasi, ning oli välja kuulutatud juba kuu tagasi. Mida ma polnud märganud, kuna nende koduleht oli kipakas ja ma ei leidnud seda infot sealt üles. Tagatipuks on mu firma koduleht (mis, iroonilisel kombel, on mu firma üks suurematest kuluartiklitest) hetkel maas, kuna soovisin selle uuele hostingupaketile üle kolida, aga selleks, et seda teha, peavad mul mõlemad paketid korraga aktiivsed olema. Ning mu eelmine pakett aegus… 02.06. Ehk juhhei.
Lisaks pole mul aega olnud käia ämma lekkivat bideed parandamas ning rõdu oleks vaja veel tänase jooksul üle lakkida.
A whole lot of problems ühesõnaga.
RMK Kaleste telkimisala
laupäev, 22. juuni 2024 · 22:26 · Polarsteps · Saared 2024 · Kaleste küla, Estonia
3 photos · swipe to browse
Strap on your job helmet
neljapäev, 1. august 2024 · 23:23 · therantmarathon
That’s pretty much accurate. In the past two years, I’ve had a couple of really solid leads for a position that I haven’t managed to secure for whatever reason. In a couple of cases, it was due to my own high level of self-criticism; in others, it was due to very rough competition or other plans that conflicted directly with the position. But now, after sending what feels like dozens of applications and not even getting an automated response back, it’s starting to feel a little scary. I am in a position where I have the luxury of holding out for a great offer, yet it starts to feel as if there might not be any of those any time soon.
Anyways, I’ve been so bored that I’ve done a few different courses in business and computer graphics. It hasn’t actually helped me land a job, but it’s kept me busy. And in the end, isn’t that the most important thing? To just keep busy?
How much is 100% out of 0?
neljapäev, 12. detsember 2024 · 11:25 · therantmarathon
So a friend of mine called me up yesterday. He’s currently working on a well-paying job in Macau and called to frantically and impatiently make a case that we should bid and purchase a plot of land in Saaremaa, nearby his abode, to start a seasonal italian pizza place and a bar. In any other circumstance I would have jumped on that opportunity. But I was less than enthusiastic. I tried to explain to him as vaguely as possible about my current financial predicaments. He insisted he did not need money, just my time and support. And I struggled to explain to him neither one of those was an option for me. That I needed those same hours to be exchanged into cold, hard currency. That I had outstanding debts to pay and bills to cover. That I couldn’t afford to give up my time, since it was the only transferable currency I had at the moment.
Something about that call made my current situation feel so much more real. I’d been hitting snooze on self pity for months, but having flunked my driving lesson the same day that call came made it so much more real. I suppose things have been a bit shitty for a while, but I’d done my best not to let it get to me too much. Keep up and grinding. And yesterday it felt as if it all came to a screeching halt.
It’s one thing to be out of a job for a moment, out of free will and wanderlust. It’s a completely different matter to be out of a decent gig for two years in a row, with at least 200 other decent and competent applicants for every position you’re eyeing. Even with getting to the last round on many of those positions, there’s always been someone a bit younger and just a tad more talented. Despite really broadening my skills I still keep coming up a bit short. The harsh reality is the job market is simply in a shitty place, with few opportunities available for my skillset, and with the increasing obsession with bottom lines and profit margins in various industries, the job pools have become really shallow. That thin branch of escitalopram is not meant for such heavy lifting.
I jokingly say that I only write here when things are bad. But when things are good, you’re simply going through the motions, experiencing them. There’s less room and need for contemplation. Yet when things aren’t great, you need to make space for reflection.
I guess this is one of those?
2024 really was something
teisipäev, 31. detsember 2024 · 22:16 · therantmarathon
This is a placeholder.
2025
bad at maths
teisipäev, 7. jaanuar 2025 · 15:53 · therantmarathon
Ühesõnaga mu partner on seriously fucked off about my current predicament. What was supposed to be a brief period of underutilization has become a major hurdle in our personal relationship and a massive source of stress. It is no longer enough that I cook and clean like the house elf that I am, I am being berated for not applying to the most bottom of the barrel job offers. This does really feel like a bottom.
Tallinn
laupäev, 25. jaanuar 2025 · 23:01 · Polarsteps · Malaga · Tallinn, Estonia
1 photo · swipe to browse
Kui kellelgi peaks olema tarvis teada, siis odavaim meetod Malagasse saamiseks, vähemalt jaanuaris, on sõita öise Vilniuse bussiga (5 eurot ja 98 senti) neli ja pool tundi Riiga ning hüpata seal hommikuse 5.45 lennu peale. Lihtsalt infoks.
RIX
pühapäev, 26. jaanuar 2025 · 03:38 · Polarsteps · Malaga · Mārupes pagasts, Latvia
1 photo · swipe to browse
Kuna peale mõnusalt värisevat ja loksuvat nejatunnist bussisõitu oli meie reisisellil seiklushimu ühtäkki väga madal, võttis ta suurema seikluse asemel kesk linna lihtsalt takso. Ja õnneks pakkus ka see paraja seikluse, väändudes ühest tee servast teise ning saades napilt sõiduteele pihta. Kuid kogu väsimuse peale ei jaksanud meie tegelane selle peale isegi mitte silma pilgutada. Ootas ees järgmine nelja ja poole tunnine lend Ryanairi loomavaguni keskmisel istmel.
Ilmselgelt selgus Malagas maandudes, et Estepona bussipiletid olid juba kenasti välja müüdud. Õnneks olid abivalmis tuttavad nõus vastu tulema... Marbellasse. Järelikult oli vaja sknna minna.
Mida teeb eestlane, kui leiab end ühtäkki kesk Hispaania lõunaranniku metsi? Ehitab sauna, otseloomulikult. Nii leidsingi end kolmanda päeva õhtul ühtäkki hoopis 70 kraadises saunas leili loopimas, mille kohalikud tuttavad olid endale meisterdanud.
Kuid eks kogu retk polnud ka lihtsalt lust ja lillepidu - tuli tööd ka teha. Nimelt sai kolooniasse vabadusse lastud ka üks kassipreili, kes tohtri juures ära tuli kohitseda, sealjuures sellest võimalikult põnevaid videoklippe tehes. Õnneks oli kass nii korras ja lausa nii väle, et kaadrisse ei jäänud sabajuppigi. See-eest sai pildile võetud kõikvõimalikke muid kasse, mida kohalike prügikastide taga pakuti.
Kuna õel oli täna linna veidi asja, anti ka mulle kiire linnaluba. Otsustasin sel puhul teha midagi ilmselget - külastada orhideenäitust. Nimelt asub Esteponas üks maailma suurimaid ja mainekamaid orhideemaju. Ilmselgelt tuli see ju siis üle vaadata.
Samuti käisime kasse paitamas ja panime koerale kõrvarohtu.
-7299.87
reede, 14. veebruar 2025 · 16:47 · therantmarathon
January was all about eating crow. Not much was happening career-wise—everything had dried up. Things got so sour we had serious talks about taking a break from the relationship to focus on our own lives. Eventually, I decided to air myself out a little and spent a week at my sister’s place in the south of Spain.
Then, suddenly, it felt like some kind of thaw. I had worked harder than ever on my cover letters, spammed every job offer under the sun—regardless of expertise—and finally managed to get to a few second rounds. Now, I’m in four separate interview processes. For the first time in a while, I’m feeling cautiously optimistic about the future.
I also added up all my immediate debts—the ones that need handling as soon as I land a salaried position. The number came to 7,299.87 euros, meaning my current net worth is around -5,918 euros. I guess this is what two and a half years of unemployment and three months of travel will do to your finances. In other words, I’m once again a true proletariat. My only asset is my labor. Can’t wait to start trading hours of my life for a poor exchange rate just to get back to zero. But at least there is hope.
Vroom vroom.
neljapäev, 13. märts 2025 · 11:57 · therantmarathon
It feels at least a little unreal - I did finally manage to actually convince someone to give me a legitimate permit to operate a motorized vehicle. And all that at the tender age of 38.63. Since I was especially vindictive towards my wallet and my mental health, I decided to learn to drive stick! All it took was 139 days, 590.86 kilometers of driving, and 1645 euros of cold hard cash. Oh, and the train tickets to the exam were 27.36 euros. If I add in the lunch I ate and the excessive amounts of Belief caffeinated vitamin water (very on the nose), it comes to about 1700 euros and 4.61 months.
For whatever reason I felt compelled to document the whole thing, tracking all my drives, expenses, mileage, precise time, cost, etc. Quantifying the whole process was utterly satisfying, giving me something to look forward to and giving me tangible feedback on how I was doing. I felt elated to go to the lessons every day (and terrified to fuck anything up), so when I abruptly managed to graduate, it almost felt like some emptiness had befallen me. It was especially hurtful, since Bolt Drive only allows you to rent vehicles after you've had your licence for a period. Not CityBee though - those latvians just can't seem to get enough of my dumb money.
Now that I've had some time to drive alone I drive just like all those idiots I've screamed at on the streets. Damn, it feels AMAZING!
Kooliraha ehk kuidas 250 eurost kiirelt 218 eurot teha
neljapäev, 13. märts 2025 · 18:01 · therantmarathon
Ühesõnaga läksin päeval lõunat ostma. Teadsin, et olin laenanud pisukese nutsu pappi, mis mul kontol alles peaks olema. Olin pannud selle kasvuhoiusele... Sorry, kogumishoiusele, et see 2% aastas lisaks teeniks, sest tasuta raha. Ning siis selgus, et poes ei lähe makse läbi. Pole hullu, proovime teise kaardiga. Ka tühi? Hästi, ma siis tõstan ühelt kontol teisele. Imelik... Kõik kontod justkui nullis. Arusaadav, järelikult on internetiarve maha läinud. Pole hullu, olin sellega arvestanud. Vaatan siis, et olin mingi hetk stonksi müünud, et seal ikka peaks mingid sendid alles olema. Väga hea, kontojääk kakssada midagi. Üritan tavalisele kontole kanda... Ei lase. Imelik. Vaatan siis oma stonksidesse ja... mingil täiesti arusaamatul põhjusel vaatab mulle sealt vastu hunnik SPYW, VWRL ja SXR8 väärtpabereid. Mida sitta, ma kohe kindlasti ei ole proovinud sel nädalal vabatahtlikult S&P500 osta (kui see kunagi teemaks tuleb, siis on tegemist nädalaga, kus Trump just kuulutas, et kõik ameeriklased peaks oma heast vabast tahtest endale Tesla ostma ja ähvardas Euroopa Liidu alkoholile lajatada 200-protsendise tollimaksu). Maksin siis krediitkaardiga ja otsustasin, et mõistatus vaja kiireimas korras lahendada.
Hiljem kontoris ja peale kurja kõnet oma panka sain lõpuks pihta, mis oli juhtunud - olin kandnud kogumishoiuse asemel kiiruga viimati raha kasvuhoiusele, mõlemal suht sama kontonumber. Vahe siis selles, et kui kasvuhoius, sorry, kogumishoius maksab mulle 2% hoiusest intressi, siis kasvuhoius (mida ma aastaid kasutanud pole) hakkas kohe agaralt ja automaatselt aktsiaid kokku ostma. Nüüd siis selgub, et oma raha tagasi saamiseks oleks kõik need taas ükshaaval turuhinnaga maha vaja müüa (mis, otse loomulikult, on hetkel madalam, kui ostuhetkel). Lisaks tuleb iga eri osaku tüübi pealt maksta ei rohkem ega vähem kui üheksa eurot teenustasu. Mis teeb kogu päeva kogutuluks -31.31 eurot puhtalt kätte. Suht asjalik tehing.
Mis puudutab aga mu varasemalt müüdud osakuid, mille raha ma kuidagi üle ei saanud kanda - need olid ilmselgelt Suurbritannia naelsterlingutes. Mis tähendas, et need tuli enne virtuaalselt pangas eurodeks vahetada - küll teenustastuta, aga panga kursiga.
Peab ausalt nentima, et mingi väga piinlikult täpse plaani või põhjusega me end seekord Kopenhaagenis ei leidnud. Pigem oli soov üks euroopa põnevatest avastamata pealinnadest oma listist maha saada. Samuti oli Johannal oma emaga saanud aprillikuine Euroopa retk juba iga-aastaseks traditsiooniks (Rooma, Viin, Barcelona jne) ning suurest kahjutundest otsustati seekord ka Kasparile anda võimalus liituda. Seega kesk lihavõtteid leidsimegi end mitmeid kordi hilinenud ning edasi lükatud lendude kiuste Vesterbro linnajao stiilses kodumajutuses.
Ma ei oska siia midagi kirjutada. Ma panen lihtsalt pilte.
Tallinn
neljapäev, 8. mai 2025 · 06:09 · Polarsteps · Amsterdam · Tallinn, Estonia
3 photos · swipe to browse
Citybee jumalad on meile halastanud ja õnnistanud meid harukordselt hea saagiga.
Ühtlasi. Lennukis on nett. Eks ta ole.
fertilizer
kolmapäev, 13. august 2025 · 18:55 · therantmarathon
I guess you have to appreciate the little wins in life. When my bank account started to scrape absolute zero last week, I randomly noticed the price of bitcoin had gone up, and remembered I had copped some way back when. Turns out it had appreciated in value quite a bit. Not a lot, but still - enough to cover a months worth of expenses, if needed.
I then had messed up booking a dentists appointment. I had long hit snooze on it due to financial situation, but felt I needed to go stat due to a sensitive tooth. Managed to get one the very next day and had a wisdom tooth removed. Costs with the dental care benefit - 48 euros. Not nothing, but way better than I expected.
Then got a call with an offer for Go3 subscription with HBO Max and Paramount+ included for 5.49 per month. It's an expense, but a reasonable one. A little win.
The psychologists visit cost as much as my annual Hot Wheels budget, but it was a bit unavoidable. I guess.
So... Long story short I'm no longer working at the position I was working on a month ago. I guess I could have seen it coming with some of the feedback I got, but it felt easier to downplay it as impostor syndrome. Turns out I was an impostor after all - a qualified one, but still. The four brief months I had a little income, a downtown office, and a tangible dream to pay back my debts in a year. So when that abruptly ended, I found myself a little lost and desparate, to say the least. Spent a couple of weeks in Finland, had a little bit of a vacation and cleaned my mind a little. And let the panic set in. The situation is bad, but it's the fertilizer for the future.
At least I managed to snab an employee interest rate credit card. That will help me to stretch my resources a little. And I still have some unused Stebby credit. I guess that's something.
How good news can ruin a day.
neljapäev, 28. august 2025 · 14:30 · therantmarathon
A good news can ruin a day. All it took was one notification on my phone, one I hadn’t seen yet, nor swiped away. It was an email from a job I applied to recently, a good offer, but it wasn’t a good incident. The morning had started with a horrible rainstorm, so we decided to commute to work with a rental that just happened to be nearby, as if by a miracle. I was driving, in hectic peak rush-hour traffic, operating a motor vehicle, worst intersection in Tallinn, and then my girlfriend just grabbed my phone to change the song and instead opened the email and went through the entire thread. And got really pissed off that I had seemingly been procrastinating on it.
I don’t mind if she knows what’s going on in my life, I don’t even mind if she sees my stuff—but this felt like the worst violation. Ambushed. Total violation. Why did I, when I had applied for a job, ask follow-up questions on the same date as the due date? I didn’t have a good answer. Traffic, life, rush hour, worst intersection, couldn’t think. No mental capacity.
And of course, the worst part? She was right. She saw right through my ruse. I HAD been procrastinating on this one. I had no good idea for that. Pissed me off. Worst place, worst time, worst moment ever. Morning started well, everything going great, then irony hits: email from the employer, they loved my work, good news, but my partner gets left out. And she proceeds to grill me, why haven’t you responded sooner? Because, of course, in her mind it fits a pattern—me avoiding duties—but the timing, the traffic, the whole situation, completely wrong.
I’m stuck. No money for a drastic move. Emotionally exhausted. Unemployed, feeling worthless but capable, and having someone point out how you’re “doing things wrong” in the middle of rush-hour life? Unhelpful, to say the least.
Hugo Boss
pühapäev, 14. september 2025 · 21:02 · therantmarathon
A couple of weeks ago we had a major conflict over something I saw as trivial at the time - a Hugo Boss perfume. Namely, a significantly discounted Hugo Boss perfume off a tax-free shelf - an ostensibly good deal in my book. Not for her, though, leading to one of the biggest conflicts in the history of our relationship.
To me, the perfume signaled a good deal - something I had been looking for for quite a while, working among good-smelling people. Something that made me very self-conscious, something I had planned to acquire for my birthday. Something that could help with my self-confidence and presentation. In that context, spending 40 bucks for something that lasts years to come seemed almost trivial, a rounding error.
For her, though, it was yet another example in an ever-growing set of examples of me not taking my financial situation seriously.
Part of me couldn’t help but be annoyed by the simple fact it would have been a small little thing for me, in the context of our biggest expense easily - groceries. So every time some fancy cabbage or obscure fruit found its way to the basket, I felt a sense of resentment. She was in a position to make those expenses, I was not. She had the salad days, I was camp buckwheat porridge. And so I struggled to take her position seriously. I mean, in the context of the heat death of the universe… I mean, come on. 40 bucks. Really?
But I do understand I was subconsciously signaling something else - a sense of carelessness at her cost. She had taken a significant financial hit with my situation, and seeing me eyeing such trivialities must have seemed surreal.
So I bought it in secret. And lied about it. It’ll even pay off eventually. One day I’ll come clean, but not today.
Today I’ll just smell great.
Sidequesting
neljapäev, 16. oktoober 2025 · 21:47 · therantmarathon
Sidequesting... so whenever I find myself in somewhat of a stable position in life, what immediately tends to happen is I tend to completely fill my schedule with all kinds of sidequests and side goals. Like, instead of focusing on work in the office, I would spend an afternoon building a smart PHP/JSON/HTML5 dashboard allowing me to change my wallpaper into a moving status display that can be changed remotely, in real time. Or, like, spending an afternoon trying to find a copy of the blue Hot Wheels Nissan Skyline 2000GT-R LBWK with the lowest shipping cost. Or maybe spending half the morning finding a good gym bag or the best screening for that new PTA flick. The things life is worth living for, the things you hit snooze on whilst unemployed, and now are ecstatic about trying out as fast as possible.
But, sadly, also things that distract you from your daily activities.
I am now a senior graphic designer (yay, age). Either way, not the best use of time... ?
2026
Tallinn
neljapäev, 7. mai 2026 · 15:10 · Polarsteps · London'26 · Tallinn, Estonia
1 photo · swipe to browse
Westbourne Gardens
neljapäev, 7. mai 2026 · 21:48 · Polarsteps · London'26 · London, United Kingdom
1 photo · swipe to browse
Juba tuksis. Kui lend Londonisse läbi Gatwicki lennujaama oli olnud suhteliselt sündmustevaene ning ka Londoni rongi leidmine, et jõuda läbi Paddingtoni Royal Oaki, polnud peale korra valele platvormile jalutamise suur märkimist väärt, siis korterisse maandudes langes meeleolu paari pügala võrra. Korter tundus justkui räpakam ja lopergusem kui piltide peal, valgused võbelesid, internetti polnud, ning takkapihta olime unustanud täielikult võtta kaasa ainsagi Euroopa adapteri. Eks ta ole.
Ent kui peale pisikest pesu ja poepausi saime ka neti tööle ja teleka huugama, hakkas tuju vaikselt parenema. Pole siin nii hullu midagi. Võõrustaja oli tore ning tellis meile ka kulleriga adapteri. Elame veel.
East Dean
reede, 8. mai 2026 · 20:18 · Polarsteps · London'26 · Wealden, United Kingdom
1 photo · swipe to browse
The Grazing Goat
pühapäev, 10. mai 2026 · 19:00 · Polarsteps · London'26 · London, United Kingdom
2 photos · swipe to browse
Victoria & Albert Museum
esmaspäev, 11. mai 2026 · 14:42 · Polarsteps · London'26 · London, United Kingdom
9 photos · swipe to browse
Kuna eelmisel päeval olime ajaliste piirangute tõttu jõudnud piltlikult öeldes muuseumist lihtsalt jooksuga läbi jalutada, otsustasime esmaspäeva esimese poole uuesti sellele muuseumile pühendada. Andis tunda, et mitu päeva julma seiklemist ei olnud meie reisisellidele armu andnud. Peale aeglaselt toibumist ning hommikusöögi laisalt sisse venitamist jõudsime muuseumi vaid pelgalt pealelõunaks, ning hoolimata plaanist see kõik koos kenasti läbi vaadata, eksisime kõik kiirelt kohe eri suundades.
Kuskil poolteist tundi hiljem tuli johannalt kurb piuks, et kas me võime minna, ning kuna tegelikult oli juba ammu aeg uuesti kaloreid sisse pakkida, otsustasime seda teha Sohos Michelini peakoka Jordan Bailey uues burgerikohas. Eks ta ole.
Heard. burger
esmaspäev, 11. mai 2026 · 17:43 · Polarsteps · London'26 · London, United Kingdom
2 photos · swipe to browse
Väärib mainimist, et antud kohas on üllatavalt sõbralik hinnakiri.
Soho
esmaspäev, 11. mai 2026 · 17:46 · Polarsteps · London'26 · London, United Kingdom
4 photos · swipe to browse
LGW
teisipäev, 12. mai 2026 · 19:36 · Polarsteps · London'26 · Crawley, United Kingdom
1 photo · swipe to browse
Tallinn
teisipäev, 12. mai 2026 · 23:45 · Polarsteps · London'26 · Tallinn, Estonia
1 photo · swipe to browse
Tallinn
reede, 19. juuni 2026 · 02:06 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Tallinn, Estonia
1 photo · swipe to browse
Peale mitmenädalast planeerimist on aeg ajada kark alla ja hakata Vormsi poole veerema...
Rohuküla
reede, 19. juuni 2026 · 15:53 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Rohuküla, Estonia
3 photos · swipe to browse
Kui hommik algas üsnagi rahulikus rempos ning ka auto üles korjamiseks oli piisavalt aega varutud, siis mingil moel läks muude tegevustega siiski korralikuks sahmimiseks, et enne praami ka poest läbi jõuda. Algsest pooleteist tunnisest varust jäi lõpuks üle umbkaudu kaheksa minutit. Aga praamile meid lasti ning ka jäätist pakuti. Soovitan.
Millimallika rand
reede, 19. juuni 2026 · 18:54 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Sviby küla, Estonia
2 photos · swipe to browse
Olgu siis kohe ära öeldud, et millimallika rand on tegelikult veidi eemal, aga supluskoht 362 ei kõla kuidagi sama glamuurselt. Aasta esimene suplus tehtud.
Sviby
reede, 19. juuni 2026 · 22:16 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Sviby küla, Estonia
4 photos · swipe to browse
Esimese öö majutuseks valisime suvalise telkla Sviby sadama lähedal, kuna meie üllatuseks pole Vormsi saarel ühtki telkimiskõlblikku RMK ala. Samas oli tegemist justkui varjatud õnnistusega, sest ees ootas meid kadakate vahel täielik üksindus, päikeseloojang, ning loendamatus koguses erinevaid sulelisi.
Saxby tuletorn
laupäev, 20. juuni 2026 · 14:07 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Saxby küla, Estonia
3 photos · swipe to browse
Otsustasime teisel päeval võtta rattad, et saart paremini tundma õppida. Seadsime esmaseks sihtmärgiks umbes 15 kilomeetri kaugusel, saare teises otsas asuva Saxby tuletorni, et siis pärast kuhugi edasi vaadata. Aga umbes peale tunniajast rahmeldamist hakkasime mõtlema, et ehk oleks olnud mõistlikum siiski auto kasuks otsustada. Silmad krillis tagasi vändates otsustasin ratta maha müüa ja auto jaoks raha koguma hakata.
Krog No. 14
laupäev, 20. juuni 2026 · 20:53 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Hullo küla, Estonia
1 photo · swipe to browse
Kuulsime tuletorni juures, et õhtul pidi saare suht ainus pubi jalka puhul jälle lahti olema. Ka kiire otsing näitas, et tõepoolest - haruldane võimalus kõrtsi üle pika aja taas väisata. Ent peale tüütut ja valusat rattaretke polnud meil enam erilist isu seda retke enam ratastega ette võtta. Seega jalgpalli tuli seekord vaadata Guinness 0.0 saatel.
Kalana
pühapäev, 21. juuni 2026 · 18:44 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Hiiumaa vald, Estonia
2 photos · swipe to browse
Teel Heltermaast Kalanasse otsustasime teha tiiru ka läbi Kärdla, et varusid täiendada, ning vaadata üle ka erinevad RMK alad Hiiumaa põhjarannikul. Millest me teadlikud polnud olid krõbedad kitsad kruusateed, mida mööda nendeni läbi metsa pidi looklema. Lühemate teede otsingul sattusime lõpuks hoopis ühele obskuursele metsateele, kuhu ilmselgelt ükski lihtsurelik ilma maasturita ei peaks sattuma.
Aga kalana majutus ootas meid avasüli (loe: võti oli jäetud mati alla), pehme voodi ning sooja dušiga (esimesed paar minutit). Õnneks oli kohe külje alla Kalana Äär, kus põhjala õllede ning kiviahjupitsaga oma rammestunud kehasid kostitada.
Kaleste
esmaspäev, 22. juuni 2026 · 12:37 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Kaleste küla, Estonia
Peale üllatavalt kesist ööd veidi umbses ning pealtnäha papist seintega kalurimajas olid reisisellid valmis lõpuks seadma laagri kuhugi lähedale telklasse. Valikus olid kas Hirmuste, Mägipä või Kaleste. Ent kui esimesena Kalestesse saabusime, oli selge, et oleme kohal. Sellest paremat kohta annab otsida. Seadsime kiirelt telklaagri koos muu pudi-padiga üles. Pikalt polnud tarvis mõelda.
Sõru sadam
teisipäev, 23. juuni 2026 · 10:36 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Pärna küla, Estonia
1 photo · swipe to browse
Kui on vaja kunagi teada, kaua läheb telgi kokkupanekuks, siis vastus on umbes 8 minutit.
Võlupe Pitsa
teisipäev, 23. juuni 2026 · 14:10 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Roobaka, Estonia
4 photos · swipe to browse
Teadsime, et Risto oli saarele oma pisikese pitsaputka püsti pannud, millest ta juba aastaid oli unistanud. Seega kohe peale Triigis maabumist otsustasime sammud sinnapoole seada. Mida me aga oodata ei osanud olid umbes 14 autot pisikese putka ümber, ning umbes mõnikümmend ootel tellimust. Seega lõime Risto lahkel palvel ka käe külge ning asusime toimetama.
Peale umbes neljatunnist sahmerdamist olid kõik 90 pitsat päevaks läbi müüdud, seega tegime pehme maandumise ning seadsime end vaikselt jaanutuleks valmis.
Jõiste
teisipäev, 23. juuni 2026 · 22:54 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Jõiste küla, Estonia
3 photos · swipe to browse
Meie heal sõbrannal Mariil on sealsamas Jõiste kandis pisike jupp rannaäärt, seega seadsime õhtul sammud sinnapoole, et jaanitulest osa saada ja niisama tuttavatega veidi heietada. Ilm oli perfektne, päikseloojang laitmatu. Isegi putikaid oli tavapärasest vähem.
Kuivastu
neljapäev, 25. juuni 2026 · 12:44 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Kuivastu, Estonia
Kuna kõigile praamidele olid lähipäevadeni eelmüügi piletid läbi müüdud, nägime seekord Orissaaret ja Muhumaad peamiselt läbi tagavaatepeegli. Ent kuna saari on juba üksjagu vaadatud, ei tundunud see kõige suurema löögina.
Pilti pole panna, pilti ei teinud. Ilus oli.
Karlova
reede, 26. juuni 2026 · 12:40 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Tartu, Estonia
2 photos · swipe to browse
Pikasta sõidust rammestunult otsustasid resisiellid hoopis vinge õhtusöögi väljas asendada rämpstoidu ja märulifilmiga. Seega hommikul tuli karma tagasi teenimiseks võtta ette pikk teekond kõrvaltänavale Karlova kohvi kohvikusse.
Ülejäänud päevaplaan hõlmab valdavalt kõrtse, kohvikuid, ning pesu pesemist.
Pangodi järv
laupäev, 27. juuni 2026 · 13:26 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Pangodi küla, Estonia
4 photos · swipe to browse
Eilsest õhtusest väljas tinutamisest hõredad reisisellid võtsid hommikusi tegevusi väääga rahulikult. Õnneks said poelised tegevused eile ära korraldatud, seega liikusime aeglaselt Tartust umbes 25km eemale Pangodi järve äärde populaarsele RMK telkimisalale.
Ent eks pill tuleb ikka pika ilu peale. Kui päeva peale hakkas inimesi juurde tiksuma, liitus üle aasa meiega ka suurem seltskond, kel juba abivalmilt viinad laual ja oma umpa-lumpa tümakas kaasas. Kui kuskil poole kahe paiku lõpuks pudelipõhjad paistma hakkasid, käisid nood telkide vahel ringi jauramas ja inimesi hirmutamas. Johanna võbeles ikka tükk aega enne, kui sõba silmale sai.
Eks eestlase suurim vaenlane on ikka teine eestlane.
Piigaste & Janokjärv
pühapäev, 28. juuni 2026 · 14:38 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Piigaste küla, Estonia
4 photos · swipe to browse
Ku jäi täpselt tii pääle, sis pidi korrasõnna perrä kaema, kuis vana Piigaste talol elo lätt. Puu omma kasunu kõrgõmbas, külätii om kitsambas jäänü ja põlismets om puha maha võõdõt. Kadonu om nii tiik ku hoovi pääl olnu laut. Asemihele om kasunu tihe kuusõhekk ja latsilõ mängümäjä. Ka kõllanõ maja om punatsõs saanu. Oli illos.
Külmsoo talu
pühapäev, 28. juuni 2026 · 15:26 · Polarsteps · Estonia Grand Tour 2026 · Tännassilma, Estonia
4 photos · swipe to browse
Reisi sihtkohaks oli meil seatud perekond Mustingute kuulus Põlva maakonnas Kiumas asuv Külmsoo talu, kus tol nädalavahetusel pidi olema hõredam seltskond kui tavaliselt, seega ka pisut ruumi ja vaba sauna. Sellest sõltumata sattusid siiski kõik pereliikmed läbi tulema. Suurest tüütust Pangodi magamatusest ja armutust leitsakust tingituna kulus meil siiski enamus päevast niisama peesitamiseks ning puhkamiseks. Tegime suitsusauna (mis oli küll lahti jäetud siibri tõttu mõnusalt jahe) ning tinistasime taluperemehega õlut, kuulates tema pikki politoloogilisi loenguid riigi tegematajätmiste ning maksude teemal.
Johanna oli ka sutsu külma saanud kuskil palavaga, seega otsustasime järgmise päeva alguses lühendada oma reisi päeva võrra ning saada terve lisa puhkepäev linnas. Mida ma tunnen, et puhkusest puhkamiseks täiesti vaja oli.
Calendar
Browse canonical publication dates by year, month, and day.
COMMENTS (2)
.katre
KADE!